Marko Kaasik: Franco vari Hispaania kohal

Läinud aasta juunis Hispaanias võimule tulnud sotsialistid on valmistanud pettumuse, askeldades sisepoliitilise kriisi rahumeelse lahendamise asemel selle kallal, kas ja kuhu möödunud sajandil surnud diktaator Franco säilmed ümber matta. Või on tegemist teadliku püüdlusega kustutada rahva mälust häirivad paralleelid täna riigis toimuvaga?

14. oktoobril mõistis Hispaania kohus pikad vanglakaristused üheksale Kataloonia rahva poolt valitud juhile, keda süüdistati mässu õhutamises. Rahvusvahelises inforuumis pälvis see sündmus esialgu suhteliselt vähe tähelepanu, langedes ajaliselt kokku Türgi kallaletungiga Süüria kurdidele ja painavate läbirääkimistega Brexiti suluseisu murdmiseks. Kuid Kataloonia jaoks olnuks halvemat ajastust raske ette kujutada: järgmisel päeval möödus 79 aastat sellest, kui Francole allutatud marionettkohtu otsusel hukati Kataloonia iseseisvuslaste liider Lluis Companys. Temale pühendatud memoriaali juures Barcelonas tähistavad Kataloonia valitsuse liikmed seda kurba, kuid innustavat tähtpäeva igal aastal. Nüüd siis keset tänavarahutuste kaost, mille uus kohtuotsus esile kutsus. Andkem au Euroopa leppele, mis ei luba enam inimesi hukata, aga poliitiliselt motiveeritud vangistusedki ei vii rahule ja kriisireguleerimisele lähemale. [..]

Loe pikemalt klikates artikli pealkirjal.

Read more

Muutusteks on vaja uusi inimesi

Statistika kohaselt kajastasid USA meediaväljaanded kliimakriisi kogu aasta jooksul kokku vähem, kui kunigliku beebi sünniga seotud lugusid ühes nädalas.Kodumaise meedia sarnane statistika oleks ka huvitav, kuigi samas vägagi kurvastav, arvestades kogu agooniat, millesse järjepidev kliimakriisi teema vältimine meid surumas on. Paar päeva tagasi avaldas ühe Eesti mõistes suure väljaande ajakirjanik artikli teemal, kelle VASTU TEMA ARUST Euroopa Parlamendi valimistel hääletama peaks. Ta tegi pikki keerdkäike, kuidas ühele või teisele betoonerakonnale oma ainsat häält andes, peamiselt siis EKRE vastu olla.
Ja oh seda lihtsameelsust, artiklis nimetab ta ühe suurerakonna vastu hääletamist läbi teisele suurparteile hääle andmise, mitte vähem kui PROTESTIKS.
Kahjuks langeb liiga suur hulk inimesi sellise demokraatiat õõnestava agitatsiooni lõksu usus, et nede hääl lähebki protestiks. Tegelikult ei lähe.

Read more

Rasmus Lahtvee: hea lubaja saab ikka hääled, isegi kui valija nende teostamatust mõistab

Järjest avaldatavate teadetega võimalike uute erakondade loomisest kaasneb vist üsna paratamatult ka võimenduv isikustatud süüdistuste laine nii nende uute algatuste kui ka vanade „kartellierakondade“ esindajate suhtes.

Süüdistuste sisu kõigub alates mittemidagiütleva umbmäärasuse väljendamisest kuni liigse äärmuse rõhutamiseni ütleja retoorikas. Ükskõik millise poliitilise mängija väljendatud iga mõte omandab korraga kommenteerijate hinnangupendli mõlemad amplituudasendid sõltuvalt kommenteerija ehk tulevase „valija” isiklikest vaadetest.

Enne valimisi kõlavate üha uute valimislubaduste järgi võibki maailm tunduda ütlemata lihtne, kus kõik probleemid lahenevad lihtsustatud valikute seast selle kõige õigema loosungiga kaasa minnes. Langetame aktsiisi, tõstame pensioni, lõpetame immigratsiooni, langetame makse, tõstame palkasid jne – kuni valimisteni selliste must-valgete lubaduste loetelu ainult kasvab! Kahjuks on tegelik elu märksa värvilisem, et mitte öelda rohkemates hallides toonides ja päriselu probleemid ei lahene ühte võluhooba vasakule või paremale nihutades. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Izmailova: kõlakojastunud Facebooki algatused ei kandu reaalsusesse

Peaasjalikult Facebooki gruppides toimuvates aruteludes sünnib palju häid ideid, aga kuna nendes maailmavaatelistes kõlakodades jääb puudu algatusvõimest ja teotahtelised noored veedavad aega pigem Instagram’is ning YouTube’is, ei kandu värsked mõtted päris ellu, leiab Eestimaa Roheliste esimees ja Tallinna abilinnapea Zülexya Izmailova.

Kui eelmiselt kohalike omavalitsuste (KOV) valimistel otsustasid Eestimaa Rohelised teha sotsiaalmeediakampaania “Neoonrohelised”, siis jätkus sellele nii kriitikuid kui ka kiitjaid. Mõnede poliitvaatlejate hinnangul oli tegemist sisutu poliitpalaganiga. Teiste arvates suutsid roheliste muusikavideod kõnetada noori paremini kui varasemad poliitkampaaniad, mis lubasid värskelt valimisõiguse saanutele uut skatepark’i või paremaid huviringe.

Roheliste esimehe Zülexya Izmailiova sõnul oli Eestimaa Roheliste olukord enne viimaseid valimisi suhteliselt nutune. “Rohelisi marginaliseeriti ja peavoolumeedia ei kajastanud meie tegemisi,” kirjeldab Izmailova. Seejuures polnud kiita ka erakonna rahaline seis, mis ei lubanud rohelistel teha tavapärast plakatikampaaniat.

Rohelistel oli vaja teha kampaania, mis tõmbaks pilke, oleks kuluefektiivne ja tooks erakonna meediapilti. [Loe edasi klikates artikli pealkirjal]

Read more