Algatus “Eesti ei ole tuumapolügoon” praegu Riigikogus

Riigikogu majanduskomisjon ja keskkonnakomisjon käsitlevad täna ühisel avalikul istungil kollektiivseid pöördumisi. Meie ettepanek on lõpetada tuumaenergia-alase tegevuse rahastamine ja läbiviimine Eestis. Seda ettepanekut toetas digiallkirjadega 1384 inimest.

Piret Räni: “Inimkond pole leidnud lahendusi tuumajäätmete püsivaks ohutuks ladestamiseks ega neutraliseerimiseks. Eestis turundatakse imelist masinat, mis teeb energiat vanade jaamade tuumajääkidest, aga sellist masinat pole tegelikult veel olemaski, mis tähendab, et rahvale on valetatud. Tuulikute materjalid on nende eluea lõpul enamjaolt ümber töödeldavad. Tuumajaama materjalid aga mitte ja need tuleb maha matta või muul moel utiliseerida. Tuumaenergeetika pole ringmajanduslik ettevõtmine ja seetõttu ei sobi tänase Eesti vajadustega.”

Olev-Andres Tinn, juhatuse liige: “Keskkonnahoiu aspektist lähtudes on selge, et tuumajaama ehitus on liiga aeglane, et kliimamuutuse vastase võitluse eesrinnas olla – energiaportfelli fossiilsetelt kütustel taastuvatele ümber profileerimine peab toimuma olemasolevate tehniliste lahenduste ja hajatootmise põhimõttel. See on positiivne, et lisaks keskkonnakomisjonile, kaasati istungile ka majanduskomisjon, sest siis on võimalik ka need argumendid üle vaadata, mis käsitlevad riigi rahakotti.”

Leiad komisjoni avaliku istungi link ja rahvaalgatuse täistekst artikli alt.

Read more

Züleyxa Izmailova ja Katrin Jõgisaar: tallinlased vajavad puhast merd

Põhja-Tallinnas on küll olemas korrastatud Stroomi rand, aga supelda on seal ohtlik. Terviseamet andis kevadel taaskord Stroomi ranna veele hinde „halb“.

Stroomi suplusvees viimastel aastatel leitud nii soole enterokokke, kolibaktereid kui ka koolera vibrioone. Need on bakterid, kes elavad inimeste ja teiste soojavereliste loomade soolestikus. Nende esinemist suplusvees seiratakse võimaliku fekaalse reostuse tuvastamiseks ja vee olukorra hindamiseks.

Viimastel aastatel on Stroomi ranna vee kvaliteet kõikunud halva ja piisava taseme vahel. Terviseamet on viimasel viiel aastal hinnanud olukorda heaks vaid 2016. aastal. Stroomi ranna suplusvee seisund on aasta-aastalt halvenenud.
Kuna reostused on olnud episoodilised, ei osata siiani kindlalt öelda, milles põhjus. Pigem on linnakeskkonnas paiknevas supluskohas tegu mitme erineva võimaliku reostusallika koosmõjuga.
Terviseameti raportis „Stroomi ranna suplusvee profiil“ nimetatakse võimalike suplusvee kvaliteeti mõjutavate teguritena ranna mõjualas paiknevaid sadamaterminaale, tööstusi, reoveepuhastusjaama, sademevett, Rocca-al-Mare väljalasku ja lahte suubuvat Mustjõe oja. Teatud mõju on ka Tallinna linna, peamiselt Põhja-Tallinna (Pelgulinn) ja Haabersti (Kakumäe, Veskimetsa) linnaosade inimtegevusest tuleneval reostusel.
Meedias jäävad silma mitte lahendused, vaid süüdistamine
Põhja-Tallinna linnavalitsus peaks tegelema reostuse põhjuste väljaselgitamisega, aga kahjuks on meedias kõlapinda leidnud endiste juhtide süüdistamine.
4. juunil põhjendas tollane Põhja-Tallinna linnaosavanem Peeter Järvelaid Õhtulehes Stroomi ranna kehva olukorda sellega, et tema eelkäija Raimond Kaljulaidi ametiajal (aastatel 2016–2019) ei pööratud veeproovide võtmisele küllalt tähelepanu. Ometi muutus Järvelaidi valitsemisajal Stroomi vee seisund veelgi hullemaks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Siiri Alberg: valikutest ja vabadusest

Kui keegi soovib asutada teaduskriitiliste kristallitinistajate salaseltsi, peaks tal selleks olema täielik õigus. Kui see selts aga kooli imbuma ja seal libateadust levitama hakkab, peaks koolijuhtidel ja -pidajal jätkuma otsusekindlust lapsi ebateaduse eest kaitsta, kirjutab Siiri Alberg.

