Peeter Raielo: Vajame kogu Tallinna ühendavat jalgrattateede võrgustikku!

Pirita piirkond valis piirkonna juhiks Peeter Raielo. Peeter on olnud erakonnas selle asutamisest saadik, aga aktiivselt kaasa lüüa otsustas alles nüüd. Uurime, millised teemad Peetrit huvitavad ja milline oleks tema meelest Roheline Tallinn.

Peeter, kes Sa oled? Kuidas Sa ennast nelja lausega iseloomustad?

Olen sündinud ja kasvanud Pirital. Nooruses tegelesin sportliku matkamisega — liikusin palju looduses. Nägin lähedalt “Rohelise Maardu” projekt arengut ja rebasesaba kadumist ning sain oma väikese panuse sellesse anda. Õppisin Tallinna IT Kolledžis ja vahetusõpilasena olin Kopenhaagenis, sellest sai alguse minu rattateede lembus. Mulle sobib süstemaatiline probleemide lahendamine. Elu jooksul olen aru saanud, et üksi ei tee midagi ära, aga koos on kõik võimalik.

Pirita tundub olevat üks kõige rohelisem paik Tallinnas. Kas Piritat annab veel rohelisemaks muuta?

Alati saab paremini. Näiteks annab kogu asumis kõrvaldada takistused, mis segavad lastel jalgrattaga kooli sõita. Arendada saab prügimajandust, kompostimine kui üks ringmajanduse osa. Kui kompostihunnik tundub ebaesteetiline, siis saab ju aia- ja toidujäätmete jaoks kasutada erinevaid tehases valmistatud kompostreid. Tulemuseks väärtuslik muld oma taimedele.

Ma keeraks selle küsimuse teistpidi: Kas annab Piritat rohelisena säilitada?

Pirita detailplaneeringus on kirjas linnaosa rahvaarvuks 10 000 elanikku, hetkel läheneb see juba 20 000 inimesele. Põlise Piritalasena on mul mure, kuhu me sedasi jõuame. [..]

Loe intervjuud Peetriga klikates artikli pealkirjal.

Read more

Maret Merisaar: Läänemerd hoida saame vaid üheskoos

Bioloog Maret Merisaar oli Eesti Roheliste liige 1985–1998 ning ta on Erakonna Eestimaa Rohelised liige alates 2005. aastast. Ta kuulus 2007–2011 Eestimaa Roheliste esindajana  XI Riigikogu koosseisu. Maret on olnud erakonna juhatuses ning Euroopa Rohelise Partei siseaudiitorite kogus. Maret osaleb Tallinna volikogu keskkonnakomisjoni töös, kuulub Eesti Rohelisse Liikumisse, on Eesti Veeühingu juhatuse esimees ning Puhta Läänemere Ühenduse (Coalition Clean Baltic, CCB) juhatuse liige. Doktorikraadi kaitses Maret Merisaar veekeskkonna reostuse ja põllumajanduse veekaitse teemadel, peale pikemaid seiklusi ja projektipõhist enesetäiendamist rahvusvahelistes keskkonnaorganisatsioonides (Friends of the Earth, European Environmental Bureau, Regional Environmental Center for CEE, Global Water Partnership), ja lühikest tähelendu poliitikataevas aitab TTÜ teadlasi projektide haldamises ja õpetab tulevastele inseneridele keskkonnakaitse aluseid.

Alustame vestlust Läänemere teemadel, kuna sellel nädalal (19.04-25.04) toimub Puhta Läänemere Ühenduse üleujutuste-teemaline teavituskampaania. Mis on selle kampaania põhiline sõnum? Mida soovitakse saavutada? Kes on partnerid? Kes on Eesti-poolne meeskond?

Üleujutuste kampaania räägib kliimamuutuste mõjust veekeskkonnale ja annab võimaluse üksteise kogemustest õppida. Eesti on selles valdkonnas Euroopa Liidu üleujutusdirektiivi nõuded ellu viinud, riskialad kaardistanud ja vesikondade kaupa maandamiskavad koostanud.  Läänemere valgalas on aga ka Venemaa, Ukraina ja Valgevene alasid, kus vastav seadusandlus on veel poolik ja üks rahvusvahelise kampaania eesmärke ongi just nende riikide avalikkuse ja keskonnakaitseametnike tähelepanu äratada. [..]

Loe põnevat Mareti intervjuud pikemalt klikates artikli pealkirjal.

Read more

Saame tuttavaks – Roheliste uus peasekretär Annika Altmäe!

Annika Altmäe valiti Roheliste uueks peasekretäriks. Siiani oli ta volikogu asejuht. Uurime Annika käest, millisena ta näeb peasekretäri rolli ja milliste Eesti probleemide seljatamist ta kõige olulisemaks peab.

Palju õnne, Annika! Sa oled nüüd Erakond Eestimaa Rohelised peasekretär. See kõlab uhkelt. Milliseid ülesandeid see tiitel endas peidab?

Ülesannetest mul puudust ei tule: esindan erakonda majandustegevuses, vastutan erakonna sisedokumentatsiooni ettevalmistamise ja erakonna ürituste korraldamise eest, jälgin eelarve täitmist ja püstitatud eesmärkide saavutamist, täidan oma pädevuse piires juhatuse otsuseid, juhin erakonna büroo tööd ja asjaajamist, korraldan juhatuse ja volikogu otsuste täitmist, koordineerin piirkondlike üksuste tegevust ja koordineerin valimiskampaaniaid.

Seda on palju! Sa jõudsid pool aastat olla Volikogu asejuht. Mida Sa selle aja jooksul õppida jõudsid?

See on olnud väga huvitav kogemus. Selle lühikese ajaga õppisin palju. Esiteks, kuidas meeskonnatööd paremini organiseerida. Teiseks nägin, kui palju on võimalik erakonnas olles tegelikult ära teha. Meil on nii palju intelligentseid ja oma tööd südamega võtvaid liikmeid. Olen keskkonnakaitse korralduse ja meie riigi süsteemide kohta tohutult palju juurde õppinud.

Sa oled kahekordne säästva metsanduse magister. Kas see paneb Sind Eestis praegu toimuvat kuidagi teistmoodi nägema? [..]

Loe Annika intervjuud edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Helina Tilk: Raierahu on elementaarne õigus kasvatada üles oma lapsed

Kunstnik Helina Tilk kuulub Roheliste juhatusse ja on Nõmme ringkonna koordinaator. Kõige olulisemaks on tema jaoks inimese ja looduskeskkonna harmooniline kooseksisteerimine, elurikkuse hoidmine ja maakera ressursside raiskamise peatamine.

Sa oled Roheliste Tallinna piirkonna Nõmme ringkonna koordinaator. Mida see tähendab? Kes peaksid Sinuga ühendust võtma?

Nõmme linnaosa on parim koht elamiseks inimestele, kes mingil põhjusel ei taha päris maale kolida, kuid vajavad enda ümber rohkem rohelust ja vaikust, kui kesklinna elanikud. Ajalooliselt on Nõmme säilitanud oma 19. sajandi näo ja planeeringu ning on kujunenud üheks enim nõutud elurajooniks Tallinnas. Kahjuks toob see kaasa arendajate surve rajada arendusi, mis kahjustavad tihtipeale Nõmme ajaloolist ilmet, tungivad rohealadele või hävitavad kõrghaljastust. Nõmmekad on kokkuhoidvad ja võtame väga valulikult seda, kui meie elukeskkonda kahjustatakse. Meile on oluline ka piirkonna turvalisus ja rattaga liikumine. Ma tahaks väga, et nõmmekad tuleksid rohelistega koos KOV valimistel nende teemade eest seisma.

Milliste ülesannetega Sa veel erakonnas tegeled?

EERis tuleb kaasa lüüa kõikides küsimustes, mis erakonnale on olulised. Teen postitusi, vahest kirjutan, käin debattidel jne. Olen võtnud oma südameasjaks Eesti metsa- ja elurikkuse teemad, mis ei tähenda, et ma näiteks abieluvõrdsust oluliseks ei pea.
Lapsed ja haridus, loodusharidus, keskkonnateadlikkus, toiduraiskamine – ei jõua teemasid kiiresti üles lugedagi.

21. märtsil õpetasid Metsapäeval kõigile, kuidas teha lindudele pesakaste ja kuidas neid üles panna. Kust Sa selle idee peale tulid? [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Ann Lind-Liiberg: Rohelised kannavad sõnavabadust ja avatud maailmavaadet

Eestis on huvitav tendents, et on teemasid, mille puhul jookseme ruttu-ruttu teiste EU riikide heade praktikatega kaasa ning siis on need teemad, mille puhul ei saavuta ka 10+ aastaga piisavalt. Seksuaalse enesemääramise vanusepiir on üks nendest, kus Eesti jääb maha mitte ainult Soomest, Rootsis ja Norrast, vaid ka Lätist, Leedust, Venemaast ja Gruusiast. Petitsiooni puhul tuleb aru saada sellest, et me ei võta ära noore õigusi konsensuslikuks vahekorraks omaealisega. Küll aga on praegu liiga-liiga palju juhtumeid, kus 30,40,50+ täiskasvanud on regulaarses seksuaalvahekorras 14-aastasega ning ühiskond peab seda normaalseks. See teema laieneb: näiteks vanus abiellumiseks lapsevanema nõusolekul on meil ka sama 15 eluaastat, mis Nigeerial, Gabonil ja Afganistanil. Pereelu elamine on omaette vastutus ja seda ei peaks alustama mõtlematult vara.

Sa tegeled igapäevaselt lastekaitsega ja oled arendanud lastemajateenust, mil moel see algatus aitab lastel tervemateks inimesteks areneda?

Väärkoheldud laste kaitseks mõeldud lastemajateenuse ehk Barnahus arendamisega tegelesin Eestis perioodil 2012-2020. Mul on ääretult hea meel, et riigijuhid võtsid vastu rahvusvaheliselt tunnustatud mudeli, mis tagab seksuaalselt väärkoheldud lastele mõeldud kaitse, sealjuures on vajalikud teenused ühe katuse all. Meil on tänaseks 3 imearmast Barnahusi (islandi keeles lastemaja) Tartus, Tallinnas ja Jõhvis. [..]

Loe edasi Anni intervjuud klikates artikli pealkirjal.

Read more

Marko Kaasik: Eesti vajab kliimaministrit

21.01.21 avasid Rohelised petitsiooni “Eesti ei ole tuumapolügoon”, millega soovitakse, et Riigikogu ja Valitsus lõpetaks igasuguse tegevuse tuumajaama rajamiseks Eestis ja kuulutaks Eesti tuumavabaks. Riigikogult ja Valitsuselt nõutakse selget signaali, et energia tootmisel Eestis on prioriteetideks päikese-, tuule- ja puhas vesinikuenergeetika ning taastuvenergia salvestustehnoloogiad. Sinu eriala on õhusaaste. Millisena Sa erialateadlasena sooviksid näha Eesti Vabariigi tuleviku energeetikat? Millisel moel suudaksime hoida oma maal õhu puhta?

Elekter tuleb toota tuulest ja päikesest – neid ressursse on planeet Maal inimkonna jaoks ülekülluses ja need ei saasta õhku. Need on ebastabiilsed energiaallikad, aga energiat saab akumuleerida hüdroakumulatsioonijaamades (esimene neist on rajamisel Paldiskisse) ja vesinikus. Just nii tulebki mõista vesinikuenergeetikat – vesinik on vahepealne energiakandja, mitte selle algallikas.

Päikesest ja tuulest toodetud elektrienergiaga lõhustatakse vesi vesinikuks ja hapnikuks, mis teisel ajal ja/või kohas ühinedes annavad energia (ja vee) tagasi. Vesinikuna torujuhtme kaudu on suuri energiahulki palju odavam üle kanda kui elektrina kaabli kaudu. [..]

Loe edasi pikka intervjuud juhatuse liikme Marko Kaasikuga klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised tunnustavad otsuse eest peaministrit

Rohelised tunnustavad öösel vastu võetud otsuse eest peaminister Jüri Ratast ja ootavad erakondadelt tulemuslikke läbirääkimisi

Eestimaa Rohelised tunnevad sügavat muret ja pettumust ning mõistavad resoluutselt hukka võimaluse, et Eesti poliitikas saab raha eest endale sobivaid teeneid osta. Rohelised tunnustavad Jüri Ratast otsuse eest antud olukorras ametist tagasi astuda ning loodavad, et teised erakonnad võtavad tulevikus omaks korruptiivse käitumise osas sama resoluutse hoiaku.

“Tasub meeles pidada, et Hillar Tederilt on kõige suuremad annetused saanud hoopis Reformierakond, seda aastatel 2013-2015, mil oldi peaministripartei,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve, “tänaste sündmuste valguses on selge, et ka neile summadele tuleks veidi enam valgust heita. Kas ja kui, siis mida sai selliste annetuste eest Teder Reformierakonnalt on kindlasti väärt uurimist.”

“Üks äärmiselt õudne etapp Eesti poliitikas ehk EKREIKE on seks puhuks läbi saanud,” ütles roheliste esinaine Züleyxa Izmailova, “loodan, et siit saab Eesti jaoks alguse uus poliitiline kultuur ning võtame uue suuna keskkonda ning isikuvabadusi austava ning läbipaistva riigijuhtimise poole. Meil ei ole aega hakata uuesti seletama kliimamuutuste vastu võitlemise ja inimõiguste eest seismise olulisust järgmisele valitsusele. Meil on vaja, et hakataks tegutsema. Kohe.”

Read more

Züleyxa Izmailova: Rohelised mõtted ja uue aasta soovid

Hea Roheline!

Me oleme Eesti väikseim erakond, mis püüab lahendada hetkel suurimat globaalset probleemi – kliimamuutustest tingitud ökokatastroofi. Meie riik on muutuste ellu kutsumiseks ideaalne koht, sest oleme väike ja kokkuhoidev kogukond kiirelt areneva ning kliimaprobleemidesse tõsiselt suhtuva Euroopa servas. Praegune valitsus ei ole aga sellest veel aru saanud kui suuri võimalusi see situatsioon pakub ning on jätkuvalt seda meelt, et senised pingutused on olnud piisavad, et muljet roheriigist üleval hoida. Aga mainekujundus ei ole ju sisuline tegevus ning probleemid kuhjuvad.

2020 on väheste jaoks olnud lihtne aasta. Halb või hea on igaühe enda hinnata, aga keeruline on see olnud kindlasti. Kõik muutus. Majandus lakkas kasvamast, laste haridus kolis kodudesse, kaheksatunnised ja viiepäevased töönädalad paisati segi, ostukeskuseid, klubisid ja baare pandi kinni, lendamine ja reisimine vähenes, veebikohtumised muutusid igapäevasteks palju enamatele kui seni ja nii edasi. Mida see kõike tähendab meie erakonna ja poliitilise liikumise jaoks? Üks, mida COVID-19 meile sel aastal näitas ja õpetas, on see, et muutused on võimalikud! [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Mattias Turovski: Keskkonnakriis on väärtuste kriis

8. detsembril toimub Hea Kodaniku klubis vestlusring “Kas loodusele õiguste andmine on lahendus keskkonnakriisile?”, kus räägitakse looduse õigustest. Maailmas on juba mitmeid näiteid, kus loodus, näiteks jõgi Uus-Meremaal, on saanud inimestega sarnased õigused. Selline praktika on aina populaarsem, kuid kas või kuidas loodusele õiguste andmine aitab keskkonda hoida? Kas näiteks Eesti mets ja Ida-Viru loodus saaks senisest paremini hoitud, kui Eesti riik tunnustaks looduse õiguseid?

Arutelus osalevad keskkonnajurist Kaarel Relve (Keskkonnaõiguse Keskus), keskkonnaeetik Mattias Turovski (MTÜ Zoosemu) ja zooloog Tiit Maran (Tallinna Loomaaed). Vestlust aitab tüürida Sigrid Solnik.

Sellise kutse saanult tahtsin kohe Eestimaa Roheliste volikogusse kuuluva Mattias Turovski käest küsida, mida ta loodusele õiguste andmisest arvab ning millega üldse tegeleb keskkonnaeetik.

Miks peaksime näiteks Emajõe muutma õigustega isikuks?

Looduse õiguse liikumine töötab selle nimel, et muuta inimeste ja mitte-inimeste (olgu nendeks loomad, taimed või jõed) suhe juriidiliselt kahepoolsemaks, moraalsemaks, ka õiglasemaks. Õigussüsteemid on loodud selleks, et ühiskonna liikmete õiguste ja kohustuste osas eksisteeriks sidusus ja järjepidevus, kusjuures ühiskonna liikme staatuse kõrgeim väljendus on isikustatus. Oma pika traditsiooniga kultuuriruumis oleme mitte-inimesi, aga üsna hiljuti veel ka lihtsalt “valest” soost või rassist liigikaaslasigi, pikalt käsitlenud alamate subjektide või lausa omandina, kellele ühiskonna enamusega võrreldav õiguslik kaitse ei laiene. Inimõigused ja sellest välja kasvanud antišovinismi, loomaõigusluse ja nüüd ka looduse õiguse liikumised töötavad selle nimel, et vastavaid subjekte oleks võimalik õigussüsteemis käsitleda omandi või eseme asemel isikutena. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Ott Kiens: Rohelisem keskkond on hea tervise pant

Ott Kiens töötab kopsuarstina SA Tartu Ülikooli Kliinikumis ja praegu on kaasaegse mehena vanemapuhkusel.

Roheliste erakonnas tegeleb Ott Tartu piirkonna kohalike küsimustega ning on Tartu piirkonna juhatuse esimees. Poliitilistest valdkondadest huvitavad Otti tervishoid, linnade rohelisemaks kujundamine ning mõistagi kõik keskkonnaga seotud küsimused.

Lisaks on Ott Kiens Roheliste Erakonna volikogu liige.

Elame keset pandeemiat. Kasutan juhust ja küsin ainsa tuttava kopsuarsti käest, kuidas tema praegust olukorda lahendaks.

Tõtt- öelda on valitsus minu meelest COVID-19 pandeemiaga hästi hakkama saanud. Kuulda on võetud meditsiiniteadlasi ning kõrgelt hinnatud nende arvamust. Lisaks pole kordagi tekkinud olukorda, kus meditsiinisüsteem oleks vaakunud kokkuvarisemise äärel, nagu me nägime näiteks Itaalias. Kevadel oli olukord Saaremaal küll ohtlik, kuid see lahendati oskuslikult.
Kiitus ka meedikutele, kes on ennastsalgavalt COVID-19 vastu võidelnud ja võitlevad edasi!
Kui midagi ette heita, siis ehk maskikandmise kohustuse pisut hilist rakendamist, see oleks 1-2 nädalat varem tulla võinud. Raske muidugi öelda, kas see oleks midagi muutnud.

Kas valitsus on teise laine eriolukorraga hiljaks jäänud? [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Annika Altmäe: Prügiauto roolist Roheliste volikogu juhatama

Annika Altmäe on kahekordne säästva metsanduse magister, kes otsustas prügiauto roolis mööda Austraaliat sõites tulla tagasi Eestisse ning astuda Erakonda Eestimaa Rohelised. Juba pool aastat hiljem valiti ta Roheliste Volikogu asejuhiks.

Õpinguid alustasin Maaülikoolis loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal. Bakalaureuseõpingute viimasel aastal võitsin aastase stipendiumi Rootsi Põllumajandusülikooli Säästva Metsanduse erialale ning seal omakorda võitsin stipendiumi magistriõpingute jätkamiseks Helsingi Ülikoolis ja USAs Põhja-Carolina Osariigi Ülikoolis (NSCU). Rootsis õppisin spetsiaalses säästva metsanduse magistriprogrammis koos 42 rahvusvahelise üliõpilasega üle maailma – s.h Pakistan, Uruguay, Hiina, USA ja mitmed Euroopa riigid. Need 3 aastat, mis välismaal õppides veetsin, olid väga põnevad! Magistritöös uurisin säilikpuude mõju hariliku kuuse kasvule – säilikpuud on üks võimalik viis, kuidas istanduse loodusväärtust tõsta.

Säästvas metsanduses õpetati meile palju, kuidas looduskaitse ja majanduslikud huvid saaksid käia käsikäes. Kuigi isegi siis – 10 aastat tagasi – oli ilmselge, et kui ei astuta selgeid samme, jääb looduskaitse alati tagaplaanile. 10 aasta eest tundus mulle, et Eesti metsad on palju paremas seisus kui näiteks Rootsis. Rootsil oli küll pindalalt palju metsa, aga väga suur osa sellest oli majandusmets, mis oli juba aastakümneid kuuse monokultuur ja liigirikkus oli selgelt vähenenud. Lõuna- Rootsi Metsauurimise Keskus (Southern Swedish Forest research Center) katsetas toona, kuidas metsade looduslikku väärtust jälle tõsta. Meil praegu räägitakse palju juurdekasvust ja ei taheta üldse arvestada, et metsa väärtus on muudes asjades. Tollel ajal olin uhke, et Eesti on ekspluateerimise faasi metsanduses vahele jätnud, aga tuleb välja, et me lihtsalt kordame teiste vigu hiljem. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Liitu Eesti kõige progressiivsema erakonnaga juba täna!

Rohelised on Eesti poliitikas nagu SÕÕM VÄRSKET ÕHKU.

Esita endale küsimused – kas Sa:

* hoolid Sind ümbritsevast elukeskkonnast;

* saad aru, et inimese põhjustatud globaalne soojenemine on suurim oht meie planeedile;

* leiad, et Eesti tänane keskkonnapoliitika pole jätkusuutlik;

* toetad avatud, solidaarset ning isikuvabadusi austavat Eestit;

* mõistad, et niivõrd suur majanduslik ebavõrdsus nagu Eestis pole paratamatus, vaid seniste valikute küsimus;

* usud, et tulevik on ROHELINE ning tahad sellesse ka ise panustada…

… siis liitu Rohelistega juba täna!

Read more

Helina Tilk: Rohelised kohtuvad sel nädalal lausa kolm päeva järjest

Roheteisipäevale (27.10.) on oodatud kõik erakonna liikmed, kes on pealinna paremaks tegemisest huvitatud või kellel on lihtsalt häid ideid kilulinna kaunistamiseks. Kui sa veel erakonna liige pole, siis saad oma avalduse sisse anda siin: avaldust täitma!

Meie vapper Tiganik on juba loendamatuid kordi käinud RMK ees kõigi rohemeelsete meelsust näitamas. Kolmapäeval, 28.10. on aeg minna talle appi! Koguneme kell 16, meel valmis plakatitegemise töötoaks, mida veab Helina Tilk ning Roheliste ideede tutvustamiseks. RMK ees saab anda allkirju lageraiete vastasele rahvaalgatusele. Palume inimestel tulla kohale OMA SÕNUMIGA, mille aitame vormistada plakatil. Võib ka saata FB kaudu. Hiljem teeme näituse sõnumitest, mis inimestele kõige rohkem korda lähevad🌲

29.10. kell 21 toimub Tallinna Ülikooli BFM õppehoone 4. korruse Supernova kinosaalis keskkonnateemalise filmi vaatamine. Autor Maaja Hallik vastab küsimustele. Film “Mees Metsast “ jutustab läbi noore metsamehe silmade, kuidas Eesti riiklik metsapoliitika hävitab meie elurikkust. Mure tuleviku pärast ja kaadrid lageraiutud metsadest puudutavad kõiki keskkonnast hoolivaid inimesi. Tule vaatama ja too kaasa oma sõbrad või pereliikmed! Oodatud on osaluspanus 5 euri.

Kohtumiseni (kohe kolm korda järjest)!

Read more

Kahe juhiga erakond? Miks mitte!

12. septembril toimus Erakond Eestimaa Rohelised üldkogu, kus nelja kandidaadi hulgast valiti erakonnale senise ühe esimehe asemel kaks juhti. Esimeheks kandideerisid Marko Kaasik ja Kaspar Kurve. Esinaise kohale oli samuti kaks kandidaati: Johanna Maria Tõugu ja Züleyxa Izmailova. Valituks osutusid Züleyxa Izmailova ja Kaspar Kurve.

Piret Räni uuris Züleyxa Izmailova ja Kaspar Kurve käest, milliseks võiks kujuneda Eestimaa Roheliste tulevik kahe juhi käe all. Loe täispikkasid intervjuusid veebiväljaandes Bioneer.

Kliki artikli pealkirjal, et leida otselingid täispikkadele intervjuudele.

Read more

Armsad erakonnakaaslased!

Alustuseks, täname kõiki, kes olid laupäeval klubis “Uus Laine” meie erakonna üldkogul kas füüsiliselt, läbi veebi või telefoniühenduse. Aitäh kõigile kandideerijatele. Meie uus juhatus, volikogu ning toimkonnad said endale väga väärilised ning võimekad liikmed. Soovime kõigile jõudu ja tarkust oluliste otsuste tegemisel!

Tahame teid tänada usalduse eest, mille üldkoosolekul meile andsite. Meil on hea meel, et toetasite meie tulevikuvaadet ning põhimõtteid, millele soovime kindlaks jääda ja eesmärke mille poole üheskoos pürgida. Me oleme noored ja energilised ning meie ühine soov on viia rohelist maailmavaadet üha rohkemate inimesteni. Oleme tänulikud ning hindame kõrgelt võimalust toetuda ka meie erakonna kogenumate liikmete elutarkusele. Lubame teid väärikalt esindada, et saaksite meie üle uhkust tunda. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Üldkoosolek oli edukas – Citizen OS kaasabil valiti kaks juhti ja teised kogud

Täna toimunud üldkoosolek oli suurepärane – tänan kõiki, kes olid kohapeal ja ka kõiki, kes aitasid katsetada meie digivõimekusi üle veebi Citizen OS platvormi kaudu. Tehniline külg vajab kindlasti täiendamist, aga proof-of-concept on olemas ehk asja võimalikkus on tõestatud.

otsustati muuta põhikirja ja valida erakonnale senise ühe esimehe asemel kaks juhti. Esimehe kohale kandideeris 2 liiget: Marko Kaasik ja Kaspar Kurve. Esinaise kohale samuti 2 liiget: Johanna Maria Tõugu ja Züleyxa Izmailova. Valituks osutusid Züleyxa Izmailova ja Kaspar Kurve. [..]

Loe edasi teiste kogude kohta klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste üldkoosolek toimub 12. septembril Tallinnas klubis “Uus Laine”

Erakond Eestimaa Rohelised üldkoosolek toimub 12.09.2020 alates kell 11:00 Tallinnas klubis “Uus Laine” aadressil Vana-Kalamaja 1 ja üle veebi.

Juhatuse kandidaatidel palume saata (ei ole kohustuslik) oma pilt koos motivatsioonikirjaga (soovi korral ka CV ja kontaktandmed) aadressil liikmed@erakond.ee hiljemalt 10. septembriks (ühe nädala jooksul), et liikmetel oleks võimalik juba varakult ennast tulevaste juhtide tegude ja mõtetega kurssi viia. Põhikirjast: § 31. Juhatuse koosseis (1) Juhatuses on vähemalt seitse, kuid mitte rohkem kui kakskümmend üks liiget. Järgneva aasta juhatuse suuruse otsustab üldkogu.

Kandideerijatelt ootavad liikmed head enesejuhtimise oskust ja tugevat soovi panustada Eesti poliitika rohe(r)evolutsiooni. Kui sinus on tahtmist ja energiat ning ajalist ressurssi meie organisatsiooni ja rohelise maailmavaate edendamiseks, siis esita oma kandidatuur juba täna!

Read more

Aleksander Laane: Mida teha Maarjamäega?

Mida teha Maarjamäega? Loomulikult rohestada see kaasaegsetest teadmistest lähtuvalt ja panna taastuvelektrit tootma!

Kujutage ette obeliski, mida kataks allpool metsviinapuu ja humala väädid koos linnupesade ja pesakastidega. Tipupool katkeb obelisk korraks ja seal on vertikaalteljega väike tuulegeneraator. Kogu kompleksi pügatud muru asemel õitseks korra aastas niidetav lilleväli ja seal paikneks mõned mesitarud. Taamal, valdavalt klindipoolsesse ossa, kerkib kompleksi jooni ja loogikat järgiv päikesepark koos soojuspumba-kompleksiga, mis ulatuks Piritale viiva tee alt merepõhjagi ning mille energiat saaks kasutada ümberkaudsed hooned ja Tallinna lahe vee kvaliteeti parandavad seadmed – pumbad, filtrid, hapniku lisamise seadmed. Betooni ja asfaldiga kaetud pinda saab olema oluliselt vähem – suur osa sellest saab haljastatud või asendatud veekogumisbasseinidega, kus taimed vett puhastaksid. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste küsitluse tulemused

Eestimaa Rohelised viisid juulist augustini läbi liikmete küsitluse, millega kaardistati kõige olulisemad teemad, aga ka edasised strateegiad ning potentsiaalset liitumist teiste erakondadega. Vastuse andsid 129 erakonna liiget, mis on 13,5% erakonna kõikidest liikmetest.

“Liikmete ühishuvi perioodiline kaardistamine on oluline sisend organisatsiooni töö demokraatliku korraldamise seisukohast,” kommenteerib küsitlust Eestimaa Rohelised peasekretär Joonas Laks. “Vaatamata puhkuste ajale oli küsitlusele vastamine suhteliselt aktiivne. Tänan kõiki liikmeid, kes võtsid keset suve aega, et üheskoos meie erakonna ja riigi tulevikule mõelda.”

Küsitlus näitas, et Eestimaa Rohelised kellegagi ühinema hetkel ei kipu. Samas nähakse koostöövõimalust kõigi Eestis registreeritud erakondadega. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Züleyxa Izmailova: Eestit vaevab kasvuhaigus, mis teisigi Ida-Euroopa riike

Eestit vaevab sama kasvuhaigus, mis paljusid teisigi Ida-Euroopa riike. 75st rohelisest eurosaadikust on vaid 6 pärit peale 2004. aastat ELiga liitunud riikidest. Eurobaromeetri küsitlus näitas, et kliima- ja keskkonnaküsimused on väga olulisel kohal vaid põhja- ja lääneeurooplastele. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide valijate mured on pigem argisemad. Lisaks kipuvad Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ka fossiilkütustest rohkem sõltuma. Eestis on põlevkivitööstus teinud aastaid tugevat lobitööd, et veenda avalikkust taastuvenergia kalliduses ja selles, et põlevkivielekter on jätkuvalt vajalik. Samas on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika vanemteadur Aveliina Helm öelnud, et Eesti ühiskonnas ja poliitilises kultuuris valitseb dissonants, kus inimeste arusaam meie riigi keskkonnaseisundist on märksa positiivsem kui reaalsete andmete põhjal seda hinnata võiks. Suurem osa inimesi saab infot keskkonnaseisundi kohta meediast, kus mainekujundus ja asjakohane info on sageli osavalt kokku segatud. [..]

Postimehe ajakirjanik Meinhard Pulk küsis meie erakonna esinaise käest: “Mis on Eesti roheparteide ebaedu põhjuseks?” Kliki pealkirjal, et lugeda Züleyxa Izmailova vastuseid muutmata kujul.

Read more

Aleksander Laane: Küsimus on arhieesmärgis

Kuldar Leisi pakutud ideel koalitsioonilepingu valmimise tähtaeg “hea tavaga” edasi lükata on kindlasti arutamist väärt. Igaks juhuks tasub vast meelde tuletada, et koalitsioonileping pole miski, mille tegemist põhiseadus või lihtsalt mingi seadus nõuaks. Selle teistmoodi tegemiseks – või ka mittetegemiseks – piisab asjaosaliste tahtest.

Sellel ideel on oma positiivne ja ka negatiivne külg ning õnnestumise eeldused. Alustades viimasest – eeldustest edu saavutada – peab tõdema, et oluline on aru saada, milline on lisaks Eesti kestmisele tähtsuselt järgmine arhieesmärk. Kas me näeme, et eelmine või praegune koalitsioon oleks mistahes koos valitsetud ajahetkel suutnud midagi taolist sõnastada? Vastus on üsna selge – ei. Ja sellise ühiskonda liitva arhieesmärgi äratundmine ja sõnastamine pole ka 100 päevaga teostatav, kui arusaamist ja tahtmist selleks pole – nagu praeguselt pildilt ka näeme. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »