Politiseerunud jäätmemajandus ja läbikukkunud jäätmeseadus

Jäätmevaldkonna peamine probleem on selle politiseeritus ja huvidele allutatus, kuid jäätmemajandus peaks olema mitte poliitiline võitlustanner, vaid keskkonnaküsimus.

Paljud on ilmselt praeguseks mõistnud, et miski Eesti jäätmekäitluses on päris tõsiselt kiivas. Viimasel ajal on avalikus ruumis tiirelnud jutud võimalikust ELi hiigeltrahvist ja ringlussevõtu eesmärkide mittetäitmisest. Tagatipuks eilne teadaanne, et pärast pikka Riigikogus küpsemist otsustati uue jäätmeseaduse menetlemisest loobuda. Kes asjade käiguga rohkem kursis oli, sellele ei tulnud uudis üllatusena. Keskkonnaministeerium ja keskkonnakomisjon tekitasid eelnõus kahe peale kokku sellise segaduse, et lõpuks ei saanud enam keegi aru, mis seadusemuudatusega tegu ja kellele seda vaja on. Keskkonnakomisjoni esimees Vakra süüdistab ministeeriumi, Kiisler vastu jällegi Riigikogu, tootjad-pakendiorganisatsioonid ja teised osapooled kõiki poliitikuid jne.

Kuid milline institutsioon tegelikult enesereflektsiooniga tegelema peaks? Kelle tegemata töö kehv ringlussevõtu tulemus on? Keskkonnaministeeriumi, Riigikogu, omavalitsuste või hoopis keskkonnainspektsiooni? Siia koer ongi maetud. Eestis on jäätmemajandust juba pikalt vaevanud liigne politiseeritus: valdkonda ei kujundata mitte lähtudes keskkonnast ja jäätmekäitluse parimatest praktikatest, vaid lühiajalistest poliitilistest huvidest. Kui aga seadusloomes ei ole aluseks mitte pikaajalised eesmärgid ja üldised kokku lepitud põhimõtted, vaid poliitilised tõmbetuuled, on tulemuseks segadus ja vastutuse hajumine. Selle kõrval näeme järjest enam mikrofoni haaramas majanduslikke huve, seda näiteks pakendite kogumise puhul. Praegune avalike konteinerite süsteem ei pane turul tegutsevaid ettevõtteid (mida praktikas on kolm) ei kogumispunkide võrgutikku laiendama ega pakendijäätmeid reaalselt ringlusse võtma, vaid kasumit suurendama. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kes on homo circular economicus ehk kuidas ja miks minna üle ringmajandusele

Korraldasime koos MTÜ Mondoga 2. novembril Telliskivis ringmajanduse õhtu, kuhu kutsusime esinema ja oma kogemusi jagama ettevõtja Ann Runneli, Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo Elvisto ning nahadisaineri ja ettevõtja Stella Runneli.

Kuna paljud huvilised ei saanud üritusest osa võtta, tegime väikese ülevaate arutatud teemadest, kõlama jäänud mõtetest ja edasistest plaanidest.

Esmalt aga lühidalt sellest, miks on Rohelised üldse ringmajanduse propageerimise südameasjaks võtnud ja miks me üritame ringmajandust poliitikaloome keelde tõlkida. Küsimus on majandustegevuse ja –kasvu jätkusuutlikkuses, mida valitsev lineaarne tooda –> kasuta –> hülga ahelal põhinev majandusmudel paraku tagada ei suuda. Suur osa täna Maad vaevavatest keskkonnaprobleemidest on seotud meie tootmisviiside ja tarbimisharjumustega või otseselt neist põhjustatud. Praegu kasutame me aastas 1,6 Maa jagu ressursse, mis tähendab, et elame tulevaste põlvede heaolu arvelt. Ringmajanduse ulatuslik kasutuselevõtt ja lineaarsest süsteemist järk-järgult loobumine tähendaks leevendust paljudele meie muredele, reostusest ja prügistumisest kliimasoojenemiseni. [..]

Loe edasi ettekande ettekannete sisu kohta klikates artikli pealkirjale.

Read more