Jakobile meeldivad programmeerimine ja füüsika. Koolis talle neid aineid veel ei õpetata, seega otsib ta endale netist ise huvipakkuvat sisu. Jakob on sotsiaalselt pisut kohmakas ega pruugi alati kõnekäände mõista. Jakobil on sinised silmad ja autism. Autism on neuroerilisus ja samamoodi kaasasündinud nagu poisi sinised silmadki.

Jakob on ka eakohaselt vaktsineeritud. Poisi vanemad ei kõhelnud teda vaktsineerimast, sest teadustöid, mis näitavad seose puudumist vaktsiinide ja autismi vahel, on hulgaliselt. Ja peres mäletatakse, kuidas Jakobi vaarema väikeõed surid difteeriasse ja meningiiti. Tänapäeva teadus on õnneks nii kaugele arenenud, et tänu vaktsiinidele ei pea lapsed enam ennetatavatesse haigustesse surema.

Tänu teaduse arengule ja teadlaste ennastsalgavale tööle on leitud kaitse ka selle sajandi seni suurima taudi tõrjeks. Enam ei pea inimesed surnuks lämbuma või tõsiste tervisekahjustustega riskima.

Õigusriigis on vaktsineerimine igaühe vabatahtlik valik. Küll aga kaasnevad vaktsiinist loobumise valikuga tagajärjed. Üheks tagajärjeks võib olla, et kui oled valinud end ja ümbritsevaid inimesi mitte kaitsta, ei saa sa töötada ametikohal, kus sind ümbritsevad kaitsetud inimesed – näiteks arsti või õpetajana.

Vastutustundlik inimene mõistab, et tema valikutest sõltub kaasinimeste elu ja tervis. Kes meist võtaks vastutuse sõbra vähihaige väikevenna või riskirühma kuuluva vanavanema nakatamise ja võimaliku surma eest? [..]

Read more

Alar Aab: lastevanematele – koroonaviirus võib olla lastele eluohtlik

Üle maailma on tulemas järjest rohkem ärevust tekitavat informatsiooni, et võitlus COVID-19 viirusega ei pruugi sugugi läbi olla. Koroonaviirus võib lastel esile kutsuda eluohtliku seisundi paar kuud pärast esmast nakatumist, kirjutab Alar Aab.

Kuidagi on kujunenud, et COVID-19 poolt esilekutsutud viirusnakkust peetakse ohuks eelkõige meie vanemale põlvkonnale või nendele, kellel on teisi kaasuvaid kroonilisi haigusi nagu suhkruhaigus, ülekaalulisus jne.

Lisaks usutakse, et umbes 80 protsenti elanikkonnast põeb selle haiguse läbi kas kergelt või hoopis ilma sümptomiteta. Üpris levinud on ka arusaam, et lastele seekordne nakkushaigus erilist ohtu ei kujuta ja pigem on probleemiks, et lapsed, ise mitte nakatudes, kannavad COVID-19 viirust ühiskonnas edasi. Kuid meie teadmine COVID-19 võib olla endistviisi väga ekslik ja puudulik.

Juba on kogunemas palju informatsiooni, et seekordne viirus on teistsugune ja ettearvamatum kui meile harjumuspäraseks saanud gripiviirus. Üle maailma on tulemas järjest rohkem ärevust tekitavat informatsiooni, et võitlus COVID-19 viirusega ei pruugi olla sugugi läbi.

Näiteks on hüppeliselt suurenenud nende laste osakaal, kes vajavad ravi intensiivravi osakondades multisüsteemse põletikulise sündroomi (MIS) tõttu, mis on põhjustatud teistkordse COVID-19-ga nakatumise tagajärjel. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kutsume kõiki vaktsineerima! Link vaktsineerimiskaardile lisatud.

Kutsume üles kõiki inimesi ennast COVID-19 vastu vaktsineerima, et saabuval sügisel saaksime jätkata normaalse eluga.

Ott Kiensi, Roheliste liikme ja kopsuarsti sõnul on praegu viimane aeg teha esimene süst, et sügiseks oleks käes minimaalne kaitse. “Soovitame inimestel ennast koroonaviiruse vastu vaktsineerida, nii näitame üles hoolivust enda ja teiste suhtes! Praeguseks on selge, et koroonaviirus jääb meiega pikemaks ajaks ning ei kao iseenesest ära. Eriti uue nakkusohtlikuma delta viirustüve tingimustes on oluline võimalikult kõrge vaktsineerituse tase, et nakatumise määr püsiks madal ning oht inimeste elule, tervisele ja töökohtadele oleks minimaalne,” ütles Kiens.

Viimastel nädalatel on haigestumine olnud tõusuteel ja alanud on kolmas laine. Roheliste erakond peab oluliseks, et riik ning valitsus kehtestaks kiiresti kindlad reeglid, mis motiveeriks inimesi ennast vaktsineerima. “Pärast pikka riigipoolset jalgade lohistamist oleme lõpuks niikaugel, et vaktsineerida saab mugavalt ilma järjekorrata vaktsiinibussis, apteekides ja muudes inimestele lähedal asuvates kohtades. Kahjuks ei suuda aga valitsus otsustada, kas ja mis hüved peaks vaktsineerimisega kaasnema,” ütles Aleksander Laane, Roheliste volikogu juht. Roheliste hinnangul tuleks piirangutest vabastada vaktsineeritud ning haiguse läbi põdenud inimesed. “Kutsume kõiki erakondi üles väljendama oma kindlat seisukohta,” lisas ta.

Vaktsiinibussides saab vaktsineerida ka etteteatamiseta – tuleb lihtsalt kohale minna. [..]

Kliki artikli pealkirjal, et leida vaktsineerimisbusside graafik.

Read more

Izmailova: Roheliste eesmärk on saada Tallinnas koalitsiooni

Erakond Eestimaa Rohelised läheb kohalikel valimistel Tallinnas välja mitu korda suurema nimekirjaga kui eelmistel valimistel ning seab esikohale korruptsioonivastase võitluse teema, ütles erakonna Tallinna linnapeakandidaat Züleyxa Izmailova intervjuus ERR-ile. Erakonna eesmärk on saada Tallinnas koalitsioonipartneriks.

Rohelistele on alati olnud kohalikel valimistel tähtis Tallinn ja seal esindusliku nimekirjaga välja minemine. Kuidas on sel korral, kas olete ise taas Roheliste Tallinna linnapeakandidaat?

Jah, selline otsus tehti mõnda aega tagasi, et esitati minu kandidatuur ja ma võtsin pakkumise vastu.

Mis on põhilised teemad, millele Rohelised sel korral Tallinnas keskenduvad? Kas Keskerakond suudab säilitada ainuvõimu?

Kui kommenteerida näiteks eilset (toim. 9.06.) eetris olnud “Esimest stuudiot”, siis Tallinna linnapea oli oma esinemises väga-väga enesekindel, kuni selle hetkeni, kui jutt läks korruptsiooni peale. Siis tema tema enesekindlus lagunes. Kindlasti on korruptsiooniteema üks oluline aspekt Tallinnas valimiste ajal kõikide kandideerivate erakondade jaoks.

Kui me vaatame rahulolu uuringuid, siis pigem ollakse senise võimuga enam-vähem rahul ja on üsna keeruline leida neid kohti, kus siis valitsevale parteile vastu astuda, aga ma näen, et see korruptsioon, läbipaistev juhtimine ja kaasamine on üks koht, kus kindlasti on vaja muutust. Ja rohelistel on avatud valitsemise põhimõtted ja kohalike inimeste kaasamine erinevatesse linnaelu ja elukeskkonda puudutavatesse küsimustesse olnud alati esikohal. [..]

