Kutsume riigikogu erakondi toetama abieluvõrdsust

Eestimaa Rohelised ootavad abieluvõrdsuse petitsiooniga, mille on loetud päevadega allkirjastanud pea 25 000 Eesti inimest, liituma ka riigikogu erakondi.

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova: “Meie algatus on erakondadeülene. Tunnustame erakonna Eesti 200 otsust algatusega ühineda ja kutsume jätkuvalt ka teisi erakondi loobuma poliittehnoloogiatest ning koonduma inimlike väärtuste kaitseks. Kaja Kallase eilses intervjuus väljendatud seisukoht, et samast soost paaridel ei peaks olema õigust abielule, väärib kindlasti ümbermõtlemist. Oleme täna riigina selles hetkes, kus peame otsustama, kas minna vihkamise või headuse teed. See kumma poole valib Eesti suurim opositsioonipartei, on ühiskonnale väga suure mõjuga.

“Tänases poliitilises kliimas on abieluvõrdsuse toetamine ainuvõimalik tee end liberaalsena määratleva erakonna jaoks” ütles roheliste esimees Kaspar Kurve. “Meie eesmärk on saata antud petitsiooniga tugevaim võimalik sõnum, mis päädiks reaalse seadusandliku muudatusega ja annaks ka samast soost paaride õiguse abielluda .”

Petitsioon on lugemiseks ning allkirjastamiseks leitav rahvaalgatus.ee keskkonnas.

Read more

Perekonnaseaduse petitsioon täitub rekordkiirusel kogudes paari päevaga 22 000 allkirja

Roheliste algatatud erakondadeülene petitsioon perekonnaseaduse muutmiseks, et võimaldada abielu ka samast soost paaridele, allkirjastati rahvalgatusportaalis rekordkiirusel – kogudes esimese ööpäevaga 6000 inimese toetuse ja täna õhtuse seisuga oli allkirja andnud pea 22 000 inimest ning see arv kasvab pidevalt.

“Ühiskond on andnud üliselge sõnumi, millest ei ole enam võimalik mööda vaadata,” ütles roheliste esimees Kaspar Kurve. “Meil on väga hea meel näha allkirju andmas ning petitsiooni jagamas ka teistesse erakondadesse kuuluvaid inimesi, mis näitab selgelt, et ühised väärtused on päevapoliitikast suuremad.”

“Meie eesmärk on seaduse muudatuse abil lõpetada inimeste diskrimineerimine. See võib olla ka meie viimane võimalus samast soost paare perekonnaseadusega kaitsta,” ütles partei teine juht Züleyxa Izmailova.
“Õiguskantsler Ülle Madise teatas reedel “Aktuaalses kaameras”, et pärast kevadist abielureferendumit pole riigikogul enam võimalik perekonnaseadust ilma uue referendumita muuta. Seega jätkame allkirjade kogumist ja kutsume kõiki erakondi meie algatusega liituma ja seda levitama. Saadame koos valitsusele sõnumi, et Eesti on avatud, solidaarne ning empaatiline riik, kus vähemuste õigused on kaitstud.

Read more

Perekonnaseaduse petitsioon kogus päevaga 5000 allkirja

Meie petitsioon perekonnaseaduse muutmiseks kogus loetud tundidega poolteist tuhat allkirja.

Eestimaa Roheliste algatatud petitsioon perekonnaseaduse muutmiseks, nii et abielu oleks määratletud kahe täiskasvanu vahelise liiduna, sõltumata inimeste soost, on kogunud loetud tundidega enam kui tuhat allkirja, mis tähendab, et Riigikogu on kohustatud teemat arutama.

“Ehkki petitsiooni algatasid Eestimaa Rohelised, on algatus erakondadeülene ning petitsiooni on oodatud toetama ning levitama kõik Eesti liberaalseid ning isikuvabadusi austavad erakonnad,” kommenteeris roheliste esinaine Züleyxa Izmailova. “Me peame ühiskondlikult ning ka poliitiliselt saatma sõnumi, et Eesti on avatud, solidaarne ning empaatiline riik, kus vähemuste õigused on kaitstud.”

“Selline allkirjade torm näitab selgelt, kui palju on Eestis progressiivselt mõtlevaid ja häid inimesi,” ütles roheliste esimees Kaspar Kurve. “Meie eesmärk on teha antud petitsioonist läbi aegade edukaim rahvaalgatus, mis päädiks ka reaalse seadusandliku muudatusega.”

Kliki artikli pealkirjal, et leida otselink rahvaalgatus.ee portaalis olevale algatusele.

Read more

Izmailova ja Kurve: Abieluvõrdsus kõigile!

Kerime ajas mõned aastad tagasi. Aasta on 2014, kuupäevaks üheksas oktoober ning kooseluseaduse kolmas ning viimane lugemine on Riigikogu saalis edukalt läbitud. Riigikogu esine upub lilledesse, president Ilves kuulutab juba mõne tunni pärast kooseluseaduse välja ja sõnab “inimõigusi austavas ühiskonnas on ka samasoolistel paaridel õigus elada pereelu ning mitte kogeda ühiskonna halvakspanu ja ebavõrdset kohtlemist.” Tundub, et aastaid ühiskonda lõhestanud küsimus sai lõpu ning Eesti astus märgilise sammu avatuma, solidaarsema ning empaatilisema ühiskonna suunas…edasi lugemiseks klõpsa pealkirjal

Read more

Algatasime petitsiooni perekonnaseaduse muutmiseks

Eestimaa Rohelised algatasid rahvaalgatus portaalis erakondadeülese petitsiooni, mille eesmärk on samast soost paare diskrimineeriva perekonnaseaduse muutmine ja võrdse kohtlemise tagamine.
Züleyxa Izmailova: “Praegu kehtiv perekonnaseadus ei ole minu hinnangul põhiseadusega kooskõlas ja on meie ühiskonnaliikmete suhtes diskrimineeriv. Seaduseelnõude algatamise pall on parlamendiparteide käes, meie veel Riigikokku kahjuks ei kuulu. Kui petitsioon kogub suurel hulgal allkirju, on riigikogu kohustatud seda menetlema.”
“See, et üks tsiviliseeritud riik aastal 2020 endiselt LGBT õiguste üle debatti peab, ei tee meile au,” ütles roheliste esimees Kaspar Kurve, “aga seda on tänases Eestis paraku vaja teha ning rohelised seisavad alati inimõiguste ning võrdse kohtlemise eest. Mul on hea meel, et oleme ühiskonnana liikunud sammu edasi ning täna pole teemaks enam pelgalt kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmine, vaid abieluvõrdsus.”… loe edasi klõpsates pealkirjal

Read more

Kunstnik ja metsakaitsja Piret Räni

Piret Räni on kunstnik ja fotograaf, kes kuulub EER volikogusse ning viimasel ajal kujundab Roheliste veebibännereid. Piret tegutseb ka keskkonnaaktivistina, kuulub Päästame Eesti Metsad aktiivi hulka ning oli üks 16. augustil toimunud Metsameeleavalduse korraldajatest.
Oma kodulehel tutvustab Piret Räni ennast niimoodi: “Olen kunstnik, illustraator, disainer, fotograaf, kirjutan lasteraamatuid – tegelen erinevate loomevaldadega, mis kõik asuvad teksti ja pildi vahel. Mu loomingut ühendab ugrimugri maailmapildi kandmine ja soov inimese ja looduse omavahelist suhet muuta nii, et hoolivus looduse suhtes tuleks esiplaanile, mitte ei mattuks inimkonna poolt viljeldava ressursimajanduse alla. Ma olen ka feminist ja tegelenud võrdõiguslikkusega – see on sama teema teine külg. Et hoolivust oleks ka teiste inimeste suhtes. Alati tuleb kõikides suhetes jälgida, et nõrgemal positsioonil olija oleks hoitud.”
Kuidas juhtus, et kunstnik jõudis poliitikasse?… edasi lugemiseks klõpsa pealkirjale

Read more

Rohelised: Metsavalimisteni on jäänud täpselt aasta

Eestimaa Rohelised kutsuvad kõiki metsast, loodusest ja oma laste tulevikust hoolivaid inimesi tegema järgmistest kohalike omavalitsuste valimistest metsavalimised moodustades rohelised valimisnimekirjad üle kogu Eesti, et astuda koos välja meie metsade kaitseks.

Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas ning selleks ei pea olema erakonna liige. Üles seatavate nimekirjade pikkus ei ole piiratud ja kautsjoni ei pea tasuma.

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova: “Arvestades tänaseid arenguid, kus erinevais paigus üle Eesti kohalikud sõdivad oma kodumetsa raiumise vastu kõikvõimalike vahenditega ja on ette võtnud isegi kohtutee, on aasta enne valimisi õige aeg ka poliitiliste hoobade kasutamist planeerima hakata. Kohalikel valimistel kehtib põhimõte, mida pikemad nimekirjad, seda rohkem hääli, mida rohkem hääli, seda rohkem kohti volikogudes ja suurem võimalus kaitsta kogukonnametsi ja elanike huvisid.”

Nädala alguses algas allkirjade kogumine lageraiete referendumi petitsioonile. Petitsiooni on nelja päevaga allkirjastanud 650 inimest.
…loe edasi klikates pealkirjal

Read more

Sotsiaalselt tundlik maali- ja performance’i kunstnik Fideelia-Signe Roots

Fideelia-Signe Roots on sotsiaalselt tundlik maali- ja performance’ikunstnik. Aastal 2017 kaitses ta Eesti Kunstiakadeemias doktoriväitekirja „Naine kui kangelane“. Feministliku suunitlusega kunstniku-uurimuses vaatles Fideelia kontekste, kus naised tõusevad esile kangelastena. Fideelia on esinenud nii kodu- kui välismaistel näitustel alates 1997. aastast.
Oma seosest loomadega räägib kunstnik järgmist: “Doktoritöö kirjutamise ajal võtsin kassi. See ootamatu käik muutis mu naisõigusluse keskset vaatenurka. Olin varemgi ökofeminismiga tuttav, kuid saades teadlikuks loomakaitses valitsevast olukorrast laienes mu huvi loomaõigustele. Oma kunstipraktikas ma loomaõiguste temaatikat seni kasutanud ei ole, aga seoses hiljutise hoiukassi Kant Nurrkäraka viibimisega ARSi Kunstilinnakus hakkasid mõtted ka selles suunas liikuma. Mind huvitab sügavam side ja teineteisemõistmine inimese ja looma vahel. Nüüdseks on mul neli kassi.”Fideelia, kas me siis võime piltlikult öelda, et kass võttis Su käekõrvale ning tõi Roheliste erakonda loomakaitse valdkonda vedama?… loe edasi klikates loo pealkirjale

Read more

Rohelised toetavad abielu kahe täiskasvanu vahel, soost sõltumata

Rohelised võtsid esimese erakonnana Eestis vastu ametliku seisukoha, millega toetatakse kahe täiskasvanud inimese vahelist abielu, sõltumata nende soost.

Erakond Eestimaa Rohelised volikogu võttis reedel, 9. oktoobril, Eesti Rahvusraamatukogus toimunud koosolekul vastu poliitilise avalduse, milles esimese erakonnana Eestis toetatakse kahe täiskasvanud inimese abielu, sõltumata nende soost. Ühtlasi mõisteti hukka EKRE kavandatav rahvaküsitlus abielu määratlemise teemal. Mul on au ning väga hea meel selliste vaadetega erakonda juhtida,” sõnas roheliste esimees ning avalduse autor Kaspar Kurve. “See on märgilise tähtsusega otsus nii meie erakonna kui ka Eesti poliitika jaoks laiemalt. Ma väga loodan, et teised erakonnad, kes ennast liberaalsetena määratlevad, järgivad meie eeskuju. On piinlik, et üks tsiviliseeritud riik aastal 2020 sellistel teemadel, nagu LGBT õigused, üldse veel debateerima peab.” [..]

Loe avalduse täisteksti klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised algatasid petitsiooni, millega kutsutakse valitsust küsima referendumil rahva arvamust lageraiete kohta

Rohelised algatasid petitsiooni, millega kutsutakse valitsust küsima referendumil rahva arvamust lageraiete kohta

Erakonna Eestimaa Rohelised volikogu kiitis 9. oktoobril Rahvusraamatukogus toimunud koosolekul heaks petitsiooni, millega nõutakse rahva arvamuse küsimist lageraiete kohta referendumil, mis toimuks 2021. aasta kohalike valimistega samal päeval ehk 17. oktoobril.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Võit või valus läbikukkumine – kas Tallinnast saab Euroopa Roheline Pealinn?

Juba täna selgub, milline linn saab 2022. aasta Euroopa Rohelise pealinnaks.
Nagu teame võistleb tiitli nimel ka sel korral Tallinn. Finaali ja auhinnatseremooniat saab igaüks jälgida otse Euroopa Komisjoni veebist.

Finaali jõudmiseks tehti kandideerimistaotluses lubadusi, mis jätavad Tallinnast aga märksa eesrindlikuma mulje, kui reaalsuses seda näha võib.
Näiteks on taotlusse on kopeeritud peatükid Roheliste algatatud Säästva Energiamajanduse ja kliima tegevuskavast, kuid mille kinnitamise ja rakendamiseni pole praegune linnavõim tänasenigi jõudnud. Veelgi enam, tegevuskava kinnitamine jäeti Tallinna Linnavalitsuse istungi päevakorrast viimasel hetkel välja.

Samuti veel rakendamata Säästva Liikuvuse Strateegiast kopeeriti taotlusse ka kavatsus suurendada märkimisväärselt jalgrataste kasutust Tallinnas. Selle kohaselt peaks juba viie aasta päras vähemalt 50% kõigist liikumistest Tallinnas ja Harjumaal toimuma ühistranspordi, jalgsi või jalgrattaga…

loe edasi klikates pealkirjal

Read more

Komisjon ei toeta ilutulestiku rangemat regulatsiooni (ettekanne lisatud)

05.05.2020 toimunud Riigikogu majanduskomisjoni istungil arutati Erakond Eestimaa Rohelised 2028 kodaniku allkirjaga petitsiooni “Ilutulestik ilma ohvriteta”.

Esimeseks üllatuseks oli see, et Riigikogu juhatus määras menetlejaks Majanduskomisjoni, kuigi petitsiooni mõte on kaitsta tervist ja julgeolekut ning vähendada saastet. Majanduskomisjon sisuliselt petitsiooni ei toetanud ja suunas petitsiooni edasi Majandusministeeriumisse. Kohal olnud ministeeriumi esindaja sõnul võtab seaduse muudatuse tegemine tavaliselt aega kaks aastat. Suunates eelnõu Majandusministeeriumisse palus komisjoni esimees Sven Sester mitte kiirustada… edasi lugemiseks klõpsa pealkirjal

Read more

Rohelised taunivad EKRE taganemist Rail Balticu projekti kriitikast

Eestimaa Rohelised heidavad Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale ette taganemist enda valimisprogrammist, millega oldi selgelt vastu Rail Balticu uue trassi rajamisele. Roheliste hinnangul oleks olemasoleva raudteevõrgustiku rekonstrueerimine ja vesinikrongide soetamine Euroopa rohelise kokkuleppe vahenditest praktiline ning nutikas rahapaigutus majanduslanguse mõjude pehmendamiseks.

Olemasoleva taristu kasutamise ideed sisaldas ka EKRE mullune parlamendivalimiste programm: “Lõpetame Rail Balticu projekti ja loome kvaliteetse raudteeühenduse Euroopaga, kasutades maksimaalselt juba olemasolevat raudteetaristut.” Edasi lugemiseks klõpsa pealkirjal…

Read more

Europarlamendi fraktsioonid hoogustavad kliimakriisi

“Arvestades kliimaalase hädaolukorra tõsidust ja vähest aega, mis meil on kliimakatastroofi ärahoidmiseks jäänud, täiesti ebaadekvaatne kulutada avaliku sektori raha fossiilkütuse projektidesse, kui samal ajal peaks Euroopa investeerima hoopis energiatõhususse ja taastuvenergiataristusse ning vesiniktehnoloogiasse. Märkimist väärib ka fakt, et kliimavaenulik otsus sündis konservatiivsete paremäärmuslaste ja sotside ning nende vahele jäävate keskmike koostööst,” ütles Roheliste liider Züleyxa Izmailova.

“Euroopa Kliimafondi tööstuskonsultantide uue uuringu kohaselt ei vaja Euroopa varustuskindluse tagamiseks uut gaasi infrastruktuuri ning 29 miljardi euro kulutamine PCI nimekirjas olevale 32 gaasiprojektile täiesti tarbetu.” [..]

Loe edasi ja leia viited uuringutele klikates artikli pealkirjal.

Read more

Izmailova: Reformierakond ajab jälle kärbseid pähe

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova hinnangul on Reformierakonna tegevus lasteaia kohatasude kaotamise osas paljuski mitte ainult vastuoluline, vaid ka populistlik.

“Võimul olemisega harjunud parteide tegevus on kohati täiesti ajuvaba. Näiteks lubasid viimastel riigikogu valimistel Kaja Kallas ja Reformierakond lasteaia kohatasude kaotamist. Kahjuks või õnneks jäi reform valitsusest välja, kuid nõuab Tallinnas opositsioonis olles oma riigikogu valimiskampaanias välja käidud lubaduse – lasteaia kohatasu kaotamise täitmist,” ütles Izmailova BNS-ile.

“Jääb arusaamatuks, miks ei täida Reformierakond valijatele antud lubadust neis omavalitsustes, kus võimul ollakse. Näiteks Tartus, kus nad värskes koalitsioonis sotsidega võidukalt teavitavad, et kohatasu ei tõsteta. Mis pole muidugi kaugeltki sama, mis algselt lubatud kohatasu kaotamine,” märkis Izmailova. “Sisuliselt on tegu populistliku, lennukilt raha loopimise lubadusega. Sest kõik ei vaja kohatasust vabastust. Lisaks võivad taolisel meetmel olla ka väga halvad regionaalpoliitilised tagajärjed. Eriti just väiksemate ja suuremate omavalitsuste konkurentsis, andes veelgi suuremat hoogu linnastumisele.” [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander Laane: Tervishoid on meie kõigi asi

Leiame tervishoiule lisaraha, et see kasvaks arenenud riikidele omase 9%ni SKPst. Ühe võimalusena näeme vabatahtlikku lisa- või täiendkindlustust, aga ka ressursitasude suunamist tervishoidu. Tänasel päeval ei kata tervishoiule eraldatav raha ilmselgelt kasvavaid vajadusi sõltumata sellest, kuidas seda vähest jagada. Lisaraha peaks eelkõige minema ennetusse ( et lisanduks tervelt elatud aastaid), teadustulemuste kiiremasse rakendamisse (uued ravimid, ravimeetodid) ja elukohalähedasse taastus- ja järelravisse, et arstide heast tööst võimalikult palju kasu oleks.

Vabastame ettevõtete kulutused haiguste ennetusele, tervishoiule (sh ravi ja ravimid), taastusravile, hambaravile ning (omaste)hooldusele erisoodustusmaksust, et ettevõtted saaksid hoolitseda oma töötajate ja nende lähedaste tervise eest parimal võimalikul moel.

See toob tervishoidu lisaraha, vähendab haiguspäevi ja töötajate stressi ning vabastab ettevõtted ebaõiglasest ning mittevajalikust maksust.

Ühtlasi peab hakkama sammhaaval vähendama tööaja riikliku normi 40 tunnilt 32 tunnile nädalas, luues nii eeldusi efektiivsemaks tööajakasutuseks, paindlikemaks töölepinguteks, kaugtööks ja töövõime tagamiseks pikemateks aastateks. Tööajanormi vähendamine ei tähenda, et vähem või rohkem töötada ei tohi.

Read more

Kas ainult Hispaania siseküsimus?

Kataloonia on Hispaania riigi koosseisus olev autonoomne piirkond. Autonoomse piirkonna eesmärk Hispaanias on tagada ajaloolistele piirkondadele ja rahvustele teatud määral iseseisvus. Autonoomseid piirkondi on Hispaanias 17. Lisaks katalaanidele ja baskidele on Hispaanias mitmeid (sh sõltumatust omanud) rahvaid allutatud hispaania ülemvõimule.
Nüüd, kus üks rahvas Hispaanias soovib tagasi saada oma iseseisvust (Kataloonia oli iseseisev 1640–1652, 1678 ja 1701–1714), on hämmastav, et Eesti juhtivpoliitikud ja riigiaparaadi juhid pigem toetavad Hispaania terviklikkust kui ühe rahvuse iseseisvuspüüdlusi. Huvitav, 20 aastat tagasi, kui olime samas seisus, oli meile samuti oluline tugi. Nüüd, kus katalaanid on samas olukorras, keeldume katalaane avalikult toetamast kuna selline on Euroopa ametlik poliitika.

Lihtne on jaanalinnu kombel pea ära peita ja teha nägu, et küsimus ei puutu meisse ning see on ühe riigi siseasi. Samas kui riigi keskvõim kasutab julmalt jõustruktuure oma rahva vastu, siis küsin miks nüüd ei seista euroopalike väärtuste eest?

Euroopa suurriikidele on kataloonia iseseisvuse küsimus valus küsimus. Andes ühele rahvusele iseseisvuse võivad seda tahta ka teised. Lisaks on küsimus keeruline kuna tuleb mõtelda läbi ja leida vastused küsimustele:

Kas Euroopa Liidu riigist eralduv osa jääb automaatselt Euroopa liidu osaks või mitte?
Kuidas jagunevad rahalised õigused ja kohustused jagunevate vahel?
Kui pikk oleks jagunemise protsess ehk mis eeldused, ja mis rahade arvelt, oleks vaja enne luua, et eralduv piirkond saaks riigina jätkuvalt toimida?
Kas peaks olema mingid alampiirid (rahvuse suurus, oma keel, kaua peab olema rahvus eralduvas piirkonnas elanud vms), millest lähtuvalt on eraldumine ja uue riigi teke mõistlik?
Kui suur protsent (70%, 75%) piirkonna elanikest peab olema iseseisvuse poolt, et see väljendaks selgelt selle rahva tahet?

On selge, et sellele vastasseisule on vaja leida rahulik lahendus. Kui kaks osapoolt on läinud tülli, siis on vaja kolmandat osapoolt, kes aitab leida lahendust. See oleks Eesti, kui Euroopa eesistuja, esmaülesanne aidata leida lahendust Euroopa sees tekkinud olulisele probleemkohale. Vägivald ja probleemi ignoreerimine ei ole lahendus.

Kaido Vetevoog
Nõmme kandidaat nr 1430

Read more

Pedofiilia ja poliitika

Ajakirjanduse hiljutine kajastus pedofiiliast Eestis ja selle tohutust ulatusest toob välja kinnistunud suundumuse – tegeletakse hoopis tagajärgede, aga mitte ennetusega. 2010. aastal esitasid rohelised paljude lastekaitseorganisatsioonide soovil seaduseelnõu, mis oleks aidanud 14- kuni 16-aastaseid lapsi kaitsta pedofiilide eest. Kui praegu saab täiskasvanuid kuni viieaastase vangistusega karistada alla 14-aastaste noortega vahekorda astumise ja nende kaasamise eest suguühendusest erineval viisil sugulise kire rahuldamisele, siis eelnõu oleks tõstnud lapseealise vastava vanusemäära 16. aastani. Lisaks pakkusid rohelised, et mitme maa eeskujul võiks arusaamatuste vältimiseks lisada klausli, et partnerite vanusevahe ei peaks ületama viit-kuut aastat.
Praegugi riigikogus esindatud erakonnad hakkasid aga rääkima noorte omavahelisest seksist, mida seadus ei käsitle ega peagi käsitlema. Ilmselt oli see tehtud tähelepanu kõrvalejuhtimiseks ja sisulise arutelu vältimiseks. Ning nii nad hääletasidki seaduseparanduse maha. Selle pedofiilide tegevuse mittepiiramise otsuse langetasid Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond ei üritanud kahte esimest «lapsesõpra» isegi takistada – valdavalt nad lihtsalt pugesid peitu ega hääletanud. Ehk siis, nagu seletas Põhja prefektuuri lastekaitseteenistuse vanem Reimo Raivet Postimehes: 40-aastase mehe seks näiteks 15-aastase tüdruku või ka poisiga on paraku moraalselt küsitav, aga juriidiliselt korrektne.

Read more

Rohelised toetavad Kataloonia referendumit

Erakond Eestimaa Rohelised toetab Kataloonia referendumi läbiviimist.

Referendum on igati hea otsedemokraatlik võimalus rahva tahte väljaselgitamiseks. Roheliste aseesimees Aleksander Laane selgitas: “On silmnähtav, et pinged keskvalitsuse ja Kataloonia vahel on kasvanud liiga suureks. Probleeme ei tohi ignoreerida, kuid katalaanide valitud esindajate tegevust ei tohi ka jõuvõtetega maha suruda. Me loodame, et vaatamata referendumi tulemusele alustatakse sisulisi ja katalaanide tahet austavaid läbirääkimisi keskvõimu ja katalaanide vahel. Ainult läbirääkimistel on võimalik leida mõlemaid pooli rahuldav ning rahumeelne tee.” Rohelised kutsuvad üles keskenduma põhilisele, mis inimesi ühendab – puhtale õhule, puhtale joogiveele, metsade ja viljarikka mulla kaitsele. Need väärtused määravad suuresti ära iga riigi rikkuse või vaesuse juba lähitulevikus. Põhiväärtustele keskenduda saab vaid rahumeelsete ja üksteise tahet austavate läbirääkimiste tingimustes.

Eestimaa Rohelised juhatus

Read more
Translate »