Katuseraha algatus läheb Riigikokku
ROHELISTE PETITSIOON “EI KATUSERAHA JAGAMISELE ABORDIVASTASELE LIIKUMISELE” KOGUS POOLE PÄEVAGA VAJALIKUD 1000 ALLKIRJA Roheliste algatatud petitsioon “ei katuseraha jagamisele abordivastasele
Read more
Regionaalpoliitika
Joonas Laksi repliik: Taome katuserahad kaasavaks riigieelarveks
6 miljonit eurot ei ole riigieelarve kogusumma kõrval suur raha, aga Eesti kohtadele võib ka 10 000 või 100 000 eurot väga vajalik olla. Kui kooli katus lekib, siis tuleb see korda teha. Tasub siiski silmas pidada, et kunagi oligi see raha eraldatud just hädapäraseks. Täna see nii ei ole.
Jagatakse täiesti uute hoonete ehitamiseks, kirikutelt indulgentsi ostmiseks, abordi keelustamise ja veriste parunite kujude püstitamiseks. Roheliste hinnangul on poliitikud katuseraha mõtte rüvetanud ja kui pole selliseid kulutusi, mida muul moel ei saaks finantseerida, siis jätku see parem tegemata ning antagu see raha neile, kes seda paremini teha oskavad.
Toetame Vabaühenduste Liidu tööd selle nimel, et poliitiline, subjektiivne ja läbipaistmatu rahastamine lõpetataks ning kõik organisatsioonid, kes riigi rahastust väärivad, saaksid seda taotleda vastavalt kodanikuühenduste riigieelarvest rahastamise juhendile. Riigieelarvet ei tohiks poliitikud pidada oma isiklikuks rahakotiks.
Käia mööda Eestit ringi ning pakkuda katust tuletab meelde rohkem maffiat kui vaba demokraatiat. Järgmisel aastal peaks katuserahad ümber sõnastama riigieelarve kaasavaks osaks, kus rahvas ise pakub välja ideid ning seejärel hääletab nende üle. Kaasavad eelarved on ennast Euroopas tõestanud.
Read more
Jüri Ginter: Väikekoolid ja hariduse regionaalpoliitika
Regionaalpoliitika hariduses peaks tagama võrdväärse juurdepääsu lasteaedadele, üldhariduskoolidele, huvikoolidele, kutsekoolidele, kõrgkoolidele ja täiskasvanute koolitusel sõltumata nende elukohast. Võrdväärse ja mitte võrdse, sest igas külas ei saa olla ülikooli jt kooli ning samas ei saa ka kõik inimesed kolida kooli naabrusse. Teiselt poolt peaks regionaalpoliitika tagama ka selle, et eri koolides oleksid võrdväärsed tingimused. Jällegi võrdväärsed mitte võrdsed, sest kõik koolid ei saa olla ühesugused ning ei tohigi olla, kuna inimeste vajadused on erinevad. Seda kogeti COVID 19 tõttu rakendatud distantsõppe ajal, kui osadele peredele ja õpilastele sobis distantsõpe isegi paremini kui tavaline kool, samas teistele tekitas see suuri probleeme ning osa õpilasi langes üldse välja. Erivajadused võivad olla seotud nii erilise andekusega kui ka füüsiliste, vaimsete, emotsionaalsete või sotsiaalsete õpiraskustega. Kusjuures ka need raskused võivad olla erinevad nii nagu ka andekad ollakse erinevalt. [..]
Loe edasi klikates artikli pealkirjal.
Read more