Roheliste resolutsioon toetab Rail Balticu praegu planeeritava trassi muutmist

Erakond Eestimaa Rohelised volikogu võttis juba 16. detsembril 2017 vastu resolutsiooni, kus pööratakse tähelepanu praeguse projekti sisulistele ja koralduslikele probleemidele.
Rail Balticu suhtes ei ole Erakond Eestimaa Rohelised oma seisukohta muutnud – Rail Balticu trass peaks kulgema valdavalt olemasolevas raudteekoridoris ning olema Eesti loodusele ja seega ka rahvale võimalikult säästvalt ehitatud.
Paremad ühendused Euroopaga on teretulnud, aga nende eest ei peaks Eesti maksumaksjat röövima ega keskkonda hävitama.
Leiame, et praegune Rail Balticu rajamine ei toimu kooskõlas Aarhusi konventsiooniga. Dokumentide ja analüüside salastamine tuleb lõpetada.
Nii kallist ja keskkonnale kahjulikku projekti ei tohi rajada põhimõttel „teeme valmis ja siis paistab, mis välja tuli“. EY (endise nimega Ernst & Young) tasuvusanalüüsi projekti meeskonnast sõltumatu auditeerimine on valitsuse minimaalne hoolsuskohustus.
EY koostatud tasuvusanalüüs läheb täiesti mööda raudtee rajamise keskkonnamõju arvestamise küsimusest, sisaldab vigu ja valearvestusi vähemalt 4 miljardi euro ulatuses ja ei vasta teaduslikele kriteeriumitele, millele kõigele ka MTÜ Avalikult Rail Balticust on korduvalt tähelepanu juhtinud.
Eestimaa Rohelised on ainus erakond Eestis, kes on kindlalt seisnud Rail Balticu projekti üle vaatamise vajaduse eest algusest peale ning juba enne 2015 valimisi deklareeris esimehe tasemel toetust Tartu trassi kaalumisele, mis COWI 2007 aasta analüüsi põhjal ONGI sotsiaalmajanduslikult kõige tasuvam. […]

Leia täiendavad viited klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: Rail Baltic kulgegu Tartu kaudu

Erakond Eestimaa Rohelised soovib suunata rohkem vahendeid kortermajade renoveerimisse ja kergliiklusteede rajamisse. Rail Baltica osas välistab partei Pärnu kaudu rajamise, kuid investeeringud raudteeliiklusse peaks kindlasti oluliselt kasvama. Roheliste nimel vastas Ehitusuudiste küsimustele erakonna peasekretär Joonas Laks.

Millised on teie erakonna peamised seisukohad ehitussektori jaoks olulistel teemadel ehk ehitussektorile suunatud valimislubadused?

Roheliste sõnum on, et kortermajade renoveerimine peab jätkuma ning selleks eraldatavate vahendite maht suurenema. Riigi kohustus on leida kas otse riigieelarvest või Euroopa fondidest Kredexile vahendeid. Vanade hoonete energiatarve on koht, kus kliimasoojenemise vastu võitlemine on väga suure potentsiaaliga. Ka maailma finantsasutused on hakanud sellest aru saama. Linnahall ja Rahvusraamatukogu, aga ka Patarei kompleks on ühed silmatorkavamad näited.

Tee-ehitus seisma ei jää, sest roheliste soov ehitada kergliiklusteid ja tänapäevaseid linnatänavaid on suurem, kui praegusedki vahendid võimaldavad. Toetame ka nutikate ja läbimõeldud uute lahenduste turule jõudmist.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Marko Kaasik: Eesti ökoriik on võimalik üksnes üleilmses ökoriikide ja -kogukondade võrgustikus

Keskkonnahoidlikult käituvatele kogukondadele tuginev ühiskond ja ühiskonna vaimne tervenemine on Eestimaa Roheliste programmilised seisukohad, mille nimel töötame. Näeme toimuvas veelgi laiemat konteksti, sest Eesti on osa Euroopast ja maailmast ning üleilmastumine toimub enneolematus tempos.

Rohelised on loomisest saati keskendunud just ühiskondlike muutuste ellukutsumisele. Selles on lihtne veenduda, kui vaadata meie varasemaid valimisprogramme – ökoriik, Šveitsi tüüpi otsedemokraatia, PÕXIT, kodanikupalk ja arusaamine inimeste ennast ohustavast käitumisest oma keskkonna hävitamisel. Meie kodude ja majanduse energiamahukuse vähendamine on alati olnud Roheliste kesksed teemad.

Vaatamata formaalsele demokraatiale on Eesti riigi sisuliselt omastanud äriühingud. Hargmaiste korporatsioonide kõrval on „omanike“ seas iroonilisel moel ka kontsern Eesti Energia, mis teoorias peaks ise olema riigi ja rahva omand. [..}

Loe edasi klikates artikli pealkirjal. Jaga kui meeldib!

Read more

Rohelised ei toeta Tallinna osalemist Rail Balticu projektis

Tallinna Linnavalitsus otsustas, et osaleb Rail Balticu projektis. Seda otsust ei toetanud koalitsioonipartnerid rohelised, kelle esindaja, abilinnapea Züleyxa Izmailova, esitas linnavalitusele eriarvamuse.

Tallinna linnavalitsus kirjutas alla memorandumile, millega sätestati vastastikune koostöö Rail Balticu projektis osalevate linnade ja piirkondade vahel. Roheliste esinaine ja Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova Rail Balticu ehitamist sellisel kujul ei toeta ning hääletas memorandumi vastu, teatas Izmailova büroo.

Rohelised on varasemaltki Rail Balticut kritiseerinud ning vastavasaisulise enam kui 1300 allkirjaga petitsiooni riigikogule esitanud. Rohelised leiavad, et Eesti ei peaks Rail Balticut praeguse kavandi järgi ehitama, kuna projekt on sotsiaalmajanduslikult kahjumlik ja ei toeta regionaalarengu põhimõtteid, sest läbib hõredalt asustatud piirkonda. Samuti leiavad rohelised, et Rail Baltic on võimalikest alternatiivprojektidest kõige keskkonnavaenulikum.

Samadele puudujääkidele viitas linnavalitsusele esitatud eriarvamuses ka Züleyxa Izmailova. Abilinnapea leiab, et raha, mis praegu Rail Balticusse suunatakse, võiks investeerida keskkonnasõbralikema ja kasumlikemate transpordiühenduste loomisesse.

“Muidugi rohelised toetavad kiiret ja mugavat raudteeühendust Euroopaga. Aga sellisena kavandatud trassiga kaasneb nii palju negatiivset, et projekti peale meeletute summade kulutamine on täiesti ebaratsionaalne. Me võiksime hoopis renoveerida ja elektrifitseerida olemasolevad raudteed. Reisijate elu mugavdamiseks tasuks kaaluda näiteks elektriliste või vesinikubusside kasutamist,” soovitas Izmailova.

Rail Balticu projekt on kavandatud valmima aastatel 2024-2025 ning selle eeldatav maksumus on 5,8 miljardit eurot.

Kliki artikkel lahti ja leiad ka lingid, mille kaudu seda edasi jagada!

Read more