Loe edasi intervjuud klikates artikli pealkirjal.

Read more

Johanna-Maria Tõugu: Meie mõju rohelistena on suurem kui toetusreiting

Roheliste Tartu piirkonna üldkogu valis kevadel erakonna esinumbriks kopsuarst Ott Kiensi, kes astus siiski mais isiklikel põhjustel tagasi. Uueks juhiks ja linnapeakandidaadiks sai roheliste aseesimehe kohal olnud Johanna-Maria Tõugu (22). Viimati osalesid rohelised Tartu volikogu valimistel oma nimekirjaga 2009. aastal, nüüd panevad nad taas nimekirja kokku. Intervjuu meie Johannaga tegi Tartu Postimehele Armas Riives.

Millal hakkasid jutud, et teie võiksite olla roheliste esinumber ja kes teid selleks esitas?

Jutud hakkasid mai lõpus. Minu kandidatuuri esitasid piirkonna liikmed. Esinumbriks kandideeris ka Arvo Lehemets, kuid ta ei osutunud valituks ja on nüüdseks erakonnast lahkunud.

Otsustasin kandideerida, sest rohelisi on Tartus vaja ja noorte häält tuleb tudengilinnas hädasti rohkem kuulata. Kandideerida oleksin tahtnud juba möödunud riigikogu valimistel, aga ma ei olnud veel 21-aastane, et kandideerida. Toona aitasin teisi kandidaate.

Kes on üldse eelseisvatel kohalikel valimistel roheliste kandidaadid?

Rohelised on sel aastal esimest korda pärast 12 aastat valimistele minemas oma nimekirjaga. Võrreldes viimaste Tartu nimekirjadega avaldab see mulle muljet just tänu noortele kandidaatidele, keda on valimistel tavaliselt vähe näha. Tooksin välja Laila Kaasiku, Ott Kiensi ja miks mitte ka iseenda, kõige noorema linnapeakandidaadi. [..]

Loe intervjuud edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Fideelia-Signe Roots: Ratturikolmapäev

Mul ei ole enam mitu aastat jalgratast. See varastati ära. Tiksusin ilmaoleku lainel, kuni minuni jõudis kuuldus, et liikumine nimega „Linnad inimestele“ korraldab ratturikolmapäevi: https://www.facebook.com/events/345622743623143 Ükskõiksuse rattasõidu osas ja tuusa autojuhi teesklemine muutus keeruliseks, kui Liina mulle üheks kolmapäevaks oma ratast laenuks pakkus.
Koguneme Vabaduse platsile lõõskava päikese alla, igaüks isemoodi. Mõned on profiratturi varustuses, mõned linnaratta, kleidi ja kontsakingadega. Vanast harjumusest kannan kiivrit. 10 aastat tagasi käisime sõpradega pikkadel rattamatkadel ning kiivrid olid alati peas. Tallinnas seigeldes on see eriti tähtis.
Lõpuks tuleb Vabakale 17 rattasõpra. Grupijuht Uwe tutvustab meile teekonda Pikakari randa ning me hakkame entusiastlikult minema. Uwe annab käega sõidusuundadest märku ja meie järgime automaatselt tema eeskuju. Rattateid on napilt. Sõidame kas kõnni- või sõiduteel. Kusagil Pelgulinnas näitab Uwe, et reastuma peab kõnniteelt sõiduteele foori ette koos autodega rohelist tuld ootama ning seejärel tuleb sooritada vasakpööre. Masinaid on tipptunnil rohkesti. Asfalt sulab põrgukuumuses ning autokapottide all auravad ja mürisevad mootorid. Neelatan ja sukeldun liiklusmöllu: YOLO! Kui väntame taas elusate ja tervetena vaiksemal teelõigul, küsib Uwe, kas kellelgi hakkas süda puperdama. See pole veel kõik. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eestimaa Rohelised: hoolivam tulevik on roheline

Täna toimuval Eestimaa Roheliste üldkogul kinnitatakse erakonna kohalike valimiste üldprogramm, mis keskendub hoolivamale tulevikule ja selle saavutamiseks vajalikele tegevustele, mis omakorda aitavad ehitada tervet ja jätkusuutlikku Eestit.

Erakonna esimees Kaspar Kurve sõnul minnakse kohalike omavalitsuste valimistele välja platvormiga, mis esindab laiemat tegevuskava kui erakondade poolt tavaliselt KOV valimisteks esitatav. “Empaatia on rohelise maailmavaate lahutamatu osa. See empaatia laieneb inimeselt ka teistele liikidele, sest kõikide elusolendite elu on unikaalne ja ühekordne kogemus. Sellest lähtuvalt peaks nii inimeste kui teiste liikide kannatuste vähendamine olema absoluutselt elementaarne, ja mitte naivistlik utoopia, nagu paljud „inimene-on-looduse-kroon” seisukoha evijad rohelise maailmavaate kohta kipuvad ütlema.”

Eestimaa Roheliste KOV valimiste programm keskendub viiele põhieesmärgile: hoolivam ettevõtlus, hoolivam omavalitsus, hoolivam haridus, hoolivam elukeskkond ja hoolivam perekond.
Erakonna esinaine Züleyxa Izmailova: “Rohelised vaatavad Eesti arengut pikemalt kui nelja aasta perspektiivis. Iga elukeskkonda ja majandustegevust mõjutav otsus mõjutab meie lapsi, aga veelgi enam lapselapsi ja nende lapsi. Iga meie täna tehtav otsus muudab meie endi elu vähe, aga nende elu palju. Selleks, et tulevik oleks rohelisem, peab muutus toimuma täna. Meie ainus ja olulisim eesmärk saab olla neile võimalikult terve ja jätkusuutliku ühiskonna jätmine nii riigi, omavalitsuse kui ka pere tasandil.”

Erakond Eestimaa rohelised jälgib oma programmis ja sellest tulenevas poliitikas ÜRO kestliku arengu eesmärke. Septembris 2015 võeti ÜRO tippkohtumisel New Yorgis vastu kestliku arengu eesmärgid (Sustainable Development Goals). ÜRO liikmesriigid, sh Eesti peaksid püüdlema 2030 aastani just nende eesmärkide poole, nii oma sisepoliitikas kui ka rahvusvahelises koostöös.

Erakond Eestimaa Rohelised on ainus erakond Eestis, mille põhieesmärk on jätkusuutliku eluviisi ja majandamise edendamine. Rohelised seisavad selle eest, et Eestist saaks riik, mille edukust ei mõõdeta SKP protsentides, vaid inimeste tervises ja õnnetundes.

Read more

Kriis on raisku lastud – Joonas Laks

Ilmselt on kriis majanduslikus mõttes raisku lastud. Kui eelmine valitsus oli veel seda meelt, et tuleb majandust elavdada, siis praegune valitsus on tõmmanud hoopis pidurit ja karistanud sellega kõige nõrgemaid – majanduslik ebavõrdsus on kriisi jooksul hüppeliselt kasvanud. Õigem oleks olnud hetkelist pausi kasutada selleks, et teha ära riigieelarve revisjon ja siis minna edasi selles suunas, mis meie riigi majandusele ja seeläbi ka inimestele kõige kasulikum. Kõige rohkem häirib rohelisi koalitsioonilepingu punkt põlevkiviõlitehase investeeringuga jätkamisest. Täna tegi Eesti Energia esitluse põlevkivist elektri tootmise lõpetamise teekaardi kohta – PÕXIT on saamas reaalsuseks. Küll mitte tänu valitsuse tegevusele vaid turuolukorra muutumisele. Põlevkivist loobumise vajadusest ja võimalikkusest oleme rääkinud erakonna loomisest alates ja nüüd, 15 aastat hiljem on see ka tööstusele kohale jõudmas – fossiilenergeetikal ei ole tulevikku, ei Eestis ega mujal, sest vastasel juhul ei ole inimkonnal sellist tulevikku, mida me loodame ja ootame. Kui oleksime 15 aastat taastuvenergiasse investeerinud, siis ei peaks me rääkima Ida-Virumaa küsimusest – Narva oleks rikkam linn kui Tartu. Valitsusel tasuks nüüd riigi eelarve uuesti enda ette võtta ja kulutused nagu Rail Baltic ja õlitehas kõrvale panna ning mõelda, mis veel on 15-aastaga tegemata jäänud. Roheliste programmist saaks valitsus endale hea tööde nimekirja koostada.

Read more

Züleyxa Izmailova: Autoga sõitmist peab linnas tipptunnil maksustama

“Pole normaalne, et elumajade esised tänavad on mõlemas suunas autodega palistatud, hoovid asfalteeritakse parklateks, ja ikka on sellest vähe. 10-20-eurone parkimistasu oleks ka magalates mõistlik,” leiab Roheliste erakonna juht Züleyxa Izmailova. “Samuti peab omavalitsustel olema õigus maksustada saastavate sõidukite liikumist ja tipptunnil linnas autoga sõitmist. Riigi tasemel saab kehtestada ka trahve, millega reostajaid korrale kutsuda”

Tallinn koostab kliimakava, kus on kirjas keskkonna puhtuse eest seisvad eesmärgid aastaks 2050. Seal on näiteks kirjas, et elamute lähedal ja keskustes tuleks vähendada autode kiirust; bussipeatused, rohelus ning inimestele vajalikud asutused asuvad kodu juures; sooja ja elektrit annab loodussõbralik allikas. Oma ettepanekud kavasse sai teha ka erakond Eestimaa Rohelised. Pealinn tegi selle juhi Züleyxa Izmailovaga ehk rahvapäraselt Zuzuga intervjuu.

Millised on need punktid kliimakavas, mis on tõesti teostatavad? Kuidas need teoks teha?

Kõige kiiremini ja mõjuvamalt saab pidurdada kliimamuutusi hoonete sooja- ning elektritarbimist vähendades. Sooja ja elektrit tarbib kõige suurem hulk inimesi ning lahendused säästuks on juba olemas. Neid on vaja lihtsalt rakendada. Esimene ülesanne on korda teha kõik hooned, kus energiat läheb kaduma või raisku. Euroopa Liit ja toetab elamute remonti. Ka Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on ulatanud abikäe ning majade soojustamine on tehtud elanikele võimalikult valutuks – paneelmajade jaoks on loodud tehases valmistatud moodulid, mis tuuakse kohale ja paigaldatakse mitu korda kiiremini, kui seni käibel olnud praktika puhul oleks olnud võimalik. Ka päikesepaneelide paigaldamine kõikide linna, aga ka erahoonete katustele, peaks olema lihtsam, kuid asjaajamine on alati jäänud liiga bürokraatlikuks. Linn peaks praeguse elamufondi panema ritta, nagu on seda tehtud üleriigilise vaktsineerimisega. Vanemaealised ja suuremas ohus inimesed enne, nooremad ja tugevamad hiljem. Nii võiks ka hoonete puhul olla – suurema energiakaoga hooned enne, väiksemaga hiljem. Ja siis kõik vaktsiini nõudma!

Kliimakava oleks teostatav lühema ajaga, kui see viia kokku riiklike plaanidega. Ei ole mõeldav, et pealinn saaks saavutada eesmärke riigi toeta, nagu ka riik ei saa saavutada oma eesmärke Tallinnata.

Kuidas panna arendajad ehitama maju, mis on energiasäästlikud, kuid samas taskukohased lihtsatele peredele?

Linn peaks olema ise arendaja. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Ave Mets: meeter vaimset tasakaalu ja kilogramm õnne, palun!

Tehno-teaduslik maailmapilt tugineb varjatud eeldustel, mis on pime asjade suhtes, mis teevad elu mõttekamaks ja õnnelikumaks, ega suuda arvestada ökosüsteemi sisemise seotusega, kirjutab Tartu Ülikooli teadusfilosoofia vanemteadur Ave Mets.

Lendoravaid on Eestis sajandiga jäänud üha vähemaks: 2019. aastal loendati 71 asustatud leiukohta, kuid soovitav oleks 250. Temale sobilikke vanu haavikuid on hävitatud ning varasema üle-eestilise leviku asemel leiab teda veel vaid kahes maakonnas.

Tartus Ihaste elanikud võitlevad metsa säilitamise nimel, mis pakub elupaika mitmetele ohustatud liikidele: I kaitsekategooria kaevurherilane ja mägi-piimputk, kelle ainus elupaik Eestis on Ihastes; III kaitsekategooria sorokimalane. Ühtekokku 500 II ja III kaitsekategooria liiki.

Read more

Anname Riigikogule üle abieluvõrdsuse petitsiooni

Homme, 15. mail tähistataval rahvusvahelisel perede päeval kell 13.00 anname koos LGBT+ kogukonda ja hoolivat ühiskonda esindavate organisatsioonidega Toompea platsil Riigikogu esimehele Jüri Ratasele üle 35 805 allkirja, mis koguti petitsioonile perekonna seaduse muutmiseks.

Kohapeal kannab Jürgen Rooste ette “Kõigi perede manifesti”.

Sõna võtavad erinevate huvikaitse organisatsioonide ja kodanike liikumiste esindajad.

Ürituse algus 12.30

Üritusest toimub ka ülekanne facebookis lingil https://www.facebook.com/events/1474947296185753?ref=newsfeed

Erakonna Eestimaa Rohelised petitsiooni eesmärgiks on algatada perekonnaseaduse muutmine, mis sätestaks abielu edaspidi kahe täiskasvanud inimese vahelise liiduna sõltumata nende soost.

Read more

Marko Kaasik: Abieluvõrdsuse petitsioon jõuab riigikokku

Perede päeval, 15. mail annavad Eestimaa Rohelised riigikogu juhatusele üle petitsiooni ettepanekuga sätestada Perekonnaseaduses abielu kahe täiskasvanud inimese vahelise liiduna sõltumata nende soost. Eelmise valitsuse ajal sündinud algatus on ajakohane nüüdki.

Korruptsiooniskandaal kukutas Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsuse. Peaaegu otsustatud referendum küsimusega „kas abielu peaks jääma Eestis mehe ja naise vaheliseks liiduks“ ei saanud riigikogu lõplikku heakskiitu. Ebamäärasus samasooliste abielu või kooselu küsimuses püsib tänaseni.
Mulle oleks rohkem meeldinud, kui eestimaalased oleksid saanud öelda oma ei-sõna abielu määratlemisele üheselt erisooliste paarisuhtena. Abieluvõrdsuse mõtte algatanud Eestimaa Rohelised, Eesti 200 ja loodetavasti ka meie algatusega pika hambaga liitunud sotsiaaldemokraadid oleksid alustanud marulist kampaaniat selleks. EKRE kava tagasilükkamisega olnuks edasiste sammude vajadus rahva poolt väga selgelt väljendatud.

Koalitsioon tervikuna näitas üles argust, püüdes panna abieluküsimust rahvahääletusele mitte seadusemuudatusena, vaid “muu riigielu küsimusena”, mille läbikukkumisest ei tulene ei erakorralisi riigikogu valimisi ega üldsegi mingeid õiguslikke tagajärgi. [..]

Loe edasi ja leia algatuse link klikates artikli peakirjal.

Read more

Heisakem rahvusvahelise perede päeva puhul Tallinnas vikerkaarelipp

Erakond Eestimaa Rohelised kutsub Tallinna linnavalitsust rahvusvahelisel perede päeval 15. mail heiskama Vabaduse väljakul ka vikerkaare lippu, et juhtida tähelepanu samast soost paaride jätkuvale ebavõrdsele kohtlemisele Eestis.

Erakonna esinaise Züleyxa Izmailova sõnul oleme täna seadusandlikult olukorras, kus Riigikogu venitab kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtuga ning samast soost paarid ei saa jätkuvalt Eestis abielluda ning võrdseid võimalusi teiste peredega. “Iga pere on omamoodi ainulaadne, kuid kõigil neil on sarnased vajadused, alates laste haridusest kuni õiglase vanemapuhkuseni. Kahjuks kogevad mõned pered seaduse ees endiselt diskrimineerimist ja ebavõrdset staatust. Eestimaa Rohelised soovivad rahvusvahelisel perede päeval kinnitada oma toetust kõigile perekondadele nende võitluses õiglaste ja võrdsete õiguste eest,” ütles Izmailova.

15. mail annavad Eestimaa Rohelised Riigikogule 35 805 allkirja, mis koguti petitsioonile perekonnaseaduse muutmiseks, sätestamaks abielu perekonnaseaduses edaspidi kahe täiskasvanud inimese vahelise liiduna sõltumata nende soost. “Oleme kogunud oma algatusele märkimisväärse toetuse, see näitab, et Eesti inimesed väärtusavad perekonda ja toetavad kõigi võrdset kohtlemist. Soovime anda kindla sõnumi, et Eesti on tolerantne, solidaarne ning inimeste valikuvabadusi austav riik.”, ütles Izmailova.

Kooseluseadus võeti Riigikogus vastu juba 09.oktoobril 2014, kuid rakendusaktid on seni vastu võtmata.

Rahvusvaheline perede päev on 15. mail tähistatav päev. Perede päeva eesmärk on meelde tuletada perekonna kui kõige vanema ja olulisema institutsiooni tähtsust ja väärtust. Rahvusvaheline perede päev asutati ÜRO Peaassamblee poolt 1993. aastal ning juba järgmisel aastal tähistati seda esmakordselt. [..]

Loe saadetud kirja klikates artikli pealkirjal.

Read more

Puuetega inimestel on õigus väärikale elule! – Katrin Jõgisaar

Täna on puuetega inimeste õiguste konventsiooni päev.

2008. aasta 3. mail jõustunud konventsioon on rahvusvaheline kokkulepe, mille eesmärk on edendada, kaitsta ja tagada puuetega inimeste inimõigusi ja põhivabadusi. Riigikogu ratifitseeris puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli 21. märtsil 2012. aastal. Eesti võttis endale kohustuse edendada puuetega inimeste võimalusi täielikult ja iseseisvalt ühiskonnaelus osalemiseks.

Erakond Eestimaa Rohelised seisab selle eest, et puuetega inimestel oleks väärikas elu. Erakonna liige Katrin Jõgisaar: “Kõik Eesti inimesed, asutused, ettevõtted ja organisatsioonid peavad veenduma, et nende tegevusvaldkonnas oleksid puuetega inimeste õigused tagatud. Ainult nii tunnevad puuetega inimesed, et nende õigusi kaitstakse ning nad saavad ühiskonnaelus osaleda teistega võrdsetel alustel. Kohalikud omavalitsused saavad oma otsusega mõjutada puuetega inimeste heaolu ja hakkamasaamist.

Rohelised seisavad parema ligipääsetavuse, õiglasemate toetuste ja puuetega inimeste kaasamise eest. Et puuetega inimesi puudutavaid otsuseid ei tehtaks neid kaasamata.

Read more

Lõpetada sõda looduse vastu! – Piret Räni

Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu sõnul on meie metsades linde 1980ndatega võrreldes umbes 35 protsenti vähem. Oleme kolme-neljakümne aastaga kaotanud 3,5 miljonit lindu.
Mõtleme nüüd koos, kõik kolme-neljakümnesed parimas eas inimesed – see on juhtunud meie eluea jooksul. Ja elupaikade kadu on kiirel tõusuteel, järelikult on lindude-loomade-putukate arvukus veelgi kiiremalt edasi kahanemas. Kas me näeme veel enne oma eluea lõppu linnustiku-loomastiku väljasuremist?
Me kõik ju teame, et elurikkuse kao taga on inimtegevus. Võtame teistelt liikidelt elupaigad, likvideerime need lühiajalise kasumi nimel, saastame elukeskkonnad ja ratsionaliseerime tapmist oma tegevuse tahtmatuks kaasnähtuseks.

Võtkem vastutus ja lõpetagem sõda looduse vastu!

Esimesel aprillil korraldasime Pesitsusraadios (see on Päästame Eesti Metsad MTÜ poolt korraldatava pesitsusrahukampaania podcast) Metsapeakandidaatide debati. Ideeks oli mängida paralleelreaalsust, kus Linnapeade (inimühiskonna eestkõnelejate) kõrval on otsuste tegemisel osalisteks ka Metsapead – looduse eestkõnelejad. Kandidaadid esitlesid oma programme, mida nad Metsapeana oluliseks peaksid. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »