Mattias Turovski: Keskkonnakriis on väärtuste kriis

8. detsembril toimub Hea Kodaniku klubis vestlusring “Kas loodusele õiguste andmine on lahendus keskkonnakriisile?”, kus räägitakse looduse õigustest. Maailmas on juba mitmeid näiteid, kus loodus, näiteks jõgi Uus-Meremaal, on saanud inimestega sarnased õigused. Selline praktika on aina populaarsem, kuid kas või kuidas loodusele õiguste andmine aitab keskkonda hoida? Kas näiteks Eesti mets ja Ida-Viru loodus saaks senisest paremini hoitud, kui Eesti riik tunnustaks looduse õiguseid?

Arutelus osalevad keskkonnajurist Kaarel Relve (Keskkonnaõiguse Keskus), keskkonnaeetik Mattias Turovski (MTÜ Zoosemu) ja zooloog Tiit Maran (Tallinna Loomaaed). Vestlust aitab tüürida Sigrid Solnik.

Sellise kutse saanult tahtsin kohe Eestimaa Roheliste volikogusse kuuluva Mattias Turovski käest küsida, mida ta loodusele õiguste andmisest arvab ning millega üldse tegeleb keskkonnaeetik.

Miks peaksime näiteks Emajõe muutma õigustega isikuks?

Looduse õiguse liikumine töötab selle nimel, et muuta inimeste ja mitte-inimeste (olgu nendeks loomad, taimed või jõed) suhe juriidiliselt kahepoolsemaks, moraalsemaks, ka õiglasemaks. Õigussüsteemid on loodud selleks, et ühiskonna liikmete õiguste ja kohustuste osas eksisteeriks sidusus ja järjepidevus, kusjuures ühiskonna liikme staatuse kõrgeim väljendus on isikustatus. Oma pika traditsiooniga kultuuriruumis oleme mitte-inimesi, aga üsna hiljuti veel ka lihtsalt “valest” soost või rassist liigikaaslasigi, pikalt käsitlenud alamate subjektide või lausa omandina, kellele ühiskonna enamusega võrreldav õiguslik kaitse ei laiene. Inimõigused ja sellest välja kasvanud antišovinismi, loomaõigusluse ja nüüd ka looduse õiguse liikumised töötavad selle nimel, et vastavaid subjekte oleks võimalik õigussüsteemis käsitleda omandi või eseme asemel isikutena. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Jüri Ginter repliik: Vägisi ei tohiks koos õpetada

Vastavalt põhiseaduse § 37 tuleb tagada, et “igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust”. Riik peab tagama, et muu emakeelega õpilaste õpetajad valdavad eesti keele kui võõrkeele õpetamise metoodikat ja räägib eesti keelt ilma aktsendita. Teise emakeelega õpilastel peab olema võimalik omandada üldharidust üks aasta kauem, kuna neil on üks mahukas õppeaine (eesti keel või emakeel) rohkem.

Üheks heaks võimaluseks on vabatahtlik kahesuunaline keelekümblus, kus osa aineid õpitakse eesti keeles ja ülejäänud ained vastavalt soome, inglise või vene keeles ja lisaks eestlastele õpivad seal ka vastava emakeelega lapsed. Hoiduda tuleks eri emakeelega õpilaste vägisi koosõpetamisest. Vajadusel tuleb korraldada teise emakeelega õpilastele eesti keele õpetamine, et nad saaksid edasi õppida ja suhelda eesti keeles. Kuni ei suudeta tagada kvaliteetset õpet eesti keeles, peab olema võimalus õppida mõnes muus keeles. Eestikeelse õppe kõrval peab olema võimalus õppida ka oma emakeelt, kultuuri ja ajalugu sh võru ja setu keelt.

Read more

Joonas Laksi repliik: Taome katuserahad kaasavaks riigieelarveks

6 miljonit eurot ei ole riigieelarve kogusumma kõrval suur raha, aga Eesti kohtadele võib ka 10 000 või 100 000 eurot väga vajalik olla. Kui kooli katus lekib, siis tuleb see korda teha. Tasub siiski silmas pidada, et kunagi oligi see raha eraldatud just hädapäraseks. Täna see nii ei ole.

Jagatakse täiesti uute hoonete ehitamiseks, kirikutelt indulgentsi ostmiseks, abordi keelustamise ja veriste parunite kujude püstitamiseks. Roheliste hinnangul on poliitikud katuseraha mõtte rüvetanud ja kui pole selliseid kulutusi, mida muul moel ei saaks finantseerida, siis jätku see parem tegemata ning antagu see raha neile, kes seda paremini teha oskavad.

Toetame Vabaühenduste Liidu tööd selle nimel, et poliitiline, subjektiivne ja läbipaistmatu rahastamine lõpetataks ning kõik organisatsioonid, kes riigi rahastust väärivad, saaksid seda taotleda vastavalt kodanikuühenduste riigieelarvest rahastamise juhendile. Riigieelarvet ei tohiks poliitikud pidada oma isiklikuks rahakotiks.

Käia mööda Eestit ringi ning pakkuda katust tuletab meelde rohkem maffiat kui vaba demokraatiat. Järgmisel aastal peaks katuserahad ümber sõnastama riigieelarve kaasavaks osaks, kus rahvas ise pakub välja ideid ning seejärel hääletab nende üle. Kaasavad eelarved on ennast Euroopas tõestanud.

Read more

Ott Kiens: Rohelisem keskkond on hea tervise pant

Ott Kiens töötab kopsuarstina SA Tartu Ülikooli Kliinikumis ja praegu on kaasaegse mehena vanemapuhkusel.

Roheliste erakonnas tegeleb Ott Tartu piirkonna kohalike küsimustega ning on Tartu piirkonna juhatuse esimees. Poliitilistest valdkondadest huvitavad Otti tervishoid, linnade rohelisemaks kujundamine ning mõistagi kõik keskkonnaga seotud küsimused.

Lisaks on Ott Kiens Roheliste Erakonna volikogu liige.

Elame keset pandeemiat. Kasutan juhust ja küsin ainsa tuttava kopsuarsti käest, kuidas tema praegust olukorda lahendaks.

Tõtt- öelda on valitsus minu meelest COVID-19 pandeemiaga hästi hakkama saanud. Kuulda on võetud meditsiiniteadlasi ning kõrgelt hinnatud nende arvamust. Lisaks pole kordagi tekkinud olukorda, kus meditsiinisüsteem oleks vaakunud kokkuvarisemise äärel, nagu me nägime näiteks Itaalias. Kevadel oli olukord Saaremaal küll ohtlik, kuid see lahendati oskuslikult.
Kiitus ka meedikutele, kes on ennastsalgavalt COVID-19 vastu võidelnud ja võitlevad edasi!
Kui midagi ette heita, siis ehk maskikandmise kohustuse pisut hilist rakendamist, see oleks 1-2 nädalat varem tulla võinud. Raske muidugi öelda, kas see oleks midagi muutnud.

Kas valitsus on teise laine eriolukorraga hiljaks jäänud? [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Züleyxa Izmailova: Jäägu abielugi vaid meeste vahele?

Kui silmad ja kõrvad kinni katta, et mitte näha meie valitsuse pimedat keskaega meenutavat perekonnapoliitikat, oleme ju täitsa kaasaegse riigi moodi. Vähemalt esmapilgul võiks nii tunduda. Naistel on lubatud tööl käia, autot juhtida ja meil on isegi valimisõigus!

Aga naiste osalus Eestit puudutavate oluliste otsuste vastuvõtmisel on ebaeuroopalikult tagasihoidlik.

Riigikogu leheküljel sai 26.11.2020 seisuga kokku lugeda 29 naist 101st parlamendi liikmest. Sealt oli puudu üksikema ja minister Mailis Reps, kes astus oma ametist tagasi, kui jäi ajakirjandusele vahele oma laste ametiautoga sõidutamisega. Repsi asemel jätkab haridusministrina nüüd eksroolijoodikust Jaak Aab. Aga tema asemel saab regionaalministri ametit proovida nüüd Anneli Ott. Kokkuvõttes võime olla rõõmsad, et naiste osakaal valitsuses ei vähenenud. Neid on endiselt tervelt kaks viieteistkümnest.

Paistab, et kaks on Keskerakonna piir, sest ka Tallinna linnavalituse seitsmest juhist on vaid kaks naised. Protsentuaalselt on see muidugi märksa rohkem kui valitsuses täna näha võime, kuid siin ei tohi unustada, et valitsuses on veel kaks parteid, kelle põhiteemadeks on saanud traditsioonilise abieluvormi verega põhiseadusesse kirjutamine ja abordiseaduse karmistamine. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelistel on sünnipäev! Tee annetus ja aita koguda 14 000€

Rohelistel on 25. novembril 14. sünnipäev, mida tähistatakse annetuskampaaniaga!

Eestimaa Rohelised seisavad uhkusega inimkonna jätkusuutliku arengu eest planeedil Maa – arengumudeli eest, mis austab inimõigusi ja on rajatud keskkondliku vastutuse, vabaduse, õigluse, mitmekesisuse ja vägivallatuse väärtustele.

Roheliste poliitilised liikumised tekkisid Euroopas ajal, mil kontinenti lõhestas külm sõda ja keset seitsmekümnendate energiakriise. Toona sai selgeks, et majandusarengu mudel ei ole jätkusuutlik ja seab planeedi ja selle elanikud tõsisesse keskkondlikku, sotsiaalsesse ja majanduslikku ohtu. Olemasolevad poliitilised parteid ei ole olnud suutelised selle väljakutsega tegelema. Rohelised on uus võimalus!

Homne Eesti on sinu kätes!
Kahjuks ei piisa muutusteks vaid sõnadest, vaja on ka tegusid. Pane õlg alla ja aita puhastel lahendustel jõuda võimalikult paljude Euroopa elanikeni. Vaid nii on võimalus Eesti rohelistel ideedel edasi jõuda ning tõelisuseks muutuda. Aita kodumaal saada esimeseks puhtaks riigiks!

Tegutsegem. Üheskoos.

Erinevalt parlamendierakondadest oleme vabatahtlikkusel põhinev organisatsioon – meil pole mitte ühtegi palgalist töötajat ning riigieelarvest ei eraldata meile midagi.

Aga meil on kirg ja suur tahe Eesti poliitilises patiseisus asju muuta, sest Eesti vajab ja väärib muutusi. Me seisame ainsana looduse ja keskkonna eest, toetame isikuvabadusi ja inimõigusi ning võitleme sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse vähendamise eest.

Kõige parem kingitus meile on loomulikult teie toetav hääl valimistel. Kuid tahame või mitte – selleks, et poliitikas edukas olla, on vaja ka raha. Kui teil on võimalus, palun toetage meie erakonda – iga euro on meile oluline, et saaksime pöörata Eesti jätkusuutlikule ning empaatilisele kursile.

Meie eesmärk on koguda 100 000 eurot, et luua seninägematu kampaania järgmise aasta kohalike omavalitsuste valimisteks. Esmapilgul võib see tunduda üüratu summana, samas näiteks Reformierakond saab iga kolme kuu järel riigilt (loe maksumaksjalt) 450 000 eurot. Sel kolmapäeval on Rohelistel 14.-nes sünnipäev. Selleks, et järgmiseks aastaks oleks tubli algus tehtud, palub erakond teha kõigil enda toetajatel, valijatel ja liikmetel meile endile kingitus klikates allpool toodud nupul ja valides annetamiseks sobilik summa.

Klikka artikli pealkirjal, et leida annetusnupuke ja rekvisiidid.

Read more

Evelyn Höglundi vastulause Henn Põlluaasale: kaasinimeste elu päästmine ja aitamine ei tähenda ainult kulu

Sisserände vastase argumentatsiooni toetamiseks kasutas Henn Põlluaas 5. novembril oma Facebooki seinal järgmist väidet: “Rootsis teadlaste ja analüütikute seas valitseb selge konsensus, et sisseränne on riigile toonud kaasa ainult kulutusi.”

Rootsi eestlaste kogukond tähistas eelmisel aastal Suure põgenemise 75. aastapäeva. Neile, kes seletust vajavad – nagu ilmselt riigikogu esimees Henn Põlluaas – olgu öeldud, et tegemist oli 80 000 inimese, mehe naise ja lapse, massilise põgenemisega Eestisse sisse tungiva Nõukogude Liidu Punaarmee eest 1944. aasta hilissuvel ja sügisel.

Peamiselt põgeneti paatide ja väiksemate laevadega ning sihtkohaks oli valdavalt kas otse või Soome kaudu Rootsi, kuid kümned tuhanded eestlased põgenesid ka näiteks Saksamaale. Hiljem siirdusid paljud edasi ka kolmandatesse riikidesse, nii et suured eestlaste kogukonnad kujunesid välja Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja Suurbritannias.

Arvatavalt 6 – 9 % põgenikest hukkus teel. Ellujäänute jaoks oli tegemist sügavalt traumaatilise katsumusega – neid hirmu, teadmatuse, kaotusvalu ja ellujääja süütundega seotud arme kannab iga põgenik endas elupäevade lõpuni. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Volikogu moodustas tuumaenergeetika töörühma

Erakond Eestimaa Rohelised volikogu kinnitas 19.11. toimunud veebikoosolekul erakonna järgmise aasta eelarve, määras programmi- ja põhikirjatoimkonnad ning moodustas tuumaenergeetika töörühma, mille eesmärk on tasakaalustada tuumaenergeetika lobi Eestis.
 “Levima on hakanud palju erinevaid pooltõdesid ja häma seoses tuumaenergeetikaga,” ütles vastloodud töörühma liige Valdur Lahtvee. “Loodud töörühma eesmärgiks on avaliku tuumaenergeetika debati tasakaalustamine ja antud teemal erakonna programmiliste seisukohtade kujundamine.” 
Roheliste juht Züleyxa Izmailova: “Rohelised on algusest peale olnud seisukohal, et tuumaenergeetika laialdasemaks levikuks on vaja lahendada veel palju küsimusi enne kui saame hakata rääkima jaama rajamisest Maarjamaale. Tuumalobistid on suutnud lühikese ajaga ühe valla poliitikud ja ametnikud, aga ka valitsuse ja keskkonnaministri ümber oma näpu keerata, aga kohalike elanike muredega ei tegeleta piisavalt. Eriplaneeringuga kohalikest üle sõitmise oht on jälle õhus. Kui valitsus räägib ka antud teemal rahvahääletuse võimalusest, siis tahame selle osas samuti kaasa rääkida.”

Praegu ei ole veel põhjust meie kunagist loosungit “Tuumajaam, täna EI!” ümber sõnastada. Täna ei ole sellist tehnoloogiat olemas, mille rajamist Eestisse lubada.

Read more

Annika Altmäe: Prügiauto roolist Roheliste volikogu juhatama

Annika Altmäe on kahekordne säästva metsanduse magister, kes otsustas prügiauto roolis mööda Austraaliat sõites tulla tagasi Eestisse ning astuda Erakonda Eestimaa Rohelised. Juba pool aastat hiljem valiti ta Roheliste Volikogu asejuhiks.

Õpinguid alustasin Maaülikoolis loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal. Bakalaureuseõpingute viimasel aastal võitsin aastase stipendiumi Rootsi Põllumajandusülikooli Säästva Metsanduse erialale ning seal omakorda võitsin stipendiumi magistriõpingute jätkamiseks Helsingi Ülikoolis ja USAs Põhja-Carolina Osariigi Ülikoolis (NSCU). Rootsis õppisin spetsiaalses säästva metsanduse magistriprogrammis koos 42 rahvusvahelise üliõpilasega üle maailma – s.h Pakistan, Uruguay, Hiina, USA ja mitmed Euroopa riigid. Need 3 aastat, mis välismaal õppides veetsin, olid väga põnevad! Magistritöös uurisin säilikpuude mõju hariliku kuuse kasvule – säilikpuud on üks võimalik viis, kuidas istanduse loodusväärtust tõsta.

Säästvas metsanduses õpetati meile palju, kuidas looduskaitse ja majanduslikud huvid saaksid käia käsikäes. Kuigi isegi siis – 10 aastat tagasi – oli ilmselge, et kui ei astuta selgeid samme, jääb looduskaitse alati tagaplaanile. 10 aasta eest tundus mulle, et Eesti metsad on palju paremas seisus kui näiteks Rootsis. Rootsil oli küll pindalalt palju metsa, aga väga suur osa sellest oli majandusmets, mis oli juba aastakümneid kuuse monokultuur ja liigirikkus oli selgelt vähenenud. Lõuna- Rootsi Metsauurimise Keskus (Southern Swedish Forest research Center) katsetas toona, kuidas metsade looduslikku väärtust jälle tõsta. Meil praegu räägitakse palju juurdekasvust ja ei taheta üldse arvestada, et metsa väärtus on muudes asjades. Tollel ajal olin uhke, et Eesti on ekspluateerimise faasi metsanduses vahele jätnud, aga tuleb välja, et me lihtsalt kordame teiste vigu hiljem. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

EKRE ministri vaated ei võimalda tal ametit pidada

Eile teatas EKREsse kuuluv vastne keskkonnaminister, et ta pole kindel kliimamuutuse inimtekkelisuses, mistõttu roheliste hinnangul ta ametisse ei sobi, sest Epleri vaated on otseses vastuolus Eesti ja Euroopa Liidu eesmärkidega.

Esinaine Züleyxa Izmailova: “Inimene võib uskuda ka lameda maa teooriat, see on tema õigus. Kuid inimene, kellele pole mõistetav kliimamuutuse olemus ja kes kahtleb teaduslikes faktides, ei tohik olla Eesti Vabariigi keskkonnaminister. Siin on ka otsene konflikt nii Euroopa liidu kui ka Eesti Valitsuse seatud kliimaneutraalsuse eesmärkidega. Oleks õige, kui Epler astuks kohe tagasi. Keskkonnapoliitika on võtmevaldkond ja vajab teaduspõhist juhtimist.”

“Vastne keskkonnaminister peab üheks oma trumbiks esinduslikku välimust. Kahjuks ei lugenud Rain Epler oma trumpide hulka keskkonnavaldkonna tundmist ja nüüd me teame miks,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve. “Ajal, mil maailma tähtsaim väljakutse on kliimasoojenemise pidurdamine, ajal, mil metsasõda Eestis ei näita vaibumise märke, vaid lõhestab ühiskonda endiselt, on sellise inimese määramine keskkonnaministriks pehmelt öeldes kohatu.”

Pärast seda kui EKRE endine keskkonnaminister Rene Kokk tervislikel põhjustel tagasi astus ning Riigikokku naasis, nimetati ametisse rahandusminister Martin Helme endine nõunik Rain Epler. Tema ametisse nimetamine ei ole aga toetust leidnud keskkonnaühenduste poolt. EKRE on koalitsioonipartnerina praeguseks vahetanud välja kõik muud ministrid peale Rahandusministri.

Read more

Küsisime seisukohti, kas lageraied referendumile jah või ei?

Allpool on Erakond Eestimaa Rohelised poolt peaministrile, koalitsioonierakondade juhtidele, keskkonnaministrile ja peapiiskopile saadetud kiri, kus uurisime nende seisukohta meie lageraiete rahvahääletusele paneku rahvaalgatuse kohta. Kirja saatis erakonna esinaine Züleyxa Izmailova 21. oktoobril ja senimaani ühtegi vastust ei ole laekunud. Urmas Viilma delegeeris vastamise viidates asjaolule, et ta ei ole antud teema spetsialist. Selle nädalaga möödub küsimuse esitamisest üks kuu.

Read more

Aleksander Laane otsib lahendusi tervishoiuteenuste soodsamaks muutmiseks

Aleksander Laane annab välja nädalalehte Terviseleht. Erakonnas Eestimaa Rohelised on ta olnud erakonna algatamisest saadik, aastatel 2011-2017 oli ta erakonna esimees.
Aleksander Laanega vestleb Piret Räni, et teada saada, milles peitub tema veetava seadusemuudatuse ettepaneku konks.

Rahvaalgatus.ee portaalis on praegu allkirjastamisel Sinu eestvedamisel koostatud petitsioon “Kulutused haiguste ennetusele ja ravile on vaja vabastada erisoodustusmaksust”. Räägi lähemalt, mille jaoks see algatus hea on?

Enda ja lähedaste tervis on sedavõrd oluline teema igaühe jaoks – ma olen veendunud, et võidavad sõna otseses mõttes kõik. Asja sisu on lihtne. Praegu on nii, et kui ettevõte või asutus, kus te töötate, tahaks kinni maksta teie hambaravi või ravimi või jalgrattaostu või aidata teid teie vanemate hoolduskulude maksmisel, siis järgneb sellele rahaline karistus – erisoodustusmaks. Paljud arvavad, et see on mingi eriti soodne maks, aga tegelikult peab ettevõte lisaks sellele, mis ta asja enda eest maksab, maksma riigile veel 66% lisaks. Ehk siis töötaja tervisele tehtud kulutused on karistatavad ja midagi tervisele soodsat siin pole. Mis tähendab muidugi, et ettevõtted töötajate tervisele olulisi kulutusi teha ei taha ega saagi. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Ott Kiens: COVID-19 vaktsiini teemadel

Esimene koroonavaktsiin firmadelt Pfizer ja BioNTech võib müügiloa USAs saada juba selle kuu lõpus. Ilmselt saabub varsti ka meile otsustuskoht, kui kohe ja kui laialdaselt elanikkonda koroona vastu vaktsineerida. Milline võiks olla Eesti lähenemine?

COVID-19 põhjustatud pandeemia on juba teist korda Euroopa pea täielikku karantiini viinud. Sügisese lootuskiirena on saabunud positiivsed uudised USAst, kus uue COVID-19 vaktsiini esmased tulemused näitavad, et vaktsiini efektiivsus nakatumise ärahoidmisel on 90%. Alustuseks tuleb hoogu maha võtta ja öelda, et on palju, mida me veel ei tea. Kas vaktsiinil on kõrvaltoimeid, mis avalduvad kaugemas tulevikus? Kui kaua vaktsiini COVID-19 vastane toime kestab? Kas vaktsiin vähendab tõsise haigestumise ja surma juhtumeid?

Me teame, et koroonaviirus on ohtlikum mõnede krooniliste haigustega patsientidele ning vanuritele. Neile riskigruppidele võivad omakorda tõenäolisemalt nakkuse edasi anda inimesed, kes nende eest igapäevaselt haiglates ja hoolekandeasutustes hoolitsevad. Madala koroonaviiruse tüsistuste riskiga laste ja noorte massilist vaktsineerimist osaliselt teadmata kõrvaltoimetega vaktsiiniga ei pea ma hetkel mõistlikuks.

Kõike ülaltoodut arvesse võttes saab teatud ettevaatusega välja pakkuda riskigruppide ning riskigruppidega tihedas kokkupuutes oleva tööpersonali vaktsineerimise vabatahtlikkuse alusel. Vaktsiini võiks neile hüvitada riik.

Read more

Joonas Laks: Millest peaks uus Keskkonnaminister alustama?

Rene Kokk on tervislikel põhjustel tagasi astunud Keskkonnaministri kohalt. See töö ongi praeguses neoliberaalselt kallutatud ja pidevas patiseisus olevas valitsuses keerulisem kui mõnes teises. Tervis on kalleim vara, seega mõistame otsust ja soovime head paranemist Riigikogu saadikute rammusates ridades.

Keskkonnaministeerium peab olema võtmeministeerium. Meie inimeste ja majanduse tuleviku väljavaated on hetkel tugevalt seotud ressurssidega, mida pakub meile emake Maa. Nende kingitustega tuleb hellalt ümber käia ning neid ei tohi liiga kergekäeliselt ja lühiajalise tulu nimel maha parseldada. Ja kui kliimamuutuste teemaga on hetkel esiplaanil Majanduse- ja kommunikatsiooniministeerium, siis mets, jäätmed ja kohalike omavalitsuste kaasamine on piltlikult öeldes kõigi silme ees keset põrandat maas ja mitte keegi nende teemadega tegeleda ei taha.

Nii meie kui ka keskkonnaorganisatsioonid on palju kirjutanud ja loodetavasti tulevane minister on ka piisavalt hästi kursis, aga kui tal oleks vaja oma esimeste nädalate tööde nimekirja koostamisel abi, siis pakun talle järgmise lühikese nimekirja: [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Züleyxa Izmailova: kingitud tort vastu vahtimist visatud

Eesti poliitikast on saanud EKRE mängumaa. Skandaalist skandaali otsa on saanud meie riigi igapäev ja Helmede räuskamisest pidev aruteluteema. Koroonat reaalselt tõkestavate meetmete kehtestamisega on tänaseks totaalselt hiljaks jäädud. Selle asemel, et keskenduda viiruse levikuga võitlemisele, majanduse ümber korraldamisele ja kliimaväljakutsete lahendamisele on valitsuspoliitikud agaralt tegelenud totaalse juraga. See on hea moodus tähelepanu hajutamiseks kahtlastelt laenudiilidelt ja rahajagamistelt, mis ebamugavaid küsimusi tekitada võiksid ning samas ka populistidele sobiv viis end pidevalt pildil hoida.

Näiteks aktiveeris nii Mart Helme oma homofoobse sõnavõtuga, milles ta soovitas osal eesti rahvast Rootsi kolida, EKRE jaoks kohalikku venekeelset valijaskonda.
Nagu teame, oli abielu küsimuses referendumi korraldamine ka Putini valimiskampaania osa. Miks aga EKRE kremlimeelset poliitikat Eestis kultiveerib on ju selge – kohalikel valimistel loodab Helme oma parteile saada nende Eesti elanike hääli, kes ka Venemaa presidendile pöialt hoiavad. Alatu ja siseministri positsiooni ärakasutav ja täiesti vastutustundetu võte toimis. Venekeelsetes kommentaariumides leidis Helme sõnavõtt poolehoidu. Öeldi, et olgu kuidas on selle Helmega, aga seda homode asja ajab ta õigesti. Meie masti mees. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Reet Härmat: lõbu ja luksuse pärast ei peaks ükski loom kannatama!

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad, kes tegeleb väga aktiivselt selle nimel, et karusloomafarmid Eestis keelustataks, uuris iluspetsialisti ja jumestuskunstniku Reet Härmati käest, mis seisukohal on tema seoses karusloomafarmidega ning karusnahksete toodete kandmisega.

Miks sa toetad karusloomafarmide keelustamist? Miks on sinu arvates oluline, et karusloomafarmid Eestis keelustataks?

Karusloomafarmide keelustamine Eestis on nii loomade, keskkonna kui ka inimeste heaolu arvesse võttes ainus mõistlik lahendus. Samasugune on tendents ka ühiskonna suhtumises, nii Eestis kui mujal maailmas. Karusloomafarmid on keelustatud juba väga paljudes riikides üle maailma.

Kas varem mõtlesid teisiti? Kui jah, siis mis pani su meelt muutma karusnahksete toodete osas?

Varem ei osanud ma kahjuks sellele tööstusharule tähelepanu pöörata, kuna mul ei olnud kokkupuudet karusnahatoodete ja tootmisega. Teadlikkus tekkis aegamööda, info levides selgus, mis on tegelikult selle luksuskauba ja karusnahatööstuse taga. Minu garderoobis küll kasukaid ei leidunud, aga

Read more

Joonas Laks: Euroopa Rohelise Pealinna tiitel jookseb eest ära

Nädalavahetusel ilmus Tallinna linnapea artikkel, mis kommenteeris Euroopa Rohelise pealinna tiitlist ilma jäämist ja kutsus linlasi mõtteviisi muutma. Linnapea leiab, et “Rohelise pealinna tiitel ei ole lõpp-peatus vaid üks peatus paljudest.” Miks oleme aga oma peatusest juba nii mitmel korral mööda sõitnud? Kas asi on ainult meie nõukogude pärandis ja mõtteviisides, mis sellest johtuda võivad?

Linnapea viitab sellele, et Tallinnal ei ole olnud nii sujuvat arengut kui pidevalt vabalt arenenud Helsingil, Stockholmil või Kopenhaagenil ja see on sulatõsi, aga laisa tegutsemise ettekäändena on see siiski üsna nõrk. Ja kuigi ise olen küll sündinud 80-ndate lõpus, siis 1990. aastatel ehitatud teid ei saa veel minu hinnangul ajalooliselt välja kujunenuteks nimetada. Kui oma naabrite pikaaegsest kogemusest õppides teame, millist tulemust soovime, siis miks me ei võiks jätta mõne rumaluse, mida nemad on pidanud võib-olla omal nahal järgi proovima, tegemata? Fakt on see, et pidevalt autoteid laiendades ei ole võimalik autostumist peatada, veel vähem seda tagasi pöörata. Ja tegelikult keegi ju sellega ka ei vaidle. Vaieldakse hirmust, et midagi hakatakse ära võtma – et autojuhid kaotavad midagi sellega, kui loovutavad osa ruumist kergliiklejatele. Kolmandiku loovutamine võib tunduda autojuhtidele kohutava ähvardusena. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal

Read more

Liitu Eesti kõige progressiivsema erakonnaga juba täna!

Rohelised on Eesti poliitikas nagu SÕÕM VÄRSKET ÕHKU.

Esita endale küsimused – kas Sa:

* hoolid Sind ümbritsevast elukeskkonnast;

* saad aru, et inimese põhjustatud globaalne soojenemine on suurim oht meie planeedile;

* leiad, et Eesti tänane keskkonnapoliitika pole jätkusuutlik;

* toetad avatud, solidaarset ning isikuvabadusi austavat Eestit;

* mõistad, et niivõrd suur majanduslik ebavõrdsus nagu Eestis pole paratamatus, vaid seniste valikute küsimus;

* usud, et tulevik on ROHELINE ning tahad sellesse ka ise panustada…

… siis liitu Rohelistega juba täna!

Read more

Peep Mardiste: Kunda oma püssirohutünn

Tuumaenergia entusiaste koondav osaühing Fermi Energia on sihikule võtnud Viru-Nigula valla võimaliku tuumajaama võimaliku asukohana. Kuigi lubatavat tuumajaama tüüpi pole maailmas veel keegi valmis suutnud ehitada, soovib Fermi Energia, et vallavolikogu broneeriks neile kiiresti igaks juhuks magusa mereäärse kinnistu.

Grupp riskiinvestoreid ja entusiaste on pea 2 aastat ringi käinud mõttega panna Eestis püsti Euroopa esimene väike tuumajam, nn moodulreaktor. Tellitud on hulk taustauuringuid ja suheldud erinevate välisfirmadega, kes moodulreaktoreid arendavad. Omapärane on see, et kuigi Fermi Energia käib ja kiidab plaanitava tuumajaama tehnoloogiat ja ohutust, siis tegu on ennustuste või unistustega, sest ükski koostööpartneritest pole tegelikus elus sellist jaama valmis suutnud ehitada. Arvutimudelid ongi ohutud, sest seal liiguvad bitid ja baidid, mitte radioaktiivsed uraani ja plutooniumi aatomid.

Ähmasele tulevikule vaatamata tegi Fermi Energia volikogu eelmisel istungil ettepaneku, et Viru-Nigula vald annaks kiiresti osaühingu käsutusse magusa 100-hektarise mereäärse maatüki Kunda sadama kõrval. Kuna Fermi on maininud Eestis veel kaht omavalitsust tuumajaama võimalike asukohtadena, siis ilmselt soovitakse kusagil veel kahe mereäärse kinnistu broneerimist ehk hoonestusõiguse seadmist. Sellisel juhul jääks vähemalt kaks kolmest broneeringut võimaldavast vallast tühjade kätega. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »