Algatusel “Eesti ei ole tuumapolügoon” on 1000 allkirja koos!

Nädalavahetusel kogus algatus “Eesti ei ole tuumapolügoon” Riigikokku saatmiseks vajalikud 1000 allkirja kokku. Allkirjade kogumine jätkub kuni 11. märtsini, millal on Jaapani Fukushima tuumajaama katastroofi kümnes aastapäev.

Züleyxa Izmailova: “Nüüd kus pole enam saladus, et Eestis ei saada isegi piimapakkide ja ketšupipudelite käitlemisega hakkama, kõlab radioaktiivsete tuumajäätmete ladestamise plaan eriti absurdselt. Loodetavasti valitsuskabinet tegeleb edasi nende probleemidega, mis meil juba laual keset lauda on ja ei hakka selle asemel endale ning veelgi enam rahvale uusi välja mõtlema, nagu eelmisel valitsusel kombeks oli. Tuumajama tuleb lõpetada, täna!”

Aleksander Laane: “Prügitrahv tuleb maksumaksjal kinni maksta, tuumajaama riikliku kontrolliagentuur koos kontoriga ja ka väliskontroll tuleb maksumaksjal maksta, dotatsioonid tuumajaamale tuleb maksumaksjal maksta, julgeolek tuleb maksumaksjal maksta, tuumajäätmed jäävad nagunii maksumaksja kanda – ja siis nõuab ettevõtja fikseeritud kolmekordset vabaturuhinda ka. Ning kui midagi juhtub, siis on nemad juba oma pere ja koeraga majakeses – aga mitte tuumajaama kõrval, vaid kuskil palmisaarel. Kutsun üles inimesi algatusele rohkelt allkirju andma, sest vastupidiselt tuumalobistide väidetele, alternatiivid tuumajamale on olemas.”

Read more

Ott Kiens: Roheliste ahjuajamise alternatiive energeetikas

Viimased nädalad on toonud EKRE liikme Heino Harju poolt kriitikat nii „roheliste“, CO2 kvootide kui ka elektrienergia defitsiidi suunal. Osa kriitikast oli emotsionaalne vaenukõne, osa argumenteeritud diskussioon. Harju soovitatud roheliste ahjuajamine energiaprobleemi ei lahenda, lahendused on mujal.

Esiteks näitas härra Harju oma vaenulike kommentaaridega, et tal puudub teistega suhtlemisel kohati igasugune viisakus ning elatud aastad ei tähenda automaatselt elutarkust. Erakond Eestimaa Rohelised Tartu piirkonna liikmed mõistavad selgelt hukka igasugused üleskutsed füüsilisele vägivallale, olgu need suunatud roheliste või ükskõik kelle teise vastu. Emotsionaalsele purskele veebikommentaariumis peab järgnema avalik vabandus, mitte kohmakas õigustus oma mõttekäigule. Omalt poolt palusime õiguskaitseorganitel mõelda, kas ja kuidas nad soovivad menetleda EKRE esindaja üleskutset vägivallale. Jääme ka huviga ootama EKRE Tartu ringkonna seisukohta Heino Harju sobivuse kohta Tartu linnavolikogu komisjoni liikme kohale. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Valdur Lahtvee: Tuumaenergia ainuvõimalikkuse müüt murti juba ammu

Postimees uuris Eestimaa Rohelised käest, milline võiks olla Eesti energeetika tulevik põlevkivijärgsel ajastul ja kas kolmanda põlvkonna tuumareaktoril oleks seal kohta? Palusime sellele vastata meie erakonna energeetika eksperdil Valdur Lahtveel.

Eesti energeetikaasjatundjad on aastakümneid tõestanud, et Eestis on piisavalt senikasutamata taastuvkütuseid ja -energiaallikaid nagu biomass, tuul, päike ja geotermaalenergia, millest piisab nii sisemaise energiatarbimise katteks kui ka ekspordiks. Tänaseks on taastuvate energiaallikate kasutamiseks sobilike tehnoloogiate hinnad langenud tasemele, kus nood on konkurentsivõimelised fossiilkütustel baseeruvate energiatehnoloogiatega ja mõnes piirkonnas isegi odavamad. Seda tõestab kasvõi fakt, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel 2019.aastal kogu maailmas investeeriti taastuvallikatel energiatootmisse 281 miljardit, fossiilkütustel energiatootmisse 111 miljardit ja tuumaenergiasse vaid 35 miljardit USD. [..]

Loe edasi ja leia viited klikates artikli pealkirjal.

Read more

Valdur Lahtvee tuumaenergia rumalatest müütidest

Päevalehe faktiõhisus on põhjata, väited tervislikust ja ohutust tuumaenergiast ei pea paika. Kui Päevalehes toimetaja Alo Rauna tsiteeritud Lemmit Kaplinski väited üksipulgi uurida, siis vähegi teadjam inimene selle peale tuumausku ei pöördu.

Michigani Ülikooli Kestlike Süsteemide Keskuse hinnangul ühe gigavatise tuumajaama toiteks aasta jooksul on vaja kaevandada 20 000–400 000 Mt uraanimaaki, töödelda seda 27,6 Mt uraanikütuseks ja kõrvaldada 27,6 Mt kasutatud kütust. Kogu kütuste tsükli jooksul tekib sisendkogusega võrdne hulk (20 000–400 000 Mt) radioaktiivset aineid millest 90% (mahu järgi) on madala aktiivsusega jäätmed, 7% keskmise aktiivsusega jäätmed ja 3% on kõrge aktiivsusega jäätmed. Iga kWh tuumaelektri tootmisel kulub olelusringi jooksul energiat 0,1–0,3 kWh. Ehkki tuumaelektri tootmine ise ei tekita kasvuhoonegaaside heitkoguseid, on kogu kütusetsükli tegevuste käigus eralduvad KHG hetkogused märkimisväärsed.

Väide: Nad ei tekita õhureostust, millest tingitud kopsuhaigustesse sureb maailmas igal aastal 5 miljonit inimest.

Väide on õige vaid piiratud heitmekomponentide osas

[..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tuumavool rabab kõrge hinnaga – Peep Mardiste

Energiasektoris teenimisvõimalust ­otsiva OÜ Fermi Energia asutajad lubavad revolutsiooni tuumaenergia valdkonnas, soovides rajada Eestisse Euroopa esimese väikese moodultuumareaktori. Plaan on lennukas ja intrigeeriv, sest selliseid reaktoreid mujal ei ehitata, kuna neid ei peeta turul konkurentsivõimeliseks.

Möödunud sajandi keskpaigas peeti tuumatehnoloogiat kauaoodatud läbimurdeks, mis tagaks inimkonnale odava ja piiramatu energia. Täna annavad tuumajaamad 10% maailmas toodetavast elektrist ja on selge, et enam kui poole sajandi tagane unistus odavast uuest energiaallikast pole täitunud. Põhjus on lihtne – aatomituumade lõhustamisega elektri tootmine on tehnoloogiliselt jätkuvalt keeruline ja tänases kiiresti muutuvas maailmas lisaks ka liialt kohmakas. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Peep Mardiste: Kunda oma püssirohutünn

Tuumaenergia entusiaste koondav osaühing Fermi Energia on sihikule võtnud Viru-Nigula valla võimaliku tuumajaama võimaliku asukohana. Kuigi lubatavat tuumajaama tüüpi pole maailmas veel keegi valmis suutnud ehitada, soovib Fermi Energia, et vallavolikogu broneeriks neile kiiresti igaks juhuks magusa mereäärse kinnistu.

Grupp riskiinvestoreid ja entusiaste on pea 2 aastat ringi käinud mõttega panna Eestis püsti Euroopa esimene väike tuumajam, nn moodulreaktor. Tellitud on hulk taustauuringuid ja suheldud erinevate välisfirmadega, kes moodulreaktoreid arendavad. Omapärane on see, et kuigi Fermi Energia käib ja kiidab plaanitava tuumajaama tehnoloogiat ja ohutust, siis tegu on ennustuste või unistustega, sest ükski koostööpartneritest pole tegelikus elus sellist jaama valmis suutnud ehitada. Arvutimudelid ongi ohutud, sest seal liiguvad bitid ja baidid, mitte radioaktiivsed uraani ja plutooniumi aatomid.

Ähmasele tulevikule vaatamata tegi Fermi Energia volikogu eelmisel istungil ettepaneku, et Viru-Nigula vald annaks kiiresti osaühingu käsutusse magusa 100-hektarise mereäärse maatüki Kunda sadama kõrval. Kuna Fermi on maininud Eestis veel kaht omavalitsust tuumajaama võimalike asukohtadena, siis ilmselt soovitakse kusagil veel kahe mereäärse kinnistu broneerimist ehk hoonestusõiguse seadmist. Sellisel juhul jääks vähemalt kaks kolmest broneeringut võimaldavast vallast tühjade kätega. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Marko Kaasik: Tants tuumaelektrijaama ümber

Tuumaenergia entusiastid püüavad mõjutada riiklikke otsuseid, rõhutades süsinikuneutraalse „puhta energia“ sõnumit ja veelgi enam: kasutades keskkonnaaktivistide töömeetodit, meeleavaldust.

Maailma tuumaenergiariikide raskused ohutuse tagamisel on hästi teada, nagu ka aegade jooksul kogunenud radioaktiivseid jäätmete hulk, mille ladustuspaikade pidamine on püsiv kulu. Fermi Energia vastus sellele on USA ettevõtja Bret Kugelmassi investeeringu kaasamaine (https://www.baltictimes.com/fermi_energia_secures_investment_by_last_energy/). See inimene ütles Fermi Energia konverentsil 2020.a. aasta jaanuaris välja mõtte, et tuumaenergia kriisist väljumiseks ei ole vaja midagi muud teha, kui tagasi pöörduda 1960-nendate aastate ülileebete ohutusnõuete juurde. Tol ajal valmisid esimesed tuumaelektrijaamad ja kellelgi ei olnud veel aimu ei suurõnneustest ega sellestki, mis saab jäätmetest peale kütuse ärakasutamist ja jaama demonteerimist. Tema nägemuses võiks Eesti olla see riik, kes sel viisil riskides ja rahvusvaheliselt välja kujunenud normidele vilistades odavat elektrit tootma hakkab. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Andrei Gudim: Kahtlane ja valelik tuumajaamapromo

Selle aasta kevadest on Eesti ajakirjanduses kadestamisväärse järjekindlusega ilmunud lugusid, milles räägitakse tuumaenergia arendamisest Eestis. Need lood tekitavad üha sügavamat muljet, et kõik on nagu ära otsustatud, protsess on käivitunud, asi on paratamatu, raha on eraldatud ja kell juba tiksub.

Ühest küljest meenuvad kohe eelmise buumiaja jutud ja arutelud. See on ka arusaadav – kui raha on üleliia ja plaanid suured, siis hakataksegi arutama investeeringute üle, mis lubaks raha edaspidigi teenida ning arutatakse ka strateegilisi investeeringuid. Teisest küljest on kõigisse 10 aasta jooksul (mis on meie aja mõõdupuu järgi terve epohh) räägitud juttudesse hakanud põimuma ökoloogiline narratiiv. Nüüd on tuumajaamadest kõnelejad (nii valdkonnas töötavad inimesed kui need, kellele see mistahes põhjusel meeldib) kuulutanud ennast vaat et planeedi päästjateks ja kõigi nende põhiliitlaseks, kes fossiilkütuse-majanduse taastuvenergia vastu vahetada tahavad. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Daniel Scholten: Taastuvenergia strateegilised kaalutlused

Euroopa Liidu ajend puhtale energiale üleminekuks on mitte üksnes ökoloogiline, vaid ka geopoliitiline. Daniel Scholten analüüsib võimalikke keerdkäike, mis Euroopat teel maailma juhtivaks taastuvenergia tootjaks ees võivad oodata. Kuigi hiljuti Euroopa Komisjoni uueks presidendiks valitud Ursula von der Leyen-i Roheline Kokkulepe on ilmselt samm õiges suunas, on sidusa ning piisava poliitilise toetusega plaani loomine, et minna üle kestlikule ja koordineeritud energiajulgeolekule, EL-i jaoks hädavajalik.

Euroopa Liit tunnistab taastuvenergia tähtsust ja on asunud aktiivselt selle geopoliitiliste eeliste poole püüdlema. Taastuvenergia on Euroopa Komisjoni seisukohast poliitiline prioriteet mitte üksnes kliimamuutuste ja saaste temaatikas, vaid selge siht ka energiajulgeolekus, tööstusliku jõuõlana ning ülemaailmse stabiilsuse küsimustes.

Taastuvenergia kujutab endast aga ka mitmekülgseid strateegilisi väljakutseid. Liidusiseselt tähendab see täiesti uut energeetikapoliitikat, mis võib liikmesriikide vahel uusi ebakõlasid luua. Milline peaks välja nägema tuleviku Euroopa integreeritud energiasüsteem ning kuidas peaksid selles jagunema kulud ja tasuvus? [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: põlevkivisse raha matmine on lühinägelik ja arg otsus

Veel kaks päeva enne eriolukorra välja kuulutamist koputasime valitsuse ja rahandusministri südamele, et on ebaeetiline ja vastutustundetu kulutada maksumaksja raha ülisuure kaotusriskiga reostavatesse projektidesse, mille all pidasime silmas just põlevkiviõlitehast, aga näiteid on kahjuks veel. Täpselt sama on rääkinud ka kõik vastutustundlikud teadlased. Nüüd, eriolukorra varjus, otsustas valitsus 280 miljonit eurot tervise- ja majanduskriisi kiuste ikkagi ära põletada. Teadlaste jutt oli aga valitsusele jälle nagu hane selga vesi…

Keskkonnaorgaanisatsioonid ja teadlased reageerisid eile valitsuse otsusele kiirelt ja valulikult, seda õigustatult. Tegu on rumala ja lühinägeliku otsusega, mis teenib vaid ühe erakonna poliitilisi huve ja ei ole praeguses kriisiolukorras laiema üldsusele mõistetav. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander Laane: Rahapesu tõttu ei saa karistada sadu ettevõtjatest pangakliente

Pangakontode sulgemise või ka konto avamisest keeldumise laine on tabanud nii ettevõtjaid kui ka eraisikuid. Viimaseid kaitseb veidi küll direktiiv 2014/92/EL põhimaksekontole juurdepääsu tagamise kohta, mis lubab EL seaduslikult viibival inimesel avada konto kasvõi igas liikmesriigis ja sooritada lihtsamaid tehinguid. Üllatuslikult on õiguskantsler pidanud juhtima rahandusministri tähelepanu sellele, et Eesti seadusandluses vajab ka eraisikutest pangaklientide õiguste kaitse täiendamist. Makseteenuste toimivuse eest peaks vastutama Eesti Pank, mis pole oma ülesannetega paraku toime tulnud. Eriti ilmseks on see saanud praeguses kriisiolukorras. Kui inimesel pole arvet, ta on karantiinis ja pank arve avamisest keeldub või piirab tema ligipääsu internetipanga, kaardimaksete ja sularahaautomaadi teenustele, siis mida ta tegema peaks? Kuidas teha oste e-apteegist või e-poest? Isegi kohtusse ei saa oma õiguste kaitseks pöörduda, sest lõiv tuleb maksta ju panga kaudu.

Read more

Pankade poolt musta raha pesemise juhtumite tõttu ei saa karistada kõiki ettevõtjaid

Roheliste ettepanek on, et pangad, mille turuosa ületab viiendikku, ei tohi ainult kahtluse põhjal keelduda ettevõtetele arve avamisest ja lihtsamate tehingute tegemisest. Praegune olukord kus pangad “tunne oma klienti” raames lihtsalt ei ava kontosid või sulgevad olemasolevaid, vähendades sellega Eesti SKP-d, on pikemas perspektiivis äärmiselt kahjulik Eesti majandusele. Kartes ühte rahapesijat, takistatakse tuhandete inimeste Eesti elu edendavat tööd ja ettevõtlust.

“Riigikogul ja valitsusel on kohustus hoolitseda hea ja elava ettevõtluskeskkonna eest, kus ettevõtjate probleemid saavad kiire lahenduse,“ selgitas Roheliste volikogu esimees Aleksander Laane

“Rahapesuvastane võitlus, kus sisuliselt ei kehti süütuse presumtsioon, on vale. Pangad on ülekande- ja finantseerimisasutustest ehk vereringest muudetud järelvalveasutusteks. Kui majandusorganismi vereringe pidurdub, võib organism langeda koomasse. Veidi utreerides – kui raharinglusesse jõuavad haigustekitajad, siis järelvalveorganid peavad need eemaldama. Kui pank muudetakse järelvalveasutuseks, siis kellest saab vereringlus?” lausus Roheliste juhatuse liige Olev Tinn.

2018. aastal sai rahapesu andmebüroo 5600 vihjet rahapesu kohta. Uurimine algatati aga ainult 36 juhul ja reaalselt võis rahapesuga tegu olla 26 juhul.

Hinnanguliselt suleti aga umbes 8000 ettevõtetele kuulunud arveldusarvet.

Millega on siis õigustatud tuhandete ettevõtjate põhjuseta kiusamine ainult sellel põhjusel, et mõni omanik või koostööpartner asub välisriigis? Kas valdavalt välisomanikega suurpankade sooviks on vähegi rahvusvahelisem, kuid väiksem äri Eestis välja suretada?

“ Leiame, et on vaja luua mõistlik tööjaotus. Vajadusel suurendada maksuameti, Eesti Panga, politsei volitusi ning investeerida uutesse rahapesu tuvastavatesse tehnoloogiatesse,” selgitas Olev Tinn.

Read more
Translate »