Marko Kaasik: Abieluvõrdsuse petitsioon jõuab riigikokku

Perede päeval, 15. mail annavad Eestimaa Rohelised riigikogu juhatusele üle petitsiooni ettepanekuga sätestada Perekonnaseaduses abielu kahe täiskasvanud inimese vahelise liiduna sõltumata nende soost. Eelmise valitsuse ajal sündinud algatus on ajakohane nüüdki.

Korruptsiooniskandaal kukutas Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsuse. Peaaegu otsustatud referendum küsimusega „kas abielu peaks jääma Eestis mehe ja naise vaheliseks liiduks“ ei saanud riigikogu lõplikku heakskiitu. Ebamäärasus samasooliste abielu või kooselu küsimuses püsib tänaseni.
Mulle oleks rohkem meeldinud, kui eestimaalased oleksid saanud öelda oma ei-sõna abielu määratlemisele üheselt erisooliste paarisuhtena. Abieluvõrdsuse mõtte algatanud Eestimaa Rohelised, Eesti 200 ja loodetavasti ka meie algatusega pika hambaga liitunud sotsiaaldemokraadid oleksid alustanud marulist kampaaniat selleks. EKRE kava tagasilükkamisega olnuks edasiste sammude vajadus rahva poolt väga selgelt väljendatud.

Koalitsioon tervikuna näitas üles argust, püüdes panna abieluküsimust rahvahääletusele mitte seadusemuudatusena, vaid “muu riigielu küsimusena”, mille läbikukkumisest ei tulene ei erakorralisi riigikogu valimisi ega üldsegi mingeid õiguslikke tagajärgi. [..]

Loe edasi ja leia algatuse link klikates artikli peakirjal.

Read more

Heisakem rahvusvahelise perede päeva puhul Tallinnas vikerkaarelipp

Erakond Eestimaa Rohelised kutsub Tallinna linnavalitsust rahvusvahelisel perede päeval 15. mail heiskama Vabaduse väljakul ka vikerkaare lippu, et juhtida tähelepanu samast soost paaride jätkuvale ebavõrdsele kohtlemisele Eestis.

Erakonna esinaise Züleyxa Izmailova sõnul oleme täna seadusandlikult olukorras, kus Riigikogu venitab kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtuga ning samast soost paarid ei saa jätkuvalt Eestis abielluda ning võrdseid võimalusi teiste peredega. “Iga pere on omamoodi ainulaadne, kuid kõigil neil on sarnased vajadused, alates laste haridusest kuni õiglase vanemapuhkuseni. Kahjuks kogevad mõned pered seaduse ees endiselt diskrimineerimist ja ebavõrdset staatust. Eestimaa Rohelised soovivad rahvusvahelisel perede päeval kinnitada oma toetust kõigile perekondadele nende võitluses õiglaste ja võrdsete õiguste eest,” ütles Izmailova.

15. mail annavad Eestimaa Rohelised Riigikogule 35 805 allkirja, mis koguti petitsioonile perekonnaseaduse muutmiseks, sätestamaks abielu perekonnaseaduses edaspidi kahe täiskasvanud inimese vahelise liiduna sõltumata nende soost. “Oleme kogunud oma algatusele märkimisväärse toetuse, see näitab, et Eesti inimesed väärtusavad perekonda ja toetavad kõigi võrdset kohtlemist. Soovime anda kindla sõnumi, et Eesti on tolerantne, solidaarne ning inimeste valikuvabadusi austav riik.”, ütles Izmailova.

Kooseluseadus võeti Riigikogus vastu juba 09.oktoobril 2014, kuid rakendusaktid on seni vastu võtmata.

Rahvusvaheline perede päev on 15. mail tähistatav päev. Perede päeva eesmärk on meelde tuletada perekonna kui kõige vanema ja olulisema institutsiooni tähtsust ja väärtust. Rahvusvaheline perede päev asutati ÜRO Peaassamblee poolt 1993. aastal ning juba järgmisel aastal tähistati seda esmakordselt. [..]

Loe saadetud kirja klikates artikli pealkirjal.

Read more

Puuetega inimestel on õigus väärikale elule! – Katrin Jõgisaar

Täna on puuetega inimeste õiguste konventsiooni päev.

2008. aasta 3. mail jõustunud konventsioon on rahvusvaheline kokkulepe, mille eesmärk on edendada, kaitsta ja tagada puuetega inimeste inimõigusi ja põhivabadusi. Riigikogu ratifitseeris puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli 21. märtsil 2012. aastal. Eesti võttis endale kohustuse edendada puuetega inimeste võimalusi täielikult ja iseseisvalt ühiskonnaelus osalemiseks.

Erakond Eestimaa Rohelised seisab selle eest, et puuetega inimestel oleks väärikas elu. Erakonna liige Katrin Jõgisaar: “Kõik Eesti inimesed, asutused, ettevõtted ja organisatsioonid peavad veenduma, et nende tegevusvaldkonnas oleksid puuetega inimeste õigused tagatud. Ainult nii tunnevad puuetega inimesed, et nende õigusi kaitstakse ning nad saavad ühiskonnaelus osaleda teistega võrdsetel alustel. Kohalikud omavalitsused saavad oma otsusega mõjutada puuetega inimeste heaolu ja hakkamasaamist.

Rohelised seisavad parema ligipääsetavuse, õiglasemate toetuste ja puuetega inimeste kaasamise eest. Et puuetega inimesi puudutavaid otsuseid ei tehtaks neid kaasamata.

Read more

Lõpetada sõda looduse vastu! – Piret Räni

Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu sõnul on meie metsades linde 1980ndatega võrreldes umbes 35 protsenti vähem. Oleme kolme-neljakümne aastaga kaotanud 3,5 miljonit lindu.
Mõtleme nüüd koos, kõik kolme-neljakümnesed parimas eas inimesed – see on juhtunud meie eluea jooksul. Ja elupaikade kadu on kiirel tõusuteel, järelikult on lindude-loomade-putukate arvukus veelgi kiiremalt edasi kahanemas. Kas me näeme veel enne oma eluea lõppu linnustiku-loomastiku väljasuremist?
Me kõik ju teame, et elurikkuse kao taga on inimtegevus. Võtame teistelt liikidelt elupaigad, likvideerime need lühiajalise kasumi nimel, saastame elukeskkonnad ja ratsionaliseerime tapmist oma tegevuse tahtmatuks kaasnähtuseks.

Võtkem vastutus ja lõpetagem sõda looduse vastu!

Esimesel aprillil korraldasime Pesitsusraadios (see on Päästame Eesti Metsad MTÜ poolt korraldatava pesitsusrahukampaania podcast) Metsapeakandidaatide debati. Ideeks oli mängida paralleelreaalsust, kus Linnapeade (inimühiskonna eestkõnelejate) kõrval on otsuste tegemisel osalisteks ka Metsapead – looduse eestkõnelejad. Kandidaadid esitlesid oma programme, mida nad Metsapeana oluliseks peaksid. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tartu Roheliste üldkoosolek toimub 17.05.

Tartu Roheliste järgmine üldkoosolek toimub 17.05.2021 kell 18.00. Koosolek toimub virtuaalselt ning asukohaks on sama koht, mis igaesmaspäevastel tavakoosolekutel.

Koosoleku päevakord:

1. Tartu juhatuse liikmete valimine,

2. Tartu osakonna kommunikatsiooni reeglite kokku leppimine (Drive kausta tutvustamine),

3. Valimislubaduste ja programmi praeguse seisu kinnitamine (lisatud failina), ideed koosolekul arutamiseks lisada hiljemalt 10.05.2021.

4. Kandidaatide juurde leidmise võimalustest,

5. SÜKU teemad ja seisukohad.

Kellel võimalik, siis toetage palun info jagamise ja/või rahalise ülekandega meie Tartu Keskpargi petitsiooni.

Read more

Peeter Raielo: Vajame kogu Tallinna ühendavat jalgrattateede võrgustikku!

Pirita piirkond valis piirkonna juhiks Peeter Raielo. Peeter on olnud erakonnas selle asutamisest saadik, aga aktiivselt kaasa lüüa otsustas alles nüüd. Uurime, millised teemad Peetrit huvitavad ja milline oleks tema meelest Roheline Tallinn.

Peeter, kes Sa oled? Kuidas Sa ennast nelja lausega iseloomustad?

Olen sündinud ja kasvanud Pirital. Nooruses tegelesin sportliku matkamisega — liikusin palju looduses. Nägin lähedalt “Rohelise Maardu” projekt arengut ja rebasesaba kadumist ning sain oma väikese panuse sellesse anda. Õppisin Tallinna IT Kolledžis ja vahetusõpilasena olin Kopenhaagenis, sellest sai alguse minu rattateede lembus. Mulle sobib süstemaatiline probleemide lahendamine. Elu jooksul olen aru saanud, et üksi ei tee midagi ära, aga koos on kõik võimalik.

Pirita tundub olevat üks kõige rohelisem paik Tallinnas. Kas Piritat annab veel rohelisemaks muuta?

Alati saab paremini. Näiteks annab kogu asumis kõrvaldada takistused, mis segavad lastel jalgrattaga kooli sõita. Arendada saab prügimajandust, kompostimine kui üks ringmajanduse osa. Kui kompostihunnik tundub ebaesteetiline, siis saab ju aia- ja toidujäätmete jaoks kasutada erinevaid tehases valmistatud kompostreid. Tulemuseks väärtuslik muld oma taimedele.

Ma keeraks selle küsimuse teistpidi: Kas annab Piritat rohelisena säilitada?

Pirita detailplaneeringus on kirjas linnaosa rahvaarvuks 10 000 elanikku, hetkel läheneb see juba 20 000 inimesele. Põlise Piritalasena on mul mure, kuhu me sedasi jõuame. [..]

Loe intervjuud Peetriga klikates artikli pealkirjal.

Read more

“Kliimaneutraalne Tallinn” – Roheliste ettepanekud seoses Tallinna kliimakavaga

Kliimaneutraalsus on mitte lihtsalt oluline, vaid lausa ainuvõimalik eesmärk elamisväärseks tulevikuks, mille võimaldamiseks ei tohi ühtegi otsust täna tegemata jätta. Soomes, sh Helsingis on ratifitseeritud kliimaneutraalsusekava, mis näeb ette eesmärgi saavutamist aastaks 2035. Praegune Tallinna plaan on mõeldud Euroopa Liidu nõuete täitmiseks viimasel minutil.

Tallinn kui roheliseks pealinnaks pürgiv linn, mis hakkas juhtima äsja käivitatud Euroopa 19 linna võrgustikku, mille ülesanne ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamine kohalikul tasandil, ei tohi endale lubada mõõdetavate indikaatorite ja tähtaegadeta ambitsioonitut tegevuskava.

Ettepanek ambitsioonikuse tõstmiseks: Tallinn võtab eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt aastaks 2040. Aastaks 2030 tuleb vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni vähemalt 60%.

Teised märkused ja ettepanekud:

– Tulubaasi arvestus on puudulik. Näiteks peab Kliimakava arvestama ka sellest tekkiva sotsiaalse tuluga.

– Dokumendis on vähe mõõdetavaid eesmärke, mille abil hiljem tegevuse tulemusi hinnata. Mõõdetavad eesmärgid on vajalikud selleks, et saaks objektiivsemalt hinnata saavutatud tulemusi. Hea viis mõjude hindamiseks on iga valdkonna kohta eraldi peamiste mõjuindikaatorite määramine ja nende indikaatorite abil mõjukaardi loomine. Mõõdetavad indikaatorid aitavad sõnastada eesmärke, jälgida nende täitmist, kommunikeerida tulemusi ja kavandada uusi samme. Näiteks peab seadma selged, üheselt mõistetavad ja mõõdetavad eesmärgid autode osakaalu vähendamise osas.

– Puuduvad vahetähtajad, mille abil tegevuse tulemusi hinnata. Tallinna kliimakavas on liiga vähe lühiajalisi tähtaegadega eesmärke, millega saab paremini kontrollida kava täitmist ja arenguid. Tähtajad on vajalikud, et kontrollida kava täitmist ja määrata vajadusel lisaabinôud. Tähtaegu saab väga hästi seostada mõõdetavate indikaatoritega ja lisada mõjukaardile. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Maret Merisaar: Läänemerd hoida saame vaid üheskoos

Bioloog Maret Merisaar oli Eesti Roheliste liige 1985–1998 ning ta on Erakonna Eestimaa Rohelised liige alates 2005. aastast. Ta kuulus 2007–2011 Eestimaa Roheliste esindajana  XI Riigikogu koosseisu. Maret on olnud erakonna juhatuses ning Euroopa Rohelise Partei siseaudiitorite kogus. Maret osaleb Tallinna volikogu keskkonnakomisjoni töös, kuulub Eesti Rohelisse Liikumisse, on Eesti Veeühingu juhatuse esimees ning Puhta Läänemere Ühenduse (Coalition Clean Baltic, CCB) juhatuse liige. Doktorikraadi kaitses Maret Merisaar veekeskkonna reostuse ja põllumajanduse veekaitse teemadel, peale pikemaid seiklusi ja projektipõhist enesetäiendamist rahvusvahelistes keskkonnaorganisatsioonides (Friends of the Earth, European Environmental Bureau, Regional Environmental Center for CEE, Global Water Partnership), ja lühikest tähelendu poliitikataevas aitab TTÜ teadlasi projektide haldamises ja õpetab tulevastele inseneridele keskkonnakaitse aluseid.

Alustame vestlust Läänemere teemadel, kuna sellel nädalal (19.04-25.04) toimub Puhta Läänemere Ühenduse üleujutuste-teemaline teavituskampaania. Mis on selle kampaania põhiline sõnum? Mida soovitakse saavutada? Kes on partnerid? Kes on Eesti-poolne meeskond?

Üleujutuste kampaania räägib kliimamuutuste mõjust veekeskkonnale ja annab võimaluse üksteise kogemustest õppida. Eesti on selles valdkonnas Euroopa Liidu üleujutusdirektiivi nõuded ellu viinud, riskialad kaardistanud ja vesikondade kaupa maandamiskavad koostanud.  Läänemere valgalas on aga ka Venemaa, Ukraina ja Valgevene alasid, kus vastav seadusandlus on veel poolik ja üks rahvusvahelise kampaania eesmärke ongi just nende riikide avalikkuse ja keskonnakaitseametnike tähelepanu äratada. [..]

Loe põnevat Mareti intervjuud pikemalt klikates artikli pealkirjal.

Read more

Saa muutuseks, mida näha tahad – kandideeri Roheliste nimekirjas!

Muutuvate kliimaoludega kohanemise ja kliimamuutuste leevendamise vajadust arvestades on linna looduskeskkonna ja liigirikkuse kaitse tähtsamad kui kunagi varem. Samas pole surve linnalooduse asendamisele asfaldi ja betooniga olnud varem nii tugev kui täna. 

Suhtumine, kus puud ja rohealad võib kinnisvara arendamise nimel kergekäeliselt loovutada, peab jääma minevikku.

On teaduslikult tõestatud, et roheline ja inimväärne linnakeskkond mõjub hästi mitte ainult inimeste tervisele, vaid ka rahakotile. 

Kujutage ette, mis juhtuma hakkab kui Rohelised võrdväärselt teistega volikogus Tallinna otsuste juures kaasa saavad rääkida.

Üheks neist kaasarääkijatest võiksid olla just Sina!

Meie linnal on olemas mitte ainult võimalus ja vajalikud vahendid, vaid Eesti suurima omavalitsusena ka kohustus tegutseda kliimavõitluse eesliinil. Eestis ei saa rohepööre toimuda Tallinnata. Tallinnas ei saa rohepööre toimuda ilma Rohelisteta. Meie järeleandmatus keskkonnaküsimustes on see, mida meie pealinn täna vajab. 

Anna rohepöördele hoogu juurde! Kandideeri Tallinnas Roheliste nimekirjas! Saa muutuseks, mida näha tahad! Pane ennast kirja siin: https://forms.gle/E7kTJypu8D17kxxS8

Read more

Helina Tilk: kodanike ja üldsuse hukkamõist on neile nagu hane selga vesi

22.märtsil 2021 kinnitas Keskkonnaamet hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava, mis õigustab põldudel tiibu puhkavate ja toitu otsivate rändlindude hukkamist. Jällegi on on juhtunud see, mis on saanud Keskkonnaameti praktikas tavapäraseks.

Avalikkusele püütakse jätta muljet, et pärast uuringuid ja arutelusid on saavutatud põllumeeste ja linnukaitsjate vahel kompromiss. Paraku tundub kõigil osapooltel olevat kompromissist oma arusaam Ja veel olulisem on mõelda, kas lindude surm saab olla mõne kompromissi osa. Vastupidiselt ornitoloogiaühingu ettepanekule heidutusjahi lubamisest üldse loobuda, tõstis Keskkonnaamet kevadise heidutusjahi olulisust tegevuskavas kolmandalt prioriteedilt (soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa eesmärkide saavutamisele) teisele prioriteedile (vajalik tegevus, mis aitavad oluliselt kaasa eesmärkide saavutamisele). Niisiis kas ei ole keskkonnaametnikud linnuteadlaste ekspertarvamusest aru saanud või on sellega lihtsal küüniliselt arvestamata jätnud?

Vastupidiselt Keskkonnaameti pressiteates välja kuulutatud valgepõsk-laglede ja suur-laukahanede kevadise heidutusjahi lubamisele on Ornitoloogiaühing teinud ettepaneku heidutusjahti mitte rakendada. Põhjuseid on mitmeid. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Saame tuttavaks – Roheliste uus peasekretär Annika Altmäe!

Annika Altmäe valiti Roheliste uueks peasekretäriks. Siiani oli ta volikogu asejuht. Uurime Annika käest, millisena ta näeb peasekretäri rolli ja milliste Eesti probleemide seljatamist ta kõige olulisemaks peab.

Palju õnne, Annika! Sa oled nüüd Erakond Eestimaa Rohelised peasekretär. See kõlab uhkelt. Milliseid ülesandeid see tiitel endas peidab?

Ülesannetest mul puudust ei tule: esindan erakonda majandustegevuses, vastutan erakonna sisedokumentatsiooni ettevalmistamise ja erakonna ürituste korraldamise eest, jälgin eelarve täitmist ja püstitatud eesmärkide saavutamist, täidan oma pädevuse piires juhatuse otsuseid, juhin erakonna büroo tööd ja asjaajamist, korraldan juhatuse ja volikogu otsuste täitmist, koordineerin piirkondlike üksuste tegevust ja koordineerin valimiskampaaniaid.

Seda on palju! Sa jõudsid pool aastat olla Volikogu asejuht. Mida Sa selle aja jooksul õppida jõudsid?

See on olnud väga huvitav kogemus. Selle lühikese ajaga õppisin palju. Esiteks, kuidas meeskonnatööd paremini organiseerida. Teiseks nägin, kui palju on võimalik erakonnas olles tegelikult ära teha. Meil on nii palju intelligentseid ja oma tööd südamega võtvaid liikmeid. Olen keskkonnakaitse korralduse ja meie riigi süsteemide kohta tohutult palju juurde õppinud.

Sa oled kahekordne säästva metsanduse magister. Kas see paneb Sind Eestis praegu toimuvat kuidagi teistmoodi nägema? [..]

Loe Annika intervjuud edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Peasekretäri nimi on Annika!

Eelmisel nädalal kinnitas Erakond Eestimaa Roheliste volikogu ametisse uue erakonna peasekretäri, kelleks on seni volikogu asejuhi ülesandeid täitnud Annika Altmäe. Vastavasisulise ettepaneku erakonna volikogule tegid Roheliste kaasjuhid Züleyxa Izmailova ning Kaspar Kurve. Senine peasekretär Joonas Laks jätkab juhatuse liikmena.

“Tahan kõigepealt tänada Joonast, kes on peasekretäriks oldud aja jooksul teinud erakonna jaoks suurepärast tööd,” ütles erakonna esimees Kaspar Kurve. “Annika Altmäel on olemas kõik eeldused, et olla väga hea peasekretär. Meil on vedanud, et selline inimene meie erakonnas on ning kindlasti saab erakonna juhtide koostöö uue peasekretäriga olema efektiivne ning viljakas.”

Juhatuse liige Joonas Laks: “Paari aasta eest peasekretäri rolli täitma asudes olin arvamusel, et selle ülesandega võiks toime tulla igaüks. Nüüd tagasi vaadates mõistan, et võisin seejuures olla naiivne. Minu õpikõver oli järsk ja erakonna siseseid poolikuid projekte tekkis palju. Oma lahkumisavalduse edastasin juhatusele juba eelmise aasta lõpus. Soov oli leida uus ja võimekas tegevjuht erakonnale rahulikulikult ning läbimõeldult. Annika näol on see meie juhtidel õnnestunud. Mina saan arendusprojektidega jätkata erinevate tiimide juures ja meie Kristiine piirkonna juhina. Samuti jätkan ka erakonna juhatuses.”

“Peasekretäri töö on suur vastutus 900-liikmelises organisatsioonis ja Joonas Laks on ära teinud suure töö,” kommenteerib peasekretär Annika Altmäe. “Oma varasemate kogemuste põhjal tunnen, et olen vastutuseks valmis ja jätkan põnevusega erakonna töö organiseerimist. Meie kõigi eesmärk erakonnas on Eesti loodust hoida ja meie inimestele paremat elu võimaldada. Näitame, et need eesmärgid saavad käia käsikäes. Annan oma panuse, et Rohelised saaksid pärast 2023 valimisi Eesti Vabariigi valitsusse ja saaksime kaitsta ka seda osa meie ühiskonnast, kes juba pikka aega seda ise teha ei saa.“

Seoses Annika Altmäe nimetamisega uueks erakonna peasekretäriks, valiti volikogule ka uus asejuht, kelleks sai Egle Olesk.

Eestimaa Rohelised on ainus erakond Eestis, mille peasekretär on naine.

Read more

Toiduraiskamise vähendamine on üha olulisem – Hermo Kuusk

Toidu raiskamine on seoses koroonaviiruse levikuga muutunud jälle tähtsaks teemaks, nii maailmas kui ka loomulikult Eestis. Paljud meie inimesed pole jõukad ja toidule kulub leibkonna kuu eelarvest oluline osa. Seda enam tuleb küsida, kas söögikõlbliku toidu äraviskamine on ikka mõistlik tegu?

Kasutuskõlbliku toidu äraviskamine on ebaeetiline inimeste suhtes, kes oma väikese sissetuleku tõttu peavad leppima kesisema toiduga voi kannatavad sootuks alatoitumise all. Samuti on toidu raiskamine ebaeetiline looduse suhtes, kuna suuresti just toidutootmine on viinud meid lähemale keskkonnakriisile.

Praegu on toidu arutu raiskamise vastases võitluses teejuhiks olnud Prantsusmaa, kus toidupoodide toiduraiskamist keelustav seadus võeti vastu 2016. aastal. Nimelt peavad kauplused nüüd annetama toidu heategevusorganisatsioonidele. Seadusel on olnud positiivne mõju, toidukaupade hinnad ja toidu raiskamine on vähenenud. Hindade alanemine on olnud abiks vaesemale elanikkonnale. Prantsusmaa tahab laiendada seadust ka toitlustusasutustele, eelkõige restoranidele ja kiirsöögikohtadele.

Mis toimub Eestis? [..]

Loe selle kohta edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Mikroplast muutub bakterite paljundajaks – Aleksander Laane

äiesti tavalistes kosmeetika-, puhastus- ja hügieenitoodetes leiduvad mikroplastid, sünteetiliste riiete pesemisest erituvad kiud ja paljud muu päritoluga plastiosakesed võivad patogeene “võõrustada” ja bakterite antibiootikumiresistentsust võimendada kuni 30 korda.

See käib lihtsalt. Kõik need miljonid mikroplastiosakesed, mis pärinevad meie igapäevastest toodetest ja sisaldavad erinevaid mürgiseid loodusvõõraid aineid, liiguvad kanalisatsiooni, kus on ees ootamas paljud meie antibiootikumikasutusest resistentseteks muutunud bakterid. Ja antibiootikumijäägid ka.

New Jersey Tehnoloogiainstituudi teadlaste hinnangul laseb ainuüksi keskmise suurusega reoveepuhasti, mis teenindab umbes 400 000 elanikku, keskkonda iga päev kuni 2 000 000 mikroplastiosakest.

Lisaks jõuab suur osa mikroplastist keskkonda ja lõpuks meie toidulauale tänavatelt-maanteedelt vette uhutud rehvipuru ja konide näol, ehitustelt, tööstustest. Ja see kraam ei läbi enamasti mingeid puhastusseadmeid.

Journal of Hazardous Materials Letters avaldatud teadustöös leidsid New Jersey Tehnoloogiainstituudi teadlased, et teatud bakteritüved suurendasid antibiootikumiresistentsust kuni 30 korda, elades mikroplasti osakestel tekkivas limases kihis ehk biofilmis. Samadele osakestele kinnituvad ka antibiootikumid ja nende jäätmed. Ja see protsess toimub lisaks torudele ja kraavidele ka veepuhastusjaamade aktiivmudaüksustes. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Fideelia-Signe Roots: naised on suurest ajaloost välja jäetud

Kunstnik ja humanitaarteadlane Fideelia-Signe Roots räägib intervjuus Andra Roosmetsale naiste kujutamisest ajaloos, naiskangelastest ja nõukogude aja naistraktoristidest. Roots avab teemat pikemalt laupäeval, 3. aprillil Eesti Vabaõhumuuseumi veebiloengus “Nõukogude aja naine”.

Uurisite oma doktoritöös naise kui kangelase kuvandit. Kuidas selle teemani jõudsite?

Olen juba aastakümneid teinud feministlikku kunsti. Ka minu Eesti kunstiakadeemias kaitstud magistritöö oli feministlik ja doktoritöö oli selle loogiline jätk. Naist on läbi ajaloo kujutatud pigem ohvri rollis ning minus tekkis huvi, kas üldse on naisi, keda ajaloos on kajastatud kangelastena ja kuidas. Paraku on naised nii suurest ajaloost kui ka kooliõpikutest välja jäetud. Alles viimastel aastakümnetel on hakatud olulisi naisi tagantjärele ajalukku sisse kirjutama.

Read more

Juhtkiri: Metsasõja nähtamatud ohvrid

Keskkonnaühenduste vaatest on praegu metsades toimuv genotsiidi sarnane olukord – suurte masinate, harvesteridega lähevad “kliimakangelased” kohta, kus linnurahvas on parasjagu loomas kodusid, peresid. Päästame Eesti Metsad MTÜ koos Rohelistega on nõudmas kolmekuulist raierahu, sest sellises olukorras, kus rahuläbirääkimiste käigus lahingutegevus edasi toimub, pärsib edukaid kõnelusi. Minister Mölder on kokku kutsunud uue metsandusarengukava juhtkogu ning MAK2030-st võiks saada rahuleping majandusliku, sotsiaalsete, kultuuriliste ja keskkondlike eesmärkide vahel. Selle rahulepingu sõlmimise õnnestumist ja legitiimsust seab aga kahtluse alla juhtkogu koosseis – keskkonnaorganisatsioonid jäeti laua äärest kõrvale. Põhjendused selleks ei ole olnud veenvad. Kui minister ütleb, et juhtkogu koosneb teadlastest ja ministeeriumi esindajatest, tundub vähem kursis olevale inimesele tõenäoliselt kõik väga korras olevat.

Aga meie teame, et suur osa kaasatud teadlastest, aga ka ministeeriumi ametnik, on olnud pikka aega tööstuse surve all ning nii meie kui keskkonnaorganisatsioonide seisukohast on see mõjunud nende objektiivsusele pärssivalt. Ma ei väida, et tuleks kutsuda üles korruptsiooni välja juurimisele, aga ilmselt on teatud majanduslikud suhted ja sidemed paratamatult tekkinud ülikoolide ja ettevõtete vahel. Ja seda ei saa ka ainult halvaks asjaks pidada, sest teadust peabki toetama, kuid see ei tohi kujuneda ka ettevõtja pilli järgi tantsimiseks. Kuidas seda ära hoida? Kas on mõni ettevõte, mis oleks huvitatud esmalt keskkonnahoiuga seotud uuringutest ja alles seejärel majanduslikest näitajatest? Kas metsa hoid võiks kunagi hakata maksma enam kui toore? Süsiniku sidumise lähtekohast on esimesed pääsukesed ka Eestis pesa tegemas Single.earth algatuse näitel.

Aga millal hakkab RMK viie aastaste puidu välja vedamise lepingute asemel tegema pikaajalisi lepinguid mustikate välja toomisele?

Read more

Helina Tilk: Raierahu on elementaarne õigus kasvatada üles oma lapsed

Kunstnik Helina Tilk kuulub Roheliste juhatusse ja on Nõmme ringkonna koordinaator. Kõige olulisemaks on tema jaoks inimese ja looduskeskkonna harmooniline kooseksisteerimine, elurikkuse hoidmine ja maakera ressursside raiskamise peatamine.

Sa oled Roheliste Tallinna piirkonna Nõmme ringkonna koordinaator. Mida see tähendab? Kes peaksid Sinuga ühendust võtma?

Nõmme linnaosa on parim koht elamiseks inimestele, kes mingil põhjusel ei taha päris maale kolida, kuid vajavad enda ümber rohkem rohelust ja vaikust, kui kesklinna elanikud. Ajalooliselt on Nõmme säilitanud oma 19. sajandi näo ja planeeringu ning on kujunenud üheks enim nõutud elurajooniks Tallinnas. Kahjuks toob see kaasa arendajate surve rajada arendusi, mis kahjustavad tihtipeale Nõmme ajaloolist ilmet, tungivad rohealadele või hävitavad kõrghaljastust. Nõmmekad on kokkuhoidvad ja võtame väga valulikult seda, kui meie elukeskkonda kahjustatakse. Meile on oluline ka piirkonna turvalisus ja rattaga liikumine. Ma tahaks väga, et nõmmekad tuleksid rohelistega koos KOV valimistel nende teemade eest seisma.

Milliste ülesannetega Sa veel erakonnas tegeled?

EERis tuleb kaasa lüüa kõikides küsimustes, mis erakonnale on olulised. Teen postitusi, vahest kirjutan, käin debattidel jne. Olen võtnud oma südameasjaks Eesti metsa- ja elurikkuse teemad, mis ei tähenda, et ma näiteks abieluvõrdsust oluliseks ei pea.
Lapsed ja haridus, loodusharidus, keskkonnateadlikkus, toiduraiskamine – ei jõua teemasid kiiresti üles lugedagi.

21. märtsil õpetasid Metsapäeval kõigile, kuidas teha lindudele pesakaste ja kuidas neid üles panna. Kust Sa selle idee peale tulid? [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Piret Räni: Aeg on nõuda pesitsusrahu!

Looduskaitsjad soovivad, et keskkonnaminister võtaks kuulda Eesti Keskkonnaühenduste Koja ettepanekut kehtestada  Eestis raiepiirangud kõikides metsades 15.04–15.07 ja kaitsealadel 15.03–31.08.

Juba üle kahekümne aasta nõuavad looduse käekäigust hoolijad pesitsusrahu. Siiani pole veel ükski keskkonnaminister üleüldist raierahu välja kuulutanud.

Eestis kehtiva seadusandlusega tutvudes võib jääda mulje, et pesitsusrahu polegi vaja eraldi seadustada. Looduskaitseseaduse §55 järgi on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine, samuti lubab Metsaseaduse §40 keskkonnaministril raierahu välja kuulutada. Ent ometi pole ükski keskkonnaminister metsaraiet piiranud ja ka pesitsusajal jätkub intensiivne metsamajandamine, ilma et me kuuleks pesade hävitajaid kinni võtma ruttavate politseiautode sireene. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tallinna ringkond valis piirkondade koordinaatorid

Tallinna kaheksa piirkonda said eilsel ringkonna koosolekul endale rohelised koordinaatorid, kelle ülesandeks on linnaosades toetada elanikke võimalike probleemide lahendamisel, kaardistada linna arenguprioriteete ja tutvustada Rohelise juhtimise põhimõtteid linnarahvale.

Züleyxa Izmailova, linnapeakandidaat: “Haljasalade täisehitamine, turvaliste jalgrattateede puudus, logisev linnajuhtimine, läbipaistmatus ja paljud muud probleemid on praeguse linnajuhtimiskultuuri tulemuseks. Avatus, kaasamine, linna juhtimisstruktuur korrastamine on see, mida Rohelised soovivad teostada tulevases Tallinna Linnavalitsuses.”

Tallinna kaheksa piirkonna koordinaatoriteks said:

Olev-Andres Tinn (Haabersti)
Aleksander Laane (Kesklinn)
Joonas Laks (Kristiine)
Timur Sagitov (Lasnamäe)
Katrin Jõgisaar (Mustamäe)
Helina Tilk (Nõmme)
Piret Räni (Pirita)
Züleyxa Izmailova (Põhja-Tallinn)

Olev-Andres Tinn, Tallinna ringkonna esimees: “Juba käesoleva aasta oktoobris toimuvad kohalikud valimised. Tallinnas valitakse uus 79-liikmeline volikogu, kes omakorda kinnitab ametisse uue linnavalitsuse. Kui on jõudu ja tahet muuta elu Tallinnas paremuse suunas, siis saab meie piirkondade koordinaatorite poole pöörduda ka kandideerimissooviga. Roheliste nimekiri on avatud kõigile isiksustele, kes hoolivad enamast kui ainult endast.”

Read more
Translate »