Oskar-Aleksander Lesment: Minu unistuste Eesti

Olgu siinsed mõtted ankurdatud tõdemusse, et täna ja siin seda kirjutamas, elan mina kellegi Unistuste Eestis.

Minu unistuste Eestit eristab praegusest alateadlik hüpe lühinägeliku kasumi saamisest stoilisesse väärikusse. Vankumatu rahu, mis tuleneb sisemisest teadmisest ja teadlikkusest, oma juurte tunnetamisest ja nende austamisest. Usun, et selline meelestatus annab kindlameelse, prohvetliku ja vankumatu julguse vaadata tulevikku, vormides olevikku sellele vastavaks. Unistan, et ka saja aasta pärast suudetakse unistada tuleviku Eestist tänades oma esivanemaid unistamist soosiva oleviku eest.

Unistuste Eestis on Eesti kodanikel ühtsed juured, mis ulatuvad aastatuhandete hämarusse ja millest võrsub stoiline ja põhiväärtustes vankumatu identiteet. Unistuste kodanikel valitseb hinges ja olemuses rahu, kuhu saab raskuste tekkides pöörduda selleks, et emotsioone ja ärevust maandada. See oleks ühtlasi siinsete inimeste moraali ja kõlbeliste normide läte. See rahu kannaks igikestvuse pitserit. Elanikud oleksid kindlad, et rohkem aega tagasi, kui nad ette kujutada oskaksid, elasid nende esivanemad, kes tundsid samasugust rahu. See oleks põlvkondade sidusus ja eestluse säilimine jäbi aegade. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

KAI KÜNNIS-BERES: Looduskeskkond jääb tsivilisatsioonile alla

Olen oma Vooremaal elanud vanaisa suure pere ainus järeltulija ja minu missioon on oma esivanemate talupojatarkust ja peremehetunnet ehk vastutust oma maa ja tegude eest alal hoida.

Olen oma Vooremaal elanud vanaisa suure pere ainus järeltulija ja minu missioon on oma esivanemate talupojatarkust ja peremehetunnet ehk vastutust oma maa ja tegude eest alal hoida.

Üha enam näen ma bioloogi-ökoloogi ja veeteadlasena kuidas looduskeskond tsivilisatsioonile alla jääb. Eriti ilmekalt avaldub see Tallinnas, kus elan. Aga keskkonnast mittehoolivaid plaane ja arendusi, nagu hiiglaslik 15-aastase puidutarne garanteeritusega ja heitvett Emajõkke suunava tselluloositehase riiklik eriplaneering Tartumaale ja Rail Baltic, tuleb viimasel ajal ridamisi. See näitab selgelt, et riigikogus puudub looduskeskkonna, puhta vee ja toidu, tervislike elutingimuste eest seisev jõud.

Tegelikult puudub ka teadmine ja ohutaju, milliste tulemusteni võib viia looduskeskkonda hoolimatu ja hävitav suhtumine. Meie veekogud on talunud aastakümneid inimtegevusest tulenevat koormust ning nende ökosüsteemide taluvuspiir on juba künnist ületamas. Veel veidi ja järvede põhjast kaob hapnik, surevad põhjaloomad, siis kalad. Metsatööstuse masinapargi võimsuse hüppeline kasv, harvesteride kasutuselevõtt, on järsult suurendanud ulatuslikke lageraideid, mida Vooremaalgi arvukalt kohata võib. Tõeline peremees oma metsaga nii ei teeks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Andres Jaadla: Mis meid vaeseks teeb?

Mullu kallines elekter ja tõusid üürihinnad. Kaugkütte hind rühib samuti ülespoole, mõnel pool Eestis tabas tarbijaid aasta alguses lausa 30% küttehinna tõus – ühel hetkel peame nentima, et pärast eluasemekulude tasumist ulub rahakotis tuul, kirjutab erakonna Eestimaa Rohelised esinumber Lääne- Virumaal Andres Jaadla.

Vaesusest kõneldakse aina rohkem. Pöörase kiirusega kasvavad hinnad, mis trügivad ühte ritta maailma esimetropolidega, sunnivad igalt poolt kärpima, ainult et energiavaesusest pole Eestis eriti palju räägitud. Ometi on tõsi see, et liigagi tihti peab Eesti pere elektri- või küttearve tasumiseks kõhu kõrvalt näpistama. Energiavaesus on nimelt majapidamise olukord, kus ei suudeta taskukohaste kulutustega elamut piisavalt kütta või muid energiateenuseid tarbida. Eestis energiavaesuse defineerimisel on oluline klimaatilistel põhjustel ebapiisava kütmise aspekti rõhutamine, aga ka muude energiateenuste aspekt on oluline, sest majapidamised kasutavad energiat ka söögi tegemiseks, valgustamiseks, kodutehnika ja IT-ja kommunikatsiooniseadmete kasutamiseks, mille puudumine või ebapiisav tarbimine avaldaks mõju majapidamiste elukvaliteedile. Kõige hullemal juhul võib energiavaesus aga maksta koguni elu, nii nagu juhtus ühes maaperes, kus elektrimüüja lülitas tasumata arve tõttu voolu välja, pere hakkas kasutama küünlaid – kui saatusliku põlenguni, kus said surma ema ja kaks väikest last.[..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Pressiteade: Rohelised Jaaganti spekulatsioonidest

Roheliste ametlik vastus Postimehes avaldatud spekulatsioonile seoses Vakra võimaliku lõputöö plagiaadiga.

Eile ilmus Postimehe Jaaganti Valimisradaris spekulatsioon võimalusest, et info Vakra lõputöö plagiaadi kohta on jõudnud Eesti Ekspressi toimetusele erakonnalt Eestimaa Rohelised ja Elurikkuse parteilt.

Siinkohal soovin kinnitada, et Rohelisteni jõudis info sotsiaaldemokraatliku erakonna liikme, keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra võimalikust pettusest alles Eesti Ekspessis avaldatud loost.

Eestimaa Rohelised pole antud info lekitamise taga ja Rohelised on erakond, kes madalate poliitmängudega ei tegele. Meie eesmärk on olla esimene puhas riik, mille eeldusteks on nii puhas keskkond kui ka puhas südametunnistus.

Olgu üheselt öeldud, et keskkonnavaldkonna õõnestamine on kahjulik kogu Eesti keskkonnaliikumisele ja pole kuidagi Eestimaa Roheliste huvides.

Read more

Roheliste esinaine andis teada oma kavatsusest esitada erakonna juhatusele ettepanek seada teda 2019 Riigikogu valimistel peaministrikandidaadiks

Head sõbrad, liitlased ja toetajad, kes mind rohelise aktivistina hea sõnaga tervitanud olete ja pöialt hoiate!
Aitäh, iga sooja sõna ja südamliku tervituse eest, mille läkitanud olete. Ma ei jõua kõigile isiklikult vastata, kuid kinnitan, et olen teie heatahte soovid tänutundega vastu võtnud.
Tee mida mööda olen kõndima hakanud, pole minu ega lähedaste jaoks lihtne väljakutse. Kuid kui keegi küsib, ei kahtle ma hetkegi, et olen õigel teel. Sest me ei saa käed rüpes oodata, et keegi teine hakkaks meie laste elamisväärse tuleviku nimel tegutsema. See oleks tühi lootus.
Tänan teid, et olete olemas ja annate endast märku. See mõjub alati julgustavalt ja annab head lisaenergiat, mida selles katsumuses kunagi liiga palju pole.
Tänan ka kõiki teid, kes lisaks sõnalisele toetusele on otsustanud koos minuga reaalsesse lahingusse minna, et juba paari kuu pärast viia roheline mõtteviis tasakaalustavaks jõuks järgmise parlamendi koosseisu.
Tänan kõiki vabatahtlikke, kes te oma oskuste ja teadmistega parema tuleviku nimel pingutate.
Suur aitäh teile, kes te olete vaprad ja toetate rohelisi meie riigikogu nimekirjas kandidaatidena. Tean, et mõnele tuli see otsus kergelt, kuid mitmed teist pidid eneses teatud tõkked ületama, enne kui veendumus sammu vajalikkusest kindlust leidis. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eesti peab toetama Euroopa Komisjoni puhta planeedi visiooni

*Avaldame keskkonnaorganisatsioonide avaliku pöördumise peaministrile ja keskkonnaministrile täies mahus ka oma lehel, sellest kirjutame omalt poolt ka erakonnana sellele alla.*

Maailma vastutustundlike riikide ja nende juhtide tähelepanu on olnud juba nädal aega Poolas toimuval kliimakonverentsil ning püsib seal veel
nädalapäevad. Sealsete arutelude tulemusena oodatakse maailmaliidritelt
eelkõige siduvat kokkulepet selles, kuidas täita 2015. aasta Pariisi leppega võetud kohustused.

Kokkuleppe saavutamise vajalikkusele annab kaalu kaks kuud tagasi
avalikustatud valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) eriraport. Meenutame, et selle prognoosi kohaselt toob globaalse kliima soojenemine üle 1,5 kraadi piiri Celsiuse järgi kaasa arvatust veelgi ekstreemsemad tagajärjed, millega toimetulek käib inimkonnale üle jõu. Vahetult enne konverentsi algust võttis Euroopa Komisjon vastu pikaajalise strateegilise visiooni “Puhas planeet kõigile” (“A Clean Planet for All”), millega kutsub riike üles ühinema. Selle eesmärk on jõuda 2050. aastaks nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni. Seegi on üks oluline abinõu Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmiseks. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal või külastades Keskkonnõiguste Keskuse kodulehte www.k6k.ee

Read more

Küllike Reimaa: Võtame tuleviku tagasi!

Ma ei tea, millal päike oma põlemise lõpetab ja ma ei tea, millal inimesed, riigid ja rahvad üksteise kõrid läbi närivad, et toita majanduse kasvu püha allikat, sõjatööstust. Kuid ma tean, et maavarad, nii ka põlevkivi, saavad ükskord otsa ja need ei taastu kiiresti, ehk mitte üldse inimkonna eluea jooksul. Seetõttu meie slogan “võtame tuleviku tagasi” peegeldab kõige täpsemalt seda, kus me oleme ja kuhu tahaksime jõuda.

Ma ei arva, et põlevkivi kaevandamise ja põletamise saab lõpetada kohe ja kiiresti, nipsust, kuid see peaks olema meie mitte liiga kauge eesmärk, kui me ei taha oma Põhja- Eesti maa-alust õõnsaks uuristada, ükskõik kui kõrgele me põlevkivist ära kasutatava energia hulga viime. Samas ma ei arva, et meie energiatulevik peaks olema aatomienergias.

“Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030” järgi on 2013.aasta koondbilansi andmetel Eesti põlevkivimaardla varu 4750,4 miljonit tonni. Praegu on Eesti energia kaevandusmaht 15,01 miljonit tonni aastas ja kogu Eesti kaevandusmaht 20 miljonit tonni. Kuigi Enefit toodab energiat ka tuulest, veest, päikesest, prügist ja biomassist, on selle osakaal Eesti elektritootmise mahust mitte eriti suur. 2005 aastal oli taastuvatest energiaallikatest toodetav energia 18%, planeeritud oli see tõsta 20% -ni aastaks 2020.

Auveres väidetavalt saaks toota 50 % osas taastuvast biomassist.[…]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Pressiteade: Roheliste üldkogu avas valimiste hooaja Õpetajate Majas

Erakond Eestimaa Rohelised üldkogu toimus samaaegselt Presidendi poolt valimiste välja kuulutamisega 1. detsembril 2018 Õpetajate Majas.

Erakond Eestimaa Rohelised erakorraline üldkoosolek toimus 1. detsembril Tallinna Õpetajate maja Magistri saalis. Samas majas tegutses ka Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus 1918. aastal, seega igati väärikas koht, kuhu tulevase riigijuhtimise küsimuste arutamiseks liikmeid kokku kutsuda. Sealsamas tähistatakse vastuvõtuga erakonna kaheteistkümnenda tegutsemisaasta algust.

Üldkoosolekul võeti vastu uus põhikiri ja kinnitati uus üldprogramm, mis on erakonna tööplaan järgmiseks kümnendiks. Uus põhikiri, mille alusel on piirkondade moodustamine ning seal ka hääletuste korraldamine märksa lihtsam. Erakonna erinevatele kogudele tekkis juurde otsustusvabadust. Üldprogramm kinnitab erakonna pühendumust meie riigi keskkonna ja rahva kaitsel. Lisaks põhidokumentide vastuvõtmisele valiti ka uus juhatus.

Uude juhatusse osutusid valituks Johanna Maria Tõugu, Kai Künnis-Beres, Fideelia-Signe Roots, Ulvi Koop, Helina Tilk, Marko Kaasik, Timur Sagitov, Kaspar Kurve, Steve Truumets, Joonas Laks, Aleksander Laane ja Olev-Andres Tinn ja Züleyxa Izmailova. Roheliste juhatuses on alates tänasest 6 naist ja 7 meest.

Loe pikemalt klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste üldkoosolek ja sünnipäev 1.12. Õpetajate Majas

Lugupeetud Erakond Eestimaa Rohelised Liige.

Oled palavalt oodatud osalema meie erakorralisel üldkoosolekul, kus kinnitame uue põhikirja, üldprogrammi ja juhatuse ning räägime eelolevatest valimistest ning erakonna ja Eesti tulevikust laiemalt. Suur tänu kõigile, kes on oma tulemisest teada andnud või oma volituse saatnud! Kes seda pole veel teinud, palun võtke minuga ühendust (56 479 412). Liikmemaks palun tasuda Erakond Eestimaa Rohelised Swedbanki kontole: EE072200221029698609.

Päevakord:
10:00 – 11:00 Registreerimine, kvoorumi kontroll
11:00 – 11:30 Avasõnad ja päevakorra kinnitamine
11:30 – 12:00 Põhikirja muudatuste kinnitamine
12:00 – 12:30 Uue üldprogrammi kinnitamine
12:30 – 13:00 Riigikogu 2019 valimisplatvormi põhisõnumite esitlemine
13:00 – 13:30 Juhatuse aruanne ja uue juhatuse valimine
13:30 – 14:30 Lõuna
14:30 – 16:00 Hääletamistulemuste teatavaks tegemine, lõppsõnad ja avatud mikrofon.
(paus)
18:00 – 22:00 Erakonna sünnipäeva tähistamine, viimase kahe aasta jooksul erakonnaga liitunute tutvustus, kõned, üllatusesineja, viktoriin, püstijala buffee jpm.

Loe pikemalt klikates artikli pealkirjal.

Read more

Izmailova: Eesti on põlevkivienergeetika tõttu EL-i must lammas

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova sõnul on Eesti enda põlevkivienergeetika tõttu Euroopa Liidu (EL) patuoinaste seas.

“Eesti on rahvusvahelisel areenil ilmutanud kiiduväärset progressiivsust, kuid tegelikud teod kodukamaral on paraku hoopis teistsugused. Seda näitab ilmekalt ka praeguste arengukavade koostamise ambitsioonitus,” teatas Izmailova BNS-ile. “Oleme oma raiskava põlevkivienergeetika tõttu Euroopa Liidu punaste laternate seas, kuid selget tegevuskava ja tahet olukorra otsustavaks muutmiseks ei paista kuskilt.”

“Praeguste parlamendierakondade pikaajaliselt välja kujunenud mõttemallide juures on pea lootusetu anda eesmärkide saavutamisele ja nende ületamisele uut arenguimpulssi. Otse vastupidi, riigile kuuluv Eesti Energia kavandab Lüganuse valda uue põlevkivikaevanduse rajamist,” märkis Izmailova ja küsis retooriliselt, kas Eesti ikka on veel Pariisi leppe osapool.

“Inimtekkeline kliimamuutus on tänase maailma suurim väljakutse, millega toime tulemiseks on maailma riigid sõlminud kliimamuutuse raamkonventsiooni ja sellest tulenevad lepped,” selgitas Izmailova. “Viimaste hulgas on tähtsaimal kohal Pariisi lepe, millega maailma riigid on võtnud eesmärgi hoida inimtekkeline soojenemine märgatavalt alla 2 kraadi ja võimalusel 1,5 kraadi piires.”

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheline Reede alustab

Black Friday ehk “must reede” on jõulueelne allahindluskampaania, mis sai alguse USA-s 1952. aastal. See on tänupühale järgnev päev, mil algab jõuluostude tegemise hooaeg, nii et kaupmehed lasevad hooajakaupade hinnad üheks päevaks või terveks nädalavahetuseks ebatavaliselt madalale. Tänavu langeb suur ostupüha 23. novembrile.

Rohelised kutsuvad üles selle päeva mõtet täielikult ignoreerima. Ja mitte ainult ignoreerima, vaid isegi selle mõtet pea peale pöörama ehk nimme vastupidiselt käituma. Külastage sugulasi, loodust, loomaaeda, muuseume või raamatukogusid, aga ärge minge mitte ühtegi poodi – kaasa arvatud veebipoodi ning isegi kui lähete, siis ÄRGE OSTKE MIDAGI!

Teeme koos Musta Reede Roheliseks!

Musta Reede Roheliseks võõpamine tähistab iganädalase Rohelise Reede kampaania algust, milles kaasa löömiseks tasub külastada meie Facebooki lehte, panna sellele “Like” ja “Follow” ning igal reedel teha Eesti jälle natukene rohelisemaks.

Read more

Züleyxa Izmailova: „Liivakastideülene koostöö on võimalik!“

Foto autor: Jörgen Norkroos

Roheliste esinaine ja Tallinna abilinnapea Zuzu Izmailova kutsub keskkonnakaitsjaid koostööle ja põhjendab, miks oli aasta eest hea minna Keskerakonnaga koos linna valitsema.

Progressi eeldus on teist moodi mõtlemise julgus ja õppimise eeldus vastuolud, mida lahendada. Seetõttu sünnivad parimad lahendused mõnikord läbi vastandlike suhtumiste konflikti – uudseid ideid tuleb kõrvutada, nende üle väidelda ja võib-olla sarvigi ragistada. Samas on hädavajalik, et vaidluse lõpuks jõutaks edasiviiva üksmeeleni, milles pannakse paika tegutsemise raamistik ja alustatakse koostööd. Vastasel juhul pole progressi, on vaid vastasseisus polariseerunud kõlakojad. Paigalseisust võib end leida nii liigsesse konflikti kaldudes kui selle iga hinna eest vältimises.

Kõikidega kõiges muidugi ühist keelt leida ei ole võimalik ega vajalik. Näiteks siis, kui koostöö eeldab enda põhiväärtustest taganemist. Rohelise maailmavaate kandjana ei astuks ma kindlasti valitsuskoalitsiooni erakonnaga, kes ei ole nõus vähendama raiemahtusid Eesti metsades või kes ohustaks mõnel muul moel eestimaalaste õigust puhtale elukeskkonnale.

Loe edasi klikates artikli pealkirjale.

Read more

Erakond Eestimaa Rohelised üldkogu toimub 1. detsembril Õpetajate Majas

Erakond Eestimaa Rohelised erakorraline üldkoosolek toimub 1. detsembril Tallinna Õpetajate maja Magistri saalis. Sama päeva õhtul tähistatakse piduliku vastuvõtuga erakonna kaheteistkümnenda tegutsemisaasta algust.

Erakorraline üldkoosolek on kokku kutsutud selleks, et teha vajalikud ettevalmistused kevadiste Riigikogu valimiste jaoks ning ajakohastada erakonna üldprogramm ning põhikiri. “Loomulikult ei pääse me ka oma valimisplatvormi tutvustamisest, aga põhiosas saab see toetuma meie erakonna pikaajalisele visioonile,” lausub erakonna volikogu esimees Kaspar Kurve.

Züleyxa Izmailova erakonna tööst poliitikate kujundamisel: “Kui roheliste seisukohti eri teemade lõikes süvitsi uurida, siis joonistub välja loogiline võrgustik, kus energeetika, majandus, tervishoid ja kõik teised poliitikavaldkonnad teineteist toetavad. Valimisplatvorm saab olema meie nelja Riigikoguaasta tööplaan. Kutsume kõiki rohelise ilmavaate esindajaid meiega liituma.”

Lisaks kõikidele erakonna tööd puudutavatele dokumentidele on üks päevakorrapunktidest ka uue juhatuse valimine. “Erakond on teinud viimase nelja aasta jooksul läbi väga suure arengu ning meie ridadega on liitunud palju uusi aktiivseid liikmeid. Seepärast oleme ka antud kogu valimised üldkoosolekul avanud,” selgitab erakonna peasekretär Joonas Laks.

Erakond Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial põhinev Eesti erakond, mis asutati Tallinnas 25. novembril 2006. Erakonna moodustamisele eelnes Rohelise erakonna algatusgrupi töö. President kuulutab välja 2019 Riigikogu valimised hiljemalt 2. detsembril.

Read more

Marko Kaasik: Nekroloog tselluloosi planeeringule

Riiklik tselluloosisaaga sai punkti
Eestimaa Rohelised tervitavad valitsuse otsust puidurafineerimistehase eriplaneeringu lõpetamiseks ja õnnitlevad kõiki võitluses osalenuid lõpliku võidu puhul!
Võidu sepistamises oli väljapaistev osa Eesti teadlastel, kes paljastasid arendajate väidetud„parima võimaliku“ tehnoloogia taga 80 aastat vana jäätmerohke väävelhappes keetmise ehk kraft-tehnoloogia ning juhtisid tähelepanu asjaolule, et selle tehnoloogia heitvee puhastamine Peipsi vesikonna jaoks sobiva puhtusastmeni ei ole vastuvõetava hinnaga võimalik.
Järgnesid tuhandete inimestega kevadised meeleavaldused Emajõe kaldal ja mujal Eestis, mille peale valitsus algatas eriplaneeringu lõpetamise. Nüüd anti üle kümne tuhande allkirjaga Tartu Apelli petitsioon ja kuude kaupa vindunud eriplaneering sai tõepoolest lõpu. Kuigi nii valitsus kui Polli ja Kohava lubavad endale mõtet jätkata määramatus tulevikus kusagil kohaliku planeeringu vormis, on vananenud tehnoloogiaga hiigeltehase ehitamise otsene oht hetkel kõrvaldatud.

Millest niisugune sündmuste käik kõneleb? […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tallinn on läbipaistvuselt kolmas pealinn Euroopas

Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul on Tallinna kõrge koht loomulik, sest e-riigi pealinna asjaajamisel on läbipaistvus iseenesest mõistetav, kuid plaan on edasi areneda. “Kavatseme parandada Tallinna kodulehel oleva info ligipääsetavust vaegnägijatele ja –kuuljatele, avada avalikkuse tõhusamaks kaasamiseks kodulehe osalusvärav ja täiustada linnaruumi arengust ja selles kaasa rääkimise võimalustest ülevaate andmist.”

Omavalitsuste ja teiste organisatsioonide läbipaistvust hindav koostööplatvorm Dyntra paigutab Tallinna 18 Euroopa pealinna seas 3. kohale.

Läbipaistvust mõõdetakse 57 indikaatori abil, millest Tallinn vastab 38-le. Pingerea võimsaks liidriks on Madrid, Tallinna selja taha jäävad näiteks Helsingi ja Brüssel. Indikaatorid jagunevad seitsmesse kategooriasse: valitsemise läbipaistvus, info ligipääsetavus, kodanike kaasamine, finantsläbipaistvus, lepinguliste suhete läbipaistvus, linnaruumi planeerimine ja avaandmed.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Marko Kaasik: Eesti ökoriik on võimalik üksnes üleilmses ökoriikide ja -kogukondade võrgustikus

Keskkonnahoidlikult käituvatele kogukondadele tuginev ühiskond ja ühiskonna vaimne tervenemine on Eestimaa Roheliste programmilised seisukohad, mille nimel töötame. Näeme toimuvas veelgi laiemat konteksti, sest Eesti on osa Euroopast ja maailmast ning üleilmastumine toimub enneolematus tempos.

Rohelised on loomisest saati keskendunud just ühiskondlike muutuste ellukutsumisele. Selles on lihtne veenduda, kui vaadata meie varasemaid valimisprogramme – ökoriik, Šveitsi tüüpi otsedemokraatia, PÕXIT, kodanikupalk ja arusaamine inimeste ennast ohustavast käitumisest oma keskkonna hävitamisel. Meie kodude ja majanduse energiamahukuse vähendamine on alati olnud Roheliste kesksed teemad.

Vaatamata formaalsele demokraatiale on Eesti riigi sisuliselt omastanud äriühingud. Hargmaiste korporatsioonide kõrval on „omanike“ seas iroonilisel moel ka kontsern Eesti Energia, mis teoorias peaks ise olema riigi ja rahva omand. [..}

Loe edasi klikates artikli pealkirjal. Jaga kui meeldib!

Read more

Tallinn liitub pestitsiidivabade linnade võrgustikuga

Tallinna linnavalitsus otsustas tänasel istungil esitada linnavolikogule otsuse eelnõu, millega Tallinn liitub pestitsiidivabade linnade võrgustikuga. Ühendusse kuuluvad Euroopa linnad, mis tegelevad aktiivselt taimemürkide kasutamise vähendamisega.

Tallinna liitumist eestvedava abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul on ühinemise eesmärk kaitsta inimeste tervist ja keskkonda.

Osad pestitsiidivabade linnade võrgustiku liikmed, näiteks Kopenhaagen, Strasbourg, Rennes ja mitmed teised, on täielikult loobunud pestitsiidide kasutamisest avalikes kohtades, osad liiguvad mürkide minimeerimise poole. Liitumisel võrgustikuga koostab Tallinn tegevuskava pestitsiidide kasutamise lõpetamiseks avalikul alal. Ühtlasi hakkab linn läbi viima kampaaniaid, et teavitada inimesi mürkide kasutamisega kaasnevatest ohtudest.

Ühinemist on eest vedanud Tallinna abilinnapea ja roheliste esinaine Züleyxa Izmailova, kes otsust põhjendades viitas taimemürkide laastavale mõjule inimorganismile ja keskkonnale. „Uuringud on näidanud, et pestitsiidid põhjustavad eelkõige diabeeti, neuroloogilisi ja immuunsüsteemi probleeme, rasvumist, vähki ja viljatust. Euroopa Liidus kulub otseselt pestitsiidide poolt põhjustatud haiguste ravile 163 miljardit eurot aastas ehk 322 eurot iga inimese kohta. Lisades siia juurde taimemürkide põhjustatud kahju liigirikkusele ja ökosüsteemile laiemalt, on ilmne, et peame kasutusele võtma keskkonnasõbralikud ja kaasaegsed alternatiivid,“ kommenteeris Izmailova.

Lisamaterjalide lingid on lisatud artikli lõppu.

Read more

Eriraport: aeg kliimakatastroofi ära hoidmiseks hakkab otsa saama

Üleilmse kliimakaose vältimiseks vajavad ühiskond ja maailma majandus seninägematuid muutusi, on öeldud Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli esmaspäevases eriraportis.

Kliimapaneeli välja antud eriraport on kolm aastat kestnud uuringute vili. Lõpliku vormi sai see aga pärast kuu aega kestnud vaidlusi ja kauplemist teadlaste ja riigiametnike vahel Lõuna-Koreas toimunud paneeli liikmete kohtumisel. Raporti koostajate hinnangul hakkab aeg katastroofiliste kliimamuutuste vastu võitlemiseks juba praegu otsa saama.

«Esiteks on temperatuurimuutuse 1,5 °C piires hoidmisel võrreldes 2 °C-se muutusega olulisi eeliseid, kuna see vähendaks kliimamuutuste tagajärgi olulisel määral. Teiseks nõuaks vajalike muutuste enneolematu ulatus nii energiasüsteemide, maakasutuse kui ka meie transpordiviiside olulist ümber hindamist,» ütles kliimapaneeli üks juhtidest professor Jim Skea BBC uudistele.

Samas näib, et 1,5 °C sihtmärgini jõudmise lootus kipub inimkonnal aina enam käest libisema. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjale.

Read more

5 lolli ettekujutust Rohelistest

Roheline ideoloogia on ju iseenesest väga lihtne kontseptsioon – maailmavaade, mis seab fookusesse jätkusuutlikkuse. Ometi pean nii roheliste esinaisena kui Tallinna abilinnapeana pidevalt rinda pistma kõikvõimalike müütide ja valearusaamadega, mis roheliste kohta levivad.

Eks mõnes mõttes on avalikkuses ringlevate müütide rohkus arusaadav. Keskkonnasõbralikku elustiili on võimalik viljeleda väga paljudel erinevatel viisidel – kes loobub autost, kes loomsest toidust, mõni paigaldab päikesepaneelid, teine tuulegeneraatorid. Mõni hull läheb poliitikasse.

Asjatundmatumad võivad segadusse sattuda ja kõik rohelised ühte patta panna, ühe loodussõbraliku käitumismudeli põhjal kogu liikumist defineerida või lihtsalt täiesti valed järeldused teha. Siinkohal tahaksin ümber lükata viis tüüpilist väidet, mis aeg-ajalt hinge kriibivad (ja kohati nalja pakuvad).

Kummutame need müüdid:
1. Rohelised on hipid, puukallistajad ja/või vandenõuteoreetikud
2. Roheliste teemadering on väga kitsas, üksnes looduskeskne
3. Roheliste peamine eesmärk on iga viimse kui ühe puu säilitamine
4. Rohelised on kategooriliselt majandusliku tegevuse vastu
5. Roheliste ideaalne ühiskonnakorraldus on naturaalmajandus/ökokülad/hõimud

Loe vastuseid klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: uue mõtteviisi erakond on juba olemas!

Viimased nädalad on toonud uudiseid, et erinevad huvigrupid on loomas uusi olemasolevatega konkureerivaid «protestierakondi», mille sõnumid on paljuski olemasolevatega ometi väga sarnased. 

“Eestis on juba olemas erakond, mis kannab kõiki uute tulijate poolt esile toodud väärtusi – Erakond Eestimaa Rohelised,” ütles erakonna juht Züleyxa Izmailova. “Rohelised on võimumängudest rikkumatuna seisnud ja seisavad ka tulevastel valimistel inimkeskse Eesti eest. Arusaamatuks jääb, miks uut ja värsket jõudu otsiv valija peaks hakkama valima jõudu, mis on vaid uuendatud kokteil seni tegevuses olnud poliitkutest ja nende vaadetest.” 

Erakond Eestimaa Rohelised, mis registreeriti sellise nimetusega 2006 aastal, kuid oma põhimõtted päris juba fosforiidisõdade aegu tekkinud Roheliselt Liikumiselt, on uutele valimistele minnes väga rõõmus. “Me teame, et nende valimiste võtmeküsimuseks saab keskkonnahoid, jätkusuutlik majandus, kogukondadele ülesehitatud poliitika ning bürokraatia vähendamine,” sõnas Izmailova. “Rohelised kavatsevad seista just nende põhimõtete eest ühtaegu nii nooruslikult värskete kui ka ühe kõige pikemalt aega vankumatult samade põhimõtete eest seisnud erakonnana.” [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Pankrotimeister Ojasalu ja Riigikogu erakonnad otsustasid taas Rohelisi rünnata

Mõni päev tagasi andis Eestimaa Roheliste aseesimees Aleksander Laane ERRile intervjuu teemal – Roheliste võlad. Eetrisse ja trükki läinud materjalides polnud aga pooltki sellest, mida Laane rääkis. Järgnevalt annabki ta ülevaate Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjoni (ERJK) aktiivsest huvist Eestimaa ainsa  rohelise maailmavaatega erakonna tegevuse pärssimise suhtes:

“Meile meeldib, et Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjon on taas meie vastu huvi tundmas – tavaliselt hakkab komisjoni võlajutt pihta siis, kui Rohelistele on häid uudiseid tulemas. Varasemalt on see olnud seotud näiteks sellega, et Rohelised on rohkem pildil, mis riigikogumonopoli hoidvates parteilastes ebamugavust tekitab ja nägu krimpsutama paneb.

Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjonis on teatavasti ainult Riigikogu erakondade esindajad – roheliste esindajat seal pole. Komisjoni juhib tuntud pankrotimeister Ardo Ojasalu – endine sots, Urve Palo nõunik ning kurikuulsate pankrotistunud ehitusfirmade Facio ja Riito nõukogude liige. Viimased on kurikuulsad petturfirmad, mille omanikud varjuvad omakorda Luksemburgis peituva “keha” taha, mille juhatuse liige oli ka Ardo Ojasalu. Võlgu jäi neist maha MILJONITE viisi. Nüüd aga soovitab sama mees ja tema juhitav komisjon rohelistel oma asjad kokku pakkida ja võlausaldajad pika ninaga jätta.

Me saame küll aru, et see on teiste erakondade soov ja Ojasalu tegemiste moodi, et võlausaldajatele külma tehtaks, ent see pole meie stiil.

Kindlasti oleks olnud lihtsam käega lüüa ja lasta pankrot välja kuulutada, kuid kuna Eestimaa Roheliste puhul on tegu põhimõttekindlate inimestega, ei antud alla.

Oleme ausalt ja järjepidevalt oma võlgu tagasi maksnud. Rohelised on 2011. aasta riigikogu valimiste järel tekkinud

pea lootusetust seisust, kus võlgu oli suurusjärgus 100 000 eurot, välja tulnud. Järgi on jäänud vaid väike osa – alla 10 tuhande. Ja see summa pole võrreldav praeguste Riigikogu erakondade poolest miljonist algavate võlgadega.

ERRile antud intervjuus rääkisin ka sellest, et Riigikogu valimistel on kasutusel varanduslik tsensus – kautsjon. Selleks, et riigikokku pürgival erakonnal tekkiks mingigi võimalus etableerunud parteidele konkurentsi pakkuda, peab ta valimistele tulema nimekirjaga, mis koosneb 125 kandidaadist. Iga kandidaadi eest tuleb maksta riigile 500 eurot, mis

on väga suurele osale eestlastest väga suur väljaminek. Kui sa valituks osutud, saad kautsjoni tagasi – kui ei, siis võtab riik selle raha ära.

2011. aastal tekkinud roheliste võlast moodustaski lõviosa – üle 60 000 euro –  just kautsjon, mille riik oma tuludesse võttis. Suurte erakondade kandidaadid ei teagi tihtilugu, et erakond neile maksumaksja rahast kautsjoni ära maksab. Ja seda maksumaksja raha läheb Riigikogu erakondade olemasolu eest maksmiseks kaugelt üle 5 miljoni euro aastas! Rohelised maksumaksja raha ei kuluta – summa täpselt 0 eurot.”

Read more