Pressiteade: Roheliste juht Züleyxa Izmailova ei jätka Tallinna abilinnapeana

Eestimaa Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova andis täna teada otsusest lahkuda abilinnapea kohalt, et pühenduda Roheliste erakonna edasiviimisele ning liikmeskonna kasvatamisele. Linnavalitsuse koosseis seega väheneb, kuid Eestimaa Roheliste ja Eesti Keskerakonna koalitsioonilepe jääb püsima.

Roheliste juhi Izmailova sõnul ei kao rohelised kuhugi ära, vaid hoiavad jätkuvalt Tallinna Linnavalitsuse tegevusel silma peal. „Roheliste eestvedamisel sai lühikese aja jooksul ära tehtud palju. 3 miljonit eurot investeeringuid päikeseparkide rajamiseks eesmärgiga vähendada CO2 emissioone, Tallinna liitumine pestitsiidivabade linnadega võrgustikuga puhtama ja ohutuma keskkonna tagamiseks ning eesrindlik otsus ühekordsetest plastnõudest loobumiseks avalikel üritustel on vaid mõned väga olulised ja laialdase positiivse mõjuga muudatused, mida pooleteise aastaga korda jõudsime saata“ kommenteeris Izmailova koostööd Tallinna Linnavalitsuses Keskerakonnaga.

Izmailova tõi oma otsuse põhjuseks, et ei ole kaugeltki rahul Roheliste tulemusega Riigikogu valimiselt ning kavatseb erakonnas olulisi muudatusi teha, et Rohelised edaspidi poliitikamaastikul suuremat jõudu omaksid. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste üldkogu toimub 27. aprillil MTÜ Mondo ruumides

Eile otsustas Erakond Eestimaa Rohelised juhatus, et 27. aprillil toimuv korraline üldkoosolek toimub Telliskivi Loomelinnakus asuva Mondo MTÜ ruumides.

Lisaks tavapärastele päevakorrapunktidele nagu 2018 majandusaasta aruande kinnitamine ja valitavate kogude valimine, on päevakorras ka erakonna esimehe valimised ning sellega seoses põhikirjamuudatuse ettepaneku arutamine. “Euroopa Roheliste erakondade perel on traditsioon valida erakonna juhi positsioonile kaks inimest korraga – üks mees ja üks naine,” avab ettepaneku sisu erakonna praegune juht Züleyxa Izmailova. “Meie põhikiri seda hetkel ei võimalda, kuid olles juhatuses seda teemat arutanud, oleme jõudnud järeldusele, et see võiks olla mõistlik nii erakonna enda kui ka ühiskonna arengu seisukohalt. Võrdõiguslikkus ei ole ühesuunaline tänav ja seda tasub meeles pidada,” täiendab Izmailova.

Erakonna aseesimees Kaspar Kurve: “Rohelistena oleme nii enda tegude kui sõnavõttudega inspireerinud väga paljusid inimesi keskkonnateemadel rohkem sõna võtma ning oma kodukoha eest seisma. Meie eesmärk on järgmise nelja aasta jooksul veelgi enam pakkuda lahendusi probleemidele, millega peame igapäevaselt juba praegu, aga ilmselt ka tulevikus silmitsi seisma. Rohelised on ainuke progressiivne jõud Euroopas, mis suudab pakkuda alternatiivi tõusvale populismile ja vastandumisele.” [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Marko Kaasik: Head kaasvõitlejad!

Umbes 6 tunni pärast on selged tänaste valimiste tulemused. Sõltumata
sellest, millised need meie jaoks on, läheme kindlalt edasi ja järgmine
suur ülesanne on juba mai lõpus: Euroopa Parlamendi valimised!

Oleme selgelt tõusuteel. Nendeks valimisteks esitasime umbes kolm korda pikema nimekirja, kui eelmisteks, ja osalesime mitu korda rohkemates debattides. Praktiliselt kindla peale annab see meile tugevama toetuse, kui 2015. aasta 0,9% häältest. Samas on üldine olukord keerulisem. Meie kõrval on keskkonna peatükis kattuva programmiga Elurikkuse Erakond, Vabaerakond on teinud vähemalt retoorikas pöörde jätkusuutliku arengu suunas ja ka senised suured, eelkõige sotsid, on läinud suuresti sama peale välja. See on aja märk: inimarengu sõltuvus elukeskkonnast on teravamalt päevakorral, kui kunagi varem.

See on meie võit, kui järgmine Riigikogu koosseis teeb korrektiive senises praktikas Põxiti ja püsimetsanduse suunas, aga selleks peab avalik surve tänaval ja meedias veelgi tugevnema. Tselluloositehase planeeringu tühistamine, teaduse rahastamise eelotsus ja Keskkonnainspektsiooni iseseisvuse säilimine valitsuse plaanide kiuste on need edulood, millele peab järgnema veel kümneid ja võibolla sadu üksikotsuseid, mis lõppkokkuvõttes viivad suurte muutusteni. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eestimaa Rohelised kandidaat Aul Pedajas: “Raske on kõike Eestis toimuvat lihtsalt käed rüpes pealt vaadata.”

Aul Pedajas on Eestimaa Roheliste ridades Riigikogusse kandideeriv sügava liikumispuudega ning voodisse aheldatud mees, kelle suurimaks sooviks ongi just puudega inimeste probleeme Eestis lahendada. Aul on kõrgharidusega ning viite võõrkeelt valdav peagi kahe lapse isa. Arvutiga töötab ta häälkäskluste abil ning tema igapäevane töö ongi seotud IT alaga. “Olen väga rahul, et mul üldse töö on, kuigi alati võiks seda rohkem olla, sest praegune töötasu ei võimalda mul mu varsti neljaliikmeliseks saavat peret ära toita.”

Mõte Riigikogusse kandideerida tuli nii, et mul läks väga raskeks kõike Eestis toimuvat lihtsalt käed rüpes pealt vaadata. Rääkisin oma kandideerimise võimalikkusest nii kodus kui ka erakonnas ja kuna see mõte leidis poolehoidu, siis nii läkski. Kindlasti soovin tegelema hakata puudega inimeste probleemidega. Elasin 18 aastat USA-s ja kaks aastat Saksamaal ning pean ütlema, et Eestis on selles valdkonnas veel palju teha. Näiteks erihoolt vajavate inimeste olukord on siin kohe väga kole. Võimalik, et valituks osutudes hakkaksin tegelema ka kodanikupalga ja rahvusküsimustega. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Jakko Väli: Eesti mets vajab puhkust lageraietest

Kui Arno isaga metsa jõudis, oli viimane palgipuuks sobiv kuusk juba maha võetud. Selliselt võiks parafraseerida meie metsades – eriti just riigimetsas –täna toimuvat.

Eesti metsade üleraie on juba aastaid avalik saladus, kuid nii keskkonnaministeerium kui RMK väidavad avalikkusele, et kõik on kõige paremas korras. See, kuidas maksumaksja nimel ja raha eest tegutsevates asutustes žongleeritakse arvude ja statistikaga – see on omaette meisterklass.

Eestimaa Rohelised koos teiste Eesti metsa kaitseks loodud ühingutega suudavad kogu selle pokazuha taga näha ka metsa. Me mõistame hukka selle, et üha suurema dividendi nimel riigieelarvesse sulgevad võimupoliitikud silmad ning lasevad ennast statistilisest vahust uimastada. Artikli maht ei võimalda kogu seda absurdi välja tuua, kuid kogu see hinnanguline metsa juurdekasv koos värskelt raiutud lankide arvestamisega metsa hulka kannab vaid ühte eesmärki: metsatööstuste huvides oleks veel rohkem raiuda. Neid see puude taga olev mets ei huvita, nad vajavad tooret ja palju.

Koostatavasse metsanduse arengukavasse aastani 2030 surutakse sisse raiemahtu 15 miljonit tihumeetrit aastas. Kui aga arengukava töögrupis hakati arutama punkti „Riigimetsa roll erinevate hüvede tagajana“, siis oli tubli ametnik eemaldanud sõna „riigi“. Samas on riigimetsa ja erametsa roll olemuslikult täiesti erinev. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: Sissetoodud radioaktiivsete jäätmete matmine pole patriotism!

rakond Eestimaa Rohelised on kategooriliselt selle vastu, et radioaktiivseid jäätmeid, mis sisaldavad uraani ja tooriumi, hakataks matma Sillamäe sadama piirkonda või mistahes Eesti paika. “Me ei taha, et see probleem enne valimisi tähelepanu alt välja jääks,” selgitas Ida-Virumaal kandideeriv Roheliste juhatuse liige Timur Sagitov avalduse sisu. Tegemist on ettevõtte NPM SIlmet poolt Sillamäel haruldasi metalle sisaldava toorme töötlemise radioaktiivsete jääkidega, suurusjärgus 500 tonni. Nagu on avalikuks tulnud, pidid need jäätmed liikuma tagasi USAsse ehk riiki, kust on pärit tooraine. Kuigi tooret Eestisse toonud ja jäätmed USAsse transportida lubanud ettevõte on pankrotis, pole valitsuse otsus radioaktiivsed jäätmed Eestisse jätta mitte kuidagi põhjendatav. Eriti pettumustvalmistav on Reformierakonna ja Isamaa ministrite juhtimisel tegutseva Keskkonnaameti leplikus sellise kava suhtes. Rohelised nõuavad valitsuselt selget kinnitust, et neid radioaktiivseid jäätmeid Eestisse ei maeta! [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Oskar-Aleksander Lesment: Minu unistuste Eesti

Olgu siinsed mõtted ankurdatud tõdemusse, et täna ja siin seda kirjutamas, elan mina kellegi Unistuste Eestis.

Minu unistuste Eestit eristab praegusest alateadlik hüpe lühinägeliku kasumi saamisest stoilisesse väärikusse. Vankumatu rahu, mis tuleneb sisemisest teadmisest ja teadlikkusest, oma juurte tunnetamisest ja nende austamisest. Usun, et selline meelestatus annab kindlameelse, prohvetliku ja vankumatu julguse vaadata tulevikku, vormides olevikku sellele vastavaks. Unistan, et ka saja aasta pärast suudetakse unistada tuleviku Eestist tänades oma esivanemaid unistamist soosiva oleviku eest.

Unistuste Eestis on Eesti kodanikel ühtsed juured, mis ulatuvad aastatuhandete hämarusse ja millest võrsub stoiline ja põhiväärtustes vankumatu identiteet. Unistuste kodanikel valitseb hinges ja olemuses rahu, kuhu saab raskuste tekkides pöörduda selleks, et emotsioone ja ärevust maandada. See oleks ühtlasi siinsete inimeste moraali ja kõlbeliste normide läte. See rahu kannaks igikestvuse pitserit. Elanikud oleksid kindlad, et rohkem aega tagasi, kui nad ette kujutada oskaksid, elasid nende esivanemad, kes tundsid samasugust rahu. See oleks põlvkondade sidusus ja eestluse säilimine jäbi aegade. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

KAI KÜNNIS-BERES: Looduskeskkond jääb tsivilisatsioonile alla

Olen oma Vooremaal elanud vanaisa suure pere ainus järeltulija ja minu missioon on oma esivanemate talupojatarkust ja peremehetunnet ehk vastutust oma maa ja tegude eest alal hoida.

Olen oma Vooremaal elanud vanaisa suure pere ainus järeltulija ja minu missioon on oma esivanemate talupojatarkust ja peremehetunnet ehk vastutust oma maa ja tegude eest alal hoida.

Üha enam näen ma bioloogi-ökoloogi ja veeteadlasena kuidas looduskeskond tsivilisatsioonile alla jääb. Eriti ilmekalt avaldub see Tallinnas, kus elan. Aga keskkonnast mittehoolivaid plaane ja arendusi, nagu hiiglaslik 15-aastase puidutarne garanteeritusega ja heitvett Emajõkke suunava tselluloositehase riiklik eriplaneering Tartumaale ja Rail Baltic, tuleb viimasel ajal ridamisi. See näitab selgelt, et riigikogus puudub looduskeskkonna, puhta vee ja toidu, tervislike elutingimuste eest seisev jõud.

Tegelikult puudub ka teadmine ja ohutaju, milliste tulemusteni võib viia looduskeskkonda hoolimatu ja hävitav suhtumine. Meie veekogud on talunud aastakümneid inimtegevusest tulenevat koormust ning nende ökosüsteemide taluvuspiir on juba künnist ületamas. Veel veidi ja järvede põhjast kaob hapnik, surevad põhjaloomad, siis kalad. Metsatööstuse masinapargi võimsuse hüppeline kasv, harvesteride kasutuselevõtt, on järsult suurendanud ulatuslikke lageraideid, mida Vooremaalgi arvukalt kohata võib. Tõeline peremees oma metsaga nii ei teeks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Andres Jaadla: Mis meid vaeseks teeb?

Mullu kallines elekter ja tõusid üürihinnad. Kaugkütte hind rühib samuti ülespoole, mõnel pool Eestis tabas tarbijaid aasta alguses lausa 30% küttehinna tõus – ühel hetkel peame nentima, et pärast eluasemekulude tasumist ulub rahakotis tuul, kirjutab erakonna Eestimaa Rohelised esinumber Lääne- Virumaal Andres Jaadla.

Vaesusest kõneldakse aina rohkem. Pöörase kiirusega kasvavad hinnad, mis trügivad ühte ritta maailma esimetropolidega, sunnivad igalt poolt kärpima, ainult et energiavaesusest pole Eestis eriti palju räägitud. Ometi on tõsi see, et liigagi tihti peab Eesti pere elektri- või küttearve tasumiseks kõhu kõrvalt näpistama. Energiavaesus on nimelt majapidamise olukord, kus ei suudeta taskukohaste kulutustega elamut piisavalt kütta või muid energiateenuseid tarbida. Eestis energiavaesuse defineerimisel on oluline klimaatilistel põhjustel ebapiisava kütmise aspekti rõhutamine, aga ka muude energiateenuste aspekt on oluline, sest majapidamised kasutavad energiat ka söögi tegemiseks, valgustamiseks, kodutehnika ja IT-ja kommunikatsiooniseadmete kasutamiseks, mille puudumine või ebapiisav tarbimine avaldaks mõju majapidamiste elukvaliteedile. Kõige hullemal juhul võib energiavaesus aga maksta koguni elu, nii nagu juhtus ühes maaperes, kus elektrimüüja lülitas tasumata arve tõttu voolu välja, pere hakkas kasutama küünlaid – kui saatusliku põlenguni, kus said surma ema ja kaks väikest last.[..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Pressiteade: Rohelised Jaaganti spekulatsioonidest

Roheliste ametlik vastus Postimehes avaldatud spekulatsioonile seoses Vakra võimaliku lõputöö plagiaadiga.

Eile ilmus Postimehe Jaaganti Valimisradaris spekulatsioon võimalusest, et info Vakra lõputöö plagiaadi kohta on jõudnud Eesti Ekspressi toimetusele erakonnalt Eestimaa Rohelised ja Elurikkuse parteilt.

Siinkohal soovin kinnitada, et Rohelisteni jõudis info sotsiaaldemokraatliku erakonna liikme, keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra võimalikust pettusest alles Eesti Ekspessis avaldatud loost.

Eestimaa Rohelised pole antud info lekitamise taga ja Rohelised on erakond, kes madalate poliitmängudega ei tegele. Meie eesmärk on olla esimene puhas riik, mille eeldusteks on nii puhas keskkond kui ka puhas südametunnistus.

Olgu üheselt öeldud, et keskkonnavaldkonna õõnestamine on kahjulik kogu Eesti keskkonnaliikumisele ja pole kuidagi Eestimaa Roheliste huvides.

Read more

Roheliste esinaine andis teada oma kavatsusest esitada erakonna juhatusele ettepanek seada teda 2019 Riigikogu valimistel peaministrikandidaadiks

Head sõbrad, liitlased ja toetajad, kes mind rohelise aktivistina hea sõnaga tervitanud olete ja pöialt hoiate!
Aitäh, iga sooja sõna ja südamliku tervituse eest, mille läkitanud olete. Ma ei jõua kõigile isiklikult vastata, kuid kinnitan, et olen teie heatahte soovid tänutundega vastu võtnud.
Tee mida mööda olen kõndima hakanud, pole minu ega lähedaste jaoks lihtne väljakutse. Kuid kui keegi küsib, ei kahtle ma hetkegi, et olen õigel teel. Sest me ei saa käed rüpes oodata, et keegi teine hakkaks meie laste elamisväärse tuleviku nimel tegutsema. See oleks tühi lootus.
Tänan teid, et olete olemas ja annate endast märku. See mõjub alati julgustavalt ja annab head lisaenergiat, mida selles katsumuses kunagi liiga palju pole.
Tänan ka kõiki teid, kes lisaks sõnalisele toetusele on otsustanud koos minuga reaalsesse lahingusse minna, et juba paari kuu pärast viia roheline mõtteviis tasakaalustavaks jõuks järgmise parlamendi koosseisu.
Tänan kõiki vabatahtlikke, kes te oma oskuste ja teadmistega parema tuleviku nimel pingutate.
Suur aitäh teile, kes te olete vaprad ja toetate rohelisi meie riigikogu nimekirjas kandidaatidena. Tean, et mõnele tuli see otsus kergelt, kuid mitmed teist pidid eneses teatud tõkked ületama, enne kui veendumus sammu vajalikkusest kindlust leidis. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eesti peab toetama Euroopa Komisjoni puhta planeedi visiooni

*Avaldame keskkonnaorganisatsioonide avaliku pöördumise peaministrile ja keskkonnaministrile täies mahus ka oma lehel, sellest kirjutame omalt poolt ka erakonnana sellele alla.*

Maailma vastutustundlike riikide ja nende juhtide tähelepanu on olnud juba nädal aega Poolas toimuval kliimakonverentsil ning püsib seal veel
nädalapäevad. Sealsete arutelude tulemusena oodatakse maailmaliidritelt
eelkõige siduvat kokkulepet selles, kuidas täita 2015. aasta Pariisi leppega võetud kohustused.

Kokkuleppe saavutamise vajalikkusele annab kaalu kaks kuud tagasi
avalikustatud valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) eriraport. Meenutame, et selle prognoosi kohaselt toob globaalse kliima soojenemine üle 1,5 kraadi piiri Celsiuse järgi kaasa arvatust veelgi ekstreemsemad tagajärjed, millega toimetulek käib inimkonnale üle jõu. Vahetult enne konverentsi algust võttis Euroopa Komisjon vastu pikaajalise strateegilise visiooni “Puhas planeet kõigile” (“A Clean Planet for All”), millega kutsub riike üles ühinema. Selle eesmärk on jõuda 2050. aastaks nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni. Seegi on üks oluline abinõu Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmiseks. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal või külastades Keskkonnõiguste Keskuse kodulehte www.k6k.ee

Read more

Küllike Reimaa: Võtame tuleviku tagasi!

Ma ei tea, millal päike oma põlemise lõpetab ja ma ei tea, millal inimesed, riigid ja rahvad üksteise kõrid läbi närivad, et toita majanduse kasvu püha allikat, sõjatööstust. Kuid ma tean, et maavarad, nii ka põlevkivi, saavad ükskord otsa ja need ei taastu kiiresti, ehk mitte üldse inimkonna eluea jooksul. Seetõttu meie slogan “võtame tuleviku tagasi” peegeldab kõige täpsemalt seda, kus me oleme ja kuhu tahaksime jõuda.

Ma ei arva, et põlevkivi kaevandamise ja põletamise saab lõpetada kohe ja kiiresti, nipsust, kuid see peaks olema meie mitte liiga kauge eesmärk, kui me ei taha oma Põhja- Eesti maa-alust õõnsaks uuristada, ükskõik kui kõrgele me põlevkivist ära kasutatava energia hulga viime. Samas ma ei arva, et meie energiatulevik peaks olema aatomienergias.

“Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030” järgi on 2013.aasta koondbilansi andmetel Eesti põlevkivimaardla varu 4750,4 miljonit tonni. Praegu on Eesti energia kaevandusmaht 15,01 miljonit tonni aastas ja kogu Eesti kaevandusmaht 20 miljonit tonni. Kuigi Enefit toodab energiat ka tuulest, veest, päikesest, prügist ja biomassist, on selle osakaal Eesti elektritootmise mahust mitte eriti suur. 2005 aastal oli taastuvatest energiaallikatest toodetav energia 18%, planeeritud oli see tõsta 20% -ni aastaks 2020.

Auveres väidetavalt saaks toota 50 % osas taastuvast biomassist.[…]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Pressiteade: Roheliste üldkogu avas valimiste hooaja Õpetajate Majas

Erakond Eestimaa Rohelised üldkogu toimus samaaegselt Presidendi poolt valimiste välja kuulutamisega 1. detsembril 2018 Õpetajate Majas.

Erakond Eestimaa Rohelised erakorraline üldkoosolek toimus 1. detsembril Tallinna Õpetajate maja Magistri saalis. Samas majas tegutses ka Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus 1918. aastal, seega igati väärikas koht, kuhu tulevase riigijuhtimise küsimuste arutamiseks liikmeid kokku kutsuda. Sealsamas tähistatakse vastuvõtuga erakonna kaheteistkümnenda tegutsemisaasta algust.

Üldkoosolekul võeti vastu uus põhikiri ja kinnitati uus üldprogramm, mis on erakonna tööplaan järgmiseks kümnendiks. Uus põhikiri, mille alusel on piirkondade moodustamine ning seal ka hääletuste korraldamine märksa lihtsam. Erakonna erinevatele kogudele tekkis juurde otsustusvabadust. Üldprogramm kinnitab erakonna pühendumust meie riigi keskkonna ja rahva kaitsel. Lisaks põhidokumentide vastuvõtmisele valiti ka uus juhatus.

Uude juhatusse osutusid valituks Johanna Maria Tõugu, Kai Künnis-Beres, Fideelia-Signe Roots, Ulvi Koop, Helina Tilk, Marko Kaasik, Timur Sagitov, Kaspar Kurve, Steve Truumets, Joonas Laks, Aleksander Laane ja Olev-Andres Tinn ja Züleyxa Izmailova. Roheliste juhatuses on alates tänasest 6 naist ja 7 meest.

Loe pikemalt klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste üldkoosolek ja sünnipäev 1.12. Õpetajate Majas

Lugupeetud Erakond Eestimaa Rohelised Liige.

Oled palavalt oodatud osalema meie erakorralisel üldkoosolekul, kus kinnitame uue põhikirja, üldprogrammi ja juhatuse ning räägime eelolevatest valimistest ning erakonna ja Eesti tulevikust laiemalt. Suur tänu kõigile, kes on oma tulemisest teada andnud või oma volituse saatnud! Kes seda pole veel teinud, palun võtke minuga ühendust (56 479 412). Liikmemaks palun tasuda Erakond Eestimaa Rohelised Swedbanki kontole: EE072200221029698609.

Päevakord:
10:00 – 11:00 Registreerimine, kvoorumi kontroll
11:00 – 11:30 Avasõnad ja päevakorra kinnitamine
11:30 – 12:00 Põhikirja muudatuste kinnitamine
12:00 – 12:30 Uue üldprogrammi kinnitamine
12:30 – 13:00 Riigikogu 2019 valimisplatvormi põhisõnumite esitlemine
13:00 – 13:30 Juhatuse aruanne ja uue juhatuse valimine
13:30 – 14:30 Lõuna
14:30 – 16:00 Hääletamistulemuste teatavaks tegemine, lõppsõnad ja avatud mikrofon.
(paus)
18:00 – 22:00 Erakonna sünnipäeva tähistamine, viimase kahe aasta jooksul erakonnaga liitunute tutvustus, kõned, üllatusesineja, viktoriin, püstijala buffee jpm.

Loe pikemalt klikates artikli pealkirjal.

Read more

Izmailova: Eesti on põlevkivienergeetika tõttu EL-i must lammas

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova sõnul on Eesti enda põlevkivienergeetika tõttu Euroopa Liidu (EL) patuoinaste seas.

“Eesti on rahvusvahelisel areenil ilmutanud kiiduväärset progressiivsust, kuid tegelikud teod kodukamaral on paraku hoopis teistsugused. Seda näitab ilmekalt ka praeguste arengukavade koostamise ambitsioonitus,” teatas Izmailova BNS-ile. “Oleme oma raiskava põlevkivienergeetika tõttu Euroopa Liidu punaste laternate seas, kuid selget tegevuskava ja tahet olukorra otsustavaks muutmiseks ei paista kuskilt.”

“Praeguste parlamendierakondade pikaajaliselt välja kujunenud mõttemallide juures on pea lootusetu anda eesmärkide saavutamisele ja nende ületamisele uut arenguimpulssi. Otse vastupidi, riigile kuuluv Eesti Energia kavandab Lüganuse valda uue põlevkivikaevanduse rajamist,” märkis Izmailova ja küsis retooriliselt, kas Eesti ikka on veel Pariisi leppe osapool.

“Inimtekkeline kliimamuutus on tänase maailma suurim väljakutse, millega toime tulemiseks on maailma riigid sõlminud kliimamuutuse raamkonventsiooni ja sellest tulenevad lepped,” selgitas Izmailova. “Viimaste hulgas on tähtsaimal kohal Pariisi lepe, millega maailma riigid on võtnud eesmärgi hoida inimtekkeline soojenemine märgatavalt alla 2 kraadi ja võimalusel 1,5 kraadi piires.”

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheline Reede alustab

Black Friday ehk “must reede” on jõulueelne allahindluskampaania, mis sai alguse USA-s 1952. aastal. See on tänupühale järgnev päev, mil algab jõuluostude tegemise hooaeg, nii et kaupmehed lasevad hooajakaupade hinnad üheks päevaks või terveks nädalavahetuseks ebatavaliselt madalale. Tänavu langeb suur ostupüha 23. novembrile.

Rohelised kutsuvad üles selle päeva mõtet täielikult ignoreerima. Ja mitte ainult ignoreerima, vaid isegi selle mõtet pea peale pöörama ehk nimme vastupidiselt käituma. Külastage sugulasi, loodust, loomaaeda, muuseume või raamatukogusid, aga ärge minge mitte ühtegi poodi – kaasa arvatud veebipoodi ning isegi kui lähete, siis ÄRGE OSTKE MIDAGI!

Teeme koos Musta Reede Roheliseks!

Musta Reede Roheliseks võõpamine tähistab iganädalase Rohelise Reede kampaania algust, milles kaasa löömiseks tasub külastada meie Facebooki lehte, panna sellele “Like” ja “Follow” ning igal reedel teha Eesti jälle natukene rohelisemaks.

Read more

Züleyxa Izmailova: „Liivakastideülene koostöö on võimalik!“

Foto autor: Jörgen Norkroos

Roheliste esinaine ja Tallinna abilinnapea Zuzu Izmailova kutsub keskkonnakaitsjaid koostööle ja põhjendab, miks oli aasta eest hea minna Keskerakonnaga koos linna valitsema.

Progressi eeldus on teist moodi mõtlemise julgus ja õppimise eeldus vastuolud, mida lahendada. Seetõttu sünnivad parimad lahendused mõnikord läbi vastandlike suhtumiste konflikti – uudseid ideid tuleb kõrvutada, nende üle väidelda ja võib-olla sarvigi ragistada. Samas on hädavajalik, et vaidluse lõpuks jõutaks edasiviiva üksmeeleni, milles pannakse paika tegutsemise raamistik ja alustatakse koostööd. Vastasel juhul pole progressi, on vaid vastasseisus polariseerunud kõlakojad. Paigalseisust võib end leida nii liigsesse konflikti kaldudes kui selle iga hinna eest vältimises.

Kõikidega kõiges muidugi ühist keelt leida ei ole võimalik ega vajalik. Näiteks siis, kui koostöö eeldab enda põhiväärtustest taganemist. Rohelise maailmavaate kandjana ei astuks ma kindlasti valitsuskoalitsiooni erakonnaga, kes ei ole nõus vähendama raiemahtusid Eesti metsades või kes ohustaks mõnel muul moel eestimaalaste õigust puhtale elukeskkonnale.

Loe edasi klikates artikli pealkirjale.

Read more

Erakond Eestimaa Rohelised üldkogu toimub 1. detsembril Õpetajate Majas

Erakond Eestimaa Rohelised erakorraline üldkoosolek toimub 1. detsembril Tallinna Õpetajate maja Magistri saalis. Sama päeva õhtul tähistatakse piduliku vastuvõtuga erakonna kaheteistkümnenda tegutsemisaasta algust.

Erakorraline üldkoosolek on kokku kutsutud selleks, et teha vajalikud ettevalmistused kevadiste Riigikogu valimiste jaoks ning ajakohastada erakonna üldprogramm ning põhikiri. “Loomulikult ei pääse me ka oma valimisplatvormi tutvustamisest, aga põhiosas saab see toetuma meie erakonna pikaajalisele visioonile,” lausub erakonna volikogu esimees Kaspar Kurve.

Züleyxa Izmailova erakonna tööst poliitikate kujundamisel: “Kui roheliste seisukohti eri teemade lõikes süvitsi uurida, siis joonistub välja loogiline võrgustik, kus energeetika, majandus, tervishoid ja kõik teised poliitikavaldkonnad teineteist toetavad. Valimisplatvorm saab olema meie nelja Riigikoguaasta tööplaan. Kutsume kõiki rohelise ilmavaate esindajaid meiega liituma.”

Lisaks kõikidele erakonna tööd puudutavatele dokumentidele on üks päevakorrapunktidest ka uue juhatuse valimine. “Erakond on teinud viimase nelja aasta jooksul läbi väga suure arengu ning meie ridadega on liitunud palju uusi aktiivseid liikmeid. Seepärast oleme ka antud kogu valimised üldkoosolekul avanud,” selgitab erakonna peasekretär Joonas Laks.

Erakond Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial põhinev Eesti erakond, mis asutati Tallinnas 25. novembril 2006. Erakonna moodustamisele eelnes Rohelise erakonna algatusgrupi töö. President kuulutab välja 2019 Riigikogu valimised hiljemalt 2. detsembril.

Read more

Marko Kaasik: Nekroloog tselluloosi planeeringule

Riiklik tselluloosisaaga sai punkti
Eestimaa Rohelised tervitavad valitsuse otsust puidurafineerimistehase eriplaneeringu lõpetamiseks ja õnnitlevad kõiki võitluses osalenuid lõpliku võidu puhul!
Võidu sepistamises oli väljapaistev osa Eesti teadlastel, kes paljastasid arendajate väidetud„parima võimaliku“ tehnoloogia taga 80 aastat vana jäätmerohke väävelhappes keetmise ehk kraft-tehnoloogia ning juhtisid tähelepanu asjaolule, et selle tehnoloogia heitvee puhastamine Peipsi vesikonna jaoks sobiva puhtusastmeni ei ole vastuvõetava hinnaga võimalik.
Järgnesid tuhandete inimestega kevadised meeleavaldused Emajõe kaldal ja mujal Eestis, mille peale valitsus algatas eriplaneeringu lõpetamise. Nüüd anti üle kümne tuhande allkirjaga Tartu Apelli petitsioon ja kuude kaupa vindunud eriplaneering sai tõepoolest lõpu. Kuigi nii valitsus kui Polli ja Kohava lubavad endale mõtet jätkata määramatus tulevikus kusagil kohaliku planeeringu vormis, on vananenud tehnoloogiaga hiigeltehase ehitamise otsene oht hetkel kõrvaldatud.

Millest niisugune sündmuste käik kõneleb? […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more