Eestimaa Rohelised: hoolivam tulevik on roheline

Täna toimuval Eestimaa Roheliste üldkogul kinnitatakse erakonna kohalike valimiste üldprogramm, mis keskendub hoolivamale tulevikule ja selle saavutamiseks vajalikele tegevustele, mis omakorda aitavad ehitada tervet ja jätkusuutlikku Eestit.

Erakonna esimees Kaspar Kurve sõnul minnakse kohalike omavalitsuste valimistele välja platvormiga, mis esindab laiemat tegevuskava kui erakondade poolt tavaliselt KOV valimisteks esitatav. “Empaatia on rohelise maailmavaate lahutamatu osa. See empaatia laieneb inimeselt ka teistele liikidele, sest kõikide elusolendite elu on unikaalne ja ühekordne kogemus. Sellest lähtuvalt peaks nii inimeste kui teiste liikide kannatuste vähendamine olema absoluutselt elementaarne, ja mitte naivistlik utoopia, nagu paljud „inimene-on-looduse-kroon” seisukoha evijad rohelise maailmavaate kohta kipuvad ütlema.”

Eestimaa Roheliste KOV valimiste programm keskendub viiele põhieesmärgile: hoolivam ettevõtlus, hoolivam omavalitsus, hoolivam haridus, hoolivam elukeskkond ja hoolivam perekond.
Erakonna esinaine Züleyxa Izmailova: “Rohelised vaatavad Eesti arengut pikemalt kui nelja aasta perspektiivis. Iga elukeskkonda ja majandustegevust mõjutav otsus mõjutab meie lapsi, aga veelgi enam lapselapsi ja nende lapsi. Iga meie täna tehtav otsus muudab meie endi elu vähe, aga nende elu palju. Selleks, et tulevik oleks rohelisem, peab muutus toimuma täna. Meie ainus ja olulisim eesmärk saab olla neile võimalikult terve ja jätkusuutliku ühiskonna jätmine nii riigi, omavalitsuse kui ka pere tasandil.”

Erakond Eestimaa rohelised jälgib oma programmis ja sellest tulenevas poliitikas ÜRO kestliku arengu eesmärke. Septembris 2015 võeti ÜRO tippkohtumisel New Yorgis vastu kestliku arengu eesmärgid (Sustainable Development Goals). ÜRO liikmesriigid, sh Eesti peaksid püüdlema 2030 aastani just nende eesmärkide poole, nii oma sisepoliitikas kui ka rahvusvahelises koostöös.

Erakond Eestimaa Rohelised on ainus erakond Eestis, mille põhieesmärk on jätkusuutliku eluviisi ja majandamise edendamine. Rohelised seisavad selle eest, et Eestist saaks riik, mille edukust ei mõõdeta SKP protsentides, vaid inimeste tervises ja õnnetundes.

Read more

Kriis on raisku lastud – Joonas Laks

Ilmselt on kriis majanduslikus mõttes raisku lastud. Kui eelmine valitsus oli veel seda meelt, et tuleb majandust elavdada, siis praegune valitsus on tõmmanud hoopis pidurit ja karistanud sellega kõige nõrgemaid – majanduslik ebavõrdsus on kriisi jooksul hüppeliselt kasvanud. Õigem oleks olnud hetkelist pausi kasutada selleks, et teha ära riigieelarve revisjon ja siis minna edasi selles suunas, mis meie riigi majandusele ja seeläbi ka inimestele kõige kasulikum. Kõige rohkem häirib rohelisi koalitsioonilepingu punkt põlevkiviõlitehase investeeringuga jätkamisest. Täna tegi Eesti Energia esitluse põlevkivist elektri tootmise lõpetamise teekaardi kohta – PÕXIT on saamas reaalsuseks. Küll mitte tänu valitsuse tegevusele vaid turuolukorra muutumisele. Põlevkivist loobumise vajadusest ja võimalikkusest oleme rääkinud erakonna loomisest alates ja nüüd, 15 aastat hiljem on see ka tööstusele kohale jõudmas – fossiilenergeetikal ei ole tulevikku, ei Eestis ega mujal, sest vastasel juhul ei ole inimkonnal sellist tulevikku, mida me loodame ja ootame. Kui oleksime 15 aastat taastuvenergiasse investeerinud, siis ei peaks me rääkima Ida-Virumaa küsimusest – Narva oleks rikkam linn kui Tartu. Valitsusel tasuks nüüd riigi eelarve uuesti enda ette võtta ja kulutused nagu Rail Baltic ja õlitehas kõrvale panna ning mõelda, mis veel on 15-aastaga tegemata jäänud. Roheliste programmist saaks valitsus endale hea tööde nimekirja koostada.

