Züleyxa Izmailova: Koroona ei ole Aljoša

Eestit on tabanud pretsedenditu kriis. Meie riik on taasiseseisvumise järgse aja halvimas seisus. Räägime väiksemast majanduslangusest kui teistes Euroopa riikides, aga samal ajal oleme kõige suurema nakatumiskordajaga mitte Euroopa viie rikkama hulgas on asendunud Euroopa koroona meistriks saamisega ja see saavutus ei tulene sportlikest pingutustest.

Riskides peaministripartei toetajate turmtulega, ütlen siiski, et kõige halvem asi, mis selle kriisi jooksul sai juhtuda, on see, et võimule pääses Reformierakond. Partei, mis väärtustab majandust enam kui inimesi, ei tohiks tervisekriisi ajal sõna saada. Pärast praeguse koalitsiooni lühikest mesinädalat ja eilset Esimest Stuudiot, on selgeks saamas, et Jüri Ratas ei teinud tagasiastumisega mitte teenet riigile, vaid karuteene rahvale. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Ann Lind-Liiberg: Rohelised kannavad sõnavabadust ja avatud maailmavaadet

Eestis on huvitav tendents, et on teemasid, mille puhul jookseme ruttu-ruttu teiste EU riikide heade praktikatega kaasa ning siis on need teemad, mille puhul ei saavuta ka 10+ aastaga piisavalt. Seksuaalse enesemääramise vanusepiir on üks nendest, kus Eesti jääb maha mitte ainult Soomest, Rootsis ja Norrast, vaid ka Lätist, Leedust, Venemaast ja Gruusiast. Petitsiooni puhul tuleb aru saada sellest, et me ei võta ära noore õigusi konsensuslikuks vahekorraks omaealisega. Küll aga on praegu liiga-liiga palju juhtumeid, kus 30,40,50+ täiskasvanud on regulaarses seksuaalvahekorras 14-aastasega ning ühiskond peab seda normaalseks. See teema laieneb: näiteks vanus abiellumiseks lapsevanema nõusolekul on meil ka sama 15 eluaastat, mis Nigeerial, Gabonil ja Afganistanil. Pereelu elamine on omaette vastutus ja seda ei peaks alustama mõtlematult vara.

Sa tegeled igapäevaselt lastekaitsega ja oled arendanud lastemajateenust, mil moel see algatus aitab lastel tervemateks inimesteks areneda?

Väärkoheldud laste kaitseks mõeldud lastemajateenuse ehk Barnahus arendamisega tegelesin Eestis perioodil 2012-2020. Mul on ääretult hea meel, et riigijuhid võtsid vastu rahvusvaheliselt tunnustatud mudeli, mis tagab seksuaalselt väärkoheldud lastele mõeldud kaitse, sealjuures on vajalikud teenused ühe katuse all. Meil on tänaseks 3 imearmast Barnahusi (islandi keeles lastemaja) Tartus, Tallinnas ja Jõhvis. [..]

Loe edasi Anni intervjuud klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised 9. märtsil kell 14:00 Keskkonnakomisjonis

Eestimaa Roheliste oktoobris algatatud petitsioon, millega soovitakse referendumit küsimuses “Kas lageraied peaksid Eestis olema keelatud?” jõuab teisipäeval 09.03 Riigikogu Keskkonnakomisjoni arutlusele.

“Väga põhjalikke ning häid metsateemalisi petitsioone on tehtud ka eelnevalt, kuid seekord otsustasime läheneda teisiti,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve. “Meie eesmärk ei ole komisjoni veenda, et 7ha lageraielangid või praegused raiemahud on liiga suured, meie soovime seda, et lageraiete teemal korraldataks referendum.”

Joonas Laks: “Valitsus on juba 2021 riigieelarves rahvahääletuse korraldamise kulu ette näinud ning rahvalt arvamuse küsimise pretsedent peab kindlasti lähiajal tekkima, sest meie esindusdemokraatia vajab täiendamist. Metsasõda on ere näide sellest, kuidas rahvas on neid puudutavas küsimuses täiesti kõrvale jäetud – statistikat varjatakse, kaasamine on näiline nii juhtrühmas kui kohalike elanike osas, käib valeinfo ja laimu levitamine. Referendum on võimalus, mida tuleb kindlasti kasutada.” [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Algatusel “Eesti ei ole tuumapolügoon” on 1000 allkirja koos!

Nädalavahetusel kogus algatus “Eesti ei ole tuumapolügoon” Riigikokku saatmiseks vajalikud 1000 allkirja kokku. Allkirjade kogumine jätkub kuni 11. märtsini, millal on Jaapani Fukushima tuumajaama katastroofi kümnes aastapäev.

Züleyxa Izmailova: “Nüüd kus pole enam saladus, et Eestis ei saada isegi piimapakkide ja ketšupipudelite käitlemisega hakkama, kõlab radioaktiivsete tuumajäätmete ladestamise plaan eriti absurdselt. Loodetavasti valitsuskabinet tegeleb edasi nende probleemidega, mis meil juba laual keset lauda on ja ei hakka selle asemel endale ning veelgi enam rahvale uusi välja mõtlema, nagu eelmisel valitsusel kombeks oli. Tuumajama tuleb lõpetada, täna!”

Aleksander Laane: “Prügitrahv tuleb maksumaksjal kinni maksta, tuumajaama riikliku kontrolliagentuur koos kontoriga ja ka väliskontroll tuleb maksumaksjal maksta, dotatsioonid tuumajaamale tuleb maksumaksjal maksta, julgeolek tuleb maksumaksjal maksta, tuumajäätmed jäävad nagunii maksumaksja kanda – ja siis nõuab ettevõtja fikseeritud kolmekordset vabaturuhinda ka. Ning kui midagi juhtub, siis on nemad juba oma pere ja koeraga majakeses – aga mitte tuumajaama kõrval, vaid kuskil palmisaarel. Kutsun üles inimesi algatusele rohkelt allkirju andma, sest vastupidiselt tuumalobistide väidetele, alternatiivid tuumajamale on olemas.”

Read more

Timur Sagitov: tuumajaama asemel toetagem meditsiini, tehnikat ja teadust!

Timur on Eestimaa Roheliste juhatuse aseesimees ja tegutseb juhatuses juba kolmandat koosseisu järjest. Timur Sagitov esindab rohelist mõtet venekeelses meedias ja hoiab roheliste venekeelset FB-lehte. Erialalt on Timur geodeet ja seeläbi peab ta ennast spetsialistiks eeskätt ehitus- ja tööstusgeodeesia ning metroloogia valdkonnas. Kõige rohkem huvitavad teda linna infrastruktuuri ja jäätmekäitluse teemad.

Tuumajaamaga kaasnevad keskkonna-, julgeoleku- ja eeskätt majanduslikud ohud. Juba praegu on tuumaenergia üks kõige kallimatest. Taastuvenergia lahenduste hind langeb igaaastaselt, samuti tõuseb ka nende tõhusus. Tuumalobistid näitavad ilusaid pilte ja videosid ning eriti ei räägi reaktori utiliseerimise hinnast (meil on Paldiski näide, ning Euroopa maksumaksjad katavad Visaginase sulgemise kulud) ning jäätmete ladustamisest. Ma arvan, et tuumajaama asemel võiks olla Eestis oma tsüklotron, et toota meditsiinilisi isotoope – nende transport on kallis ja keeruline, mõnede radionukliide poolestusaeg on väga lühike.

Meditsiinilisi isotoope kasutatakse näiteks pahaloomuliste kasvajate ravis ioniseeriva kiirgusega. Kaasaegne meditsiin on samal ajal vajalik teenus inimestele, aga ka kõrgtehnoloogiline ala – vaktsiinid, meditsiiniline tehnika jne. Kompetents antud valdkonnas loob kõrgepalgalisi töökohti ja suurendab eksporti. Eesti võiks tegutseda selles suunas. Tuumatehnoloogia meditsiini, teaduse ja tööstuse valdkonnas on ok. Aga tuumajaam Eestisse ei sobi. Loodan ka, et tuleb aeg millal kõik maailma riigid loobuvad tuumarelvadest. [..]

Loe edasi klikates arikli pealkirjal.

Read more

Peep Mardiste: betoonsild näib kui ratturite mõnitamisena

Tartu Riia tänava raudteesilla ümbruse rekonstrueerimisest on mitmes aspektis palju juttu olnud. Mind hämmastab monoliitbetoon jalakäijate silla materjalivalikuna, kui kasutada oleks võinud näiteks keskkonnasõbralikumat puitu.

Mistahes uue rajatisega kaasneb negatiivseid mõjusid keskkonnale. Seda tuleb eelnevalt kaaluda ja leida lahendused, mis kahjustaks võimalikult vähe. Möödunud kevadel pidin sekkuma (TPM 22.04.2020), kui raierahu ajal langetati aprillikuus suhteliselt valimatult puid ja põõsaid, et Riia-Vaksali ristmiku rekonstrueerimise ajaks ajutist autoparklat rajada. Saemehed olid juba kohal, aga mõned puud-põõsad õnnestus siiski säästa.

Nüüd avastasin hämminguga, et sama ristmiku rekonstrueerimise käigus on üle Riia maantee kulgev kergliiklussild valatud monoliitbetoonist, aga siin on muudatuste rong muidugi juba läinud. Kui betooni valamiseks rakiseid paika pandi, siis arvasin, et ju tehakse ühesuunalist autosilda, sest betooni kasutamine viitaks justkui vajadusele tagada tohutut kandevõimet. Suur oli minu üllatus, kui avastasin, et tegemist on hoopis jalakäijatele ja jalgratturitele tehtava sillaga! [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Ott Kiens: Roheliste ahjuajamise alternatiive energeetikas

Viimased nädalad on toonud EKRE liikme Heino Harju poolt kriitikat nii „roheliste“, CO2 kvootide kui ka elektrienergia defitsiidi suunal. Osa kriitikast oli emotsionaalne vaenukõne, osa argumenteeritud diskussioon. Harju soovitatud roheliste ahjuajamine energiaprobleemi ei lahenda, lahendused on mujal.

Esiteks näitas härra Harju oma vaenulike kommentaaridega, et tal puudub teistega suhtlemisel kohati igasugune viisakus ning elatud aastad ei tähenda automaatselt elutarkust. Erakond Eestimaa Rohelised Tartu piirkonna liikmed mõistavad selgelt hukka igasugused üleskutsed füüsilisele vägivallale, olgu need suunatud roheliste või ükskõik kelle teise vastu. Emotsionaalsele purskele veebikommentaariumis peab järgnema avalik vabandus, mitte kohmakas õigustus oma mõttekäigule. Omalt poolt palusime õiguskaitseorganitel mõelda, kas ja kuidas nad soovivad menetleda EKRE esindaja üleskutset vägivallale. Jääme ka huviga ootama EKRE Tartu ringkonna seisukohta Heino Harju sobivuse kohta Tartu linnavolikogu komisjoni liikme kohale. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander justiitsministrile: Inimõiguste rikkumist ei tohi vaikides pealt vaadata

Eestimaa Rohelised esimees ja volikogu esimees esitasid justiitsministeeriumile ja justiitsministrile Maris Laurile teabenõude seoses Aleksei Navalnõile esitatud valesüüdistustega Prantsuse ettevõtte Yves Rocher poolt.

“Rahateenimine ei saa olla inimõigustest kõrgemal. Eesti Vabariik ei tohi rahulikult pealt vaadata, kuidas üks siin tegutsev ettevõte eirab Euroopa Inimõiguste kohtu otsust ja osaleb poliitilistes repressioonides Venemaal. Ma arvan, et selle ettevõtte juhtkonnale pole ülejõukäiv avalikult ja selgelt öelda, et nad on aastaid kõiki petnud, kuid et nüüd on sellel lõpp – et nad tunnistavad Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust ja paluvad lõpetada Aleksei Navalnõi ja teiste poliitvangide vastased repressioonid”, selgitas Roheliste volikogu esimees Aleksander Laane pöördumise tagamaid. Jutt on muidugi Yves Roche algatatud ja alusetuks osutunud kohtuasjast Aleksei ja Oleg Navalnõi vastu. “Me pole küll nii naiivsed, et see ettevõte vabatahtlikult midagigi ette võtab kahju heastamiseks, mida nad on teinud, sest nende praeguses positsioonis pole sellest märkigi,” jätkas Aleksander Laane. Just seepärast pöördumegi justiitsministeeriumi poole, et Eesti Vabariik kujundaks seisukoha inimõigusi rikkuvate ettevõtete suhtes. [..]

Leia teabenõude terviktekst klikates artikli pealkrjal.

Read more

Valdur Lahtvee: Tuumaenergia ainuvõimalikkuse müüt murti juba ammu

Postimees uuris Eestimaa Rohelised käest, milline võiks olla Eesti energeetika tulevik põlevkivijärgsel ajastul ja kas kolmanda põlvkonna tuumareaktoril oleks seal kohta? Palusime sellele vastata meie erakonna energeetika eksperdil Valdur Lahtveel.

Eesti energeetikaasjatundjad on aastakümneid tõestanud, et Eestis on piisavalt senikasutamata taastuvkütuseid ja -energiaallikaid nagu biomass, tuul, päike ja geotermaalenergia, millest piisab nii sisemaise energiatarbimise katteks kui ka ekspordiks. Tänaseks on taastuvate energiaallikate kasutamiseks sobilike tehnoloogiate hinnad langenud tasemele, kus nood on konkurentsivõimelised fossiilkütustel baseeruvate energiatehnoloogiatega ja mõnes piirkonnas isegi odavamad. Seda tõestab kasvõi fakt, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel 2019.aastal kogu maailmas investeeriti taastuvallikatel energiatootmisse 281 miljardit, fossiilkütustel energiatootmisse 111 miljardit ja tuumaenergiasse vaid 35 miljardit USD. [..]

Loe edasi ja leia viited klikates artikli pealkirjal.

Read more

Marko Kaasik: Eesti vajab kliimaministrit

21.01.21 avasid Rohelised petitsiooni “Eesti ei ole tuumapolügoon”, millega soovitakse, et Riigikogu ja Valitsus lõpetaks igasuguse tegevuse tuumajaama rajamiseks Eestis ja kuulutaks Eesti tuumavabaks. Riigikogult ja Valitsuselt nõutakse selget signaali, et energia tootmisel Eestis on prioriteetideks päikese-, tuule- ja puhas vesinikuenergeetika ning taastuvenergia salvestustehnoloogiad. Sinu eriala on õhusaaste. Millisena Sa erialateadlasena sooviksid näha Eesti Vabariigi tuleviku energeetikat? Millisel moel suudaksime hoida oma maal õhu puhta?

Elekter tuleb toota tuulest ja päikesest – neid ressursse on planeet Maal inimkonna jaoks ülekülluses ja need ei saasta õhku. Need on ebastabiilsed energiaallikad, aga energiat saab akumuleerida hüdroakumulatsioonijaamades (esimene neist on rajamisel Paldiskisse) ja vesinikus. Just nii tulebki mõista vesinikuenergeetikat – vesinik on vahepealne energiakandja, mitte selle algallikas.

Päikesest ja tuulest toodetud elektrienergiaga lõhustatakse vesi vesinikuks ja hapnikuks, mis teisel ajal ja/või kohas ühinedes annavad energia (ja vee) tagasi. Vesinikuna torujuhtme kaudu on suuri energiahulki palju odavam üle kanda kui elektrina kaabli kaudu. [..]

Loe edasi pikka intervjuud juhatuse liikme Marko Kaasikuga klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised esitasid ohtlike naftasaaduste pumpamise kohta kuriteoteate

Rohelised esitasid ohtlike naftasaaduste pumpamise kohta kuriteoteate

“Palusime Politsei- ja Piirivalveametil uurida, kuidas on võimalikuks saanud olukord, et valitsus on tegelenud keskkonnakatastroofi ohu loomisega, “ ütles Zuzu Izmailova, EER esinaine.

“Siin on kaks võimalust – kas on tegemist erakordse rumalusega või teadliku kuriteoga ning Eesti huvide kahjustamisega. Seniste valitsuste tegevus viitab siiki selgelt täiesti teadlikule keskkonnaküsimuste ignoreerimisele ja inimesele vajaliku elukeskkonna kahjustamise soosimisele, “ on EER volikogu esimees Aleksander Laane veendunud.

“Juba praeguseks on ajakirjanikud teinud väga head tööd ja viiteid pehmelt öeldes kahtlastele tegemistele on piisavalt,” arvas ERR esimees Kaspar Kurve.

Kuriteoteate teksti lugemiseks kliki pealkirjal.

Read more

Valdur Lahtvee tuumaenergia rumalatest müütidest

Päevalehe faktiõhisus on põhjata, väited tervislikust ja ohutust tuumaenergiast ei pea paika. Kui Päevalehes toimetaja Alo Rauna tsiteeritud Lemmit Kaplinski väited üksipulgi uurida, siis vähegi teadjam inimene selle peale tuumausku ei pöördu.

Michigani Ülikooli Kestlike Süsteemide Keskuse hinnangul ühe gigavatise tuumajaama toiteks aasta jooksul on vaja kaevandada 20 000–400 000 Mt uraanimaaki, töödelda seda 27,6 Mt uraanikütuseks ja kõrvaldada 27,6 Mt kasutatud kütust. Kogu kütuste tsükli jooksul tekib sisendkogusega võrdne hulk (20 000–400 000 Mt) radioaktiivset aineid millest 90% (mahu järgi) on madala aktiivsusega jäätmed, 7% keskmise aktiivsusega jäätmed ja 3% on kõrge aktiivsusega jäätmed. Iga kWh tuumaelektri tootmisel kulub olelusringi jooksul energiat 0,1–0,3 kWh. Ehkki tuumaelektri tootmine ise ei tekita kasvuhoonegaaside heitkoguseid, on kogu kütusetsükli tegevuste käigus eralduvad KHG hetkogused märkimisväärsed.

Väide: Nad ei tekita õhureostust, millest tingitud kopsuhaigustesse sureb maailmas igal aastal 5 miljonit inimest.

Väide on õige vaid piiratud heitmekomponentide osas

[..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Ott Kiens: Raiemahu õige number

Alates metsasõja algusest 2016. aastal on ilmunud suur hulk erinevaid mõtteavaldusi: süüdistavaid, kompromisse otsivaid, rohkem ja vähem teaduslikke. Julgen väita, et suhteliselt suur osa neist on keskendunud õige raiemahu otsingutele. Ökoloogid, metsandusteadlased, metsaärimehed ja paljud teised on seda õiget numbrit palehigis otsinud. Miks siis õiget numbrit pole leitud?

Õige vastus on see, et senikaua kuni ühelt poolt vaadatakse metsa ökoloogilist aspekti ja teiselt poolt vaadatakse raha, siis seda õiget numbrit ei leitagi. Lahenduse leidmiseks tuleb lähtuda RMK enda poolt kodulehel kirja pandule ehk: „Me majandame riigimetsa säästlikult ja efektiivselt, tagades metsaressursi ökoloogiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste säilimise ning suurenemise.“

Read more

Looduse õiguste juriidiline revolutsioon – Valérie Cabanes

Õiguslik süsteem, mis eraomandist enam tähtsustaks elusmaailma kaitset, oleks võimas tööriist ökoloogiliseks üleminekuks. Prantsuse mittetulundusühingu Notre Affaire à Tous asutaja Valérie Cabanes põhjendab looduse õiguste ja ökotsiidi kuriteona seaduses sätestamise vajadust.

Tööstustest või äärmuslikest kliimamuutustest põhjustatud katastroofide tõttu üldsuse tähelepanu alla sattunud keskkonnakaitse küsimus on täna kõikide jaoks oluline teema. Ent mida see täpselt tähendab? Mida kaitseb keskkonnakaitse? Ressursse? Maastikke? Inimeste kogukondi?

1950ndatest alates on kollektiivne teadlikkus keskkonnakahjudest ja ohtudest loodusvaradele olnud tõusuteel. Sellest tulenevalt on ühiskonna kõige nõrgemate liikmete – elavate, ent mitte-inimeste õiguste kaitseks esile kerkinud keskkonnaõigus. See on vahend teatud tegevustele keeldude ja piirangute kehtestamiseks, mille ohvriks inimesed ja planeet potentsiaalsetelt langeda võiksid.

Read more

Jüri Ginter: Kõik saavad panustada inimkonna päästmisse, loodus päästab ennast ise

eame muutma süsteemi, mis majanduse ja heaolu kasvu loosungi all kuritarvitab keskkonda. Ei piisa virisemisest ja protestimisest. Süsteemi ei muuda jumal ega robotid. See ei ole kerge ülesanne, sest varem pole see kellelgi õnnestunud, kuid meil pole võimalik ka kellegi teise peale lootma jääda. Süsteem ei saa olla parem, kui inimesed, kellest süsteem koosneb. Süsteemi pole võimalik muuta ülevalt alla, kuna need, kellel on suurim võimalus süsteemseid muutusi mõjutada – poliitikud, finantssüsteemi osalised, suurkorporatsioonid, ülirikkad – on ise olemasolevast süsteemist suurima kasu saajad. Kui me oma käitumise muutmisega kohe algust ei tee, jätkub pidu katku ajal või ootame värisedes süsteemi kokkuvarisemist.

Read more

Algatasime allkirjade kogumise tuumajaamade rajamise vastu (lisatud link ja täistekst)

“Üks olulisemaid tekste, mida volikogus arutasime ning mis ka volikogu heakskiitu pälvis, on tuumajaama petitsiooni tekst – järjekordne rahvaalgatus, mille üle on võimalik alates homsest arutleda rahvaalgatuse portaalis ja pärast kolme päeva möödumist hakata allkirju koguma,” selgitas volikogu asejuht Annika Altmäe.

“Tuletasin volikogu liikmetele meelde värsket iseseisvumise aega, kui 1991 aastal kutsuti keskkonnaministriks toonaste Roheliste liige Toomas Frey,” meenutab Roheliste volikogu liige Valdur Lahtvee. “Siis otsustati välja kuulutada tuumamoratoorium aastani 2000. Käesoleva algatusega kutsume sisuliselt ametisse astuvat uut valitsust üles sarnast moratoorium välja kuulutama. Näiteks aastani 2040. Tehnoloogia ei ole veel nii kaugele jõudnud, et saaksime rääkida turvalisest, keskkonnasõbralikust ja jätkusuutlikust tootmisest. Tuumajaam? Täna EI! ”

Volikogu juht Aleksander Laane: “Mida tekst põhimõtteliselt tähendab, on see, et Eesti on praeguste tuumajaamade jaoks liiga väike ja Rohelised selle suunal edasi tegutsemist perspektiivikaks ei pea. On aeg keskenduda ohututele taastuvatele energiaallikatele, mis muutuvad ka järjest odavamaks. Me ei ütle, et tuumaenergeetika kui selline tuleks ajaloo prügikasti visata, aga Eestis rakendamiseks sobilikku tehnoloogiat täna olemas ei ole. Kas see üldse kunagi tuleb, ei ole samuti kindel. Aga varustuskindlust saab tagada taastuvenergia salvestus- ja “targa võrgu” tehnoloogiate rakendamisega ning energiat säästvate lahendustega” [..]

Loe algatuse täisteksti klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tederi raha Rohelistele ei sobinud

Mõned kuud enne 2017. aasta KOV valimisi tegi Jüri Mõis rohelistele pakkumise, mis seisnes roheliste nimekirjas kandideerimises ja valimiskampaania toetamises märkimisväärse summaga. Toetuse tegijatena mainis ta Hillar Tederit ja Siim Kallast. Vastu küsiti vastuseisu lõpetamist majanduslikult kahjumlikule, keskkonnavaenulikule ja loomade elupaiku hävitavale Rail Balticule. Me lükkasime pakkumise tagasi. Rohelised toetavad küll raudteid, aga mitte korruptsiooni hinnaga.

Vaatamata sellele, et enamus erakondi võtavad igal aastal riigieelarvest kokku 5,4 miljonit eurot maksumaksjate raha, jääb neile sellest ikkagi väheks. Ja vähe sellest, kuna kulud suurenevad kiiremini kui tulud, otsivad nad võimalusi, millega motiveerida ettevõtjaid neile võimalikult suuri annetusi tegema.

Mäletame mõne aasta tagust 8 ärimehe poolt kõigile parteidele tehtud mitmesajatuhande eurost annetust kolmanda lapse toetuse tõstmise ees. Kuigi paljudes tekitas see õigustatud küsimuse, kas seadused ongi nii lihtsalt ostetavad, siis see konkreetne juhtum on pigem positiivne näide, sest see toimus avalikult, läbipaistvalt ja mis kõige tähtsam, mitte ühegi annetaja otsese kasu saamise eesmärgil. [..]

Loe edasi kliaktes pealkirjal.

Read more

Lageraiete referendumi petitsioon jõudis Riigikogusse.

Roheliste algatatud ja 1272 allkirja saanud petitsioon referendumi korraldamiseks küsimuses, kas lageraied peaksid Eestis olema keelatud, osutab ühele põletavamale keskkonnaprobleemile – metsade ja elurikkuse hävi(ta)misele. Eesti viimaste aastate metsanduspoliitika on rahva lõhestanud, ajakirjandus on olukorra tituleerinud nn metsasõjaks ning suutmatus vastu võtta uut metsanduse arengukava, on lõhet ainult süvendanud.

“Petitsioon referendumi korraldamiseks lageraiete teemal oli algselt mõeldud roheliste poolse alternatiivina eelmise valitsuse kavandatud abielureferendumile,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve. “Meil on hea meel, et plaanitav referendum jääb ära, kuid leiame, et rahva kaasamine läbi otsedemokraatlike meetodite on jätkuvalt oluline. Meie praegune metsanduspoliitika puudutab mitte ainult eestlasi täna, vaid kõiki meie järeltulevaid põlvi.”

Kuigi Roheliste petitsioon kutsub Riigikogu üles küsima referendumil, kas lageraietega jätkamine on lubatav või mitte, on küsimustering kindlasti laiem. Roheliste eesmärk on innustada Riigikogu kasutama otsedemokraatia erinevaid vorme ja kaasama rahvast meid kõiki puudutavate keskkonnaküsimuste arutamisse ja lahendamisse. [..]

Read more

Rohelised: Sooääre eelnõu on positiivne samm, kuid seejuures poolik

Imre Sooääre algatatud eelnõu kooselu ja abielu võrdsustamiseks on vaieldamatult samm edasi võrdsema ühiskonna poole. Kahjuks ei kõrvalda see kõiki samast soost paare diskrimineerivaid erisusi ning ei täida sellisena lõppeesmärki, milleks saab olla ainult abieluvõrdsus.

“Loomulikult on algatatud eelnõu positiivne samm, kuid seejuures poolik,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve. “Imre läks Riigikokku selle eelnõu pärast ja meil on hea meel, et ta leidis endale nii koalitsiooni kui opositsiooni hulgast toetajaid, aga hind, mis tuli maksta, on kõrge – eelnõu jätab osad inimesed siiski “õigete” hulgast välja. Roheliste ettepanek on endine ja konkreetne – perekonnaseaduses on vaja muuta ainult esimest paragrahvi, mille järgi oleks abielu kahe täiskasvanud inimese vaheline liit sõltumata nende soost.”

Eestimaa Roheliste juht Züleyxa Izmailova: “Loodetavasti võtab riigikogu kiiremas korras Sooääre algatatud eelnõu vastu. Indrek Saar nimetas seda hellitavalt küll abieluvõrdsuse eelnõuks – seda see kahjuks ikkagi pole. [..]

Read more

Rohelised tunnustavad otsuse eest peaministrit

Rohelised tunnustavad öösel vastu võetud otsuse eest peaminister Jüri Ratast ja ootavad erakondadelt tulemuslikke läbirääkimisi

Eestimaa Rohelised tunnevad sügavat muret ja pettumust ning mõistavad resoluutselt hukka võimaluse, et Eesti poliitikas saab raha eest endale sobivaid teeneid osta. Rohelised tunnustavad Jüri Ratast otsuse eest antud olukorras ametist tagasi astuda ning loodavad, et teised erakonnad võtavad tulevikus omaks korruptiivse käitumise osas sama resoluutse hoiaku.

“Tasub meeles pidada, et Hillar Tederilt on kõige suuremad annetused saanud hoopis Reformierakond, seda aastatel 2013-2015, mil oldi peaministripartei,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve, “tänaste sündmuste valguses on selge, et ka neile summadele tuleks veidi enam valgust heita. Kas ja kui, siis mida sai selliste annetuste eest Teder Reformierakonnalt on kindlasti väärt uurimist.”

“Üks äärmiselt õudne etapp Eesti poliitikas ehk EKREIKE on seks puhuks läbi saanud,” ütles roheliste esinaine Züleyxa Izmailova, “loodan, et siit saab Eesti jaoks alguse uus poliitiline kultuur ning võtame uue suuna keskkonda ning isikuvabadusi austava ning läbipaistva riigijuhtimise poole. Meil ei ole aega hakata uuesti seletama kliimamuutuste vastu võitlemise ja inimõiguste eest seismise olulisust järgmisele valitsusele. Meil on vaja, et hakataks tegutsema. Kohe.”

Read more

Marti Soosaar: Kas tervist tuleks hoida või kindlustada?

Kindlustusfirmad on väitnud, kindlas kõneviisis, et tööandjad eelistavad viimasel ajal ravikindlustust tervise- ja sporditoetusele. Mingil põhjusel neid kahte vastandades jääb mulje, et kindlustamine on millegi poolest parem kui tervise eest igapäevaselt hoolt kandmine. Härrased, hoidke siiski korraks hobuseid.

Kujutame ette teistsugust lugu, mis räägib töökeskkonnast ettevõttes. „Meie firmas on tulekustutid iga nurga peal. Viimasel ajal üleüldse eelistame ettevõttega panustamist tulekahjude kustutamisse, mitte ehitamisesse või remonti. Kuna meie firmas on iga töötajal kolm tulekustutit käeulatuses ja põlemiskahjud on meil minimaalsed, siis kontoris remonti tegema ei pea.“ Tundub absurdne, kas pole?

Tulekustuti on tulekahju korral hindamatu abimees nagu ravikindlustus tõsisema tervisemure korral, aga tulekustutitega siiski maja ei ehita ja vaid ravikindlustuse pakkumisega töötajat tervena ei hoia. Need lihtsalt on täiesti erinevad asjad ja mõlemasse tuleb panustada oma jagu. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »