Kaspar Kurve: Metsadebati fookus on inimesel – see on vale

Aga kui me räägime lageraiete lõpetamisest, siis ei räägi me ju metsamajandamise lõpetamisest, küsimus on lihtsalt selles, milliste meetoditega see käib. Eestil on täna (veel) ideaalne võimalus kujundada oma loodusest ning puidust bränd – esimene ökoloogiliselt jätkusuutlikult metsi majandav riik maailmas. Üha enam keskkonnateadlikus maailmas oleks see nii kõva sõna, et ainuüksi loodusturismist sissetulev raha kompenseeriks tohutud raiemahud, millest täna üle poolte ahjudesse aetakse ning suurem osa odava toorainena Eestist välja viiakse.

Spektri teises otsas näen tihti sotsiaalseid ning kultuurilisi argumente. Ka need on legitiimsed väited ning esmapilgul tundub, et isegi RMK on nendest aru saanud – kaardistatakse (aga ei avalikustada) KAH (kõrgendatud avalikkuse huviga) alasid, peetakse kaasamiskoosolekuid jne. Aga ka siin on konsensuse leidmine äärmiselt keeruline [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Ott Kiens: Kes päästaks Tartu kliimakava?

Ümberlükkamatud tõendid inimtekkelistest kliimamuutustest on pannud ka Tartu linnavalitsuse mõtlema ja on valminud Tartu energia- ja kliimakava. Selle kava täitmine peaks oluliselt vähendama Tartu linna süsinikuheidet.Kava üheks oluliseks punktiks on transpordiga seonduv, mis on loogiline- ka globaalselt on kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine energiatootmisest vähenemas, kuid transpordisektoris kasvamas. Tartu kliimakavas tuuakse välja, et võrreldes praegusega peavad muutuma liikumisviiside osakaalud linnatranspordis: lähema 10 aasta jooksul peab jalgrattaliiklus kasvama 9% ja autotransport samas kahanema 11%. Kuidas seda olulist muutust saavutada?

Momendil on linna vana sadamaraudtee koridorist (kulgeb Võru tn Maxima tagant kuni Siili/Sõbra tn ristmikuni) kujunenud oluline vaidlusobjekt seoses uue üldplaneeringu aruteluga. Raudtee on üles võetud ning küsimus on, et kas asemele peaks tulema ainult kergliiklustee või autotee, koos kergliiklusteega selle kõrval? [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste “Lageraied referendumile!” petitsioon ootab allkirju

Eestimaa Rohelised algatasid petitsiooni, millega taotletakse referendumi korraldamist lageraiete küsimuses. Referendum peaks toimuma 17.10.2021 ehk KOV valimistega samal kuupäeval ning täpne küsimus on “kas lageraied peaksid Eestis olema keelustatud”. Alates tänasest on võimalik petitsioon allkirjastada rahvaalgatus.ee keskkonnas.

“Metsateemalisi petitsioone on algatatud ennegi, kuid paraku pole seni nendega arvestatud,” ütles Eestimaa Roheliste esimees Kaspar Kurve. “Otsustasime seekord probleemile läheneda teisiti – meie tänane valitsus on teada andnud, et tahab läbi otsedemokraatlike meetodite rahvast rohkem riigivalitsemisesse kaasata, mis on iseenesest väga tervitatav. Võttes arvesse Keskkonnaministeeriumi suutmatust võtta vastu uus metsanduse arengukava ning üha süvenev ning ühiskonda lõhestav metsasõda, leidsime, et kõige õiglasem on siinkohal küsida rahva arvamust.” [..]

Loe lisaks klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kahe juhiga erakond? Miks mitte!

12. septembril toimus Erakond Eestimaa Rohelised üldkogu, kus nelja kandidaadi hulgast valiti erakonnale senise ühe esimehe asemel kaks juhti. Esimeheks kandideerisid Marko Kaasik ja Kaspar Kurve. Esinaise kohale oli samuti kaks kandidaati: Johanna Maria Tõugu ja Züleyxa Izmailova. Valituks osutusid Züleyxa Izmailova ja Kaspar Kurve.

Piret Räni uuris Züleyxa Izmailova ja Kaspar Kurve käest, milliseks võiks kujuneda Eestimaa Roheliste tulevik kahe juhi käe all. Loe täispikkasid intervjuusid veebiväljaandes Bioneer.

Kliki artikli pealkirjal, et leida otselingid täispikkadele intervjuudele.

Read more

Mahepõllundus on Eestile suur võimalus

Maailma pikaajalisim, 40 aastat kestnud põldkatse näitab selgelt maheviljeluse eeliseid. Kuid hoolimata keskkonnasõbralikkusest ja puhta toidu positiivsest mõjust inimeste tervisele lükkas Riigikogu rahanduskomisjon tagasi pea kolme tuhande allkirjaga Roheliste algatatud nõudmise alandada mahetoodete käibemaksu 9 protsendini. Tagasilükkajateks olid Aivar Kokk, Dmitri Dmitrijev, Tiit Kala, Maris Lauri, Jürgen Ligi, Natalia Malleus, Urmas Reitelmann, Kersti Sarapuu, Riina Sikkut, Andres Sutt, Aivar Sõerd – ehk siis Riigikogu kõigi erakondade esindajad.

Mahepõllukultuuride kasvatamiseks kulub 30–50% vähem energiat pinnaühiku kohta – sealhulgas energiat väetiste ja pestitsiidide tootmiseks. Ja kuigi nn tavasüsteemis on saagikus pindalaühiku kohta veel veidi suurem, on mahesüsteemis ainuüksi energiakulu saagiühiku kohta ikkagi 19% väiksem. Kui me liidame maheda plussidele põhjavee ja jõgede-järvede vee mürgitamata jätmise, liigirikkuse hoidmise, mesilaste tervise, inimese tervise jmt positiivsed küljed ja lahutame sama tavakasvatuse “kontolt”, siis pole raske ennustada, et kaalukauss langeb selgelt maheda poolele. [..]

Edasi lugemiseks kliki artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised taunivad Keskkonnaministri vastutustundetut tegevust

Erakond Eestimaa Rohelised taunib Keskkonnaministri Rene Koka ettepanekut pikendada kehtivat metsanduse arengukava kuni uue arengukava valmimiseni*. Selline ettepanek on vastutustundetu ja tähendab sisuliselt soovi pikendada tööstuse huvides iga-aastast 15 miljoni tihumeetri puidu väljavedu ning jätta vastu võtmata uus metsanduse arengukava, kus oleks võrdsemalt väärtustatud ka metsa teisi aspekte. Tänane valitsus ja praegune keskkonnaminister näevad metsa peamiselt puidutöösturite tootmisressursina, aga roheliste meelest peaks kaasaegne metsandus taastootma nii ökoloogilist, kultuurilist, majanduslikku kui ka sotsiaalset väärtust. Oleme olukorras, kus puu on surnuna rohkem väärt kui elusana ja see peab muutuma.

Erakond Eestimaa Rohelised soovib Eesti metsanduse eesmärkide kaasajastamist, mis tähendaks püsimetsanduse praktikate laialdasemat kasutusele võttu, rohevööndite ja KAH alade suurendamist ja suunamist süsinikusidumisse, mis lisaks muude hüvede kohesele tekkimisele hakkaks peale uute LULUCF (Land Use, Land Use Change and Forestry – maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) kvootide jõustumist ka majanduslikult ära tasuma. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander Laane: Kasutamata võimalused parema tervise tagamiseks

Meditsiini ja teaduse võimalustest ning inimeste teadlikkusest hoolimata on eestlaste tervena elatud aastate arv ELi keskmisest väiksem. Eesti mehed kaotavad mitmesugustel põhjustel 10 ja naised 8 tervena elatud aastat. Kas meie ühiskonnast kui süsteemist on midagi puudu? Mida me saaksime ise oma tervise heaks teha?

Tegurid, mis avaldavad keskmisele elueale ja tervena elatud aastatele kõige rohkem mõju, on igati loogikaga hoomatavad: keskkond, tervishoid, elatustase, tegelikud käitumismustrid ning teadmised tervisega seotud teemade osas nagu näiteks söök-jook, töö ja puhkuse tasakaal, füüsiline aktiivsus ning alkoholi ja tubaka tarbimine. Siin ei ole midagi üllatavat. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kaspar Kurve: Kui paneks hoopis lageraied referendumile!?

Esmaspäeval algas uus Riigikogu tööperiood, kus Riigikogu esimees Henn Põlluaas andis selge indikaatori, mis Eesti põhiprobleem on – rahvas soovib otsedemokraatiat, et sätestada abielu põhiseaduses vaid mehe ja naise vahelise liiduna. Toonitan, et aasta on 2020 ning riigiks on Eesti, mitte Saudi Araabia, Kesk-Aafrika Vabariik või Ida-Timor. Ei, Eesti. Meie prioriteet number üks! Parafraseerides üht EKRE juhtpoliitikut: see on absurd. See on absoluutselt häbiväärne, aga häbitunne EKRE ning suure osa tänase koalitsiooni poliitika pärast üldiselt pole midagi uut, see ongi paljudele uueks normaalsuseks saanud.

Põlluaas rõhutas korduvalt, et Eesti peab rohkem kasutama otsedemokraatiat, et anda kodanikele õigus poliitikas kaasa rääkida ka valimistevahelisel ajal. Mõttel iseenesest ei ole süüd. Paraku ei olda EKREs aga otsedemokraatia olemusest aru saanud – asja iva ei ole selles, et enamus otsustab vähemuse küsimuste üle. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kõrghariduse alarahastus ohustab Eesti iseseisvust

Täna algas Riigikogu sügisistungjärk ning septembri lõpuks esitab valitsus Riigieelarve parlamendile kinnitamiseks. Sellega seoses tuletavad Eesti Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu, Eesti Üliõpilaskondade Liit ja Eesti Teaduskoda, aga ka Eestimaa Rohelised meelde erakondade ülest valimiste eelset kokkulepet. Valitsus peab leidma vahendid teaduse ja kõrghariduse stabiilseks riigipoolseks rahastuseks vastavalt 1% ja 1,5% tasemel SKT-st.

Erakonna juht ja leppele allakirjutanud Züleyxa Izmailova: “Kõrghariduse ja teaduse pikaaegne struktuurne alarahastatus ei mõju enam pärssivalt mitte ainult Riigikogu poolt kinnitatud Teadmistepõhise Eesti strateegiale ning eestikeelse teaduskeele arengule ja säilimisele, vaid on juba ohuks ka Eesti iseseisvuse jätkusuutlikkusele. Kaasaegse eestikeelse kõrghariduse omandamise võimaldamine ja kõrge kvaliteet on oluline prioriteet, mis ei tohi langeda poliitilise võimetuse ohvriks.” [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Armsad erakonnakaaslased!

Alustuseks, täname kõiki, kes olid laupäeval klubis “Uus Laine” meie erakonna üldkogul kas füüsiliselt, läbi veebi või telefoniühenduse. Aitäh kõigile kandideerijatele. Meie uus juhatus, volikogu ning toimkonnad said endale väga väärilised ning võimekad liikmed. Soovime kõigile jõudu ja tarkust oluliste otsuste tegemisel!

Tahame teid tänada usalduse eest, mille üldkoosolekul meile andsite. Meil on hea meel, et toetasite meie tulevikuvaadet ning põhimõtteid, millele soovime kindlaks jääda ja eesmärke mille poole üheskoos pürgida. Me oleme noored ja energilised ning meie ühine soov on viia rohelist maailmavaadet üha rohkemate inimesteni. Oleme tänulikud ning hindame kõrgelt võimalust toetuda ka meie erakonna kogenumate liikmete elutarkusele. Lubame teid väärikalt esindada, et saaksite meie üle uhkust tunda. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Üldkoosolek oli edukas – Citizen OS kaasabil valiti kaks juhti ja teised kogud

Täna toimunud üldkoosolek oli suurepärane – tänan kõiki, kes olid kohapeal ja ka kõiki, kes aitasid katsetada meie digivõimekusi üle veebi Citizen OS platvormi kaudu. Tehniline külg vajab kindlasti täiendamist, aga proof-of-concept on olemas ehk asja võimalikkus on tõestatud.

otsustati muuta põhikirja ja valida erakonnale senise ühe esimehe asemel kaks juhti. Esimehe kohale kandideeris 2 liiget: Marko Kaasik ja Kaspar Kurve. Esinaise kohale samuti 2 liiget: Johanna Maria Tõugu ja Züleyxa Izmailova. Valituks osutusid Züleyxa Izmailova ja Kaspar Kurve. [..]

Loe edasi teiste kogude kohta klikates artikli pealkirjal.

Read more

Jüri Ginter: Väikekoolid ja hariduse regionaalpoliitika

Regionaalpoliitika hariduses peaks tagama võrdväärse juurdepääsu lasteaedadele, üldhariduskoolidele, huvikoolidele, kutsekoolidele, kõrgkoolidele ja täiskasvanute koolitusel sõltumata nende elukohast. Võrdväärse ja mitte võrdse, sest igas külas ei saa olla ülikooli jt kooli ning samas ei saa ka kõik inimesed kolida kooli naabrusse. Teiselt poolt peaks regionaalpoliitika tagama ka selle, et eri koolides oleksid võrdväärsed tingimused. Jällegi võrdväärsed mitte võrdsed, sest kõik koolid ei saa olla ühesugused ning ei tohigi olla, kuna inimeste vajadused on erinevad. Seda kogeti COVID 19 tõttu rakendatud distantsõppe ajal, kui osadele peredele ja õpilastele sobis distantsõpe isegi paremini kui tavaline kool, samas teistele tekitas see suuri probleeme ning osa õpilasi langes üldse välja. Erivajadused võivad olla seotud nii erilise andekusega kui ka füüsiliste, vaimsete, emotsionaalsete või sotsiaalsete õpiraskustega. Kusjuures ka need raskused võivad olla erinevad nii nagu ka andekad ollakse erinevalt. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Ott Kiens: Ihaste elurikkus väärib säilitamist

Kuus aastat tagasi sõitsin Hollandis rongiga 200km, et ühele meditsiiniseminarile jõuda. Rongi teiselt korruselt avanes hea vaade Kesk- Euroopa riigile, mida nähakse pigem progressiivsena ja tuuakse eeskujuks. Rongi aknast vaadates vaheldus linn kanaliga, kanal karjamaaga, vahepeal kasvuhooned ja veel linnasid ning kanaleid. Metsa ei olnud kusagil. Möödus 100km, siis 150km. Vahetult enne sihtpunkti jõudmist tuli paari kilomeetri jagu 20-30 a vanust noorendikku. Paljudes Lääne-Euroopa riikides on aastasadade eest vaid hetkekasule mõeldes liialt palju metsi raiutud ning täna tegeletakse üüratult kuluka loodusmaastike taastamisega. Ei tahaks, et Eesti sama reha otsa astub. Jah, kellelgi pole mastaapset plaani Eesti tühjaks raiuda, aga väärtuslikumad tükid on teada ja neid tuleb kaitsta.

Meil on Ihastes mitu vahvat metsatukka, millest ühte (aadressidel Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a plaanitakse täis ehitada. Miks on see Ihaste metsatukk säilitamist väärt?Metsa on läbi vaadanud Tartu Ülikooli teadlased ja sealt on leitud kogu Eesti jaoks haruldasi liike. Metsas asub I kaitsekategooria taimeliigi Mägipiimputke populatsioon. Lisaks on metsast leitud Eesti punase nimestiku putukaliike, milledest kaevurherilase Dinetus pictus populatsioon on teadaolevalt kogu Eestis ainus. Ka teisi leitud kaevur- ja liivaherilase liike on kogu Eesti peale teada vaid üksikud leiud. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Nõuame Valgevene Roheliste juhi Iryna Sukhiy ja teiste poliitvangide kohest vabastamist!

Valgevene Roheliste endist juhti Irina Sukhiyt süüdistatakse Minskis toimunud rahumeelsel protestimiitingul osalemise eest. Samas väidavad tunnistajad, et ta ei saanud massiaktsioonis osaleda, kuna hooldas samal ajal oma 93 aastast ema, kes elab väljaspool Minskit.

Roheliste juht Izmailova: “Isegi kui ta oleks massimeeleevaldusest osa võtnud, poleks tema arreteerimine mitte kuidagi põhjendatud. Rahumeelsete meeleavaldajate arreteerimine, piinamine, peksmine ja tapmine ei aita kaasa Valgevene demokraatiakriisi lahenemisele ja olukorra stabiliseerimisele. Oma poliitiliste vaadete ja tõekspidamiste rahumeelne väljendamine kuulub universaalsete inimõiguste hulka, mida Valgevene mis tahes taustaga poliitiline võim on kohustatud austama ÜRO riikidevahelisest kodaniku- ja poliitiliste õiguste konventsioonlepingust ICCPR lähtudes.”

Aleksander Laane: “Rahumeelsete meeleavaldajate arreteerimised on kuriteod mitmes mõttes.” [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Marko Kaasik: Tants tuumaelektrijaama ümber

Tuumaenergia entusiastid püüavad mõjutada riiklikke otsuseid, rõhutades süsinikuneutraalse „puhta energia“ sõnumit ja veelgi enam: kasutades keskkonnaaktivistide töömeetodit, meeleavaldust.

Maailma tuumaenergiariikide raskused ohutuse tagamisel on hästi teada, nagu ka aegade jooksul kogunenud radioaktiivseid jäätmete hulk, mille ladustuspaikade pidamine on püsiv kulu. Fermi Energia vastus sellele on USA ettevõtja Bret Kugelmassi investeeringu kaasamaine (https://www.baltictimes.com/fermi_energia_secures_investment_by_last_energy/). See inimene ütles Fermi Energia konverentsil 2020.a. aasta jaanuaris välja mõtte, et tuumaenergia kriisist väljumiseks ei ole vaja midagi muud teha, kui tagasi pöörduda 1960-nendate aastate ülileebete ohutusnõuete juurde. Tol ajal valmisid esimesed tuumaelektrijaamad ja kellelgi ei olnud veel aimu ei suurõnneustest ega sellestki, mis saab jäätmetest peale kütuse ärakasutamist ja jaama demonteerimist. Tema nägemuses võiks Eesti olla see riik, kes sel viisil riskides ja rahvusvaheliselt välja kujunenud normidele vilistades odavat elektrit tootma hakkab. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste üldkoosolek toimub 12. septembril Tallinnas klubis “Uus Laine”

Erakond Eestimaa Rohelised üldkoosolek toimub 12.09.2020 alates kell 11:00 Tallinnas klubis “Uus Laine” aadressil Vana-Kalamaja 1 ja üle veebi.

Juhatuse kandidaatidel palume saata (ei ole kohustuslik) oma pilt koos motivatsioonikirjaga (soovi korral ka CV ja kontaktandmed) aadressil liikmed@erakond.ee hiljemalt 10. septembriks (ühe nädala jooksul), et liikmetel oleks võimalik juba varakult ennast tulevaste juhtide tegude ja mõtetega kurssi viia. Põhikirjast: § 31. Juhatuse koosseis (1) Juhatuses on vähemalt seitse, kuid mitte rohkem kui kakskümmend üks liiget. Järgneva aasta juhatuse suuruse otsustab üldkogu.

Kandideerijatelt ootavad liikmed head enesejuhtimise oskust ja tugevat soovi panustada Eesti poliitika rohe(r)evolutsiooni. Kui sinus on tahtmist ja energiat ning ajalist ressurssi meie organisatsiooni ja rohelise maailmavaate edendamiseks, siis esita oma kandidatuur juba täna!

Read more

Aleksander Laane: Mida teha Maarjamäega?

Mida teha Maarjamäega? Loomulikult rohestada see kaasaegsetest teadmistest lähtuvalt ja panna taastuvelektrit tootma!

Kujutage ette obeliski, mida kataks allpool metsviinapuu ja humala väädid koos linnupesade ja pesakastidega. Tipupool katkeb obelisk korraks ja seal on vertikaalteljega väike tuulegeneraator. Kogu kompleksi pügatud muru asemel õitseks korra aastas niidetav lilleväli ja seal paikneks mõned mesitarud. Taamal, valdavalt klindipoolsesse ossa, kerkib kompleksi jooni ja loogikat järgiv päikesepark koos soojuspumba-kompleksiga, mis ulatuks Piritale viiva tee alt merepõhjagi ning mille energiat saaks kasutada ümberkaudsed hooned ja Tallinna lahe vee kvaliteeti parandavad seadmed – pumbad, filtrid, hapniku lisamise seadmed. Betooni ja asfaldiga kaetud pinda saab olema oluliselt vähem – suur osa sellest saab haljastatud või asendatud veekogumisbasseinidega, kus taimed vett puhastaksid. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Mets on meie! Rohelised rohkearvuliselt metsameeleavaldustel [Fotod/videod]

Eestimaa Rohelised osalesid metsameeleavaldustel 16. augustil mitmes kohas üle terve eesti. Suur tänu kõikidele korraldajatele, liikmetele ja kohalikele, kes aitasid ürituse korraldamisele kaasa kohapealsete meeleavalduste korraldamise või nendel osalemise läbi! Kokku oli meeleavaldusi 27. Lootus Eesti metsade säilimisest ei ole kadunud!

Vaata fotosid ja meediakajastusi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste küsitluse tulemused

Eestimaa Rohelised viisid juulist augustini läbi liikmete küsitluse, millega kaardistati kõige olulisemad teemad, aga ka edasised strateegiad ning potentsiaalset liitumist teiste erakondadega. Vastuse andsid 129 erakonna liiget, mis on 13,5% erakonna kõikidest liikmetest.

“Liikmete ühishuvi perioodiline kaardistamine on oluline sisend organisatsiooni töö demokraatliku korraldamise seisukohast,” kommenteerib küsitlust Eestimaa Rohelised peasekretär Joonas Laks. “Vaatamata puhkuste ajale oli küsitlusele vastamine suhteliselt aktiivne. Tänan kõiki liikmeid, kes võtsid keset suve aega, et üheskoos meie erakonna ja riigi tulevikule mõelda.”

Küsitlus näitas, et Eestimaa Rohelised kellegagi ühinema hetkel ei kipu. Samas nähakse koostöövõimalust kõigi Eestis registreeritud erakondadega. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Züleyxa Izmailova: Eestit vaevab kasvuhaigus, mis teisigi Ida-Euroopa riike

Eestit vaevab sama kasvuhaigus, mis paljusid teisigi Ida-Euroopa riike. 75st rohelisest eurosaadikust on vaid 6 pärit peale 2004. aastat ELiga liitunud riikidest. Eurobaromeetri küsitlus näitas, et kliima- ja keskkonnaküsimused on väga olulisel kohal vaid põhja- ja lääneeurooplastele. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide valijate mured on pigem argisemad. Lisaks kipuvad Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ka fossiilkütustest rohkem sõltuma. Eestis on põlevkivitööstus teinud aastaid tugevat lobitööd, et veenda avalikkust taastuvenergia kalliduses ja selles, et põlevkivielekter on jätkuvalt vajalik. Samas on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika vanemteadur Aveliina Helm öelnud, et Eesti ühiskonnas ja poliitilises kultuuris valitseb dissonants, kus inimeste arusaam meie riigi keskkonnaseisundist on märksa positiivsem kui reaalsete andmete põhjal seda hinnata võiks. Suurem osa inimesi saab infot keskkonnaseisundi kohta meediast, kus mainekujundus ja asjakohane info on sageli osavalt kokku segatud. [..]

Postimehe ajakirjanik Meinhard Pulk küsis meie erakonna esinaise käest: “Mis on Eesti roheparteide ebaedu põhjuseks?” Kliki pealkirjal, et lugeda Züleyxa Izmailova vastuseid muutmata kujul.

Read more

Andrei Gudim: Kahtlane ja valelik tuumajaamapromo

Selle aasta kevadest on Eesti ajakirjanduses kadestamisväärse järjekindlusega ilmunud lugusid, milles räägitakse tuumaenergia arendamisest Eestis. Need lood tekitavad üha sügavamat muljet, et kõik on nagu ära otsustatud, protsess on käivitunud, asi on paratamatu, raha on eraldatud ja kell juba tiksub.

Ühest küljest meenuvad kohe eelmise buumiaja jutud ja arutelud. See on ka arusaadav – kui raha on üleliia ja plaanid suured, siis hakataksegi arutama investeeringute üle, mis lubaks raha edaspidigi teenida ning arutatakse ka strateegilisi investeeringuid. Teisest küljest on kõigisse 10 aasta jooksul (mis on meie aja mõõdupuu järgi terve epohh) räägitud juttudesse hakanud põimuma ökoloogiline narratiiv. Nüüd on tuumajaamadest kõnelejad (nii valdkonnas töötavad inimesed kui need, kellele see mistahes põhjusel meeldib) kuulutanud ennast vaat et planeedi päästjateks ja kõigi nende põhiliitlaseks, kes fossiilkütuse-majanduse taastuvenergia vastu vahetada tahavad. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »