Kellakeeramine tuleb sügisel lõpetada! – Küllike Reimaa

26. märtsil 2019 otsustas Euroopa Parlament kellakeeramise lõpetada 2021 aastal. Kätte on jõudnud 2021 aasta märtsikuu — ja järjekordne kellakeeramine.

Kellakeeramine mõjub inimese tervisele halvasti. Kellakeeramist lõpetades saaksime toetada rahva tervist sel laastaval koroona-ajal, ja pealegi õnnestuks selle tervist rikkuva faktori meie kõigi elust kaotada ilma sentigi kulutamata.

Veider on kuulata justkui arukate inimeste juttu sellest, kumb on kehvem, kas kevadine või sügisene kellakeeramine. Ühed ootavad kevadist kellakeeramist, et saada aktiivsele ajale tund valgust juurde, teised on endast väljas, kui sügisel päev igasuguse loogika vastaselt tund aega varem pimedamaks läheb. Kevaditi on probleeme laste hommikuse äratamisega.

Kui keegi veel ei mõista, siis kevadise kellakeeramise probleemid on sügisese kellakeeramise tagajärg. Me ei pea arutama seda, kumb on halvem, vaid kogu see kella keerutamine kaks korda aastas on inimestele halb.

Kas talveaeg või suveaeg, see on küsimus. Tegelikult ei ole, selle katse oleme juba ära teinud.

Eestis oli 90-ndate alguses palju juttu kellakeeramise pahupoolest. Sellest rääkis ja kirjutas meditsiinidoktor Selma Teesalu.

Toonane peaminister Andres Tarand suutiski kellakeeramise lõpetada. Kahjuks vabaduse tuules ja tuhinas otsustati, et vana hea Eesti aeg ehk vööndiaeg on see kõige õigem. Unustati, et aeg ei seisa paigal ja inimeste elukorraldus on väga palju muutunud. Ei minda enam heinakaarele kell 4 hommikul ja turg, poed linnas avatakse kell 9-10, mitte kell 6-7 hommikul nagu kunagisel armsal Eesti ajal. Päike piilus suvehommikul kell 3 kardina vahelt ja õhtud olid vara pimedad. See ei sobinud enam uue aja inimesele, algas vilekoor ja hädakisa ning lihtsaima lahendusena taastati kellakeeramine. Inimese tervise peale ei mõelnud enam keegi, sest tulemas olid valimised. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Lahtvee: Euroopa saab Venemaaga dialoogi pidada vaid jõupositsioonilt

Roheliste asutajaliikme, julgeolekuekspert Rasmus Lahtvee sõnul võtab Venemaa Euroopat võrdväärse partnerina alles siis, kui viimane hakkab suhtlema oluliselt konkreetsemas ja jõulisemas stiilis.

“Euroopa Liidu välispoliitika juhi Josep Borelli visiit oli ettevalmistamata ja naiivne, mille Venemaa välisminister Sergei Lavrov otsekohe ka punktivõiduks vormistas,” selgitas Lahtvee . “Ühinen seisukohaga, et Eesti peab jätkama oma senist Venemaa-suunalist poliitikat, sest Venemaa ei austa lömitamist, vaid ainult jõulist ja selgroogset suhtluspartnerit.”

“Euroopa peab olema ühtne ja ühtsust alati oma liikmete sõnumites esindama. Igasugust ülemäärast leplikkust tõlgendab meie idanaaber kohe nõrkusena,” toonitas Lahtvee. “Siinkohal ei aita Euroopa ühtsusele muidugi kuidagi kaasa ei vasak- ega paremäärmuslaste Putini-sõbralikkus ega näiteks Saksamaa või mõne teise riigi personaalsed Venemaa-suunalised huvid – näiteks Nord Stream 2.”

“Kuigi suhelda tuleb, saab praeguse Venemaa administratsiooniga dialoogi pidada paraku ainult jõupositsioonilt. Euroopa peab määrama ühiselt uued sanktsioonid seoses Venemaa jätkuvate inimõigusterikkumiste ja poliitiliste tagakiusamistega, rääkimata katsest riiklikult mõrvata üht tänast opositsiooniliidrit,” ütles Lahtvee.

Read more

Evelyn Höglundi vastulause Henn Põlluaasale: kaasinimeste elu päästmine ja aitamine ei tähenda ainult kulu

Sisserände vastase argumentatsiooni toetamiseks kasutas Henn Põlluaas 5. novembril oma Facebooki seinal järgmist väidet: “Rootsis teadlaste ja analüütikute seas valitseb selge konsensus, et sisseränne on riigile toonud kaasa ainult kulutusi.”

Rootsi eestlaste kogukond tähistas eelmisel aastal Suure põgenemise 75. aastapäeva. Neile, kes seletust vajavad – nagu ilmselt riigikogu esimees Henn Põlluaas – olgu öeldud, et tegemist oli 80 000 inimese, mehe naise ja lapse, massilise põgenemisega Eestisse sisse tungiva Nõukogude Liidu Punaarmee eest 1944. aasta hilissuvel ja sügisel.

Peamiselt põgeneti paatide ja väiksemate laevadega ning sihtkohaks oli valdavalt kas otse või Soome kaudu Rootsi, kuid kümned tuhanded eestlased põgenesid ka näiteks Saksamaale. Hiljem siirdusid paljud edasi ka kolmandatesse riikidesse, nii et suured eestlaste kogukonnad kujunesid välja Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja Suurbritannias.

Arvatavalt 6 – 9 % põgenikest hukkus teel. Ellujäänute jaoks oli tegemist sügavalt traumaatilise katsumusega – neid hirmu, teadmatuse, kaotusvalu ja ellujääja süütundega seotud arme kannab iga põgenik endas elupäevade lõpuni. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kutsume riigikogu erakondi toetama abieluvõrdsust

Eestimaa Rohelised ootavad abieluvõrdsuse petitsiooniga, mille on loetud päevadega allkirjastanud pea 25 000 Eesti inimest, liituma ka riigikogu erakondi.

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova: “Meie algatus on erakondadeülene. Tunnustame erakonna Eesti 200 otsust algatusega ühineda ja kutsume jätkuvalt ka teisi erakondi loobuma poliittehnoloogiatest ning koonduma inimlike väärtuste kaitseks. Kaja Kallase eilses intervjuus väljendatud seisukoht, et samast soost paaridel ei peaks olema õigust abielule, väärib kindlasti ümbermõtlemist. Oleme täna riigina selles hetkes, kus peame otsustama, kas minna vihkamise või headuse teed. See kumma poole valib Eesti suurim opositsioonipartei, on ühiskonnale väga suure mõjuga.

“Tänases poliitilises kliimas on abieluvõrdsuse toetamine ainuvõimalik tee end liberaalsena määratleva erakonna jaoks” ütles roheliste esimees Kaspar Kurve. “Meie eesmärk on saata antud petitsiooniga tugevaim võimalik sõnum, mis päädiks reaalse seadusandliku muudatusega ja annaks ka samast soost paaride õiguse abielluda .”

Petitsioon on lugemiseks ning allkirjastamiseks leitav rahvaalgatus.ee keskkonnas.

Read more

Roheliste kevadine üldkoosolek lükkub edasi

Eestimaa Roheliste juhatus otsustas eilsel, 11.03. toimunud korralisel koosolekul seoses koroonaviiruse levikuga lükata 28.03.2020 Tallinnas toimuma pidanud üldkogu edasi.

Täpsemad kuupäevad anname teada vastavalt erakonna põhikirjale mitte vähem kui ühekuulise etteteatamisajaga.

Erakonna peasekretär on soovitanud kaaluda korralise üldkoosoleku toimumisajana juuni esimest nädalavahetust: “Peaminister andis täna teada, et eriolukorda välja ei kuulutata, mis tähendab, et COVID-19 levik ei pidurdu veel nii pea ning võib juhtuda, et ka juunis üldkoosoleku korraldamine ei pruugi kõne alla tulla. Hoiame arengutel kindlasti silma peal ja anname endast parima, et olukorra lahendamisele omalt poolt võimalikult palju kaasa aidata, aga selge on see, et tegu on ohuga inimeste elule, millesse tuleb äärmise tõsidusega suhtuda.”

Read more

Roheliste juht Zuzu: keskkonnateadlike inimeste osakaal Eestis on veel tagasihoidlik

Kuigi Euroopas räägitakse üha rohkem, et keskkonna ja looduse kaitsmiseks on viimane aeg tõsisemaid samme astuda, tunnistab Eesti roheliste juht Züleyxa Izmailova ehk Zuzu, et eestlaste keskkonnateadlikkus on ikka veel kehvapoolne.

Kui meie rahvas oleks keskkonnateadlikum, siis poleks meil sellist valitsust nagu praegu, leiab Zuzu ning lisab, et kevadised riigikogu valimised näitasid, et keskkonnateadlike inimeste osakaal ühiskonnas on veel liiga tagasihoidlik ja kriitilise piiri ületamiseks peab teadlikum rahvas veel palju vaeva nägema, et ka teised saaksid teadlikke valikuid teha.

Eelmisel nädalal esitles Euroopa Komisjon Euroopa rohelist kokkulepet, ajakiri Time valis kliimaaktivisti Greta Thunbergi aasta inimeseks, paljudes Euroopa riikides olid rohelised erakonnad valimistel edukad jne. Kas võib öelda, et rohelises mõtlemises oli aasta 2019 Euroopa ja ehk ka kogu maailma jaoks murranguline? [..]

Loe vastust sellele ja paljudele teistele küsimustele klikates artikli pealkirjal.

Read more

Peep Mardiste prügi “rehepapist”: Eesti suhtumine on kuritegelik ja lubamatu

Keskkonnaministeerium teatas äsja avameelselt, et Eesti otsustas esitada Euroopa Liidule loomingulist jäätmestatistikat, et aega võita ja trahvimaksmist edasi lükata. Ühelt poolt tuleb ministeeriumi kiita, et trikki osava sõnavahuga ei varjatud ja andmete väänamisest avatud kaartidega räägiti.
prügi
Paljud mäletavad Eesti poolt Euroopa Liidule makstud 34 miljoni euro suurust suhkrutrahvi. Oli kiire Euroliiduga liitumise aeg, ametnikud olid koormatud ja keegi küll ennustas proleemi, aga loodeti kuidagi pääseda. Täna teemaks olev jäätmetrahvi oht oli paraku ammu näha ja see oli riigi ja Tallinna linnavalitsuse koostöös välditav.

2000ndatel oli Eesti jäätmekäitluses põhimõtteiste valikute ees. Suurelt osalt Euroopa Liidu rahaga suleti kohalikke prügilaid ja plaaniti suuri regionaalprügilaid. Eesti Roheline Liikumine ja teised keskkonnaühendused kutsusid juba siis üles prügi kõrvaldamise asemel panema põhirõhku jäätmete sorteerimisele ja taaskasutusele, aga kasumliku prügilaäri huvid võitsid.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Peep Mardiste: Uitmõtteid Euroopa Komisjoni portfellidest

Euroopa Komisjoni volinike vastutusvaldkonnad on nüüd siis teada. Kadri Simson saigi energia valdkonna. Tähtis portfell, saadud osaliselt ilmselt lohutusena selle eest, et Eesti ei saanud enam asepresidendi kohta ja preemiana selle eest, et esitati naine. Kuna Simson ei oma asepresidendi tiitlit, siis saab ta Berlyamontis kontori korrus allpool Kallase ja Ansipiga võrreldes. Saabki kiiremini liftiga üles ja alla!

Eesti Energia lobistid rõõmustavad, sest saavad keskmisest lihtsama juurdepääsu, et ehk püüda saastavale põlevkivile Euroopast erandeid välja kaubelda. Samas on õnneks taas energiavolinik, kes mõistab ühe Euroopa kauge ja küllalt isoleeritud nurga näitel heade ühenduste olulisust. Eelmine energiavolinik siitkandist oli aastail 2004-2010 lätlane Piebalgs, kellega mul oli millalgi au tema kontoris suhelda. Eestil oleks võinud palju halvemini minna, sest von der Leyen lõi muuhulgas mõned sellised portfellid, mis kõlavad rohkem nagu kooli lõpukirjandi teemad: ’Euroopa elustiili kaitsmine,’ ‘demokraatia ja demograafia’ või ‘väärtused ja läbipaistvus.’

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Muutusteks on vaja uusi inimesi

Statistika kohaselt kajastasid USA meediaväljaanded kliimakriisi kogu aasta jooksul kokku vähem, kui kunigliku beebi sünniga seotud lugusid ühes nädalas.Kodumaise meedia sarnane statistika oleks ka huvitav, kuigi samas vägagi kurvastav, arvestades kogu agooniat, millesse järjepidev kliimakriisi teema vältimine meid surumas on. Paar päeva tagasi avaldas ühe Eesti mõistes suure väljaande ajakirjanik artikli teemal, kelle VASTU TEMA ARUST Euroopa Parlamendi valimistel hääletama peaks. Ta tegi pikki keerdkäike, kuidas ühele või teisele betoonerakonnale oma ainsat häält andes, peamiselt siis EKRE vastu olla.
Ja oh seda lihtsameelsust, artiklis nimetab ta ühe suurerakonna vastu hääletamist läbi teisele suurparteile hääle andmise, mitte vähem kui PROTESTIKS.
Kahjuks langeb liiga suur hulk inimesi sellise demokraatiat õõnestava agitatsiooni lõksu usus, et nede hääl lähebki protestiks. Tegelikult ei lähe.

Read more

Avalik kiri Saksamaa kantslerile Nord Streami 2 kohta

Brüssel, 5. november 2018

Lugupeetud proua kantsler,

Me kirjutame teile ja teie valitsusele Nord Stream 2 torujuhtme kohta – projekti, mida arendatakse edasi täies mahus, hoolimata kõikidest muredest, mida väljendasid paljud Saksamaa Euroopa naabrid ja Euroopa institutsioonid.

Ükskõik millised on põhjused Venemaa jõupingutusteks ehitada Nord Stream 2, on üks asi selge: Venemaa ei ehita seda torujuhet üksi. Mitmed Euroopa ettevõtted teevad projektis koostööd Gazpromiga. Veelgi olulisem on see, et Nord Stream 2 ei ehitata ilma Teie valitsuse järjekindla ja aastate pikkuse toetuseta, proua kantsler. On enam kui selge, et Nord Stream 2 oleks ammu lõpetatud, kui Saksamaa valitsusel polnuks otsust ignoreerida kogu vastuseisu sellele majandustegevusele, millel on kaugeleulatuvad poliitilised tagajärjed. See võib olla kasulik mõnele, kuid sellel on suuremad negatiivsed majanduslikud tagajärjed ja väga hävitavad ning korrumpeeruvad poliitilised tagajärjed.

Loe kirja edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »