Euroopa Parlament kuulutas välja kliima hädaolukorra

EL peaks võtma ÜRO kliimakonverentsil kohustuse viia kasvuhoonegaaside netoheide 2050. aastaks nullini, ütlevad parlamendiliikmed neljapäeval vastu võetud resolutsioonis.

Enne ÜRO COP25 kliimakonverentsi , mis toimub Madridis 2.-13. detsembril, kiitis parlament neljapäeval heaks resolutsiooni, millega kuulutatakse välja kliima- ja keskkonna hädaolukord Euroopas ja kogu maailmas. Parlamendiliikmed nõuavad, et kõik seadusandlikud ja eelarve ettepanekud oleks kooskõlas eesmärgiga piirata globaalne temperatuuri tõus allpool 1,5 °C.

Teises samal päeval vastu võetud resolutsioonis nõuab parlament, et EL esitaks ÜRO kliimamuutuste konventsioonile oma strateegia kliimaneutraalsuse saavutamiseks hiljemalt 2050. aastaks ja seda võimalikult kiiresti. . Samuti kutsuvad parlamendiliikmed Euroopa Komisjoni uut presidenti Ursula von der Leyenit üles lisama Euroopa rohelisse kokkuleppesse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 55 % võrra aastaks 2030. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kutsume üles Tallinna eraldama lisaraha ühistranspordikriisi lahendamiseks

Erakond Eesimaa Rohelised Tallinna osakond teeb Tallinna Linnavolikogule ettepaneku linna ühistranspordikriisi lahendamiseks eraldada pealinna liiniveo tarbeks 4 miljonit eurot rohkem kui Tallinna Linnavalitsus on järgmise aasta eelarves ette näinud ning pakub sellega seoses välja piisavas mahus kärpeid muudes vähem vajalikes kuludes. Samuti kutsuvad rohelised muutma linna ühistranspordi juhtimist professionaalseks ja apoliitiliseks.

Rohelistele teeb muret, et linn ei suuda juba aastaid muuta seda, et üha enam inimesi kasutab liiklemiseks autot ning ühistranspordi kasutajate osakaal väheneb. Roheliste hinnangul on põhjuseks linna ühistranspordi ebaühtlane kvaliteet ning vajadustele mitte vastav liinivõrk.

„Inimesed kasutavad autot sellepärast, et nii on sageli kiirem ja mugavam. Kaasaegses linnas peaks kõige mugavamaks alternatiiviks vastupidi olema just ühistransport. Tallinnas aga tuleb sihtpunkti jõudmiseks sageli teha mitmeid ümberistumisi. Samuti on linn tunnistanud, et madalatest palkadest tingitud juhtide puuduse tõttu ei ole võimalik võtta kasutusele uusi keskkonnasõbralikke sõidukeid,“ ütles Roheliste juhatuse liige Joonas Laks.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Poolthäälte enamusest

Kahjuks ollakse arvamusel, et ettepanek on kaalukas siis, kui seda pooldab palju inimesi. Tundub, et seda toetab ja võimendab ka meedia – mida rohkem vaatajaid ja klikke, seda parem. Aga miks need inimesed on aktiviseerunud? On vana tõde, et ühine vaenlane liidab. Lihtne on korraldada miitingut LBGT, uue kanala, tänava vms vastu. Inimesed aktiviseeruvad ka siis, kui mängus on nende erihuvid. Vajadusel mobiliseerivad nad demagoogia vm abil ka teisi. Seetõttu võivad jääda realiseerimata ettepanekud, mis annaksid häid tulemusi, kuid pole idee algataja erihuvid. Mul on pakkuda omalt poolt mitu näidet.

Tartu linna esimesel kaasava eelarve konkursil pakkusin välja kahe kooli vahelise spordiväljaku arendamise Annelinna südames, kuid kuna mul ei olnud sellega seoses otsest isiklikku huvi, siis see ettepanek piisavalt poolthääli ei saanud. Üldjuhul võidavad ikkagi ideed, mille taga on konkreetne huvigrupp. Õnneks on võitjate seas olnud ka koolide spordiväljakuid jms, kuid sel juhul on idee eest võidelnud vastav kool vm huvigrupp. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Erakonnal on täna sünnipäev!

Erakond Eestimaa Rohelised asutati 25. novembril 2006 Tallinna Tehnikaülikooli aulas toimunud asutamiskoosolekul kui Rohelise erakonna algatusgrupi töö tulemusena oli kokku saadud toonastes seadustes nõutud 1000 liiget. Erakond kanti registrisse 6. detsembril 2006.

Erakonna juht Züleyxa Izmailova: “Meie organisatsioonil on täna 13. sünnipäev – palju õnne sulle ja meile kõigile!

Tänan kõiki liikmeid ja toetajaid, kes on meiega olnud algusest peale, aga ka neid, kes on aja jooksul liitunud ja oma panuse organisatsiooni arendamisesse andnud!

Meie roll Eesti poliitikas pole jõudnud veel tasemele, millega võiks rahule jääda, aga me veel jõuame sinna! Koos erakonna aktiiviga oleme loomas strateegiat, et saaksime seadusloomes Riigikogu tasandilt kaasa rääkida ja seeläbi Eesti elu rohelisemaks kujundada.”

Selleks, et tähistada 13.-nda tegevusaasta täitumist ja mitte langeda musta masendusse praeguse poliitilise olukorra või lihtsalt ilma pärast, käib sünnipäevanädalal annetuskampaania, kus (25.11 – 01.12) annetanud toetajate vahel loosime välja kaks piletit mai lõpus toimuvale legendaarse montypythonlase John Cleese’i etendusele Tallinnas (väärtus 2×75€). Ka kõik liikmed on teretulnud osalema ning Facebooki kommentaaris teada andma, miks sina oma annetuse tegid.

Read more

Rohelised kogunevad Tamperes

 Eestimaa Rohelised on saatnud oma delegaadid Euroopa Roheliste nõukogu koosolekule, mis sellel aastal toimub Tamperes. Vastu võetakse mitmeid organisatsiooni töö dokumente kui ka poliitilise deklaratsioone.

Eestimaa Rohelised aseesimees ja nõukogu delegaat Marko Kaasik: “Töö käib selle nimel, et Kesk-Euroopa roheline laine jõuaks varsti ka Euroopa Liidu idaossa. Põhjused selleks on olemas – põhivoolu erakondade suutmatus tulla toime kliima- ja keskkonnaprobleemidega. Põlevkivitööstuse hävimine on juba reaalsus, metsa hävitamine ärihuvide pärast on inimesed äraveks teinud jne. Inimeste haaramine keskkonnaliikumistesse on see, millest meil puudu jääb, milles lääne kogemust on appi vaja.”

Eestimaa Rohelised juhatuse liige ja nõukogu delegaat Johanna-Maria Tõugu: “Möödunud edukas valimistelaine Euroopas on kinnitanud Roheliste võidukäiku. Eesti on üks nendest riikidest, mis iseloomustab Ida-Euroopa Roheliste olukorda. Meil on suurem areng veel ees ning kahtlemata vajab Ida-Euroopa selleks tihedat koostööd Lääne-Euroopaga, kus on piisavad teadmised ja oskused mitte lihtsalt inimeste kõnetamiseks, vaid ka kaasamiseks. Euroopale on oluline ühtsus, solidaarsus ning võrdsed võimalused – seetõttu saab järgmiste aastate põhiülesandeks tihedam suhtlus Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Leian, et ühtselt tugev Rohelise poliitika esindatus on see, mis tähenduslikke muutusi ellu saab viia. Elame maailmas, kus pea ükski suur probleem ei ole lahendatav ilma teisi riike kaasamata. Sellest ilmeb, et koos tegutses oleme mõjusamad. ”

Leia konverentsi otseülekande link klõpsates artikli pealkirjal.

Read more

Marko Kaasik: Franco vari Hispaania kohal

Läinud aasta juunis Hispaanias võimule tulnud sotsialistid on valmistanud pettumuse, askeldades sisepoliitilise kriisi rahumeelse lahendamise asemel selle kallal, kas ja kuhu möödunud sajandil surnud diktaator Franco säilmed ümber matta. Või on tegemist teadliku püüdlusega kustutada rahva mälust häirivad paralleelid täna riigis toimuvaga?

14. oktoobril mõistis Hispaania kohus pikad vanglakaristused üheksale Kataloonia rahva poolt valitud juhile, keda süüdistati mässu õhutamises. Rahvusvahelises inforuumis pälvis see sündmus esialgu suhteliselt vähe tähelepanu, langedes ajaliselt kokku Türgi kallaletungiga Süüria kurdidele ja painavate läbirääkimistega Brexiti suluseisu murdmiseks. Kuid Kataloonia jaoks olnuks halvemat ajastust raske ette kujutada: järgmisel päeval möödus 79 aastat sellest, kui Francole allutatud marionettkohtu otsusel hukati Kataloonia iseseisvuslaste liider Lluis Companys. Temale pühendatud memoriaali juures Barcelonas tähistavad Kataloonia valitsuse liikmed seda kurba, kuid innustavat tähtpäeva igal aastal. Nüüd siis keset tänavarahutuste kaost, mille uus kohtuotsus esile kutsus. Andkem au Euroopa leppele, mis ei luba enam inimesi hukata, aga poliitiliselt motiveeritud vangistusedki ei vii rahule ja kriisireguleerimisele lähemale. [..]

Loe pikemalt klikates artikli pealkirjal.

Read more

Peep Mardiste prügi “rehepapist”: Eesti suhtumine on kuritegelik ja lubamatu

Keskkonnaministeerium teatas äsja avameelselt, et Eesti otsustas esitada Euroopa Liidule loomingulist jäätmestatistikat, et aega võita ja trahvimaksmist edasi lükata. Ühelt poolt tuleb ministeeriumi kiita, et trikki osava sõnavahuga ei varjatud ja andmete väänamisest avatud kaartidega räägiti.
prügi
Paljud mäletavad Eesti poolt Euroopa Liidule makstud 34 miljoni euro suurust suhkrutrahvi. Oli kiire Euroliiduga liitumise aeg, ametnikud olid koormatud ja keegi küll ennustas proleemi, aga loodeti kuidagi pääseda. Täna teemaks olev jäätmetrahvi oht oli paraku ammu näha ja see oli riigi ja Tallinna linnavalitsuse koostöös välditav.

2000ndatel oli Eesti jäätmekäitluses põhimõtteiste valikute ees. Suurelt osalt Euroopa Liidu rahaga suleti kohalikke prügilaid ja plaaniti suuri regionaalprügilaid. Eesti Roheline Liikumine ja teised keskkonnaühendused kutsusid juba siis üles prügi kõrvaldamise asemel panema põhirõhku jäätmete sorteerimisele ja taaskasutusele, aga kasumliku prügilaäri huvid võitsid.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Jüri Ginter: Lõpu- või sisseastumiseksamid?

Käivitunud on aktiivne arutelu selle üle, kas põhikooli lõpueksamid tuleks kaotada või on need vaja alles jätta. Kahjuks ei anta aru, et lahenduse pakkumisel tuleb arvestada õpilase motiveerimise ja õpetaja rolliga.

Kas õpitakse eluks valmistumiseks või eksamite hirmus ja kas õpetaja peab toetama õppimist või korraldama pidevaid kontrolle? Kas koolis õpetatav on nii elukauge, et ainukeseks võimalikuks õppimise stiimuliks on eksamid?

Mina eelistaksin õpetajana treeneri rolli, kes toetab noore arengut, ning hinde nii sportlasele kui mulle panevad võistlustel kohtunikud, selmet olla kole koll, kes hoiab õpimotivatsiooni pidevate hindeliste kontrolltööde ja tunnikontrollidega. Viimasel juhul on arusaadav, miks lapsed ei taha koolis käia ning eelistavad noortekeskuseid ja hulkumist.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander Laane: Sotsiaalministeeriumi mäng pensionäride ja haigetega

Paljud Eesti inimesed on üha suureneva hämminguga jälginud sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas toimuvat, kus tüüri juures on noor Keskerakonna poliittehnoloog Tanel Kiik. Üle päeva ilmuvad uudised, et miski sotsiaalvaldkonnas käriseb või leebemal juhul lihtsalt ei edene. Erinevaid teemasid on muidugi rohkem, kuid seoses eelarvekavaga räägiks täna lühidalt ära kolm olulist teemat, mis viimasel ajal on ebameeldivalt esiplaanil: pensionikriis, perearstikriis ja apteegikriis. Soovimatusest tubakakahjusid vähendada olen pikemalt kirjutanud varemgi.

Ministeeriumi ametnikud püüavad ilmselt probleeme oma töölaualt eemale menetleda, nagu õiguskantsler Ülle Madise oma ettekandes Riigikogule märkis ja noor minister nähtavasti ei suuda tajuda isiklikku vastutust murekohtade lahendamisel. Digiregistratuuri käivitumise juures olemise eest võiks saada siiski 0,2 plusspunkti ja maailma vähideklaratsiooni allkirjastamise eest järjekorras 117. riigina terve punkti – reformikad ei teinud sedagi.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Marko Kaasik: kas Ida-Ukraina autonoomia on kapitulatsioon?

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kiitis heaks nõndanimetatud Steinmeieri mudeli: korraldada okupeeritud Donetski ja Luganski piirkonnas kohalikud valimised ja juhul kui välisvaatlejad valimised ausateks tunnistavad, anda piirkonnale autonoomia. Vladimir Putin on jõudnud juba selle otsuse üle heameelt väljendada, millest omakorda saab mustvalge maailmapildi alusel teha järelduse, et mudel on Ukrainale kahjulik, vaat et allaandmine.

Oma otsust kommenteerides avaldas Zelenskõi imestust selle üle, et inimesed lahendavad ikka veel tülisid üksteist tappes. Seda mõtteavaldust on kerge pidada poliitiliseks naiivsuseks, aga imestamiselt tegudele minnes on mingi võimalus saavutada läbimurre. Tõsi on, et inimeste tapmist ei saa lõpetada, tehes terrorirežiimile järeleandmisi, mida viimane tõlgendab nõrkusena ja vastab veel suurema vägivallaga. Teise maailmasõja vallapäästmise valus kogemus on kinnistanud mõtte riikide territoriaalsest terviklikkusest kui ühest rahu tagatisest, kuid selle kõrval arvestatakse rahvusvahelistes suhetes liiga vähe rahvaste ja üldisemalt end mingi territooriumiga seostavate inimrühmade enesemääramisega.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Pressiteade: Austria Rohelised teevad suure tagasituleku

Austria roheliste parteile „Die Grünen” prognoositakse pühapäeval toimuvatel üldvalimistel ajalooliseks parimaks 14 protsenti. See tähistaks 10% kasvu võrreldes 2017. aastal toimunud eelmiste valimistega.

Tulemuste selgudes sõnas Die Grüneni liider Werner Kogler:

„See on meie pühapäev tuleviku nimel (Sunday for future). Me tahame neile noortele üle maailma, kes protesteerivad, silma vaadata ja öelda, et me teeme nende tuleviku heaks kõik, mis võimalik. Me oleme pühendunud ülemaailmsele kliimaliikumisele ja see on meie tänase võidu põhjus. See on meie olulisim põhimõte, millest lähtume ka koalitsioonikõnelustes.

Euroopa Roheliste Partei kaasesimehed Reinhard Bütikofer ja Monica Frassoni ütlesid:

„Õnnitleme Austria rohelisi selle muljetavaldava poliitilise comeback’i puhul, millega saavutati rohkem kui kolmekordne tulemus võrreldes eelmiste valimistega 2017. aastal. Nad on läbi viinud kampaania rangemate keskkonnastandardite, soolise võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse õigluse nimel ning sealjuures võidelnud korruptsiooni ja räpaste poliitiliste trikkide vastu. Need tulemused on värskeimaid kogu Euroopas levinud Roheliste võitude jadas, mis tõestavad, et inimesed mõistavad, et ainus garantii tõhusamale rohelisele poliitikale on hääletada Roheliste poolt”

Read more

Izmailova nõuab rahvusringhäälingult selgitusi

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova nõuab Rahvusringhääligu juhatuselt ja nõukogult selgitusi ETV+ saates “Oma tõde” 29.09 kõlanud fossiiltööstuse propagandale.

Züleyxa Izmailova: “Miljonid inimesed üle kogu maailma kogunevad meeleavaldustele, et viia valitsusteni teadlaste sõnumit eskaleeruvast kliimakriisist ja nõuavad kiiret üleminekut süsinikuneutraalsele majandusele. On lubamatu, et samal ajal tegeleb Eesti Rahvusringhääling fossiiltööstuse propagandaga. Teaduskaugete meelsusajakirjanike, kes aitavad meie laste tulevikku pöördumatult kahjustada, koht pole maksumaksja rahastatavas telekanalis.”

Pühapäeval ETV+ eetris olnud saates “Oma tõde” eksitati televaatajaid saatejuhtide Jelena Poverina ja Jelena Hanga juhtimisel Eesti majandust pärssivate ja elukeskkonna kahjustamisele kaasaaitavate seisukohtade levitamisega ning hirmutati inimesi tulede kustumisega põlevkivi kaevanamise lõpetamise tagajärjel.

Read more

Rohelised: lapsevanemad, ühinege laste kliimastreigiga Toompeal ja mujal!

Rohelised kutsuvad lapsevanemaid liituma täna oma lastega ja koos tuleviku nimel streikima!

Pärast eelmisel reedel toimunud hämmastavat, nelja miljoni inimese suurust avalööki on globaalne kliimastreik saanud hoo sisse. Täna on suur finaal. Valitsused, investorid, globaalne meedia tunnevad survet ja on sunnitud oma prioriteete ümber mõtlema.

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova: “Lapsevanemad, täna kell 12:00 koguneme Tallinnas Riigikogu ees, Tartus Raekoja platsil, Rakvere keskväljakul ja Pärnus Iseseisvuse väljakul ja nõuame oma laste tuleviku tagasi!”

Täna lõpeb nädalane #digistreik ja #kliimastreik kolib tagasi tänavatele!

Eestimaa Rohelised juhatuse liige Joonas Laks: “Tallinn, Tartu, Pärnu, Rakvere, Kuressaare ja Kärdla nõuavad täna valitsuselt kiiremat süsinikneutraalsuse suunas tegutsemist! Nii noored kui vanad on ühel meelel, et põlevkivi põletamine ja metsade lagedaks raiumine peab lõppema!”

#rohelised #võtametulevikutagasi #fff

Read more

Reedel streikima! Täna kell 12:00 Tallinnas, Tartus, Rakveres ja mujal!

Noored kutsuvad kõiki oma tuleviku eest seisma!

Allpool Fridays For Future eestvedaja Kristin Siili üleskutse:

KUTSUME TEID KLIIMASTREIGILE JUBA REEDEL!

Kõik on oodatud ning kõiki on vaja. Tee plakat ja ühine meiegaTallinnas Riigikogu ees, Tartus Raekoja platsil, Rakvere keskväljakul või Pärnu Iseseisvuse väljakul kell 12:00!

Kliki pealkirjale, et leida lingid streikidele!

Read more

Peep Mardiste: Praegu on hea hetk muuta põllumajandus keskkonnasõbralikuks

Eestis on vee kättesaadavusega lood hästi. Meil on mereline kliima, Atlandilt tuleb pidevalt niisket õhku, mis siinkandis alla sajab. Tänu tasasele maale, vegetatsioonile ja paljudele märgaladele jääb taevast tulev vesi kenasti loodusse püsima ega voola kohe merre tagasi.

Riigi Ilmateenistuse andmetel on meil sademete pikaajaline keskmine 672 mm aastas. Proovige ette kujutada 67 cm paksust veekihti kogu Eestit katmas – see on summaarne sademete kogus, mis siin alla sajab!

Meie globaalses kontekstis hea varustatus mageveega ei tähenda siiski, et Eestis veega proleeme ei oleks. Veekvaliteeti halvendab peamiselt inimtegevus tootmisest ja majapidamisest või põllumaandusmaastikest veekogudesse jõudvate reostuse läbi. Joogivee kvaliteedile avaldavad mõju ka looduslikud tegurid, näiteks suur radooni sisaldus Harjumaa ja Lääne-Virumaa põhjavees.[1]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised toetavad toidu käibemaksu alandamist

Eestimaa Rohelised toetavad jaekaupluste ettepanekut vähendada toidukaupade käibemaksu, kuid lisavad, et riiklikult tohiks soodustada vaid neid tooteid, mis ei mürgita inimorganismi ja keskkonda.

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova: “On tervitatav, et jaekauplejad haarasid peaministrit sõnast ja tõstatasid käibemaksu erisuste temaatika. Oleme kindlasti selle poolt, et keskkonnasõbralik toodang jõuaks suurema hulga inimesteni, kes tervisele ja loodusele turvalisema toote praegu kallima hinna tõttu kahjuks ostmata jätavad. Käibemaksu soodustuse peaksid lisaks mahedalt toodetud toiduainetele saama ka ökoloogiliselt toodetud esmatarbekaubad nagu hügieenisidemed ja mähkmed. Lihatoodete ja pestitsiididega kasvatatud toorainele ei tohiks kliimameetmetest lähtuvalt soodustusi teha.”

Volikogu esimees Aleksander Laane: “Käibeamaksu soodustus tervisele kasulikele toiduainetele ja ohututele kaupadele aitaks vähendada ka riigi ravikulutusi. Eesti kulutab otse ja kaude 320 miljonit eurot, 1,5% SKTst ja 239 eurot inimese kohta aastas selleks, et ravida inimese hormoonsüsteemi häirivate ainete tõttu tekkinud kasvajaid ja muid raskeid haigusi. Soovitame valitsusel lähtuda Roheliste programmis toodud lahendusest, kus käibemaksu alandatakse vaid mahetoodangule. See annab topelthea tulemuse Eesti inimeste rahakotis ja tervises ning soodustab maheettevõtlust, millel on ka suur ekspordipotentsiaal.”

Read more

Züleyxa Izmailova: Erakond on vahend, mitte eesmärk omaette.

Delfi ajakirjanik Karoliina Vasli uuris ERJK ettekirjutuse valguses meie rahalise seisu kohta.

Millest üldse selline hiiglaslik miinus on tekkinud ja kuidas see nii lühikese ajaga (mullu oktoober võrreldes tänavuse esimese poolaasta lõpuga) nii palju kasvas?
Kas ja kuidas loodate võlad likvideerida? Tegu on väga suurte summadega, siin ju vaid liikmemaksust ei piisaks.
ERJK kasutab suisa väljendit pankrot. On see teie meelest ka üks võimalik variant või olete veendunud, et partei suudab ikkagi jätkata?
Aastaid on rohelised avaldanud lootust, et toetus ikkagi tõuseb. Praegu näitavad arvamusuuringud siiski, et toetus on üpris väike, olles kahe protsendi kanti. Mis plaanid on praegu, et toetust tõsta? Järgmiste valimisteni on muidugi palju aega, ent kuidas tahate end selle vahepeal pildil hoida?
Aprillis sai palju tähelepanu roheliste üldkogu, kuna siis oli juttu, et ehk võiks erakond jätkata kahe juhiga, pürgis ju toona etteotsa ka Evelin Ilves. Siis jätkati siiski sama juhatusega. Oli ka juttu, et erakond võib kahe juhi valimiseks vajalikud põhikirjamuudatused kiita heaks septembris. Nüüd on september käes – kas see mõte on endiselt jõus, kaalutakse neid muudatusi?

Loe täismahus vastuseid klikates artikli pealkirjal.

Read more

Peep Mardiste: Uitmõtteid Euroopa Komisjoni portfellidest

Euroopa Komisjoni volinike vastutusvaldkonnad on nüüd siis teada. Kadri Simson saigi energia valdkonna. Tähtis portfell, saadud osaliselt ilmselt lohutusena selle eest, et Eesti ei saanud enam asepresidendi kohta ja preemiana selle eest, et esitati naine. Kuna Simson ei oma asepresidendi tiitlit, siis saab ta Berlyamontis kontori korrus allpool Kallase ja Ansipiga võrreldes. Saabki kiiremini liftiga üles ja alla!

Eesti Energia lobistid rõõmustavad, sest saavad keskmisest lihtsama juurdepääsu, et ehk püüda saastavale põlevkivile Euroopast erandeid välja kaubelda. Samas on õnneks taas energiavolinik, kes mõistab ühe Euroopa kauge ja küllalt isoleeritud nurga näitel heade ühenduste olulisust. Eelmine energiavolinik siitkandist oli aastail 2004-2010 lätlane Piebalgs, kellega mul oli millalgi au tema kontoris suhelda. Eestil oleks võinud palju halvemini minna, sest von der Leyen lõi muuhulgas mõned sellised portfellid, mis kõlavad rohkem nagu kooli lõpukirjandi teemad: ’Euroopa elustiili kaitsmine,’ ‘demokraatia ja demograafia’ või ‘väärtused ja läbipaistvus.’

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Jüri Ginter: kas Tartu prioriteet on kirikud?

Linnavalitsus esitas volikogule Tartu teise lisaeelarve eelnõu, milles on suurendatud linna toetust kirikute remondiks 100 000 euro võrra ja vähendatud hariduse investeeringuid 67 000 euro võrra. Kas tõesti on kõik kirikud puupüsti rahvast täis? Kas on arvestatud, et koolid ja lasteaiad peavad töötama lubatust suurema laste arvuga klassis või rühmas ja ka kahes vahetuses ning et endiselt on raske leida lasteaiakoha pärast lapse pooleteise aasta vanuseks saamist? Enamagi: Helliku lasteaia hoone tõmmati saja tõmmitsaga kokku, et see laiali ei vajuks, kuna remontimiseks raha ei jätku. Palju probleeme on ka teiste lasteaedade, koolide ja huvikoolidega.

Loe lähemalt Tartu Postimehest.: https://tartu.postimees.ee/6771107/juri-ginter-kas-tartu-prioriteet-on-kirikud

Read more

Aleksander Laane: Kaasaegse inimese mõõdupuu on roheline

Aleksander Laane kirjutab vastuses Kaul Nurme arvamusloole “Roheliste eduvõimalusi takistab punasus”, et sellest leiab üsna tuttavlikke eelarvamusi ja visalt levitatavaid müüte, millel Eestimaa Rohelistega mingit pistmist pole.

Nüüdseks aegunud parem-vasak skaala võeti kasutusse Prantsuse revolutsiooni ajal aastal 1789. Siis mõeldi vasakpoolsete all isikuvabaduste ja vaba ettevõtluse pooldajaid (tänapäeva mõistes liberaale) ja parempoolsete all aadliprivileegide hoidjaid (konservatiive).

19. sajandi lõpupoole lisandus politikasse sotsiaalne mõõde ja siis hakati vasakule paigutama töölisliikumisi, millest kasvasid välja kommunistid, sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid. Juba sellega sai parem-vasak skaala hägustatud, sest kommunistide ülipiirav suhtumine isikuvabadustesse sarnaneb äärmuskonservatiivide omaga – selles küsimuses said skaala otsad kokku.

Õieti on juba sellest ajast Lääne poliitikas kaks põhimõõdet: üks on suhtumine omandiküsimusse (eraomand ja igaühele oma versus ühiskondlik omand ja ümberjagamine) ja teine isikuvabaduste soosimise või piiramise mõõde.

Ühele skaalale paigutajad loevad vasakpoolseteks ümberjagamist ja sallivust pooldavaid poliitikuid ja parempoolseks vastupidiseid, kuid see käsitlus kubiseb vastuoludest.

Loe edasi klikates arikli pealkirjal.

Read more