Read more

Züleyxa Izmailova: Autoga sõitmist peab linnas tipptunnil maksustama

“Pole normaalne, et elumajade esised tänavad on mõlemas suunas autodega palistatud, hoovid asfalteeritakse parklateks, ja ikka on sellest vähe. 10-20-eurone parkimistasu oleks ka magalates mõistlik,” leiab Roheliste erakonna juht Züleyxa Izmailova. “Samuti peab omavalitsustel olema õigus maksustada saastavate sõidukite liikumist ja tipptunnil linnas autoga sõitmist. Riigi tasemel saab kehtestada ka trahve, millega reostajaid korrale kutsuda”

Tallinn koostab kliimakava, kus on kirjas keskkonna puhtuse eest seisvad eesmärgid aastaks 2050. Seal on näiteks kirjas, et elamute lähedal ja keskustes tuleks vähendada autode kiirust; bussipeatused, rohelus ning inimestele vajalikud asutused asuvad kodu juures; sooja ja elektrit annab loodussõbralik allikas. Oma ettepanekud kavasse sai teha ka erakond Eestimaa Rohelised. Pealinn tegi selle juhi Züleyxa Izmailovaga ehk rahvapäraselt Zuzuga intervjuu.

Millised on need punktid kliimakavas, mis on tõesti teostatavad? Kuidas need teoks teha?

Kõige kiiremini ja mõjuvamalt saab pidurdada kliimamuutusi hoonete sooja- ning elektritarbimist vähendades. Sooja ja elektrit tarbib kõige suurem hulk inimesi ning lahendused säästuks on juba olemas. Neid on vaja lihtsalt rakendada. Esimene ülesanne on korda teha kõik hooned, kus energiat läheb kaduma või raisku. Euroopa Liit ja toetab elamute remonti. Ka Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on ulatanud abikäe ning majade soojustamine on tehtud elanikele võimalikult valutuks – paneelmajade jaoks on loodud tehases valmistatud moodulid, mis tuuakse kohale ja paigaldatakse mitu korda kiiremini, kui seni käibel olnud praktika puhul oleks olnud võimalik. Ka päikesepaneelide paigaldamine kõikide linna, aga ka erahoonete katustele, peaks olema lihtsam, kuid asjaajamine on alati jäänud liiga bürokraatlikuks. Linn peaks praeguse elamufondi panema ritta, nagu on seda tehtud üleriigilise vaktsineerimisega. Vanemaealised ja suuremas ohus inimesed enne, nooremad ja tugevamad hiljem. Nii võiks ka hoonete puhul olla – suurema energiakaoga hooned enne, väiksemaga hiljem. Ja siis kõik vaktsiini nõudma!

Kliimakava oleks teostatav lühema ajaga, kui see viia kokku riiklike plaanidega. Ei ole mõeldav, et pealinn saaks saavutada eesmärke riigi toeta, nagu ka riik ei saa saavutada oma eesmärke Tallinnata.

Kuidas panna arendajad ehitama maju, mis on energiasäästlikud, kuid samas taskukohased lihtsatele peredele?

Linn peaks olema ise arendaja. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Ave Mets: meeter vaimset tasakaalu ja kilogramm õnne, palun!

Tehno-teaduslik maailmapilt tugineb varjatud eeldustel, mis on pime asjade suhtes, mis teevad elu mõttekamaks ja õnnelikumaks, ega suuda arvestada ökosüsteemi sisemise seotusega, kirjutab Tartu Ülikooli teadusfilosoofia vanemteadur Ave Mets.

Lendoravaid on Eestis sajandiga jäänud üha vähemaks: 2019. aastal loendati 71 asustatud leiukohta, kuid soovitav oleks 250. Temale sobilikke vanu haavikuid on hävitatud ning varasema üle-eestilise leviku asemel leiab teda veel vaid kahes maakonnas.

Tartus Ihaste elanikud võitlevad metsa säilitamise nimel, mis pakub elupaika mitmetele ohustatud liikidele: I kaitsekategooria kaevurherilane ja mägi-piimputk, kelle ainus elupaik Eestis on Ihastes; III kaitsekategooria sorokimalane. Ühtekokku 500 II ja III kaitsekategooria liiki.

Read more

Anname Riigikogule üle abieluvõrdsuse petitsiooni

Homme, 15. mail tähistataval rahvusvahelisel perede päeval kell 13.00 anname koos LGBT+ kogukonda ja hoolivat ühiskonda esindavate organisatsioonidega Toompea platsil Riigikogu esimehele Jüri Ratasele üle 35 805 allkirja, mis koguti petitsioonile perekonna seaduse muutmiseks.

Kohapeal kannab Jürgen Rooste ette “Kõigi perede manifesti”.

Sõna võtavad erinevate huvikaitse organisatsioonide ja kodanike liikumiste esindajad.

Ürituse algus 12.30

Üritusest toimub ka ülekanne facebookis lingil https://www.facebook.com/events/1474947296185753?ref=newsfeed

Erakonna Eestimaa Rohelised petitsiooni eesmärgiks on algatada perekonnaseaduse muutmine, mis sätestaks abielu edaspidi kahe täiskasvanud inimese vahelise liiduna sõltumata nende soost.

Read more

Marko Kaasik: Abieluvõrdsuse petitsioon jõuab riigikokku

Perede päeval, 15. mail annavad Eestimaa Rohelised riigikogu juhatusele üle petitsiooni ettepanekuga sätestada Perekonnaseaduses abielu kahe täiskasvanud inimese vahelise liiduna sõltumata nende soost. Eelmise valitsuse ajal sündinud algatus on ajakohane nüüdki.

Korruptsiooniskandaal kukutas Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsuse. Peaaegu otsustatud referendum küsimusega „kas abielu peaks jääma Eestis mehe ja naise vaheliseks liiduks“ ei saanud riigikogu lõplikku heakskiitu. Ebamäärasus samasooliste abielu või kooselu küsimuses püsib tänaseni.
Mulle oleks rohkem meeldinud, kui eestimaalased oleksid saanud öelda oma ei-sõna abielu määratlemisele üheselt erisooliste paarisuhtena. Abieluvõrdsuse mõtte algatanud Eestimaa Rohelised, Eesti 200 ja loodetavasti ka meie algatusega pika hambaga liitunud sotsiaaldemokraadid oleksid alustanud marulist kampaaniat selleks. EKRE kava tagasilükkamisega olnuks edasiste sammude vajadus rahva poolt väga selgelt väljendatud.

Koalitsioon tervikuna näitas üles argust, püüdes panna abieluküsimust rahvahääletusele mitte seadusemuudatusena, vaid “muu riigielu küsimusena”, mille läbikukkumisest ei tulene ei erakorralisi riigikogu valimisi ega üldsegi mingeid õiguslikke tagajärgi. [..]

Loe edasi ja leia algatuse link klikates artikli peakirjal.

Read more

Heisakem rahvusvahelise perede päeva puhul Tallinnas vikerkaarelipp

Erakond Eestimaa Rohelised kutsub Tallinna linnavalitsust rahvusvahelisel perede päeval 15. mail heiskama Vabaduse väljakul ka vikerkaare lippu, et juhtida tähelepanu samast soost paaride jätkuvale ebavõrdsele kohtlemisele Eestis.

Erakonna esinaise Züleyxa Izmailova sõnul oleme täna seadusandlikult olukorras, kus Riigikogu venitab kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtuga ning samast soost paarid ei saa jätkuvalt Eestis abielluda ning võrdseid võimalusi teiste peredega. “Iga pere on omamoodi ainulaadne, kuid kõigil neil on sarnased vajadused, alates laste haridusest kuni õiglase vanemapuhkuseni. Kahjuks kogevad mõned pered seaduse ees endiselt diskrimineerimist ja ebavõrdset staatust. Eestimaa Rohelised soovivad rahvusvahelisel perede päeval kinnitada oma toetust kõigile perekondadele nende võitluses õiglaste ja võrdsete õiguste eest,” ütles Izmailova.

15. mail annavad Eestimaa Rohelised Riigikogule 35 805 allkirja, mis koguti petitsioonile perekonnaseaduse muutmiseks, sätestamaks abielu perekonnaseaduses edaspidi kahe täiskasvanud inimese vahelise liiduna sõltumata nende soost. “Oleme kogunud oma algatusele märkimisväärse toetuse, see näitab, et Eesti inimesed väärtusavad perekonda ja toetavad kõigi võrdset kohtlemist. Soovime anda kindla sõnumi, et Eesti on tolerantne, solidaarne ning inimeste valikuvabadusi austav riik.”, ütles Izmailova.

Kooseluseadus võeti Riigikogus vastu juba 09.oktoobril 2014, kuid rakendusaktid on seni vastu võtmata.

Rahvusvaheline perede päev on 15. mail tähistatav päev. Perede päeva eesmärk on meelde tuletada perekonna kui kõige vanema ja olulisema institutsiooni tähtsust ja väärtust. Rahvusvaheline perede päev asutati ÜRO Peaassamblee poolt 1993. aastal ning juba järgmisel aastal tähistati seda esmakordselt. [..]

Loe saadetud kirja klikates artikli pealkirjal.

Read more

Puuetega inimestel on õigus väärikale elule! – Katrin Jõgisaar

Täna on puuetega inimeste õiguste konventsiooni päev.

2008. aasta 3. mail jõustunud konventsioon on rahvusvaheline kokkulepe, mille eesmärk on edendada, kaitsta ja tagada puuetega inimeste inimõigusi ja põhivabadusi. Riigikogu ratifitseeris puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli 21. märtsil 2012. aastal. Eesti võttis endale kohustuse edendada puuetega inimeste võimalusi täielikult ja iseseisvalt ühiskonnaelus osalemiseks.

Erakond Eestimaa Rohelised seisab selle eest, et puuetega inimestel oleks väärikas elu. Erakonna liige Katrin Jõgisaar: “Kõik Eesti inimesed, asutused, ettevõtted ja organisatsioonid peavad veenduma, et nende tegevusvaldkonnas oleksid puuetega inimeste õigused tagatud. Ainult nii tunnevad puuetega inimesed, et nende õigusi kaitstakse ning nad saavad ühiskonnaelus osaleda teistega võrdsetel alustel. Kohalikud omavalitsused saavad oma otsusega mõjutada puuetega inimeste heaolu ja hakkamasaamist.

Rohelised seisavad parema ligipääsetavuse, õiglasemate toetuste ja puuetega inimeste kaasamise eest. Et puuetega inimesi puudutavaid otsuseid ei tehtaks neid kaasamata.

Read more

Lõpetada sõda looduse vastu! – Piret Räni

Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu sõnul on meie metsades linde 1980ndatega võrreldes umbes 35 protsenti vähem. Oleme kolme-neljakümne aastaga kaotanud 3,5 miljonit lindu.
Mõtleme nüüd koos, kõik kolme-neljakümnesed parimas eas inimesed – see on juhtunud meie eluea jooksul. Ja elupaikade kadu on kiirel tõusuteel, järelikult on lindude-loomade-putukate arvukus veelgi kiiremalt edasi kahanemas. Kas me näeme veel enne oma eluea lõppu linnustiku-loomastiku väljasuremist?
Me kõik ju teame, et elurikkuse kao taga on inimtegevus. Võtame teistelt liikidelt elupaigad, likvideerime need lühiajalise kasumi nimel, saastame elukeskkonnad ja ratsionaliseerime tapmist oma tegevuse tahtmatuks kaasnähtuseks.

Võtkem vastutus ja lõpetagem sõda looduse vastu!

Esimesel aprillil korraldasime Pesitsusraadios (see on Päästame Eesti Metsad MTÜ poolt korraldatava pesitsusrahukampaania podcast) Metsapeakandidaatide debati. Ideeks oli mängida paralleelreaalsust, kus Linnapeade (inimühiskonna eestkõnelejate) kõrval on otsuste tegemisel osalisteks ka Metsapead – looduse eestkõnelejad. Kandidaadid esitlesid oma programme, mida nad Metsapeana oluliseks peaksid. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tartu Roheliste üldkoosolek toimub 17.05.

Tartu Roheliste järgmine üldkoosolek toimub 17.05.2021 kell 18.00. Koosolek toimub virtuaalselt ning asukohaks on sama koht, mis igaesmaspäevastel tavakoosolekutel.

Koosoleku päevakord:

1. Tartu juhatuse liikmete valimine,

2. Tartu osakonna kommunikatsiooni reeglite kokku leppimine (Drive kausta tutvustamine),

3. Valimislubaduste ja programmi praeguse seisu kinnitamine (lisatud failina), ideed koosolekul arutamiseks lisada hiljemalt 10.05.2021.

4. Kandidaatide juurde leidmise võimalustest,

5. SÜKU teemad ja seisukohad.

Kellel võimalik, siis toetage palun info jagamise ja/või rahalise ülekandega meie Tartu Keskpargi petitsiooni.

Read more

Peeter Raielo: Vajame kogu Tallinna ühendavat jalgrattateede võrgustikku!

Pirita piirkond valis piirkonna juhiks Peeter Raielo. Peeter on olnud erakonnas selle asutamisest saadik, aga aktiivselt kaasa lüüa otsustas alles nüüd. Uurime, millised teemad Peetrit huvitavad ja milline oleks tema meelest Roheline Tallinn.

Peeter, kes Sa oled? Kuidas Sa ennast nelja lausega iseloomustad?

Olen sündinud ja kasvanud Pirital. Nooruses tegelesin sportliku matkamisega — liikusin palju looduses. Nägin lähedalt “Rohelise Maardu” projekt arengut ja rebasesaba kadumist ning sain oma väikese panuse sellesse anda. Õppisin Tallinna IT Kolledžis ja vahetusõpilasena olin Kopenhaagenis, sellest sai alguse minu rattateede lembus. Mulle sobib süstemaatiline probleemide lahendamine. Elu jooksul olen aru saanud, et üksi ei tee midagi ära, aga koos on kõik võimalik.

Pirita tundub olevat üks kõige rohelisem paik Tallinnas. Kas Piritat annab veel rohelisemaks muuta?

Alati saab paremini. Näiteks annab kogu asumis kõrvaldada takistused, mis segavad lastel jalgrattaga kooli sõita. Arendada saab prügimajandust, kompostimine kui üks ringmajanduse osa. Kui kompostihunnik tundub ebaesteetiline, siis saab ju aia- ja toidujäätmete jaoks kasutada erinevaid tehases valmistatud kompostreid. Tulemuseks väärtuslik muld oma taimedele.

Ma keeraks selle küsimuse teistpidi: Kas annab Piritat rohelisena säilitada?

Pirita detailplaneeringus on kirjas linnaosa rahvaarvuks 10 000 elanikku, hetkel läheneb see juba 20 000 inimesele. Põlise Piritalasena on mul mure, kuhu me sedasi jõuame. [..]

Loe intervjuud Peetriga klikates artikli pealkirjal.

Read more

“Kliimaneutraalne Tallinn” – Roheliste ettepanekud seoses Tallinna kliimakavaga

Kliimaneutraalsus on mitte lihtsalt oluline, vaid lausa ainuvõimalik eesmärk elamisväärseks tulevikuks, mille võimaldamiseks ei tohi ühtegi otsust täna tegemata jätta. Soomes, sh Helsingis on ratifitseeritud kliimaneutraalsusekava, mis näeb ette eesmärgi saavutamist aastaks 2035. Praegune Tallinna plaan on mõeldud Euroopa Liidu nõuete täitmiseks viimasel minutil.

Tallinn kui roheliseks pealinnaks pürgiv linn, mis hakkas juhtima äsja käivitatud Euroopa 19 linna võrgustikku, mille ülesanne ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamine kohalikul tasandil, ei tohi endale lubada mõõdetavate indikaatorite ja tähtaegadeta ambitsioonitut tegevuskava.

Ettepanek ambitsioonikuse tõstmiseks: Tallinn võtab eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt aastaks 2040. Aastaks 2030 tuleb vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni vähemalt 60%.

Teised märkused ja ettepanekud:

– Tulubaasi arvestus on puudulik. Näiteks peab Kliimakava arvestama ka sellest tekkiva sotsiaalse tuluga.

– Dokumendis on vähe mõõdetavaid eesmärke, mille abil hiljem tegevuse tulemusi hinnata. Mõõdetavad eesmärgid on vajalikud selleks, et saaks objektiivsemalt hinnata saavutatud tulemusi. Hea viis mõjude hindamiseks on iga valdkonna kohta eraldi peamiste mõjuindikaatorite määramine ja nende indikaatorite abil mõjukaardi loomine. Mõõdetavad indikaatorid aitavad sõnastada eesmärke, jälgida nende täitmist, kommunikeerida tulemusi ja kavandada uusi samme. Näiteks peab seadma selged, üheselt mõistetavad ja mõõdetavad eesmärgid autode osakaalu vähendamise osas.

– Puuduvad vahetähtajad, mille abil tegevuse tulemusi hinnata. Tallinna kliimakavas on liiga vähe lühiajalisi tähtaegadega eesmärke, millega saab paremini kontrollida kava täitmist ja arenguid. Tähtajad on vajalikud, et kontrollida kava täitmist ja määrata vajadusel lisaabinôud. Tähtaegu saab väga hästi seostada mõõdetavate indikaatoritega ja lisada mõjukaardile. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Maret Merisaar: Läänemerd hoida saame vaid üheskoos

Bioloog Maret Merisaar oli Eesti Roheliste liige 1985–1998 ning ta on Erakonna Eestimaa Rohelised liige alates 2005. aastast. Ta kuulus 2007–2011 Eestimaa Roheliste esindajana  XI Riigikogu koosseisu. Maret on olnud erakonna juhatuses ning Euroopa Rohelise Partei siseaudiitorite kogus. Maret osaleb Tallinna volikogu keskkonnakomisjoni töös, kuulub Eesti Rohelisse Liikumisse, on Eesti Veeühingu juhatuse esimees ning Puhta Läänemere Ühenduse (Coalition Clean Baltic, CCB) juhatuse liige. Doktorikraadi kaitses Maret Merisaar veekeskkonna reostuse ja põllumajanduse veekaitse teemadel, peale pikemaid seiklusi ja projektipõhist enesetäiendamist rahvusvahelistes keskkonnaorganisatsioonides (Friends of the Earth, European Environmental Bureau, Regional Environmental Center for CEE, Global Water Partnership), ja lühikest tähelendu poliitikataevas aitab TTÜ teadlasi projektide haldamises ja õpetab tulevastele inseneridele keskkonnakaitse aluseid.

Alustame vestlust Läänemere teemadel, kuna sellel nädalal (19.04-25.04) toimub Puhta Läänemere Ühenduse üleujutuste-teemaline teavituskampaania. Mis on selle kampaania põhiline sõnum? Mida soovitakse saavutada? Kes on partnerid? Kes on Eesti-poolne meeskond?

Üleujutuste kampaania räägib kliimamuutuste mõjust veekeskkonnale ja annab võimaluse üksteise kogemustest õppida. Eesti on selles valdkonnas Euroopa Liidu üleujutusdirektiivi nõuded ellu viinud, riskialad kaardistanud ja vesikondade kaupa maandamiskavad koostanud.  Läänemere valgalas on aga ka Venemaa, Ukraina ja Valgevene alasid, kus vastav seadusandlus on veel poolik ja üks rahvusvahelise kampaania eesmärke ongi just nende riikide avalikkuse ja keskonnakaitseametnike tähelepanu äratada. [..]

Loe põnevat Mareti intervjuud pikemalt klikates artikli pealkirjal.

Read more

Saa muutuseks, mida näha tahad – kandideeri Roheliste nimekirjas!

Muutuvate kliimaoludega kohanemise ja kliimamuutuste leevendamise vajadust arvestades on linna looduskeskkonna ja liigirikkuse kaitse tähtsamad kui kunagi varem. Samas pole surve linnalooduse asendamisele asfaldi ja betooniga olnud varem nii tugev kui täna. 

Suhtumine, kus puud ja rohealad võib kinnisvara arendamise nimel kergekäeliselt loovutada, peab jääma minevikku.

On teaduslikult tõestatud, et roheline ja inimväärne linnakeskkond mõjub hästi mitte ainult inimeste tervisele, vaid ka rahakotile. 

Kujutage ette, mis juhtuma hakkab kui Rohelised võrdväärselt teistega volikogus Tallinna otsuste juures kaasa saavad rääkida.

Üheks neist kaasarääkijatest võiksid olla just Sina!

Meie linnal on olemas mitte ainult võimalus ja vajalikud vahendid, vaid Eesti suurima omavalitsusena ka kohustus tegutseda kliimavõitluse eesliinil. Eestis ei saa rohepööre toimuda Tallinnata. Tallinnas ei saa rohepööre toimuda ilma Rohelisteta. Meie järeleandmatus keskkonnaküsimustes on see, mida meie pealinn täna vajab. 

Anna rohepöördele hoogu juurde! Kandideeri Tallinnas Roheliste nimekirjas! Saa muutuseks, mida näha tahad! Pane ennast kirja siin: https://forms.gle/E7kTJypu8D17kxxS8

Read more

Helina Tilk: kodanike ja üldsuse hukkamõist on neile nagu hane selga vesi

22.märtsil 2021 kinnitas Keskkonnaamet hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava, mis õigustab põldudel tiibu puhkavate ja toitu otsivate rändlindude hukkamist. Jällegi on on juhtunud see, mis on saanud Keskkonnaameti praktikas tavapäraseks.

Avalikkusele püütakse jätta muljet, et pärast uuringuid ja arutelusid on saavutatud põllumeeste ja linnukaitsjate vahel kompromiss. Paraku tundub kõigil osapooltel olevat kompromissist oma arusaam Ja veel olulisem on mõelda, kas lindude surm saab olla mõne kompromissi osa. Vastupidiselt ornitoloogiaühingu ettepanekule heidutusjahi lubamisest üldse loobuda, tõstis Keskkonnaamet kevadise heidutusjahi olulisust tegevuskavas kolmandalt prioriteedilt (soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa eesmärkide saavutamisele) teisele prioriteedile (vajalik tegevus, mis aitavad oluliselt kaasa eesmärkide saavutamisele). Niisiis kas ei ole keskkonnaametnikud linnuteadlaste ekspertarvamusest aru saanud või on sellega lihtsal küüniliselt arvestamata jätnud?

Vastupidiselt Keskkonnaameti pressiteates välja kuulutatud valgepõsk-laglede ja suur-laukahanede kevadise heidutusjahi lubamisele on Ornitoloogiaühing teinud ettepaneku heidutusjahti mitte rakendada. Põhjuseid on mitmeid. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Saame tuttavaks – Roheliste uus peasekretär Annika Altmäe!

Annika Altmäe valiti Roheliste uueks peasekretäriks. Siiani oli ta volikogu asejuht. Uurime Annika käest, millisena ta näeb peasekretäri rolli ja milliste Eesti probleemide seljatamist ta kõige olulisemaks peab.

Palju õnne, Annika! Sa oled nüüd Erakond Eestimaa Rohelised peasekretär. See kõlab uhkelt. Milliseid ülesandeid see tiitel endas peidab?

Ülesannetest mul puudust ei tule: esindan erakonda majandustegevuses, vastutan erakonna sisedokumentatsiooni ettevalmistamise ja erakonna ürituste korraldamise eest, jälgin eelarve täitmist ja püstitatud eesmärkide saavutamist, täidan oma pädevuse piires juhatuse otsuseid, juhin erakonna büroo tööd ja asjaajamist, korraldan juhatuse ja volikogu otsuste täitmist, koordineerin piirkondlike üksuste tegevust ja koordineerin valimiskampaaniaid.

Seda on palju! Sa jõudsid pool aastat olla Volikogu asejuht. Mida Sa selle aja jooksul õppida jõudsid?

See on olnud väga huvitav kogemus. Selle lühikese ajaga õppisin palju. Esiteks, kuidas meeskonnatööd paremini organiseerida. Teiseks nägin, kui palju on võimalik erakonnas olles tegelikult ära teha. Meil on nii palju intelligentseid ja oma tööd südamega võtvaid liikmeid. Olen keskkonnakaitse korralduse ja meie riigi süsteemide kohta tohutult palju juurde õppinud.

Sa oled kahekordne säästva metsanduse magister. Kas see paneb Sind Eestis praegu toimuvat kuidagi teistmoodi nägema? [..]

Loe Annika intervjuud edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »