Üleskutse Eesti inimestele, kohalikele omavalitsustele ja riigile.

Eesti mahe- ja väiketootja kasvatatud toidu eelistamist tuleks pidada sotsiaalselt sama vastutustundlikuks kui 2+2 reegli järgimist viirusest hoidumisel. Palume teil koos meiega seista Eesti toidujulgeoleku ja meie mahe- ja väiketootjate ellujäämise eest.

Eesti ühiskond on koos ülejäänud maailmaga sisenemas tõenäoliselt enneolematusse majanduskriisi. Pessimistlikumad nimetavad algavat sajandi finantskriisiks, mille käigus ühiskonna toimimise alused ümber vaadatakse, inimeste elukorraldus ja geograafiline paiknemine muutub. Vähesed prognoosivad, et peale maailma seismapanekut tõmmatakse majanduse masinavärk vanaviisi käima. Arvestades taustal kestvat kliimakriisi ja elurikkuse kadu on järjest olulisem muutuste tõmbetuultes teadlikult toetada omasid ja neid, kes toidutootmisel kõige vähem ökosüsteemi kahjustavad. Nii sünnib toimiv immuunsüsteem, mis meid globaalsel viiruste levikul ning majanduskriisis aitab.

Kriisis on kõige haavatavamad Eesti mahe- ja väiketootjad, kes toidu kasvatajatena on tänaseks senistest turustuskanalitest kaotanud kuni 80%. Tootjate endi hinnangul on täna küsimärgi all, kas ja kuidas kujunenud olukorras üldse ellu jäädakse. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander Laane: Oma põllumeest ei tohi kiusata!

Tegelikult ei tohiks muidugi ka teisi põllumehi kiusata, kes meie planeeti austusega suhtuvad, metsi ei raada ja maad ei mürgita. Praegune jaht eestimaisete maasikate kasvatajatele on selgelt terve mõistuse vastane ja häbiväärne. Täna ähvardab valitsus maasikakasvatajaid, homme siis juba kapsa- ja kartulikasvatajaid! Eesti põllumees tegutseb niigi kehvemates majanduslikes tingimustes, sest ükski valitsus pole suutnud toetusi EL keskmiseni viia. See võiks ometi vähemalt valitsusele selge olla, et sellistes tingimustes ei saa palju suurema palga maksmist põllumehelt nõuda. Nagu ka mitte seda, et põllumees lõputult logistikut mängib ja töötajaid tunnikaupa tööle kaupleb. Igal pool Euroopas tullakse hooajatööle ka teistest riikidest ja midagi pole sellest katki läinud. Et kuidas varem koristatud saadi? Ilmselt olid maasikapõllud väiksemad ja rahvast maal rohkem. Aga me tahaks ju, et kodumaist kraami poes ja turgudel oleks rohkem – ning mõistliku hinnaga. Miks siis sellele takistusi teha? Retsept olukorra mõistlikuks lahendamiseks on olemas. Juba veebruari lõpust ootab Riigikogus arutamist Roheliste esitatud ettepanek, et mahetoidule kehtestataks väiksem käibemaks – 9 % praeguse 20 % asemel. Lisaks soovime, et nii EL kui Eesti toetused oleks suunatud mahemajandusele ülemineku toetamisele, tehnoloogia vahetusele (sh robotiseerimisele), toodangu töötlus- ja säilitamisvõimaluste loomisele. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Züleyxa Izmailova: Liigirikkus on majandusliku heaolu ja tervise võti

ÜRO toiduorganisatsioon on öelnud, et inimkonnal on jäänud korjata veel vaid 60 saaki. Sellest ennustusest on tänaseks möödas juba mõned aastad. Kuid agrokemikaalidel püsiv põllumajandus laastab endistviisi meie ökosüsteemide liigirikkust ja hävitab muldade viljakust. On selge, et intensiivpõllumajandus on halb loodusele ning ohtlik ka inimeste endi tervisele.

Põllumajanduses kasutatavad mürgid, sh pestitsiidid on inimese hormoonsüsteemi häirivad kemikaalid, mida meid ümbritsevas keskkonnas on aina rohkem – sh õhus ja toidus, aga nüüd paraku ka pea kõikjal vees. Hormoonsüsteemi häirivate kemikaalide kahjulik mõju võib ilmneda juba üliväikestes koguste juures, põhjustades mitmeid tervisehäireid: vähki, viljatust, laste ja täiskasvanute rasvumist, diabeeti, käitumishäireid, kilpnäärme talitluse häireid jm. Eriti ohtlik on kokkupuude nende kemikaalidega lootele, lastele ja teismelistele. Uuringud on näidanud, et neid ohtlikke aineid võib leida iga inimese verest ja isegi rinnapiimast. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Anne Luik: mesilaste ja meie endi säästmiseks vajab põllumajandus muutusi

Üha sagedamini pingutatakse põllumajanduses hea saagi nimel pestitsiidide kasutusega üle ning unustatakse, et põllu väärtus ei seisne üksnes saagis, nagu mets ei ole ainult puit.

Viimastel aastatel on meie põldudel tunduvalt suurenenud agrokemikaalide kasutamine, ent arvestades agroklimaatilisi tingimusi, pole see samavõrra kaasa toonud saagi kasvu. Domineerib esmasele kasusaamisele orienteeritud väikese arvu niinimetatud kassakultuuridega tootmisviis, kus kemikaalide surve loodusele aina süveneb.

Viie aastaga on taimekaitsevahendite ehk pestitsiidide kasutamine peaaegu kahekordistunud: 461 tonnilt 834 tonnile. Sellest kogusest suurema osa (72 protsenti) moodustavad umbrohutõrjevahendid ehk herbitsiidid, milles võimutsevad glüfosaadil põhinevad vahendid. Taimehaiguste tõrjevahendite ehk fungitsiidide osakaal on kasvanud üle kahe korra. Eriti on suurenenud tebukonasoolil ja boskaliidil põhinevate preparaatide tarvitamine. Putukatõrjevahendite ehk insektitsiidide hulgas on kõige enam – üle kolme korra – kasvanud putukatele eriti ohtliku neonikotinoidi tiaklopriidi tarbimine.

Iga pestitsiidirühm on küll mõeldud kindlate organismide hävitamiseks, kuid paraku jääb nende jääke nii mulda, vette kui toodetesse ja nii mõjutavad need ained ka paljusid organisme, mille vastu nood polnud suunatud.

Read more
Translate »