Eestimaa Roheliste juhtide avalik pöördumine rahandusministrile, valitsusele ning Riigikogule

Lugupeetud rahandusminister, lugupeetud Vabariigi Valitsus, lugupeetud Riigikogu.

Me oleme riigina kriisis, seda ei ole teile vaja meelde tuletada. Kahtlemata on tegu keerulise ajaga ning rohelistena soovime teile jõudu ja otsustuskindlust, et mitmes mõttes äärmiselt ebameeldiv olukord võimalikult kiiresti laheneks.

Tunnustame tänase valitsuse otsust võtta vastu lisaeelarve, mille mahuks on vähemalt 600 000 000 eurot – praeguses situtasioonis on selline käik ainuvõimalik.

Pöördume täna teie poole palvega tühistada eelmise valitsuse poolt kinnitatud 171 000 euro suuruse katuseraha eraldamine abordivastasele liikumisele MTÜ Elu Marss. Seda Roheliste palvega ühinesid 72h jooksul ligi 16 000 inimest – nii suurt allkirjade hulka pole nii lühikese ajaga veel ükski teine petitsioon kogunud.

Raha eraldamine MTÜ Elu Marsile oleks praeguses olukorras äärmiselt kohatu, devalveerides nii naiste õigusi kui ka Eesti senist kurssi üldiselt. Mitte ühegi naise jaoks ei ole abort kerge otsus, vastupidi. Oleme veendunud, et parim viis abortide vähendamiseks on panustamine seksuaalharidusse. On väga hea meel tõdeda, et seni on Eesti just nii teinudki ning tulemused on silmnähtavad: abortide arv, võrreldes vabariigi taasiseseisvumise esimeste aastatega, on tänaseks vähenenud rohkem kui seitse korda.

Loodame väga, et otsustate antud rahaeralduse tühistada ning suunata see summa kohta, mis meie ühiskonda tõepoolest edasi viiks.

Read more

Kaspar Kurve: palju õnne sünnipäevaks, kallis kodumaa!

Armsad erakonnakaaslased, armsad kaasmaalased!

Täna on Eesti Vabariigi 103. sünnipäev. Palju õnne, Eesti – need kolm sõna kõlavad täna ühest küljest vägagi iseenesestmõistetavalt, teisest küljest teab iga eestlane, sõltumata vanusest, kui habras ja väärtuslik on vabadus. On suur õnn ja privileeg oma riigi sünnipäeva tähistada ning meil, eestlastel, on palju, mille üle tänulik ning uhke olla.

Meie teekond iseseisva riigini ei ole olnud lihtne, vastupidi, me oleme rahvana pidanud selle nimel väga palju kannatama. Täna saame öelda, et need kannatused on olnud seda väärt. Päevakajalisi poliitikute arvamuslugusid lugedes võib tihti jääda mulje, nagu oleks Eesti kuristiku äärel, aga tegelikkuses, sõbrad, on asjad meie riigis ju üldjoontes hästi, ärgem seda unustagem! Me oleme teinud viimaste aastakümnetega suure arenguhüppe ja võime end, tõsi, küll pisikeste mööndustega, põhjusega pidada edukaks riigiks.

Samas ei tohi me senise edu najale toppama jääda, vaja on seada uusi eesmärke, vaja on lahendada uusi väljakutseid. Me kipume tihti unustama või lausa ignoreerima fakti, et Eesti on palju enamat kui vaid kodu meie inimestele. Eesti on koduks ka meie taimedele ja loomadele, lindudele ja putukatele…imeliselt toimivatele ning mitmekesistele ökosüsteemidele – need on eestimaalased, kelle häält valimistel kuulda ei ole, kuid ilma kelleta poleks siin ka inimesi, ilma nendeta ei tähistaks me täna ka Eesti sünnipäeva. On kriitiline, et me arvestaksime ka selle vaikse, kuid elutähtsa osaga meie riigist, õnneks on veel meil täna mida ja keda kaitsta. Tehkem seda!

Read more

Kaspar Kurve: Kaja Kallas, ärge tehke Trumpi!

Ilmselt ohkasid paljud kergendusega kui EKRE, Isamaa ja Keskerakonna koalitsioon (lõpuks) lagunes. Seda tegin minagi, hoolimata sellest, et Reformierakond esindab mingeid kindlaid väärtusi, eelkõigi majanduspoliitilisi, millele ma kohe kindlasti alla kirjutada ei saa.

Algus oli ilus, uue valitsuse prioriteediks seati koroonakriisiga toimetulek, mainiti ka rohepöörde olulisust (tänases poliitilises kliimas hästi populaarne sõna – piisavalt abstraktne, et kõik erakonnad seda harukordse järjepidevusega korrutavad) ja palju muud, millega nõustuda.

Täna oleme me sügavas tervishoiukriisis, see kriis on kestnud mitu kuud ning aina süvenenud, 15.02 seisuga on haiglas üle 490 Covid-19 patsiendi. Senised meetmed ei ole töötanud ega soovitud tulemusi andnud, see peaks olema nüüdseks selge kõigile. Kõik ootavad valitsuselt konkreetseid samme, et kriisi ohjeldada, aga konkreetsusest on asi kaugel. Kaja Kallase mõtted viimases EPLi intervjuus olid kõike muud selged ja tema (poolikud) argumendid olid justkui 1:1 Trumpi kõnedest kopeeritud.Loomulikult ei ole praegusele kriisile kergeid lahendusi, mis kõigile meeltmööda oleksid. Samas on Eesti täna EL’i nakatumismäära kontekstis jõudnud TOP 5. Oleme kihutanud mööda Lätist ja Leedust, riikidest, mis end juba mõni aeg tagasi lukku keerasid – nende nakatumiste hulk väheneb (küll visalt, aga siiski kindlalt), meie oma aga aina kasvab, täpselt nagu ka haiglaravi vajavate inimeste hulk.

Read more

Piret Räni ja Kaspar Kurve: metsakaitsjad, kandideerigem omavalitsustesse!

Meie Eesti on palju rohkemat kui vaid meie inimesed. Meie Eesti on ka meie puud ja põõsad, loomad ja putukad, järved, jõed ning metsad – terved ökosüsteemid. Kutsume kõiki Eesti looduse käekäigu pärast muret tundvaid inimesi kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kandideerima, et seista üheskoos just nende eestimaalaste eest, kes valimistel hääletada ei saa, kuid ilma kelleta poleks ka meid ega meie riiki.

Teisel jõulupühal süttisid raielankidel KAH-alade mälestustuled. Interaktiivsele kaardile kogunes üle 120 koha, kus põlesid küünlad – kohalikud näitasid nii oma kokkukuuluvust metsaga, mida enam pole.

See näitab probleemi laiaulatuslikkust – üle kogu Eesti näevad inimesed, et metsi raiutakse liiga palju. Metsakaitsjaid ühendab nördimus, et RMK on otsustanud KAH-alasid ja looduskaitsealade piiranguvööndeid majandusmetsana arvestada ning majandab neid lageraiega. See ei ole paratamatus, vaid meie endi seniste poliitiliste valikute küsimus. Muutkem seda!

Read more

Peep Mardiste: Väikese tuumajaama viis probleemi

OÜ Fermi Energia üks suurosanikest, Sandor Liive ei pidanud veel Eesti Energias töötades Eestisse tuumajaama ehitamist võimalikuks. Ärilehele antud intervjuus põhjendas Liive: „Esiteks puudub meil selleks vajalik potentsiaal nii teadusuuringute kui ka töötajate poolest. Teiseks leiab selline idee Eesti ühiskonnas väga tugevat vastuseisu.“ Fermi Energia on nimetatud tugeva vastuseisu vähendamiseks püüdnud kaks aastat süstemaatiliselt luua kuvandit plaanitavast tuumajaamast kui puhtast ja probleemitust kliimapäästjast. Et vildakat inforuumi täiendada, kaardistas Eesti Roheline Liikumine väikese tuumajaamaga kaasnevad riskid viies kategoorias. 

Tuumaenergia tootmine tekitab sõltumata jaama tüübist või suurusest radioaktiivseid jäätmeid, millest arvestatav osa jääb kõrge radioaktiivsuse tõttu üliohtlikuks veel tuhandeteks aastateks. Need eluohtlikud jäätmed paiknevad kõikjal maailmas tuumajaamade ümber ladudes, kuna turvalisi lõppladestuskohti pole suudetud enam kui 50 aastaga valmis saada. Selliseks reaalsuseks tuleks valmis olla ka Fermi sihikul olevate Viru-Nigula ja Lüganuse valdadel.

Read more

Kaspar Kurve: Eesti vajab ja väärib pööret vasakule

“Kurve, sa ei saa öelda, et sa oled vasakpoolne, eestlased jälestavad vasakpoolsust, ütle parem, et tänapäevane poliitika ei pea minema vasakule ega paremale, vaid edasi või midagi taolist.” Selliseid soovitusi on mulle jagatud rohkem kui küll. Ilusad sõnad iseenesest, eksole – vasak ja parem on surnud, lähme hoopis edasi, juhhei! Siin on ainult üks probleem – need sõnad ei tähenda mitte kui midagi. Täpselt nagu ei tähenda loosung “teeme Eestile pika plaani” mitte kui midagi. Hea marketing, sellega olen nõus, aga sisutühi. Täpselt sama sisutühi nagu see, kui iga Eesti erakond ütleb, et keskkonnapoliitika peab muutuma jätkusuutlikuks.

Read more

Kaspar Kurve: kooseluseadus on eilne päev, täna taotleme abieluvõrdsust!

Eilne päev, mil toimus heameeleavaldus kõigi ebielu toetuseks, oli märgiline samm hoolivama ja emptaatlisema ühiskonna suunas. Tänases Eestis on ainumõeldav, et kõik liberaalseid väärtusi kandvad erakonnad toetavad sooneutraalset abielu.

See, et tänane valitsus ei plaanigi kooseluseaduse rakendusakte vastu võtta, ei ole vast kellelegi üllatus. Nagu ka siseministri varjamatu antipaatia ühe vähemusgrupi suunal – Helme Deutsche Welle intervjuu oli absoluutselt häbiväärne, aga EKRE liikme puhul täiesti tavaline käitumine. Üllatav ei ole seegi, et kõik läheb vanaviisi edasi, Jüri Ratases ei jätku endiselt riigimehelikkust, et Mart Helme ametist vabastada – neid põhjuseid on peaministrile antud juba rohkem kui küll ja on selge, et kui Ratas peab valima väärtuste ja peaministritooli vahel, langeb valik viimasele. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kaspar Kurve: vahet pole, milline koalitsioon tuleb, Keskerakond on juba kaotanud

Nüüdseks on juba pisut üle nädala möödunud 2019. aasta Riigikogu valimistest. Suurimaks kaotajaks on minu subjektiivsel hinnangul keskkond, aga selge on see, et keskkonnateemad eestlasi ei kõneta. See on küll raske, aga midagi pole teha- sellega tuleb leppida. Või võib-olla on õigem öelda, et Eestimaa Rohelised ja Elurikkuse erakond ei suutnud valijaid kõnetada. No vaata, mis nurga alt tahad, vahet pole, üsna nüri värk ikkagi. Kahju polegi mul mitte niivõrd neist kahest erakonnast, vaid meie loodusest, mis on meie väikese Eesti suurim väärtus. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna kirjutada.

Mind on juba tükk aega hämmastanud, kuidas täiesti marginaalsed maksusüsteemimuudatused nende valimiste põhiteemaks kerkisid. Ma tunnistan ausalt, et ehkki Reformierakond pole mulle kunagi maailmavaateliselt eriti sümpaatne olnud, siis olin varasemate valimiste kontekstis siiski aru saanud, miks neil siiani niivõrd hästi on läinud. Sellel korral ma seda aga absoluutselt ei taipa- Kaja Kallase juhitud Reformierakonnas polnud aastal 2019 mitte midagi, mis oleks vähegi intellektuaalselt huvitav või teiste ideedest kardinaalselt erinev olnud. Aga raha ja turundus teevad imesid, ma kipun ilmselt poolteadlikult ja naiivselt seda pahatihti unustama. Mind hirmutab, mida see kõik meie demokraatia ja ratsionaalsete valikute kohta ütleb, aga see on juba hoopis teine teema.

Ühesõnaga, eksisin ja üllatusin (negatiivselt) kui valimistulemused välja tulid. Kui enne 3. märtsi tundus, et Reformierakonnal pole šanssigi, siis järsku olid kõik trumbid nende käes. Mis aga juhtus viimase nädala jooksul, on nii sürrealistlik, et paneks Dali enda närviliselt vuntse siluma ja kukalt kratsima. Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon oli ilmselgelt kõige tõenäolisem ja lihtsam lahendus, Kaja Kallas ja Jüri Ratas võivad ju ETV debatis jätta mulje, et nende kahe erakonna poliitikas ja maailmavaates haigutab ületamatu kuristik, aga olgem ausad- nende erinevused on reaalsuses siiski minimaalsed.

Read more

Züleyxa Izmailova: mahetoit säästab tervist ja vähendab ravikulu

Eestimaa Rohelised on aastaid tegelenud mahepõllumajanduse propageerimise ja keskkonda säästvate tehnoloogiate kasutuselevõtu edendamisega. Tegelesime sellega ka Riigikogus olles, kuid avaliku sektori mahetoidukava ei leidnud sotside toetust ei siis ega ka edaspidi.

2016. aasta kevadel esitasid Eestimaa Rohelised, Noored Rohelised ja Eesti Roheline Liikumine Riigikogule ligi 3000 Eesti kodaniku digiallkirjaga kinnitatud ühispöördumise, milles allakirjutanud soovisid, et Eesti esindaja hääletaks Euroopa Komisjonis mürkkemikaali glüfosaadi kasutusloa pikendamise vastu. Glüfosaat on on taimemürk, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) vähiuuringute instituudi poolt tunnistatud võimalikuks vähitekitajaks inimesel ja mis tapab nii mulla- kui veeelustikku. Kuna glüfosaadi kasutamine kahjustab mulla elurikkust, on see ka otseseks ohuteguriks riigi toidujulgeolekule.

Paraku ei leidnud kodanike ühispöördumine sotsiaaldemokraadi Ivari Padari juhitava maaelukomisjoni toetust. Sotsiaaldemokraatide juhitud komisjon ei pidanud vajalikuks isegi tutvuda Maailma Terviseorganisatsiooni seisukohtadega, nende mainimisest ja arvessevõtmisest rääkimata. Eesti oli nõus Brüsselis hääletama kasvõi glüfosaadi kasutamise poolt aegade lõpuni. Äsja pikendati just Saksa sotsiaaldemokraatide häältega glüfosaadi kasutusluba viie aasta võrra.

Loe edasi ja jaga klikates artikli pealkirjal…

Read more

Pressiteade: Eesti peab tunnustama iseseisvat Kataloonia Vabariiki

oktoobril kiitis Kataloonia parlament heaks seaduse, millega luuakse Kataloonia Vabariik iseseisva suveräänse riigina. Kutsume Eesti Vabariigi valitsust ja riigikogu, lähtudes rahvaste enesemääramisõigusest, üles tunnustama iseseisvat Kataloonia Vabariiki.

Hispaania konservatiivne vähemusvalitsus ei ole midagi teinud rahumeelse lahenduse leidmiseks Kataloonia kriisile. Vastupidi, takistades rahvahääletuse läbiviimist füüsiliselt, keeldudes läbirääkimistest ja ähvardades sunnimeetmetega, on Hispaania võimud teinud kõik selleks, et pinged püsiksid ja kasvaksid.

Hispaania peaminister Mariano Rajoy püüab diktaatorlike võtetega tugevdada oma valitsuse positsiooni, õhutades vaenu, juhtimaks rahva tähelepanu kõrvale riigi majanduslikelt ja sotsiaalsetelt probleemidelt, mida ta lahendada ei suuda. Soov ja otsus niisuguse võimu alt täielikult vabaneda peaks olema mõistetav.

Usume, et Katalooniale leidub Hispaania ja teiste liikmesriikide kõrval koht Euroopa Liidu ühiskodus ning kutsume Euroopa Liidu Nõukogu ja liikmesriike töötama selle nimel. Euroopa Liidul, millele liikmesriigid on loovutanud suure osa oma suveräänsusest, ei ole moraalset õigust jääda pealtvaatajaks, nimetades Kataloonia kriisi Hispaania siseasjaks.

Read more

Glüfosaadi kasutamine tuleb lõpetada kohe!

Glüfosaat on pikaajalise ja laiaulatusliku toimega umbrohutõrje, mille poolestusaeg, sõltuvalt mullatüübist, võib olla paarist päevast mitme aastani. Inimorganismile on glüfosaat mürgine ning Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on tunnistanud glüfosaadi ka potentsiaalselt kantserogeenseks aineks.

Hiljuti avaldatud teadusuuringust selgus, et koguni 45% Euroopa muldadest saastunud glüfosaadi ja selle mürgise laguprodukti AMPA-ga. Saksamaal läbiviidud uuringus, kus jälgiti 2950 inimest leiti glüfosaadi jälgi lausa 99,6% inimeste uriinist. Kõige suuremates kogustes mürki leiti kuni üheksa-aastaste laste ja 10-19-aastaste noorukite hulgas. Mida lähemal inimesed põllumajanduspiirkondadele elasid, seda suuremad olid ka glüfosaadi kogused organismis. Liha tarbivate inimeste saastumise näitajad olid kõrgemad kui taimetoitlastel või veganitel.

Eile hääletas Euroopa Parlament glüfosaadi kasutamise lõpetamise poolt 5-aastase

üleminikuperioodiga. See samm on oluliseks märguandeks ja heaks eeskujuks täna Euroopa Komisjoni ettepanekut hääletavatele liikmesriikide esindajatele, kes otsustavad, kas pikendada glüfosaadi kasutusluba veel kümneks aastaks.

Eesti Maaeluministeeriumi ministri allkirjaga kinnitatud ametlikust seisukohast lähtuvalt on kokku lepitud, et Eesti esindaja hääletab paraku just tööstuse huve silmas pidades glüfosaadi kasutusloa pikendamise poolt.

Eestimaa Roheliste volikogu liige, ökoloog (PhD) Kai Künnis-Bereš: “Mulla mikrobioloogilised uuringud on tõestanud, et glüfosaat ja seda sisaldavad herbitsiidid hävitavad mullas häid mikroorganisme, mis on vajalikud kultuurtaimede haiguskindluse kujunemiseks. Teadusuuringud näitavad taimehaiguste olulist intensiivistumist glüfosaadi kasutamisel avamaal ja kasvuhoonetes, mis omakorda tingib saagi päästmiseks tõeliselt mürgiste kemikaalide kasutamise. Pole tõestatud ka glüfosaadi ohutus inimese tervisele, pigem vastupidi.”

Eestimaa Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova: “Ma ei tea, kas asja taga on Eesti ametnike teadmatus või lihtsalt keskkonnavaenulikkus ning rahva tervist mittetähtsustav seisukoht, aga Eesti otsus glüfosaadi kasutusluba pikendada on äärmiselt kahetsusväärne ja teadusuuringutega selges vastuolus. Ma loodan siiralt, et Prantsusmaa ja Itaalia suudavad vältida kvalifitseeritud häälteenamuse kujunemist ja glüfosaadi kasutusluba ei saa pikendust. Glüfosaadist kui umbrohutõrjevahendist rääkides peame me esile tõstma tervise ja keskkonna.”

Read more

Züleyxa Izmailova vastus Sinisele Äratusele

vastus noornatsidele: PRUUN EI OLE UUS ROHELINE

13. augustil 2017 esitas end rahvuskonservatiivse ideoloogia kandjaks nimetava parlamendierakonna noortekogu BNS’ile teate, milles väidetakse, et Eestis seisavad rohelise ilmavaate eest vaid rahvuslased.

Mis on ju omamoodi naljakaski, kui võtta arvesse, et nimetatud erakonna äsja ilmutatud “programmis” 10 Käsku ei mainita loodushoidu poole sõnagagi ja selle peamine sõnum on millegi või kellegi põlemapanemine.

Kahjuks ei pea Eesti rahva huvide eest seisjateks maskeeruva seltskonna loodusvaenulikke tegemisi kaugelt otsima hakkama, sest äsja parlamendis hääletusel olnud Eesti metsi ja looduslikku mitmekesisust kahjustava seadusemuudatuse vastu hääletas seitsmest rahvuskonservatiivsest riigikogu liikmest vaid üks.

Tõelist õõva pakkusid aga sama seltskonna väljaütlemised Riigikogus, kui menetlusest hääletati välja eelnõu, mis oleks ette näinud karusloomafarmide sulgemise kümne aasta jooksul. Rahvuskonservatiivse fraktsiooni absurdsete ja lausa labasuseni küündivate sõnavõttude hulgas oli ka arvamus, et farmiloomade elu tillukeses puuris on parem kui loomulikus keskkonnas elavatel loomadel. Loomulikult hääletas viimne kui üks ekrelane karusloomafarmide sulgemist nõudva eelnõu vastu.

Kas rühmitus, mis betoonerakondade juhtimisel võtab vastu Eesti metsi kahjustava seaduse ning mis peamiselt tegeleb vähemuste tagakiusamisega ja mõnitab Riigikogu saalist teiste liikide õiguste eest seisjaid, on loodussõbralikud rohelise ilmavaate esindajad?

Me kõik teame vastust. Eestis on vaid üks tõeliselt roheline poliitiline liikumine, mis seisab nii looduskeskkonna kui selle asukate õiguste eest; nii puhta energiatootmise kui ka inimeste õiguste eest tarbida puhast vett ja mürgivaba toitu. Eestimaa Rohelised tegutsevad nende ja paljude teistegi põhimõtete nimel vihkamise-vabalt koos inimestega nende rahvusest, soost, usust, nahavärvist ja seksuaalsest sättumusest olenemata.

Read more

Roheliste Tallinna KOV programmi avalikustamine

Meil on hea meel kutsuda teid Eestimaa Roheliste pressikonverentsile, mis keskendub oktoobris toimuvatele KOV valimistele.

Räägime sellest, millise valimisliiduga ja miks teeme enne valimisi koostööd Tallinnas, millistes valimisliitudes kandideerivad Rohelised mujal Eestis ning avalikustame oma Tallinna KOV valimiste programmi! Üritusest toimub otseülekanne ka Facebookis.

Kohtumiseni juba teisipäeval, 8. augustil kell 11.00 kohvikus Sinilind!

Read more

Kaspar Kurve: Kodanikupalk ehk vasak- ja parempoolsuse tervitatav surm

Eestis on – minu jaoks – kolm tõsiseltvõetavat parlamendierakonda: Reformierakond, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Olen korduvalt püüdnud aru saada, aga tulutult Isamaa ja Res Publica Liidu ning Vabaerakonna sisust. Komplimendid neile, kes seda suudavad. Mis puudutab EKREt, siis odava populismi fenomeni mingil määral mõistan, aga erakond, mis 21. sajandil suudab praktiliselt ainult immigrantidest ja traditsioonilisest perekonnast räusata, peaks olema, ja õnneks ongi, Eesti poliitikamaastikul tegelikult irrelevantne.

Suur osa netikommentaatoritest ning «eluülikooli» doktorantidest viimase väitega loomulikult ei nõustu, see on loogiline ning nende panust Eesti arengusse intelligentsete ja muidu sisukate kommentaaridega ei tohi kindlasti alahinnata – huumor on meie üldiselt melanhoolses või lausa depressiivses kliimas alati tervitatav ja tervistav.

Parlamendivälistest erakondadest pean loomulikult ainsana tõsiseltvõetavaks rohelisi,   mistõttu kuulun ma ju isegi Eestimaa Rohelistesse. Samas annan endale aru, et meil on enda nii-öelda aktuaalseks tegemiseks vaja veel väga suur töö teha – mäletab ju suurem osa eestlastest rohelisi (tegelikult teenimatult) Strandbergi-aegse flop’ina ning praegu teatakse meid peamiselt keskkonnaaktivistidena.

Jah, keskkonnasõbralikkus ei ole mitte ainult meie, vaid peab olema Eesti ja terve maailma üks kõige olulisematest prioriteetidest. Aga Eestimaa Rohelised ei ole keskkonnaliikumine, vaid poliitiline erakond, kellel on oma visioon kõiges, alates haridus- ja sotsiaalpoliitikast ning lõpetades majanduspoliitikaga. Ja viimasest peamegi rääkima, sest just efektiivne majanduspoliitika, tahame seda tunnistada või ei, on hästifunktsioneeriva ja terve riigi vaieldamatu alus.

Read more

Kaspar Kurve: kõik heterod LGBT paraadile!

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et igasugused paraadid, nagu ka LGBT-paraad, mulle tegelikult ei meeldi. Samuti ei meeldi mulle igasugused meeleavaldused. Samuti ei meeldi mulle igasuguste petitsioonide kirjutamine või allkirjastamine. Samuti ei meeldi mulle tegelikult see, et feminism kui selline üldse eksisteerib ja sellest igal pool pasundatakse.

Aga ometi lähen ja marsin laupäeval uhkelt mööda Tallinnat koos LGBT-kogukonnaga. Ometi olen pea igal Rail Balticu vastasel ning metsade või karusloomade kaitsmise meeleavaldusel kohal. Ometi kirjutan alla kodanikupalga pilootprogrammi petitsioonile, abivajajatele ravikanepi reaalselt kättesaadavaks tegemise petitsioonile jne. Ja ometi pean ennast tänapäeva Eestis feministiks ning toetan kahe käega soolist võrdõiguslikkust ja traditsiooniliste soorollide kadumist.

Natukene vastuolulised eelmised lõigud, aga las ma selgitan.

21. sajandi Eestis ei peaks olema vastandumist nagu hetero vs LGBT või nagu naine vs mees. Ühisnimetaja mõlemal juhul peaks olema lihtsalt inimene. Seksuaalsus ega sugu ei peaks siinkohal absoluutselt teemasse puutuma, nagu ka raamatu puhul, loeb inimese juures sisu, mitte «kaas», eriti arvestades, et selle kujundust inimene ise niikuinii määrata ei saa.

21. sajandi Eestis ei peaks olema diskussiooni Rail Balticu teemal, mis on tehnoloogiliselt eelmise sajandi ja majanduslikult rohkem kui küsitav projekt.

21. sajandi Eestis ei peaks inimesed tulema tänavale, et meie riigis lõpeks ennenägematu metsade raie.

21. sajandi Eestis ei peaks inimesed kirjutama petitsioone, et patsiendid, kelle hädadele kanep pakuks leevendust, seda ka reaalselt endale lubada saaks.

Aga me kõik teame, milline olukord tänases Eestis tegelikult on. Ning ebatolerantsuse ja lolluse vastu peab võitlema, isegi siis, kui osa vahendeist selles võitluses sulle just kõige sümpaatsemad ei ole.

Read more

Rahvusvaheline seminar “Taastuvenergia olevik ja tulevik” toimub täna Roheliste kontoris!

Täna, algusega kell 19.00, toimub Roheliste kontoris (Süda tänav 1, 10118, Tallinn) rahvusvaheline seminar teemal “Taastuvenergia olevik ja tulevik”. Üleminek taastuvenergiale on kahtlemata üks suurimaid 21. sajandi väljakutseid, aga ka võimalusi. Erinevatest taastuvenergiaga seotud teemadest räägivad kolm selle ala vaieldamatut eksperti:

Oras Tynkkynen – Euroopa Roheliste Partei, taastuvenergia ekspert, endine Soome peaministri nõunik.
Rene Tammist – Eesti Taastuvenergia Koja juhataja
Marko Kaasik – Eestimaa Rohelised juhatuse liige, kliimateadlane.

Üritus toimub inglise keeles ning on kõigile tasuta. Kohtade arv on piiratud, lisainfo ning registreermine Facebookis:
https://www.facebook.com/events/236393763526340/

Kohtumiseni täna õhtul!

Read more
Translate »