“Kliimaneutraalne Tallinn” – Roheliste ettepanekud seoses Tallinna kliimakavaga

Kliimaneutraalsus on mitte lihtsalt oluline, vaid lausa ainuvõimalik eesmärk elamisväärseks tulevikuks, mille võimaldamiseks ei tohi ühtegi otsust täna tegemata jätta. Soomes, sh Helsingis on ratifitseeritud kliimaneutraalsusekava, mis näeb ette eesmärgi saavutamist aastaks 2035. Praegune Tallinna plaan on mõeldud Euroopa Liidu nõuete täitmiseks viimasel minutil.

Tallinn kui roheliseks pealinnaks pürgiv linn, mis hakkas juhtima äsja käivitatud Euroopa 19 linna võrgustikku, mille ülesanne ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamine kohalikul tasandil, ei tohi endale lubada mõõdetavate indikaatorite ja tähtaegadeta ambitsioonitut tegevuskava.

Ettepanek ambitsioonikuse tõstmiseks: Tallinn võtab eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt aastaks 2040. Aastaks 2030 tuleb vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni vähemalt 60%.

Teised märkused ja ettepanekud:

– Tulubaasi arvestus on puudulik. Näiteks peab Kliimakava arvestama ka sellest tekkiva sotsiaalse tuluga.

– Dokumendis on vähe mõõdetavaid eesmärke, mille abil hiljem tegevuse tulemusi hinnata. Mõõdetavad eesmärgid on vajalikud selleks, et saaks objektiivsemalt hinnata saavutatud tulemusi. Hea viis mõjude hindamiseks on iga valdkonna kohta eraldi peamiste mõjuindikaatorite määramine ja nende indikaatorite abil mõjukaardi loomine. Mõõdetavad indikaatorid aitavad sõnastada eesmärke, jälgida nende täitmist, kommunikeerida tulemusi ja kavandada uusi samme. Näiteks peab seadma selged, üheselt mõistetavad ja mõõdetavad eesmärgid autode osakaalu vähendamise osas.

– Puuduvad vahetähtajad, mille abil tegevuse tulemusi hinnata. Tallinna kliimakavas on liiga vähe lühiajalisi tähtaegadega eesmärke, millega saab paremini kontrollida kava täitmist ja arenguid. Tähtajad on vajalikud, et kontrollida kava täitmist ja määrata vajadusel lisaabinôud. Tähtaegu saab väga hästi seostada mõõdetavate indikaatoritega ja lisada mõjukaardile. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Maret Merisaar: Läänemerd hoida saame vaid üheskoos

Bioloog Maret Merisaar oli Eesti Roheliste liige 1985–1998 ning ta on Erakonna Eestimaa Rohelised liige alates 2005. aastast. Ta kuulus 2007–2011 Eestimaa Roheliste esindajana  XI Riigikogu koosseisu. Maret on olnud erakonna juhatuses ning Euroopa Rohelise Partei siseaudiitorite kogus. Maret osaleb Tallinna volikogu keskkonnakomisjoni töös, kuulub Eesti Rohelisse Liikumisse, on Eesti Veeühingu juhatuse esimees ning Puhta Läänemere Ühenduse (Coalition Clean Baltic, CCB) juhatuse liige. Doktorikraadi kaitses Maret Merisaar veekeskkonna reostuse ja põllumajanduse veekaitse teemadel, peale pikemaid seiklusi ja projektipõhist enesetäiendamist rahvusvahelistes keskkonnaorganisatsioonides (Friends of the Earth, European Environmental Bureau, Regional Environmental Center for CEE, Global Water Partnership), ja lühikest tähelendu poliitikataevas aitab TTÜ teadlasi projektide haldamises ja õpetab tulevastele inseneridele keskkonnakaitse aluseid.

Alustame vestlust Läänemere teemadel, kuna sellel nädalal (19.04-25.04) toimub Puhta Läänemere Ühenduse üleujutuste-teemaline teavituskampaania. Mis on selle kampaania põhiline sõnum? Mida soovitakse saavutada? Kes on partnerid? Kes on Eesti-poolne meeskond?

Üleujutuste kampaania räägib kliimamuutuste mõjust veekeskkonnale ja annab võimaluse üksteise kogemustest õppida. Eesti on selles valdkonnas Euroopa Liidu üleujutusdirektiivi nõuded ellu viinud, riskialad kaardistanud ja vesikondade kaupa maandamiskavad koostanud.  Läänemere valgalas on aga ka Venemaa, Ukraina ja Valgevene alasid, kus vastav seadusandlus on veel poolik ja üks rahvusvahelise kampaania eesmärke ongi just nende riikide avalikkuse ja keskonnakaitseametnike tähelepanu äratada. [..]

Loe põnevat Mareti intervjuud pikemalt klikates artikli pealkirjal.

Read more

Saa muutuseks, mida näha tahad – kandideeri Roheliste nimekirjas!

Muutuvate kliimaoludega kohanemise ja kliimamuutuste leevendamise vajadust arvestades on linna looduskeskkonna ja liigirikkuse kaitse tähtsamad kui kunagi varem. Samas pole surve linnalooduse asendamisele asfaldi ja betooniga olnud varem nii tugev kui täna. 

Suhtumine, kus puud ja rohealad võib kinnisvara arendamise nimel kergekäeliselt loovutada, peab jääma minevikku.

On teaduslikult tõestatud, et roheline ja inimväärne linnakeskkond mõjub hästi mitte ainult inimeste tervisele, vaid ka rahakotile. 

Kujutage ette, mis juhtuma hakkab kui Rohelised võrdväärselt teistega volikogus Tallinna otsuste juures kaasa saavad rääkida.

Üheks neist kaasarääkijatest võiksid olla just Sina!

Meie linnal on olemas mitte ainult võimalus ja vajalikud vahendid, vaid Eesti suurima omavalitsusena ka kohustus tegutseda kliimavõitluse eesliinil. Eestis ei saa rohepööre toimuda Tallinnata. Tallinnas ei saa rohepööre toimuda ilma Rohelisteta. Meie järeleandmatus keskkonnaküsimustes on see, mida meie pealinn täna vajab. 

Anna rohepöördele hoogu juurde! Kandideeri Tallinnas Roheliste nimekirjas! Saa muutuseks, mida näha tahad! Pane ennast kirja siin: https://forms.gle/E7kTJypu8D17kxxS8

Read more

Helina Tilk: kodanike ja üldsuse hukkamõist on neile nagu hane selga vesi

22.märtsil 2021 kinnitas Keskkonnaamet hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava, mis õigustab põldudel tiibu puhkavate ja toitu otsivate rändlindude hukkamist. Jällegi on on juhtunud see, mis on saanud Keskkonnaameti praktikas tavapäraseks.

Avalikkusele püütakse jätta muljet, et pärast uuringuid ja arutelusid on saavutatud põllumeeste ja linnukaitsjate vahel kompromiss. Paraku tundub kõigil osapooltel olevat kompromissist oma arusaam Ja veel olulisem on mõelda, kas lindude surm saab olla mõne kompromissi osa. Vastupidiselt ornitoloogiaühingu ettepanekule heidutusjahi lubamisest üldse loobuda, tõstis Keskkonnaamet kevadise heidutusjahi olulisust tegevuskavas kolmandalt prioriteedilt (soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa eesmärkide saavutamisele) teisele prioriteedile (vajalik tegevus, mis aitavad oluliselt kaasa eesmärkide saavutamisele). Niisiis kas ei ole keskkonnaametnikud linnuteadlaste ekspertarvamusest aru saanud või on sellega lihtsal küüniliselt arvestamata jätnud?

Vastupidiselt Keskkonnaameti pressiteates välja kuulutatud valgepõsk-laglede ja suur-laukahanede kevadise heidutusjahi lubamisele on Ornitoloogiaühing teinud ettepaneku heidutusjahti mitte rakendada. Põhjuseid on mitmeid. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Saame tuttavaks – Roheliste uus peasekretär Annika Altmäe!

Annika Altmäe valiti Roheliste uueks peasekretäriks. Siiani oli ta volikogu asejuht. Uurime Annika käest, millisena ta näeb peasekretäri rolli ja milliste Eesti probleemide seljatamist ta kõige olulisemaks peab.

Palju õnne, Annika! Sa oled nüüd Erakond Eestimaa Rohelised peasekretär. See kõlab uhkelt. Milliseid ülesandeid see tiitel endas peidab?

Ülesannetest mul puudust ei tule: esindan erakonda majandustegevuses, vastutan erakonna sisedokumentatsiooni ettevalmistamise ja erakonna ürituste korraldamise eest, jälgin eelarve täitmist ja püstitatud eesmärkide saavutamist, täidan oma pädevuse piires juhatuse otsuseid, juhin erakonna büroo tööd ja asjaajamist, korraldan juhatuse ja volikogu otsuste täitmist, koordineerin piirkondlike üksuste tegevust ja koordineerin valimiskampaaniaid.

Seda on palju! Sa jõudsid pool aastat olla Volikogu asejuht. Mida Sa selle aja jooksul õppida jõudsid?

See on olnud väga huvitav kogemus. Selle lühikese ajaga õppisin palju. Esiteks, kuidas meeskonnatööd paremini organiseerida. Teiseks nägin, kui palju on võimalik erakonnas olles tegelikult ära teha. Meil on nii palju intelligentseid ja oma tööd südamega võtvaid liikmeid. Olen keskkonnakaitse korralduse ja meie riigi süsteemide kohta tohutult palju juurde õppinud.

Sa oled kahekordne säästva metsanduse magister. Kas see paneb Sind Eestis praegu toimuvat kuidagi teistmoodi nägema? [..]

Loe Annika intervjuud edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Peasekretäri nimi on Annika!

Eelmisel nädalal kinnitas Erakond Eestimaa Roheliste volikogu ametisse uue erakonna peasekretäri, kelleks on seni volikogu asejuhi ülesandeid täitnud Annika Altmäe. Vastavasisulise ettepaneku erakonna volikogule tegid Roheliste kaasjuhid Züleyxa Izmailova ning Kaspar Kurve. Senine peasekretär Joonas Laks jätkab juhatuse liikmena.

“Tahan kõigepealt tänada Joonast, kes on peasekretäriks oldud aja jooksul teinud erakonna jaoks suurepärast tööd,” ütles erakonna esimees Kaspar Kurve. “Annika Altmäel on olemas kõik eeldused, et olla väga hea peasekretär. Meil on vedanud, et selline inimene meie erakonnas on ning kindlasti saab erakonna juhtide koostöö uue peasekretäriga olema efektiivne ning viljakas.”

Juhatuse liige Joonas Laks: “Paari aasta eest peasekretäri rolli täitma asudes olin arvamusel, et selle ülesandega võiks toime tulla igaüks. Nüüd tagasi vaadates mõistan, et võisin seejuures olla naiivne. Minu õpikõver oli järsk ja erakonna siseseid poolikuid projekte tekkis palju. Oma lahkumisavalduse edastasin juhatusele juba eelmise aasta lõpus. Soov oli leida uus ja võimekas tegevjuht erakonnale rahulikulikult ning läbimõeldult. Annika näol on see meie juhtidel õnnestunud. Mina saan arendusprojektidega jätkata erinevate tiimide juures ja meie Kristiine piirkonna juhina. Samuti jätkan ka erakonna juhatuses.”

“Peasekretäri töö on suur vastutus 900-liikmelises organisatsioonis ja Joonas Laks on ära teinud suure töö,” kommenteerib peasekretär Annika Altmäe. “Oma varasemate kogemuste põhjal tunnen, et olen vastutuseks valmis ja jätkan põnevusega erakonna töö organiseerimist. Meie kõigi eesmärk erakonnas on Eesti loodust hoida ja meie inimestele paremat elu võimaldada. Näitame, et need eesmärgid saavad käia käsikäes. Annan oma panuse, et Rohelised saaksid pärast 2023 valimisi Eesti Vabariigi valitsusse ja saaksime kaitsta ka seda osa meie ühiskonnast, kes juba pikka aega seda ise teha ei saa.“

Seoses Annika Altmäe nimetamisega uueks erakonna peasekretäriks, valiti volikogule ka uus asejuht, kelleks sai Egle Olesk.

Eestimaa Rohelised on ainus erakond Eestis, mille peasekretär on naine.

Read more

Toiduraiskamise vähendamine on üha olulisem – Hermo Kuusk

Toidu raiskamine on seoses koroonaviiruse levikuga muutunud jälle tähtsaks teemaks, nii maailmas kui ka loomulikult Eestis. Paljud meie inimesed pole jõukad ja toidule kulub leibkonna kuu eelarvest oluline osa. Seda enam tuleb küsida, kas söögikõlbliku toidu äraviskamine on ikka mõistlik tegu?

Kasutuskõlbliku toidu äraviskamine on ebaeetiline inimeste suhtes, kes oma väikese sissetuleku tõttu peavad leppima kesisema toiduga voi kannatavad sootuks alatoitumise all. Samuti on toidu raiskamine ebaeetiline looduse suhtes, kuna suuresti just toidutootmine on viinud meid lähemale keskkonnakriisile.

Praegu on toidu arutu raiskamise vastases võitluses teejuhiks olnud Prantsusmaa, kus toidupoodide toiduraiskamist keelustav seadus võeti vastu 2016. aastal. Nimelt peavad kauplused nüüd annetama toidu heategevusorganisatsioonidele. Seadusel on olnud positiivne mõju, toidukaupade hinnad ja toidu raiskamine on vähenenud. Hindade alanemine on olnud abiks vaesemale elanikkonnale. Prantsusmaa tahab laiendada seadust ka toitlustusasutustele, eelkõige restoranidele ja kiirsöögikohtadele.

Mis toimub Eestis? [..]

Loe selle kohta edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Mikroplast muutub bakterite paljundajaks – Aleksander Laane

äiesti tavalistes kosmeetika-, puhastus- ja hügieenitoodetes leiduvad mikroplastid, sünteetiliste riiete pesemisest erituvad kiud ja paljud muu päritoluga plastiosakesed võivad patogeene “võõrustada” ja bakterite antibiootikumiresistentsust võimendada kuni 30 korda.

See käib lihtsalt. Kõik need miljonid mikroplastiosakesed, mis pärinevad meie igapäevastest toodetest ja sisaldavad erinevaid mürgiseid loodusvõõraid aineid, liiguvad kanalisatsiooni, kus on ees ootamas paljud meie antibiootikumikasutusest resistentseteks muutunud bakterid. Ja antibiootikumijäägid ka.

New Jersey Tehnoloogiainstituudi teadlaste hinnangul laseb ainuüksi keskmise suurusega reoveepuhasti, mis teenindab umbes 400 000 elanikku, keskkonda iga päev kuni 2 000 000 mikroplastiosakest.

Lisaks jõuab suur osa mikroplastist keskkonda ja lõpuks meie toidulauale tänavatelt-maanteedelt vette uhutud rehvipuru ja konide näol, ehitustelt, tööstustest. Ja see kraam ei läbi enamasti mingeid puhastusseadmeid.

Journal of Hazardous Materials Letters avaldatud teadustöös leidsid New Jersey Tehnoloogiainstituudi teadlased, et teatud bakteritüved suurendasid antibiootikumiresistentsust kuni 30 korda, elades mikroplasti osakestel tekkivas limases kihis ehk biofilmis. Samadele osakestele kinnituvad ka antibiootikumid ja nende jäätmed. Ja see protsess toimub lisaks torudele ja kraavidele ka veepuhastusjaamade aktiivmudaüksustes. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Fideelia-Signe Roots: naised on suurest ajaloost välja jäetud

Kunstnik ja humanitaarteadlane Fideelia-Signe Roots räägib intervjuus Andra Roosmetsale naiste kujutamisest ajaloos, naiskangelastest ja nõukogude aja naistraktoristidest. Roots avab teemat pikemalt laupäeval, 3. aprillil Eesti Vabaõhumuuseumi veebiloengus “Nõukogude aja naine”.

Uurisite oma doktoritöös naise kui kangelase kuvandit. Kuidas selle teemani jõudsite?

Olen juba aastakümneid teinud feministlikku kunsti. Ka minu Eesti kunstiakadeemias kaitstud magistritöö oli feministlik ja doktoritöö oli selle loogiline jätk. Naist on läbi ajaloo kujutatud pigem ohvri rollis ning minus tekkis huvi, kas üldse on naisi, keda ajaloos on kajastatud kangelastena ja kuidas. Paraku on naised nii suurest ajaloost kui ka kooliõpikutest välja jäetud. Alles viimastel aastakümnetel on hakatud olulisi naisi tagantjärele ajalukku sisse kirjutama.

Read more

Juhtkiri: Metsasõja nähtamatud ohvrid

Keskkonnaühenduste vaatest on praegu metsades toimuv genotsiidi sarnane olukord – suurte masinate, harvesteridega lähevad “kliimakangelased” kohta, kus linnurahvas on parasjagu loomas kodusid, peresid. Päästame Eesti Metsad MTÜ koos Rohelistega on nõudmas kolmekuulist raierahu, sest sellises olukorras, kus rahuläbirääkimiste käigus lahingutegevus edasi toimub, pärsib edukaid kõnelusi. Minister Mölder on kokku kutsunud uue metsandusarengukava juhtkogu ning MAK2030-st võiks saada rahuleping majandusliku, sotsiaalsete, kultuuriliste ja keskkondlike eesmärkide vahel. Selle rahulepingu sõlmimise õnnestumist ja legitiimsust seab aga kahtluse alla juhtkogu koosseis – keskkonnaorganisatsioonid jäeti laua äärest kõrvale. Põhjendused selleks ei ole olnud veenvad. Kui minister ütleb, et juhtkogu koosneb teadlastest ja ministeeriumi esindajatest, tundub vähem kursis olevale inimesele tõenäoliselt kõik väga korras olevat.

Aga meie teame, et suur osa kaasatud teadlastest, aga ka ministeeriumi ametnik, on olnud pikka aega tööstuse surve all ning nii meie kui keskkonnaorganisatsioonide seisukohast on see mõjunud nende objektiivsusele pärssivalt. Ma ei väida, et tuleks kutsuda üles korruptsiooni välja juurimisele, aga ilmselt on teatud majanduslikud suhted ja sidemed paratamatult tekkinud ülikoolide ja ettevõtete vahel. Ja seda ei saa ka ainult halvaks asjaks pidada, sest teadust peabki toetama, kuid see ei tohi kujuneda ka ettevõtja pilli järgi tantsimiseks. Kuidas seda ära hoida? Kas on mõni ettevõte, mis oleks huvitatud esmalt keskkonnahoiuga seotud uuringutest ja alles seejärel majanduslikest näitajatest? Kas metsa hoid võiks kunagi hakata maksma enam kui toore? Süsiniku sidumise lähtekohast on esimesed pääsukesed ka Eestis pesa tegemas Single.earth algatuse näitel.

Aga millal hakkab RMK viie aastaste puidu välja vedamise lepingute asemel tegema pikaajalisi lepinguid mustikate välja toomisele?

Read more

Helina Tilk: Raierahu on elementaarne õigus kasvatada üles oma lapsed

Kunstnik Helina Tilk kuulub Roheliste juhatusse ja on Nõmme ringkonna koordinaator. Kõige olulisemaks on tema jaoks inimese ja looduskeskkonna harmooniline kooseksisteerimine, elurikkuse hoidmine ja maakera ressursside raiskamise peatamine.

Sa oled Roheliste Tallinna piirkonna Nõmme ringkonna koordinaator. Mida see tähendab? Kes peaksid Sinuga ühendust võtma?

Nõmme linnaosa on parim koht elamiseks inimestele, kes mingil põhjusel ei taha päris maale kolida, kuid vajavad enda ümber rohkem rohelust ja vaikust, kui kesklinna elanikud. Ajalooliselt on Nõmme säilitanud oma 19. sajandi näo ja planeeringu ning on kujunenud üheks enim nõutud elurajooniks Tallinnas. Kahjuks toob see kaasa arendajate surve rajada arendusi, mis kahjustavad tihtipeale Nõmme ajaloolist ilmet, tungivad rohealadele või hävitavad kõrghaljastust. Nõmmekad on kokkuhoidvad ja võtame väga valulikult seda, kui meie elukeskkonda kahjustatakse. Meile on oluline ka piirkonna turvalisus ja rattaga liikumine. Ma tahaks väga, et nõmmekad tuleksid rohelistega koos KOV valimistel nende teemade eest seisma.

Milliste ülesannetega Sa veel erakonnas tegeled?

EERis tuleb kaasa lüüa kõikides küsimustes, mis erakonnale on olulised. Teen postitusi, vahest kirjutan, käin debattidel jne. Olen võtnud oma südameasjaks Eesti metsa- ja elurikkuse teemad, mis ei tähenda, et ma näiteks abieluvõrdsust oluliseks ei pea.
Lapsed ja haridus, loodusharidus, keskkonnateadlikkus, toiduraiskamine – ei jõua teemasid kiiresti üles lugedagi.

21. märtsil õpetasid Metsapäeval kõigile, kuidas teha lindudele pesakaste ja kuidas neid üles panna. Kust Sa selle idee peale tulid? [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Piret Räni: Aeg on nõuda pesitsusrahu!

Looduskaitsjad soovivad, et keskkonnaminister võtaks kuulda Eesti Keskkonnaühenduste Koja ettepanekut kehtestada  Eestis raiepiirangud kõikides metsades 15.04–15.07 ja kaitsealadel 15.03–31.08.

Juba üle kahekümne aasta nõuavad looduse käekäigust hoolijad pesitsusrahu. Siiani pole veel ükski keskkonnaminister üleüldist raierahu välja kuulutanud.

Eestis kehtiva seadusandlusega tutvudes võib jääda mulje, et pesitsusrahu polegi vaja eraldi seadustada. Looduskaitseseaduse §55 järgi on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine, samuti lubab Metsaseaduse §40 keskkonnaministril raierahu välja kuulutada. Ent ometi pole ükski keskkonnaminister metsaraiet piiranud ja ka pesitsusajal jätkub intensiivne metsamajandamine, ilma et me kuuleks pesade hävitajaid kinni võtma ruttavate politseiautode sireene. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tallinna ringkond valis piirkondade koordinaatorid

Tallinna kaheksa piirkonda said eilsel ringkonna koosolekul endale rohelised koordinaatorid, kelle ülesandeks on linnaosades toetada elanikke võimalike probleemide lahendamisel, kaardistada linna arenguprioriteete ja tutvustada Rohelise juhtimise põhimõtteid linnarahvale.

Züleyxa Izmailova, linnapeakandidaat: “Haljasalade täisehitamine, turvaliste jalgrattateede puudus, logisev linnajuhtimine, läbipaistmatus ja paljud muud probleemid on praeguse linnajuhtimiskultuuri tulemuseks. Avatus, kaasamine, linna juhtimisstruktuur korrastamine on see, mida Rohelised soovivad teostada tulevases Tallinna Linnavalitsuses.”

Tallinna kaheksa piirkonna koordinaatoriteks said:

Olev-Andres Tinn (Haabersti)
Aleksander Laane (Kesklinn)
Joonas Laks (Kristiine)
Timur Sagitov (Lasnamäe)
Katrin Jõgisaar (Mustamäe)
Helina Tilk (Nõmme)
Piret Räni (Pirita)
Züleyxa Izmailova (Põhja-Tallinn)

Olev-Andres Tinn, Tallinna ringkonna esimees: “Juba käesoleva aasta oktoobris toimuvad kohalikud valimised. Tallinnas valitakse uus 79-liikmeline volikogu, kes omakorda kinnitab ametisse uue linnavalitsuse. Kui on jõudu ja tahet muuta elu Tallinnas paremuse suunas, siis saab meie piirkondade koordinaatorite poole pöörduda ka kandideerimissooviga. Roheliste nimekiri on avatud kõigile isiksustele, kes hoolivad enamast kui ainult endast.”

Read more

Roheliste ja MTÜ Päästame Eesti Metsad koostöö pesitsusrahu nimel

MTÜ Päästame Eesti Metsad (PEM) algatas 15. märtsil neli kuud kestva kampaania, mis keskendub pesitsusrahu seadustamisele. Looduskaitsjad soovivad, et keskkonnaminister võtaks kuulda Eesti Keskkonnaühenduste Koja ettepanekut kehtestada Eestis raiepiirangud kõikides metsades 15.04–15.07 ja kaitsealadel 15.03–31.08. Tegelikult võiks kehtida ühtlane raierahu kõikjal 15.03–31.08.
Eestimaa Rohelised toetavad nõuet kehtestada kõikjal Eesti metsades kohustuslik pesitsusrahu.
Kampaanial saab silma peal hoida veebilehel https://savetheforest.ee/pesitsusrahu/
Erametsades hukkus 2017. aasta kevadsuviste raiete tõttu vähemalt 71 000 linnupoega ja aasta hiljem vähemalt 84 000 linnupoega. Kõige rohkem hävitab linnustikku kevadsuvise perioodi lageraie, sest selle käigus hävivad nii maapinnal, põõsastikes, puuõõnsustes kui ka võrades pesitsevate lindude munad ja lennuvõimetud pojad. Metsalindude arvukus Eestis väheneb keskmiselt 101 400 linnu võrra aastas.
Kodanikeühendus Eesti Metsa Abiks küsis 2019. aastal õiguskantsler Ülle Madiselt, kuidas tema olukorda hindab. Õiguskantsler ütles selgelt välja, et riigil tuleb raietööde kavandamisel arvestada pesitsevaid metsalinde kaitsva seadusega. Sellegipoolest pole Keskkonnaministeerium teinud seni mitte midagi olukorra parandamiseks ja meie metsades toimuva raietegevuse seadustega kooskõlla viimiseks. Metsaseaduse §40 võimaldab keskkonnaministril raierahu välja kuulutada. Ent ometi pole ükski keskkonnaminister metsaraiet piiranud.

Mida saaks teha? [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Jätame palgalõhe kuivale – teeme palgad avalikuks!

Täna, 23.03 tähistatakse Eestis võrdse palga päeva. Alles selleks kuupäevaks teenivad naised välja meeste poolt eelmisel aastal teenitud palga – võrdse palga teenimiseks peaks naiste tööaasta kestma 15 kuud! Põhjuseks on sooline palgalõhe.

Kas teadsid, et…

Eestis on Euroopa Liidu suurim sooline palgalõhe. Eurostati andmetel oli Eestis naistöötajate brutotunnitasu 2018. aastal 22,7% madalam kui meestöötajatel. Euroopa Liidu keskmine on 15%.
Sooline palgalõhe on üks olulisemaid soolise ebavõrdsuse näitajaid ühiskonnas.
Sooline palgalõhe ei ole paratamatu, vaid sotsiaalselt kujunev ja kujundatav nähtus. Seda vormivad tööandjate ja töötajate hoiakud ja tegutsemisviisid ning ka tööturuvälised asjaolud. Riigil on soolise palgalõhe vähendamisel oluline roll ning mitmeid tegutsemisvõimalusi.
Soolist palgalõhet kujundavad organisatsioonide igapäevategevused, juhtimis- ja personalitavad. Sugu mängib vaikimisi olulist rolli tööalaste otsuste või tegevuste puhul, kuid selle mõju enamasti ei teadvustata.
Soolise palgalõhe põhjused on suuresti struktuursed ega peitu eelkõige naistes endis. Tööturul ja organisatsioonides valitsevad väärtused, mis annavad eelise maskuliinse normiga enam sobituvatele töötajatele.
Meeste tunnipalk laste arvu kasvades suureneb, naiste puhul on tulemus vastupidine. [..]

Loe miks me palgalõhest jagu ei saa klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kellakeeramine tuleb sügisel lõpetada! – Küllike Reimaa

26. märtsil 2019 otsustas Euroopa Parlament kellakeeramise lõpetada 2021 aastal. Kätte on jõudnud 2021 aasta märtsikuu — ja järjekordne kellakeeramine.

Kellakeeramine mõjub inimese tervisele halvasti. Kellakeeramist lõpetades saaksime toetada rahva tervist sel laastaval koroona-ajal, ja pealegi õnnestuks selle tervist rikkuva faktori meie kõigi elust kaotada ilma sentigi kulutamata.

Veider on kuulata justkui arukate inimeste juttu sellest, kumb on kehvem, kas kevadine või sügisene kellakeeramine. Ühed ootavad kevadist kellakeeramist, et saada aktiivsele ajale tund valgust juurde, teised on endast väljas, kui sügisel päev igasuguse loogika vastaselt tund aega varem pimedamaks läheb. Kevaditi on probleeme laste hommikuse äratamisega.

Kui keegi veel ei mõista, siis kevadise kellakeeramise probleemid on sügisese kellakeeramise tagajärg. Me ei pea arutama seda, kumb on halvem, vaid kogu see kella keerutamine kaks korda aastas on inimestele halb.

Kas talveaeg või suveaeg, see on küsimus. Tegelikult ei ole, selle katse oleme juba ära teinud.

Eestis oli 90-ndate alguses palju juttu kellakeeramise pahupoolest. Sellest rääkis ja kirjutas meditsiinidoktor Selma Teesalu.

Toonane peaminister Andres Tarand suutiski kellakeeramise lõpetada. Kahjuks vabaduse tuules ja tuhinas otsustati, et vana hea Eesti aeg ehk vööndiaeg on see kõige õigem. Unustati, et aeg ei seisa paigal ja inimeste elukorraldus on väga palju muutunud. Ei minda enam heinakaarele kell 4 hommikul ja turg, poed linnas avatakse kell 9-10, mitte kell 6-7 hommikul nagu kunagisel armsal Eesti ajal. Päike piilus suvehommikul kell 3 kardina vahelt ja õhtud olid vara pimedad. See ei sobinud enam uue aja inimesele, algas vilekoor ja hädakisa ning lihtsaima lahendusena taastati kellakeeramine. Inimese tervise peale ei mõelnud enam keegi, sest tulemas olid valimised. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Arvi Tapver: Eesti kui tulevase tuumariigi hiilgus

Kõik mis hiilgab, veel ei kiirga!
Elu on sinusoidne. Isegi, kui sinus oidu pole. Kunagi väitis akadeemik Gustav Naan, et elu võngub pendlina äärmuste vahel ja tuleb ikka alguspunkti tagasi või midagi sellist. Ilmselt parafraseeris ta Marxi, kes väitis, et ajaloos kordub dragöödia farsina. Marksismi taastulek on seda ilmekalt tõestanud.
Ent minu jutustus puudutab teist Eesti akadeemikut, kes kipub end kordama tuumaenergia kasulikkuse ainetel. Jäägu ta nimi siinkohal mainimata, kuid igaüks võib guugeldada aatomienergia ja Eesti väljavaadetest ning ega neid autoriteetseid pooldajaid rohkem olegi.
Seitse aastat tagasi oli mul juhust kirjutada tuumajaama ehitamise mõttekusest ja võimalikest alternatiividest. Kipun järelikult samuti end kordama.
Põhjus selleks on seitse aastat hiljem taas esile ujunud plaan kuskile Viru-Nigulasse tuumaelektrijaam ehitada. Ühe põhjusena võimalus, et kui Eesti end Venemaa elektrikilbist lahti ühendab, võib vool tarbijale kalliks minna. Nagu polekski eestlane iga valitsuse ajal kõik hinnatõusud kuulekalt kinni maksnud – nurisedes ja mõnuga kirudes! [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kaspar Kurve: 5G ning tehnoloogia muudavad kõike

Ma olen põhimaanteede neljarealiseks ehitamise vastu. Pole teab mis üllatus – rohelised on alati kõige vastu, eksole? Tegelikult pole see sugugi nii, rohelised on lihtsalt selle poolt, et otsuseid tehes mõeldaks kaks sammu ette, kuid paraku seda neljarealiste maanteede puhul ei tehta – valmimise hetkeks on nn „sajandi” taristuprojekt totaalselt iganenud.

Jah, minagi sõidan tihti Tallinna ja Võrumaa vahet ja tunnistan ausalt, et esimesed 70km mööda neljarealist maanteed on ikka väga mugav kulgeda küll. Sellegipoolest oleme me neljarealiste maanteedega ehitamisega lootusetult hiljaks jäänud ning vastavad investeeringud oleks tulnud teha juba taasiseseisvumise alguses. Kui palju inimelusid oleks sellisel juhul säästetud…

Praeguste plaanide kohaselt peaksid riigimaanteed neljarealisteks saama aastaks 2035 või hiljem. Lisaks neelab teedeehitus miljardeid eurosid meie riigieelarvest. Küsimus on väga lihtne: millist probleemi me põhimaanteede neljarealiseks ehitamisega lahendada tahame. Vastus on, et kiirteed teevad liiklemise mugavamaks, ohutumaks ning kiiremaks. Kõlab loogiliselt? Jah, senises kontekstis küll, aga aastaks 2035 selline väide enam ei päde. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tallinna linnapeakandidaadiks on Züleyxa Izmailova

Teisipäeval valis Eestimaa Roheliste Tallinna piirkond sügisel toimuvate omavalitsuste valimiste Tallinna linnapeakandidaadiks erakonna esinaise, looduskaitsja Züleyxa Izmailova.

Olev-Andres Tinn: “Züleyxa Izmailova on ennast juba näidanud positiivsest küljest töötades väärikalt Tallinna abilinnapeana. Züleyxa on olnud kaasav juht ja võimaldanud spetsialistidel teha oma tööd ausalt ja südametunnistuse järgi. Tallinn väärib nooruslikku ja linnakodanikke jõustavat juhti, kes lähtub tänapäevasest linnaplaneerimisest, hoolides inimestest ja loodusest.“

“Minu eesmärgiks, nagu paljudel teistel rohelistel, on inimsõbralik Tallinn. Leian, et meie pealinn peab olema positiivseks eeskujuks nii Eesti kui maailma linnadele. Tallinn peab olema igal aastal nii Euroopa kultuuri- kui rohelise pealinna tiitli vääriline. Linn peab seadma prioriteediks jalakäijatele ja jalgratturitele turvalise keskkonna loomise. Linna planeerimine on aastakümneid olnud vaeslapse rollis. Kui olin abilinnapea, siis liitusime Pestitsiididevaba Linnade Võrgustikuga. Selleks, et Tallinn saaks päriselt mürgivabaks, erinevatesse liitudesse kuulumisest ei piisa. Et Tallinn saaks päriselt roheliseks, on vaja enamat. Tallinn vajab Sind.”

Erakond on otsustanud osaleda kohalike omavalitsuste valimisel 2021 oktoobris Tallinnas oma nimekirjaga.

Read more

Edastasime 5030 allkirjaga lastekaitse petitsiooni Riigikogule

Meie 5030 allkirja kogunud petitsioon, mille eesmärk on muuta karistusseadustikku laste kaitsmiseks pedofiilide ja muu seksuaalse ärakasutamise eest esitati Riigikogule arutamiseks.

“Avalikkuse ette jõuab vaid murdosa seksuaalse väärkohtlemise juhtumitest, enamik ohvreid abi ei saa ja kurjategijad jäävad karistamata ning järgmiste laste kallal kuritegusid sooritama. Oleme olukorras, kus pensioniealine pedofiil võib elada seksuaalelu 14-aastase teismelisega ja politsei ning sotsiaalkaitsesüsteem on puuduliku õigusloome tõttu võimetud last aitama, ” ütles Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova.

“Millegi pärast pole Riigikogu juba aastaid soovinud seda probleemi lahendada. Rohelised esitasid sarnase eelnõu laste kaitseks juba 2010. aastal, kuid valitsusparteid hääletasid eelnõu esimesel lugemisel Riigikogu päevakorrast välja ja lapsed jäetigi kaitseta,” sõnas Roheliste volikokogu esimees Aleksander Laane. “Loodame siiralt, et viimasel ajal avalikuks saanud pedofiilia juhtumid on tänastele parlamendisaadikutele piisavalt veenvad seaduse muutmise toetamiseks ja laste kaitseks vajalikud otsused ei jää taaskord poliitikute vastuseisu tõttu ootele,” lisas Laane.

Roheliste kaasjuht Kaspar Kurve: ”Täna jõudis algatus riigikogu juhatuse lauale ja sealt edasi Õiguskomisjoni, kus meil ja paljudel teistel asjasse pühendatud spetsialistidel tekib võimalus olukorda pikemalt põhjendada ja teema olulisust rõhutada. Loodetavasti koalitsioon hoiab avatud suhtumist ja ei hakka justiitsministri Maris Lauri (REF) kombel pikalt keerutama. Sotsiaalkaitseminister (REF) Signe Riisalo andis selleks nädalavahetusel lootust, et asjasse suhtutakse tõsisemalt kui nii mõndagi teise rahva poolt tulnud algatusse. Rohelised on valmis valitsust kiires tegutsemises toetama.”

Algatus kogus rahvaalgatusportaalis ühe kuuga 5030 allkirja. Allakirjutanud nõuavad laste paremaks kaitsmiseks seksuaalkurjategijate eest riigikogult lapse ja täiskasvanu vahelise seksuaalvahekorra vanusepiiri tõstmist seniselt 14 eluaastalt 16-le, kuna praegune piir pole piisav.

Read more

Kutsume Fukushima tuumakatastroofi mälestama digiallkirjaga

Tänasel Fukushima tuumakatastroofi kümnendal aastapäeval kutsume üles allkirjastama petitsiooni “Eesti ei ole tuumapolügoon”!

Algatus sai Riigikokku saatmiseks vajalikud allkirjad juba kümne päeva eest kokku. Siiski pikendasid Rohelised allkirjade andmise võimalust kuni Tšernobõli katastroofi 35. aastapäevani 26. aprillil. Selleks, et Eesti ei muutuks tuumaseadmete katsealaks ja tuumajäätmehoidlaks, kutsuvad Rohelised kõiki algatust oma allkirjaga toetama.

“Praegu pakutavad tuumatehnoloogiad on sisuliselt vana rämps, mis on ümberpakitud väiksematesse karpidesse. Meile üritatakse neid müüa ilukõne saatel kui klaashelmeid pärismaalastele, “ ütles Roheliste volikogu esimees Aleksander Laane. Jaapan on Fukushima tuumakatastroofist õppinud ja ilusaid lubadusi täieliku ohutuse kohta pole mõtet tõsiselt võtta. Katastroofi uurinud Jaapani parlamendikomisjon leidis, et see oli tingitud järelevalve puudumisest ning valitsuse, tuumajaama omaniku ja reguleerivate asutuste kokkumängust*. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »