Lageraiete referendumi petitsioon jõudis Riigikogusse.

Roheliste algatatud ja 1272 allkirja saanud petitsioon referendumi korraldamiseks küsimuses, kas lageraied peaksid Eestis olema keelatud, osutab ühele põletavamale keskkonnaprobleemile – metsade ja elurikkuse hävi(ta)misele. Eesti viimaste aastate metsanduspoliitika on rahva lõhestanud, ajakirjandus on olukorra tituleerinud nn metsasõjaks ning suutmatus vastu võtta uut metsanduse arengukava, on lõhet ainult süvendanud.

“Petitsioon referendumi korraldamiseks lageraiete teemal oli algselt mõeldud roheliste poolse alternatiivina eelmise valitsuse kavandatud abielureferendumile,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve. “Meil on hea meel, et plaanitav referendum jääb ära, kuid leiame, et rahva kaasamine läbi otsedemokraatlike meetodite on jätkuvalt oluline. Meie praegune metsanduspoliitika puudutab mitte ainult eestlasi täna, vaid kõiki meie järeltulevaid põlvi.”

Kuigi Roheliste petitsioon kutsub Riigikogu üles küsima referendumil, kas lageraietega jätkamine on lubatav või mitte, on küsimustering kindlasti laiem. Roheliste eesmärk on innustada Riigikogu kasutama otsedemokraatia erinevaid vorme ja kaasama rahvast meid kõiki puudutavate keskkonnaküsimuste arutamisse ja lahendamisse. [..]

Read more

Rohelised: Sooääre eelnõu on positiivne samm, kuid seejuures poolik

Imre Sooääre algatatud eelnõu kooselu ja abielu võrdsustamiseks on vaieldamatult samm edasi võrdsema ühiskonna poole. Kahjuks ei kõrvalda see kõiki samast soost paare diskrimineerivaid erisusi ning ei täida sellisena lõppeesmärki, milleks saab olla ainult abieluvõrdsus.

“Loomulikult on algatatud eelnõu positiivne samm, kuid seejuures poolik,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve. “Imre läks Riigikokku selle eelnõu pärast ja meil on hea meel, et ta leidis endale nii koalitsiooni kui opositsiooni hulgast toetajaid, aga hind, mis tuli maksta, on kõrge – eelnõu jätab osad inimesed siiski “õigete” hulgast välja. Roheliste ettepanek on endine ja konkreetne – perekonnaseaduses on vaja muuta ainult esimest paragrahvi, mille järgi oleks abielu kahe täiskasvanud inimese vaheline liit sõltumata nende soost.”

Eestimaa Roheliste juht Züleyxa Izmailova: “Loodetavasti võtab riigikogu kiiremas korras Sooääre algatatud eelnõu vastu. Indrek Saar nimetas seda hellitavalt küll abieluvõrdsuse eelnõuks – seda see kahjuks ikkagi pole. [..]

Read more

Rohelised tunnustavad otsuse eest peaministrit

Rohelised tunnustavad öösel vastu võetud otsuse eest peaminister Jüri Ratast ja ootavad erakondadelt tulemuslikke läbirääkimisi

Eestimaa Rohelised tunnevad sügavat muret ja pettumust ning mõistavad resoluutselt hukka võimaluse, et Eesti poliitikas saab raha eest endale sobivaid teeneid osta. Rohelised tunnustavad Jüri Ratast otsuse eest antud olukorras ametist tagasi astuda ning loodavad, et teised erakonnad võtavad tulevikus omaks korruptiivse käitumise osas sama resoluutse hoiaku.

“Tasub meeles pidada, et Hillar Tederilt on kõige suuremad annetused saanud hoopis Reformierakond, seda aastatel 2013-2015, mil oldi peaministripartei,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve, “tänaste sündmuste valguses on selge, et ka neile summadele tuleks veidi enam valgust heita. Kas ja kui, siis mida sai selliste annetuste eest Teder Reformierakonnalt on kindlasti väärt uurimist.”

“Üks äärmiselt õudne etapp Eesti poliitikas ehk EKREIKE on seks puhuks läbi saanud,” ütles roheliste esinaine Züleyxa Izmailova, “loodan, et siit saab Eesti jaoks alguse uus poliitiline kultuur ning võtame uue suuna keskkonda ning isikuvabadusi austava ning läbipaistva riigijuhtimise poole. Meil ei ole aega hakata uuesti seletama kliimamuutuste vastu võitlemise ja inimõiguste eest seismise olulisust järgmisele valitsusele. Meil on vaja, et hakataks tegutsema. Kohe.”

Read more

Marti Soosaar: Kas tervist tuleks hoida või kindlustada?

Kindlustusfirmad on väitnud, kindlas kõneviisis, et tööandjad eelistavad viimasel ajal ravikindlustust tervise- ja sporditoetusele. Mingil põhjusel neid kahte vastandades jääb mulje, et kindlustamine on millegi poolest parem kui tervise eest igapäevaselt hoolt kandmine. Härrased, hoidke siiski korraks hobuseid.

Kujutame ette teistsugust lugu, mis räägib töökeskkonnast ettevõttes. „Meie firmas on tulekustutid iga nurga peal. Viimasel ajal üleüldse eelistame ettevõttega panustamist tulekahjude kustutamisse, mitte ehitamisesse või remonti. Kuna meie firmas on iga töötajal kolm tulekustutit käeulatuses ja põlemiskahjud on meil minimaalsed, siis kontoris remonti tegema ei pea.“ Tundub absurdne, kas pole?

Tulekustuti on tulekahju korral hindamatu abimees nagu ravikindlustus tõsisema tervisemure korral, aga tulekustutitega siiski maja ei ehita ja vaid ravikindlustuse pakkumisega töötajat tervena ei hoia. Need lihtsalt on täiesti erinevad asjad ja mõlemasse tuleb panustada oma jagu. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Abielu võrdsuse algatusele andis allkirja 35 805 Eesti kodanikku

Eestimaa Roheliste perekonnaseaduse muutmise petitsiooni allkirjastamine rahvaalgatus.ee portaalis on lõppenud.

Läbi ajaloo suurima allkirjade arvuga petitsioonis nõuavad 35 805 allakirjutanut Riigikogul sätestada abielu mõiste perekonnaseaduses kahe täiskasvanud inimese liiduna sõltumata nende soost. 

Täna alustab Riigikogu liige Imre Sooäär parlamendis oma eelnõule allkirjade kogumist. Abielureferendumi eelnõu läheb eeldatavasti teisele lugemisele kolmapäeval koos viie muudatusettepanekuga. Meie anname üige pea võimaluse rahvasaadikutel teema riigimehelikult lõpetada ja meie, 35 805 digiallkirjaga eelnõu komisjonist otse Riigikogu suurde saali saata. Nii nagu koalitsioonileping ette näeb.

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova: “Vaatamata absurditeatrit meenutavale poliitilisele palaganile ja parlamentaarse demokraatia kriisile oleme täna lootusrikkad ja tänulikud, sest nii suur hulk inimesi toetab võrdset kohtlemist ja õigluse jalule seadmist. Geiabielude legaliseerimine Eestis on võimalik. Loodan, et saame selle õige pea teoks teha. Kõik pered väärivad tunnustust ja kaitset!”

“Petitsiooni saatnud enneolematu allkirjade hulk näitab selgelt, et võitlus ei käi mitte ainult rahvahääletuse ärajätmise vastu, vaid ka abieluvõrdsuse poolt,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve. “Ma tänan kõiki, kes oma allkirja tolerantsema, empaatilisema ning isikuvabadusi austava Eesti jaoks andsid. Aga võitlus ei ole veel läbi. Kui edastame algatuse koos allkirjadega Riigikogule, siis võitlus alles algab.” [..]

Read more

Johanna Maria Tõugu: Kunagi saan erakonna esinaiseks niikuinii!

Johanna on julge ja särtsakas tudeng, kes julges kandideerida erakonna esinaise kohale. Esinaiseks ta seekord veel ei saanud, aga ega ta jonni jäta! Seni tegutseb Roheliste volikogus, Noortes Rohelistes ning Tartumaa Roheliste aktiivis.

Viimasel Roheliste üldkogul kandideerisid Sa Roheliste esinaiseks. Seekord sai valituks taas Zuzu Izmailova, aga ka Sulle jagus päris palju toetajaid. Millised olid Su põhipunktid, milliseks soovisid Sa Roheliste poliitikat muuta või kujundada?

Esiteks on oluline tuua rohelise mõtteviisiga inimesed kokku ja neid poliitiliselt aktiviseerida. Praegu on probleem selles, et meid on küll palju, aga poliitikasse on jõudnud vaid vähesed.

Samuti on minu jaoks oluline see suund, mille praegune juhtkond juba tegelikult ette on võtnud. See on võrdseid võimalusi ja inimõiguseid prioritiseeriv hoiak, mida on praeguse valitsuskoosseisu juures liialt vähe.

Lisaks on mu südameasjaks väärikas poliitika. Täna nähakse poliitikat räpase mudaloopimisena, ent see ei pea nii olema. Poliitika on meie kõigi asi ja see on meie kõigi vastutus see viisakamaks muuta. Selleks on aga esmalt vaja positiivseid eeskujusid, kes näitaksid teed. Minul on ambitsioon olla üks sellistest inimestest!

Milline peaks Sinu meelest olema ideaalne Roheline erakond? [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rea Sepping: Lindora laadametsa raiekava “kaasavast” koosolekust

Arutlen, miks meil on vaja kaasamisspetsialisti, kes loodusinimesi ja rahainimesi vahendaks. Kuuldavasti pakkus Tallinna Ülikool RMKle kaks pakkumist nende kommunikatsiooni ja kaasamispraktikate arendamiseks, kuid mida ei peetud vajalikeks. Nüüd on vähemalt Kagu-Eesti loodusrahvas aktiveerunud ja kavatseb selle teemaga edasi minna ja vähemalt Lindora laadametsa päästa.

Kas te teate Lindora laata? Kui olete Lõuna-Eestist, siis ilmselt teate. See on Eesti kõige vanem järjepanu toimunud laat, kus teede ristil metsa sees kaubeldi ja kaubeldakse iga aasta oktoobrikuus, esimesed kirjalikud teated selle kohta on aastast 1893. See laadaplats või õigemini laadamets asub vääriselupaiga ja maastikukaitseala vahetus läheduses. Ühel reedesel pärastlõunal võtsin kätte ja läksin nn kaasavale koosolekule, mis oli korraldatud RMK poolt, et tutvustada plaani Lindora laadaplatsi ümbruse metsad nn aegjärkse raiega maha raiuda. (Aegjärgne raie, mis see on? Otseselt ei toimu kiiret lageraiet, võetakse veidi kauem aega, aga lõppkokkuvõttes jääb plats ikkagi lagedaks.)

Ma läksin kohale, sest mind vaevas juba ammu mure, et Eestis majandatakse metsi liialt intensiivselt ning raietööde tulemusi on jube vaadata. Tean ka – keskkonnateadust õppinuna – mida tähendab liigne metsaraie. Lootsin, et suudan oma mõtteid ja teadmisi kaasava arutelu vormis ka teistele edasi anda. Koosolek algas selgitusega, millised on konkreetsed raieplaanid Lindora laada ümbruse metsadele. Kohal olin mina ainukesena kohalikku kogukonda esindamas ja umbes kümme teist inimest, pealtnäha metsamehed ja RMK töötajad. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Juhatus: RMK laastab ja hävitab valitsuse heakskiidul

Hiljutine järjekordne ristipuude hävitamine on selge näide RMK jätkuvast keskkonna- ja kultuurivastasest rüüstest.

“Ristipuude mahavõtmine on kogukonnamälu mõttes võrreldav hauarüvetamisega. Riste on lõigatud puudesse lahkunute mälestuseks. Ettekujutus, et lahkunu hing on seotud mõne puuga, on sellel maal palju vanem kui kristlikud uskumused. See kõik lisandub metsa kui looduskoosluse väärtusele,” ütles Roheliste juhatuse liige Marko Kaasik.

“Isamaa ja Reformierakonna alustatud ja EKRE poolt jätkatav metsalaastmine on jõudnud oma jõhkruselt uuele tasemele. Meie kõigi metsa hävitatakse nüüd ka kaitsealadel ja hiites ning külade vahetus läheduses. Süsinikuvaru puudes ja pinnases taastub ehk 80 aastaga, aga elurikkus ei pruugi lageraiete puhul enam kunagi taastuda. Enamus metsast väljatoodud puidust läheb kas kohe kütteks või tehakse sellest lühikese elueaga tooteid. Just hävitamine ja laastamine on selle riiklikult mahitatud tegevuse kohta õiged sõnad,” lisas volikogu esimees Aleksander Laanele.

Ainult lageraietele toetuv metsa majandamine ei ole jätkusuutlik ning kliimakriisi ja inimeste teadlikkuse kasvu ajal ka enam vastuvõetav. Seepärast on inimesed asunud oma kodulähedaste metsade kaitsele kõikjal Eestis ning Rohelisd ja enam kui 1200 vastava petitsiooni allakirjastanud kodanikku on teinud Riigikogule ettepaneku panna lageraiete küsimus rahvahääletusele.

Read more

Züleyxa Izmailova: Rohelised mõtted ja uue aasta soovid

Hea Roheline!

Me oleme Eesti väikseim erakond, mis püüab lahendada hetkel suurimat globaalset probleemi – kliimamuutustest tingitud ökokatastroofi. Meie riik on muutuste ellu kutsumiseks ideaalne koht, sest oleme väike ja kokkuhoidev kogukond kiirelt areneva ning kliimaprobleemidesse tõsiselt suhtuva Euroopa servas. Praegune valitsus ei ole aga sellest veel aru saanud kui suuri võimalusi see situatsioon pakub ning on jätkuvalt seda meelt, et senised pingutused on olnud piisavad, et muljet roheriigist üleval hoida. Aga mainekujundus ei ole ju sisuline tegevus ning probleemid kuhjuvad.

2020 on väheste jaoks olnud lihtne aasta. Halb või hea on igaühe enda hinnata, aga keeruline on see olnud kindlasti. Kõik muutus. Majandus lakkas kasvamast, laste haridus kolis kodudesse, kaheksatunnised ja viiepäevased töönädalad paisati segi, ostukeskuseid, klubisid ja baare pandi kinni, lendamine ja reisimine vähenes, veebikohtumised muutusid igapäevasteks palju enamatele kui seni ja nii edasi. Mida see kõike tähendab meie erakonna ja poliitilise liikumise jaoks? Üks, mida COVID-19 meile sel aastal näitas ja õpetas, on see, et muutused on võimalikud! [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Pikendasime abieluvõrdsuse algatuse allkirjastamist järgmise aasta alguseni

Eestimaa Rohelised otsustasid abieluvõrdsuse petitsiooni allkirjastamise tähtaega pikendada kuni Riigikogu esimese istungjärguni. Esialgu 24. detsembril lõppema pidanud rahvaalgatust on nüüd võimalik allkirjastada veel kuni 10. jaanuarini.

“Abielureferendumi seaduse eelnõu teine lugemine peaks toimuma järgmise aasta esimesel istungil ehk 11. jaanuaril. Kuna meie petitsioon on referendumi korraldamise alternatiiviks, siis oleks igati mõistlik, et Riigikogu juhatus saaks ka kümnete tuhandete allkirjadega dokumendi samal päeval kätte,” ütles erakonna esimees Kaspar Kurve.

Erakonna esinaine Züleyxa Izmailova: “Praegu kehtiv perekonnaseadus ei ole põhiseadusega kooskõlas – see on osade meie ühiskonnaliikmete suhtes diskrimineeriv. Seaduseelnõude algatamise pall on parlamendiparteide käes, meie veel Riigikokku kahjuks ei kuulu. Kui petitsioon kogub suurel hulgal allkirju, on riigikogu kohustatud seda menetlema. Meie eesmärk praegu, kus algatusel on juba 35 566, oleks üle andmise hetkeks saada vähemalt 38 000 digiallkirja. ”

Read more

Ave Mets: Argumente LGBT+ rindelt

SRiigikogu otsustas abielu teemalise referendumi esimese lugemine Riigikogus lõpetada ja teisele lugemisele läheb eelnõu tõenäoliselt 11. jaanuari istungil. Rohelised on aga kogunud abieluvõrdsuse petitsioonile juba üle 35 000 allkirja ja toetamise võimalus kestab kuni jõuludeni. Seoses meie abielu-petitsiooniga on Piret Räni juba vastanud mitmetele üles kerkinud vastuväidetele [1]. Võtan vaatluse alla veel mõned küsimused ja argumendid peamiselt homoseksuaalsuse kohta, kuid ka laiemalt LGBT+ suundadest. Need haaravad väga erinevaid nähtusi, aga kõigest kirjutada ei saa.

„See on vastuolus loodusseadustega.“

See on väga sage argument nii samasooliste paaride abieluõiguse kui mittebinaarse sooidentiteediga inimeste enesetunnetuse vastu. Ometigi on loodus keeruline ja mitmekesine. Tema tundmaõppimine on vaevarikas ning me ei saa eeldada, et me mingil hetkel kõiki loodusseadusi teaksime. Uskumust, et teame kogu tõde looduse kohta, võiks nimetada episteemiliseks ehk tunnetusteoreetiliseks ülbuseks. Taolise ülbuse näitena võib tuua Euroopa keskaegse juhtumi, kus muna munenud „kuke“ üle peeti kohut, kuna ta oli astunud üle jumala sätestatud loodusseadusest „kuked ei mune“. Kui selline juhtum oleks aset leidnud Hiinas, siis oleks seda peetud lihtsalt selle kuke enda iseärasuseks, temale isiklikult omaseks seaduspäraks. Inimest ei peetud nii kõikvõimsaks, et ta peaks teadma kõiki looduse saladusi [2]. Tänapäeval teatakse, et tegemist oli „meheliku“ välimusega ehk LGBT+-kanaga.

Sagedamini peetakse loodusseadustega vastuolulisuse all silmas, et looduses ei leidu homoseksuaalsust kuna selline suhe ei anna järglasi. Tegelikult on looduses leitud samasoolist seksuaalset käitumist üle 1500-l liigil. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Petitsioon lageraiete referendumile panemiseks jõudis riigikokku

Eestimaa Roheliste petitsiooni allkirjastamine, millega taotletakse referendumi korraldamist küsimuses “Kas lageraied Eestis peaksid olema keelatud?”, on lõppenud ning algatus on saadetud Riigikogule.

“Valitsuse otsus kaasata inimesi rohkem riigivalitsemisse läbi otsedemokraatlike meetodite on tervitatav,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve. “Probleem täna kirgi kütva referendumiga seisneb selles, et sisuliselt ei muuda see mitte midagi. See on küsitlus kehtiva korra kohta ja ühtegi tegevust see endaga kaasa ei too. Meie pakume valitsusele, kes vähemalt retoorikas rahva tahtega arvestamist oluliseks peab, arutelu referendumi üle, mis ka reaalselt midagi muudaks ja lageraiete küsimuses mingi lahenduse pakuks.”

Züleyxa Izmailova: “Valitsusliit lõpetagu silmakirjatsemine ja seisku oma sõnade taga. Kui öeldakse, et rahvalt on oluline arvamust küsida, siis küsitagu seda ka riigielu puudutavates küsimustes, mitte ainult neis, mis valitsusparteide valimisvankrit veavad. Ilmselgelt kardab valitsus referendumil lageraiete kohta küsida, sest on üsnagi suur tõenäosus, et rahvas keelabki Eestis lageraie kui peamise majandamise viisi. ”

Rahvaalgatus.ee keskkonnas üleval olnud algatus “petitsioon referendumi korraldamiseks: kas lageraied peaksid Eestis olema keelatud”, kogus üle 1272 allkirja, mis tähendab, et Riigikogu on kohustatud seda arutama. Millisesse komisjoni antud ettepanek jõuab, selgub uuel aastal.

Read more

Züleyxa Izmailova: kas rohepööre käib valitsusliidule üle jõu?

Päev pärast Riigieelarve vastuvõtmist, oli riiklikult tähtsa küsimusena Riigikogus arutelu teemal “Rohepööre”. See on väga ilmekas näide, kuidas riigis viimased kümme või viieteist aastat asju on aetud – jagame raha omavahel ära ja siis räägime rahvale natuke rohelist juttu. Veel päev enne eelarve vastuvõtmist lükati majanduskomisjonis laua pealt prügikasti uue põlevkiviõlitehase rajamise vastane petitisioon!

Neoliberaalsus kui katk

Taasiseseisvumise järel läks Eesti teiste idabloki riikidega sarnaselt radikaalse neoliberalismi teed, millega on kaasnenud ühiskonna kihistumine ja suur sotsiaalse ebavõrdsuse kasv. Eelmiste valitsuste otsuste kritiseerimisele lisaks oleks nüüd tarvis näha laiemat pilti ja otsida lahendusi, mis aitaksid meid paremasse homsesse.

Kuid riigis, mille rahandusminister ei kuula eksperte ja sõimab keskkonnakaitsjaid põmmpeadeks, on see pehmelt öeldes raskendatud. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tuumavool rabab kõrge hinnaga – Peep Mardiste

Energiasektoris teenimisvõimalust ­otsiva OÜ Fermi Energia asutajad lubavad revolutsiooni tuumaenergia valdkonnas, soovides rajada Eestisse Euroopa esimese väikese moodultuumareaktori. Plaan on lennukas ja intrigeeriv, sest selliseid reaktoreid mujal ei ehitata, kuna neid ei peeta turul konkurentsivõimeliseks.

Möödunud sajandi keskpaigas peeti tuumatehnoloogiat kauaoodatud läbimurdeks, mis tagaks inimkonnale odava ja piiramatu energia. Täna annavad tuumajaamad 10% maailmas toodetavast elektrist ja on selge, et enam kui poole sajandi tagane unistus odavast uuest energiaallikast pole täitunud. Põhjus on lihtne – aatomituumade lõhustamisega elektri tootmine on tehnoloogiliselt jätkuvalt keeruline ja tänases kiiresti muutuvas maailmas lisaks ka liialt kohmakas. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste avalik kiri Elu Marss MTÜ-le

Lugupeetud MTÜ Elu Marss

Tunneme teile kaasa, et olete alustava organisatsioonina kistud ideoloogiamängude keerisesse. Kindlasti on tekkinud olukord teile keeruline – kogu kodanikeühiskond vaatab teie poole, silmad täis viha ja korruptsioonikahtlusi.

Eesti rahvas ei soovi kriitilisel pandeemiaajal katuseraha jagamist lõhestavate tegevuste jaoks, petitsioonile “Ei katuseraha jagamisele abordivastasele liikumisele” kirjutas kolme päeva jooksul alla 15 264 inimest. Praegusel ajal peaks kõiki toetusi jagama vajaduspõhiselt, et toetada koroonakriisis kannatada saanud valdkondi – ja nüüd siis see! Kas isegi selline suur summa on väärt rahva põlgust ja halvakspanu?

Me soovime anda teile nõu, kuidas te saate sellest olukorrast au ja uhkusega väljuda, nii et puhtaks jäävad nii teie südametunnistus kui tekkiv kangelaseoreool.

Me soovitame teil annetada see summa, või vähemalt suur osa sellest summast, nendele MTÜ-dele ja organisatsioonidele, kes on pikkade aastate vältel näinud vaeva ning vähendanud aastas tehtavate abortide arvu. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Poola import ei vii meid edasi – Johanna Maria Tõugu

Katuserahad on riikliku eelarve üks kõige nähtavamaid osasid, millest võiks oodata vastutustundlikult valitsuselt suunist vähemalt pandeemia ajaks ühiselt seljad kokku lüüa. Selle asemel tuli otsus jagada suurim tordilõik MTÜ Elu Marsile.

See on selge deklaratsioon meie valitsuskoalitsiooni väärtustest ja hinnangutest. Praeguse valitsuskoalitsiooni avalik, ühtne ja selge poliitika on see, et number üks teema vabaühenduste ja regionaalarengu vallas on abordid. Hämmastav on asjaolu, et selline teguviis leiab kogu koalitsioonis niivõrd laialdast toetust. See on üpris õõvastav teadmine kui arvestada seda, milline kriis on paljudes teistes valdkondades ja organisatsioonides nagu meditsiinis, vaimse tervise tugiteenustes, ohvriabis ja toidupangal. Inimesed kannatavad, organisatsioonid ootavad pikisilmi väga olulistele projektidele rahastust, aga valitsus otsustas ühehäälselt, et raha läheb Poolast imporditud ideede levitamiseks, mitte füüsiliste inimeste aitamiseks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kliimapositiivne transpordipoliitika – Joonas Laks

Eesti on ennast üritanud ikka näidata kaasaaegse ja posiitiivse riigina. Nüüd peagi aasta aega kestnud tervisekriisi valguses on sõna “positiivne” saanud aga üsna negatiivse varjundi. Lisaks COVID-19 positiivsusele, on meie riik ka kliimapositiivne ning sammud neutraalsuse poole on lühikesed, transpordipoliitikas pea olematud.

Säästvad lahendused esiplaanile

Kui veel 10 ja 5 aastat tagasi leidus kahtlejaid, siis täna on taastuvenergiale üleminekust saanud transpordisektoris möödapääsmatu reaalsus. Kuid sektori terviklikuks arenguks on oluline tõsta ka kergliikluse ja ühistranspordi osatähtsust. Veelgi enam, see peab juhtuma juba täna, sest aeg on ümber saamas. Valitsusele võib andestada koroonakriisiaegset käpardlikkust järgmise aasta riigieelarve koostamisel – kõik ministrid jälgivad nakatumiskordajat tõenäoliselt rohkem kui eurosid, aga fakt on see, et kliimakriis läheneb meie poole veelgi kiirema hooga kui enne ning on tagumine aeg planeerida ja rakendada konkreetseid summasid ja meetmeid, millega vähendada transpordisüsteemi heitmeid. Ka eelarvesse. Vähemalt selles mahus, mis on toodud peatselt vastuvõetavas 2021.–2035. aasta transpordi ja liikuvuse arengukavas. Tasuta ühistransport ei too kasutajaid juurde ega hakkagi neid juurde tooma, kui seda planeeritakse marginaalseks teenuseks.

Mitte midagi tegemise oskus

Asfaldiliidu juht Sven Pertens ütles hiljuti BNS-ile, et teed vajaksid lisainvesteeringuid 200 miljonit aastas vähemalt järgmise viie aasta jooksul, et „remondivõlg” tasa teha. Suuresti on tulnud see auk kütuseaktsiisi lahti sidumisest tagasi teedesse investeeritavatest summadest. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »