SUUR ÜLEVAADE – kuidas Rohelised Tallinna muudavad

Koalitsioon Keskerakonnaga on kestnud praeguseks aasta – siin on ülevaade senistest saavutustest, mille üle ise kõige uhkemad oleme:

– Reidi tee
– Kaasamine, koostöö ja läbipaistvus
– Tallinna Energiaagentuur ja päikesepaneelide projekt
– Tallinna Botaanikaaed
– Tallinna viimine pestitsiidivabade linnade kaardile
– Mahetoit ja toiduteadlikkus laste haridusasutustes
– Linnaaiandus
– Välisprojektid
– Õismäe raba terviseradade rekonstrueerimine
– Merivälja muul
– Igapäevane rohestamine

“Üks meie siinne tegevus, mille oleme ristinud „igapäevaseks rohestamiseks“, seisneb abilinnapeade, ametnike, linnaosavanemate, koostööpartnerite, volikoguliikmete ja kõikide teiste otsustajate mõjutamises ja nende keskkonnaalaste teadmiste suurendamises. Hoiame silma peal, et projektides, uutes algatustes ja igapäevatöös oleks sees inim- ja keskkonnamõõde, et otsustusprotsessid oleksid võimalikult läbipaistvad ja kaasavad ning et arvestataks erinevate ühiskonnagruppide huvidega.” [..]

Loe pikemalt klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tallinna Rohelised linnavalitsusele: Ettepanek aaastavahetuse ilutulestiku asjus

Lemmikloomaomanikud, keskkonnast hoolijad, väikelaste vanemad jpt on pikka aega silmitsi seisnud massilise pürotehnika (kuri)tarvitamisega aastavahetuse paiku, mis hirmutab nii lemmikloomi kui ka metsloomi ja -linde. Paugutamine ei piirdu ainult vana-aasta õhtuga – kuna ilutulestiku müük algab väga varakult, saab igaüks osta pürotehnikat, mille tulemusel tekib palju planeerimata müra ajavahemikus novembrist jaanuarini. Loomadele, aga ka väikelastele ja nende vanematele tähendab see kolme kuud lakkamatut stressi.

Ilutulestiku puhul häirivad põhiliselt paugud, mitte niivõrd valgusefektid. On teada, et paljud koerad võtavad paugutamist rünnakuna ja tunnevad end ohustatuna. Varjupaikade täituvus on aastavahetusel alati suurem, sest paanikas koerad põgenevad kodust. Kuna koeral on inimesest palju teravam kuulmine, võib paugutamine tekitada talle isegi füüsilist valu. Heal juhul satuvad eksinud koerad varjupaika, halvimal juhul jäävad auto alla, külmuvad surnuks või hukkuvad kokkupõrkes metsloomade või pahatahtlike inimestega.

Linnaruumis elab lisaks lemmikloomadele ka metsloomi ja –linde. Hollandis viidi läbi uurimus, kus ilutulestiku ajal jälgiti radaritega lindude käitumist. Selgus, et tuhanded linnud tõusid peale keskööd, st uusaastaööl lendu ja maandusid alles 45 minuti pärast, seega järeldati, et linnud kogesid tugevat häiringut.[…]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Küllike Reimaa: Võtame tuleviku tagasi!

Ma ei tea, millal päike oma põlemise lõpetab ja ma ei tea, millal inimesed, riigid ja rahvad üksteise kõrid läbi närivad, et toita majanduse kasvu püha allikat, sõjatööstust. Kuid ma tean, et maavarad, nii ka põlevkivi, saavad ükskord otsa ja need ei taastu kiiresti, ehk mitte üldse inimkonna eluea jooksul. Seetõttu meie slogan “võtame tuleviku tagasi” peegeldab kõige täpsemalt seda, kus me oleme ja kuhu tahaksime jõuda.

Ma ei arva, et põlevkivi kaevandamise ja põletamise saab lõpetada kohe ja kiiresti, nipsust, kuid see peaks olema meie mitte liiga kauge eesmärk, kui me ei taha oma Põhja- Eesti maa-alust õõnsaks uuristada, ükskõik kui kõrgele me põlevkivist ära kasutatava energia hulga viime. Samas ma ei arva, et meie energiatulevik peaks olema aatomienergias.

“Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030” järgi on 2013.aasta koondbilansi andmetel Eesti põlevkivimaardla varu 4750,4 miljonit tonni. Praegu on Eesti energia kaevandusmaht 15,01 miljonit tonni aastas ja kogu Eesti kaevandusmaht 20 miljonit tonni. Kuigi Enefit toodab energiat ka tuulest, veest, päikesest, prügist ja biomassist, on selle osakaal Eesti elektritootmise mahust mitte eriti suur. 2005 aastal oli taastuvatest energiaallikatest toodetav energia 18%, planeeritud oli see tõsta 20% -ni aastaks 2020.

Auveres väidetavalt saaks toota 50 % osas taastuvast biomassist.[…]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kaasav linnaplaneerimine kui kliimameede

Kui kohalik kogukond ja eksperdid on oma elukeskkonna kujundamisel kaasatud, sünnivad rohelisemad lahendused. Arvestades, et toimub võimust võõrandumine ja samal ajal istume kõik valguskiirusel kihutaval kliimasoojenemise rongil, peaks olema kaasav ja jätkusuutlik linnaplaneerimine elementaarne.

Tallinna abilinnapeana on keskkonnateemade kõrval linnaelanike kaasamine otsustusprotsessidesse üks valdkond, mille koalitsiooniläbirääkimistel enda vastutusalasse sain. Seetõttu puutun ma oma töös pidevalt kokku nii kaasamisentusiastide kui –skeptikutega.

Olen viimaseid hoolega uurinud ja välja on joonistunud kaks tüpaaži. Ühed usuvad iseenda piiritusse võimekusse ja ei näe ühtki põhjust, miks võhiklike linnakodanike või tüütute aktivistidega (ega ekspertidega) üldse millegi osas konsulteerida. Need on üldiselt vanema generatsiooni esindajad, kes siin linnavõimu koridorides juba pikalt asjatanud on. Neid kaasamisusku pöörata on paras katsumus.

Teise tüpaaži esindajatega on lihtsam, sest nemad on tulemuslikkusele orienteeritud argumenteerijad. Valdavalt on neil kaks hirmu. Esimene on, et kaasamise näol on tegemist keerulise, kohmaka ja tihti tulemusetu protsessiga. Las see tehnilisemat sorti küsimus jääda praegu sinnapaika, see pole antud loos oluline. Teine argument pakub juba rohkem pinget.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tallinn on läbipaistvuselt kolmas pealinn Euroopas

Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul on Tallinna kõrge koht loomulik, sest e-riigi pealinna asjaajamisel on läbipaistvus iseenesest mõistetav, kuid plaan on edasi areneda. “Kavatseme parandada Tallinna kodulehel oleva info ligipääsetavust vaegnägijatele ja –kuuljatele, avada avalikkuse tõhusamaks kaasamiseks kodulehe osalusvärav ja täiustada linnaruumi arengust ja selles kaasa rääkimise võimalustest ülevaate andmist.”

Omavalitsuste ja teiste organisatsioonide läbipaistvust hindav koostööplatvorm Dyntra paigutab Tallinna 18 Euroopa pealinna seas 3. kohale.

Läbipaistvust mõõdetakse 57 indikaatori abil, millest Tallinn vastab 38-le. Pingerea võimsaks liidriks on Madrid, Tallinna selja taha jäävad näiteks Helsingi ja Brüssel. Indikaatorid jagunevad seitsmesse kategooriasse: valitsemise läbipaistvus, info ligipääsetavus, kodanike kaasamine, finantsläbipaistvus, lepinguliste suhete läbipaistvus, linnaruumi planeerimine ja avaandmed.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Abilinnapea Züleyxa Izmailova: tule osale Tallinna sihtide seadmises!

Tallinn alustab uue arengukava koostamist ja kutsub inimesi selles osalema. Oktoobri jooksul toimuv ideekorje on abiks linna arengu eesmärkide sõnastamisel. Üheks ambitsiooniks on saada maailma parima elukeskkonnaga linnaks.

Tallinn on asunud koostama uut strateegilise juhtimise dokumenti „Tallinna arengukava 2021+“. Varasemalt on arengukavade koostajaks olnud linnaametnikud kahasse valitud ekspertidega ja laiem avalikkus on kava näinud siis, kui see valmis on. Uue arengukava koostamisse soovib Tallinn laiemat avalikkust kaasata juba võimalikult varakult, et kõigepealt paika panna linna arengu eesmärgid.

Kaasamist kureeriv Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova selgitab, miks arengukava vajas uut lähenemist: „Eks enamasti ongi sellised kabinetihämaruses sündinud 100 ja enama leheküljelised raamatud jäänud sahtlipõhjadesse tolmu koguma. Kuigi ka nendes võib leiduda igati häid ideid, puudub enamasti seos eelarvega ja ka täpsem ettekujutus, kuidas seatud sihtideni jõudma peaks. Sel korral oleme käivitanud veebis ideekorje, kuhu kõik on oodatud Tallinnaga seotud mõtteid avaldama ja koos teistega arutlema!“ [..]

Loe edasi ja leia link klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tallinn liitub pestitsiidivabade linnade võrgustikuga

Tallinna linnavalitsus otsustas tänasel istungil esitada linnavolikogule otsuse eelnõu, millega Tallinn liitub pestitsiidivabade linnade võrgustikuga. Ühendusse kuuluvad Euroopa linnad, mis tegelevad aktiivselt taimemürkide kasutamise vähendamisega.

Tallinna liitumist eestvedava abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul on ühinemise eesmärk kaitsta inimeste tervist ja keskkonda.

Osad pestitsiidivabade linnade võrgustiku liikmed, näiteks Kopenhaagen, Strasbourg, Rennes ja mitmed teised, on täielikult loobunud pestitsiidide kasutamisest avalikes kohtades, osad liiguvad mürkide minimeerimise poole. Liitumisel võrgustikuga koostab Tallinn tegevuskava pestitsiidide kasutamise lõpetamiseks avalikul alal. Ühtlasi hakkab linn läbi viima kampaaniaid, et teavitada inimesi mürkide kasutamisega kaasnevatest ohtudest.

Ühinemist on eest vedanud Tallinna abilinnapea ja roheliste esinaine Züleyxa Izmailova, kes otsust põhjendades viitas taimemürkide laastavale mõjule inimorganismile ja keskkonnale. „Uuringud on näidanud, et pestitsiidid põhjustavad eelkõige diabeeti, neuroloogilisi ja immuunsüsteemi probleeme, rasvumist, vähki ja viljatust. Euroopa Liidus kulub otseselt pestitsiidide poolt põhjustatud haiguste ravile 163 miljardit eurot aastas ehk 322 eurot iga inimese kohta. Lisades siia juurde taimemürkide põhjustatud kahju liigirikkusele ja ökosüsteemile laiemalt, on ilmne, et peame kasutusele võtma keskkonnasõbralikud ja kaasaegsed alternatiivid,“ kommenteeris Izmailova.

Lisamaterjalide lingid on lisatud artikli lõppu.

Read more

Izmailova Tallinna volikogule: „Aitäh, et toetate keskkonnaprojekte!“

Tallinna Linnavolikogu võttis 60 poolthäälega vastu eelnõu, mis võimaldab Tallinnal osaleda CoastNet Life välisprojektis „Rannikuelupaikade taastamine”. Muuhulgas viiakse lambakari projekti käigus Aegnale.

Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova tutvustas eilsel volikogu istungil CoastNet Life keskkonnaprojekti eelnõud. Volikogu võttis eelnõu vastu ühegi vastuhääleta. Projekti käigus taastatakse Paljassaare hoiuala ning Aegna saare maastikukaitseala väärtuslikud kooslused, mis aitavad tagada mitmete linnu- ja taimeliikide püsimajäämise Tallinnas.
Abilinnapea Züleyxa Izmailova avaldas heameelt, et volikogu toetas Tallinna osalemist projektis ning eraldas raha projekti läbiviimiseks. „On erakordselt rõõmustav tõdeda, et osade teemade ja eelnõude puhul ei otsi fraktsioonid võimalust kuidagi poliitilist profiiti lõigata, vaid toetavad mõistlikke ja vajalikke algatusi. Kusjuures keskkonnaprojektide tublide toetajatena on volikogu varasemaltki silma paistnud. Aitäh!“ kommenteeris Izmailova.

Read more

Keskkonnasõbraliku liikumise kuu väärtustab tervislikku eluviisi

Laupäeval, 1. septembril algas Tallinnas keskkonnasõbraliku liikumise kuu, mille eesmärk on suurendada inimeste keskkonna- ja liiklemisteadlikkust. Eesti Vabariigi sajandal aastal pühendatakse rohkem tähelepanu ka terviseteadlikkuse suurendamisele ja tervisliku eluviisi edendamisele. Juba seitsmendat aastat tähistatava keskkonnasõbraliku liikumise kuu tippsündmuseks saab autovaba päev 22. septembril, mille raames korraldatakse Eesti Tervisemess – Liikuma!
Abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul toimub Tallinnas septembri jooksul üle 60 ettevõtmise. „Keskkonnasõbraliku liikumise kuu raames toimub erinevaid keskkonnahariduslikke üritusi, suur osa neist seab fookusesse just meie igapäevased liikumisharjumused. Teadvustades, et on olemas keskkonna- ja rahakotisõbralikumaid, tervislikumaid ja osadel puhkudel ka kiiremaid võimalusi liiklemiseks, muutub ehk meie liikluskultuur ka vähem autokeskseks,“ arvab abilinnapea.
Kuu tippsündmuseks on autovaba päev, mis korraldatakse Euroopa liikuvusnädala (European Mobility Week) raames. Tänavu toimub autovaba päev 22. septembril kell 10-17 kesklinnas Vabaduse platsil ja Kaarli puiesteel koos Eesti Tervisemessiga – Liikuma! Tervisemessi missiooniks on suurendada Eesti rahva terviseteadlikkust. Tervisemess on koguperesündmus, mida on oodatud külastama kõik huvilised.

Loe pikemalt klikates artikli pealkirjale.

Read more

Züleyxa Izmailova: Tallinna väikese ringtee ehitamisel tuleb silmas pidada muutuvat kliimat

Eilsel kohtumisel Tallinna linnavalitsuse ja AS Tallinna lennujaama juhtkonna vahel oli jutuks uute liiklussõlmede rajamine, mille puhul tuleb silmas pidada sademevete säästlike ärajuhtimise süsteemide peale.

Abilinnapea Züleyxa Izmailova rõhutas, et kuna kliimamuutuste mõjul on tulevikus vihmavete, eriti valingvihmavete osakaal senisest palju suurem, tuleb sademevee kanaliseerimiseks ehitada järjest suurema läbimõõduga drenaažtorusid või rajada säästlikke sademevee ärajuhtimise süsteeme. „Suurte ehitusobjektide puhul peame silmas pidama kliimamuutuste mõju, lähtume looduse tujudest ja kapriisidest ning kohaneme nendega. Teeme ennetavat tööd, et vältida Ülemiste vanakese uputust enne kui Tallinn valmis saab,“ ütles Izmailova.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised ei toeta Tallinna osalemist Rail Balticu projektis

Tallinna Linnavalitsus otsustas, et osaleb Rail Balticu projektis. Seda otsust ei toetanud koalitsioonipartnerid rohelised, kelle esindaja, abilinnapea Züleyxa Izmailova, esitas linnavalitusele eriarvamuse.

Tallinna linnavalitsus kirjutas alla memorandumile, millega sätestati vastastikune koostöö Rail Balticu projektis osalevate linnade ja piirkondade vahel. Roheliste esinaine ja Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova Rail Balticu ehitamist sellisel kujul ei toeta ning hääletas memorandumi vastu, teatas Izmailova büroo.

Rohelised on varasemaltki Rail Balticut kritiseerinud ning vastavasaisulise enam kui 1300 allkirjaga petitsiooni riigikogule esitanud. Rohelised leiavad, et Eesti ei peaks Rail Balticut praeguse kavandi järgi ehitama, kuna projekt on sotsiaalmajanduslikult kahjumlik ja ei toeta regionaalarengu põhimõtteid, sest läbib hõredalt asustatud piirkonda. Samuti leiavad rohelised, et Rail Baltic on võimalikest alternatiivprojektidest kõige keskkonnavaenulikum.

Samadele puudujääkidele viitas linnavalitsusele esitatud eriarvamuses ka Züleyxa Izmailova. Abilinnapea leiab, et raha, mis praegu Rail Balticusse suunatakse, võiks investeerida keskkonnasõbralikema ja kasumlikemate transpordiühenduste loomisesse.

“Muidugi rohelised toetavad kiiret ja mugavat raudteeühendust Euroopaga. Aga sellisena kavandatud trassiga kaasneb nii palju negatiivset, et projekti peale meeletute summade kulutamine on täiesti ebaratsionaalne. Me võiksime hoopis renoveerida ja elektrifitseerida olemasolevad raudteed. Reisijate elu mugavdamiseks tasuks kaaluda näiteks elektriliste või vesinikubusside kasutamist,” soovitas Izmailova.

Rail Balticu projekt on kavandatud valmima aastatel 2024-2025 ning selle eeldatav maksumus on 5,8 miljardit eurot.

Kliki artikkel lahti ja leiad ka lingid, mille kaudu seda edasi jagada!

Read more

Avati Tallinna esimene päikeseelektrijaam munitsipaalhoone katusel

Neljapäeval, 17. mail korraldas Tallinna Energiaagentuur Tallinna linna esimese munitsipaalomanduses oleva kontorihoone katusel asuva päikeseelektrijaama avamise.

Päikeseelektrijaama avas Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova. Päikesejaam  on paigaldatud  Paldiski mnt 48a asuva büroohoone katusele ning selle avamise ja tutvustamise üritus toimus neljapäeval, 17. mail kell 13.00-14.00 Tallinna Energiaagentuuris (Paldiski mnt 48a).

Tallinn on liitunud Linnapeade Paktiga ning kliimamuutustega kohanemise jätkupaktiga „Mayors Adapt“, võttes endale kohustuse suurendada taastuvenergia kasutamise osakaalu linnas 20% ning vähendada CO2 emissiooni 40% linna territooriumil aastaks 2030.

Paldiski mnt 48a kontorihoone on esimene munitsipaalhoone, mille katusele rajati linna haldusülesannete täitmiseks päikesejaam. Päikesejaama tellis AS Tallinna Tööstuspargid, kellele hoone kuulub ning päikesejaama ehitajaks oli OÜ Energogen.  Päikesepaneelid koosnevad fotogalvaanilistest elementidest, mis muundavad päikeseenergia elektrienergiaks.  Katusele paigaldatud PV-paneelide installeeritud koguvõimsus on 30 kW. Hoone elektritarbimine, arvestades valdavalt 8.00 – 17.00 töötsüklit võimaldab kohapeal ära kasutada praktiliselt kogu toodetava elektri, mis vähendab märgatavalt tasuvusaega. Nädalavahetuse elektritoodang suunatakse kõrvalasuva trollidepoo elektrivajaduse toetuseks, seega panustame ka trollide rohelisse energiasse. Päikesejaama poolt toodetud elektrienergiat võrku ei müüda.

Abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul hakkavad Tallinna püüdlused keskkonnahoidlikule töö- ja elukeskkonnale vilja kandma. „Üha rohkem näeme panustamist energiasäästlikesse lahendustesse, sealhulgas ka päikeseenergia kasutamiseks vajalikesse tootmisseadmetesse. Hea näitena on välja tuua eelmisel sügisel valminud Õpetajate Kodu Uuslinna 3a, mis ehitati ligi nullenergiahoonena ning praegu esimene Tallinna linna valduses olev kontorihoone, mille katusele rajati päikeseelektrijaam, et viia Tallinn lähemale Euroopa Rohelise Pealinna tiitlile. Linnaasutuste fossiilenergia kasutamise vähendamine kajastub ka lubadusena Tallinna koalitsioonileppes,“ tõdes Izmailova. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal või pildil.

Read more

Üldkogu otsus: Rohelised lähevad valimistele oma nimekirjaga!

Täna kogunes konverentsikeskuses Bliss Erakond Eestimaa Roheliste korraline üldkogu, mis oli igas mõttes edukas. Erakonna esinaine Züleyxa Izmailova andis ülevaate juhatuse senistest tegevustest ja kinnitas, et rohelised siirduvad valimistele kindlal sammul.

Kommunikatsioonijuht Laura Lisete Roosaar presenteeris 2019 aasta valimiste kommunikatsiooniplatvormi, mis lähtub põhimõttest, et me oleme loodusega üks. Rohelised on seisukohal, et senisel viisil, looduskeskkonna heakäiku tähtsustamata, riiki enam juhtida ei saa. Looduskeskkonna heaolu on miski, mille prioriteetsus avaldub valdkonnaüleselt. On eiramatu reaalsus, et maailma looduse käekäik halveneb päev-päevalt. Rohelised on veendunud, et Eestist peab saama progressiivne ökoriik, mis on eeskujuks Euroopale ja kogu maailmale. Ökoinnovatsioon, kodanikuühiskond, põlisloodus ja liigirikkus, inimeste tervis ning haritus saavad olema nende valimiste põhiteemad. Kõik poliitilised otsused peavad lähtuma arvesse võttes keskkonnamõjude vähendamist ning ettevaatusprintsiipi. Üldkogu otsustas üksmeelselt, et Rohelised lähevad Riigikogu valimistele enda nimekirjaga ning siinkohal kutsuvad üles rohelise maailmavaate kandjaid liituma valimisnimekirjaga!

Üldkogu valis erakonna volikogusse end esindama Valdur Lahtvee, Mattias Turovski, Kai Künnis-Beresi, Lisette Aro, Mart Jüssi, Fideelia-Signe Rootsi, Laura Lisete Roosaare, Maigi Käige, Hannes Puu, Jüri Ginteri, Steve Truumetsa, Teet Randma, Siiri Rebase, Fredy Bogomolovi ning Arvo Kuiva. Lisaks kinnitati revisjonitoimkond, valimistoimkond ning aukohus.

Volikogu liige Mart Jüssi on kindel, et valimisteni jäänud aja jooksul süveneb valija huvi keskkonnaküsimuste vastu. “Usaldame valijat, et ta täna Eestis ringi vaadates leiab ka oma otsuste kaalumisel koha keskkonnaküsimustele. Tark valija mõtleb kui palju ta on valmis täna tervist, julgeolekut või toimetulekut ahistavaid, hiilivalt lähenevaid keskkonnaprobleeme vahetama enda ja järgmise põlvkonna heaolu ja õnne vastu. Hääletamine on sügavalt isiklik asi, aga loodame, et valija teadvus kajastub nii reitingutes kui otsustes valimispäeval.”

Rohelised võtavad tuleviku tagasi! 

Read more

Puude istutamine on oskus, mida eestlased võiksid elus hoida

Tallinna lasteaedade õpetajad ja lapsevanemad õpivad puid istutama
Tallinna Keskkonnaamet korraldab kahel korral koolituse linnapuude õigesti istutamisest. Koolituses osalevad Tallinna lasteaedade õpetajad ja hoolekogu liikmed, kes on kaasatud Tallinna alushariduse 100. juubeli tähistamisse.

Tallinna alushariduse 100. juubeliks istutatakse Tallinna Keskkonnaameti ja Haridusameti koostöös 100 puud Tallinna Loomaaeda. Linnahaljastuses on puu haljastuse element, mille kasutegur keskkonnale on suur ja hooldamine soodne. Puu istutamisel on oluline asukoha valik, sest väikesest puust kasvab loodetavasti kord suur. Täiskasvanud elujõulise puu eelduseks on lisaks kasvukohale kvaliteetne istik ja õigesti teostatud istutustööd. 

Et istutatud puud rõõmustaksid tulevikus mitut põlvkonda, viiakse istutamise juhendajatele eelnevalt läbi puude  õigesti istutamise koolitus. Lisaks antakse taustateadmisi veel linna haljastuse ajaloost ja puude olulisusest linna elukeskkonna kujundamisel. „Inimesed kipuvad arvama, et puude istutamine on väga lihtne – asetad taime auku, ajad mulla peale ja hakkabki kasvama. Tegelikult on istutamisel mõned nipid, mida inimesed, eriti linlased, tihtilugu ei tea“, sõnas abilinnapea Züleyxa Izmailova. Abilinnapea arvamusel tasub võimalusest kinni haarata ja osa võtta koolitusest, kus teadmisi jagavad oma ala professionaalid. „Puude istutamine on oskus, mida eestlased võiksid elus hoida“, ütles Izmailova.

Koolitus toimub 3. ja 10.aprillil Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuses. Teadmisi puude istutamisest linna keskkonnas jagavad Tallinna Keskkonnaameti spetsialistid.

Alushariduse andmine Tallinnas sai alguse 1. detsembrist 1918, mil asutati Tallinna linna esimene lasteaed – praegune Kopli Lasteaed Põhja-Tallinnas. Tänavu tähistatakse Tallinnas alushariduse 100 aasta juubelit.

Lisainfo:
Kristiina Kupper
Tallinna Keskkonnaameti haljastuse osakonna juhataja-linna maastikuarhitekt
tel. 640 4400
e-post: kristiina.kupper@tallinnlv.ee

Read more

Maret Merisaar Tallinna keskkonnakomisjoni tööst

Aeg lendab kuidagi väga kiiresti ja vahepeal on  olnud kaks keskkonnakomisjoni koosolekut, mille kohta pole veel jõudnud Erakonna liikmete listi midagi kirjutada.

Järjekorras neljandal koosolekul, 26. veebruaril  oli teemaks prügimajanduse ümberkorraldused ning tutvustati 3 päeva uues ametis tegutsenud ning väga perspektiivikaks peetavat Kristjan Marki. Soovime talle edu ja tuult tiibadesse. 

Kuulsime, et Tallinn on jagatud 13 erinevaks teeninduspiirkonnaks, Krisitiines näiteks algab uutel põhimõttetel korraldatud jäätmevedu 1. maist.

Tallinlased on märganud, et peale eelmist põhjalikku ümberkorraldust, kus jäätmete transportijad ja jäätmete ladustajad/käitlejad hakkasid erinevates hangetes osalema, läks algul kõik ülesmäge, aga viimasel ajal  tekkisid jälle probleemid. Prügikastid ajavad mõnikord üle ja inimesed nurisevad, et keegi nende muresid ei kuula. Ehk läheb nüüd jälle paremaks.[…]

Loe edasi klikates artikli pildil.

Read more

Tallinn sai kaasamisnõuniku

Sellest nädalast alustas Tallinna linnavalitsuses kaasamisnõunikuna tööd Kristjan Maasalu, avalikul konkursil kandideeris sellesse ametisse 36 inimesed.

Maasalu (33) ülesandeks on suhelda huvigruppidega erinevate linnaprojektide juures ja töötada ka linnasüsteemis sissepoole ehk õpetada ametnikkonda arvestama huvigruppide mõtetega, teatas linnavalitsus.

“Töö kaasamisnõunikuna annab mulle võimaluse panna oma avatud meel, lai silmaring ja suhtlemiskogemus tööle Tallinna linna valitsemise avatumaks ja läbipaistvamaks muutmisel,” ütles Maasalu. “Avalikkuse kaasamine annab meile paremad otsused, õnnelikumad inimesed ja kvaliteetsema elukeskkonna ning sillutab teed kodanikuühiskonna triumfile.”

Read more

Tallinna linn ja Merelinna Kaitsjad jõudsid Reidi tee osas kokkuleppele

Tallinna linn ja rühmitus Merelinna Kaitsjad jõudsid Reidi tee projekti osas kokkuleppele, sõlmides ühise 16-punktilise memorandumi ehitusprojekti korrigeerimiseks.

„Ligikaudu kaks kuud kestnud kohtumiste ja konsultatsioonide käigus lepiti kokku, et Reidi teel tuleb alandada maksimaalset lubatavat sõidukiirust 40 km/h, muuta pargi säilitamise nimel Reidi tee kurviraadiust ja mitmes kohas vähendada sõiduradade arvu,“ ütles Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova. „Lisaks laiendatakse vaheribasid Russalka läheduses, kuhu tekkivale haljasalale on kavas istutada eelkasvatatud puid.“

Izmailova osutas, et uus Reidi tee lahendus võimaldab Tallinnal edukamalt kandideerida Euroopa Rohelise Pealinna tiitlile, aga saada ka lihtsalt parem, kergliiklejat rohkem eelistav ja autostumist vaos hoidev lahendus.

Tallinna linnapea Taavi Aas lisas, et rühmitusega Merelinna Kaitsjad saavutati hea tööõhkkond ning tekkis asjalik dialoog. Aas mainis, et keerulisim osa kõnelustel puudutas sõiduradade vähendamist.

„Kompromiss siiski sündis, sest Reidi teel linnast väljuval suunal on enne Narva maantee ristmikku vähendatud sõiduradade arvu kolmelt kahele,“ selgitas Aas. „Russalka esisel ristmikul on mõlemas sõidusuunas vähendatud sõiduradade arvu ühe sõiduraja võrra. Russalka monumendi poolsel serval nihkub sõidutee merest seetõttu 3,5 meetri võrra maa poole.“ […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal

Read more

Toiduraiskamise vähendamine aitab loodust hoida

Toidu kasvatamine ja tootmine tekitab suure osa saasteainetest ning paneb tohutu koormuse keskkonnale. Seepärast on raiskuläinud toit nii moraaliküsimus kui ka suur rahaline kahju.
Rohelised tervitavad Tallinna linna ja Toidupanga sõlmitud heade kavatsuste kokkulepet. Nüüd on vaja kõrvaldada ka muud bürokraatlikud takistused, et Toidupangad üle kogu Eesti saaks tõhusalt tegutseda.

Toidupank saab varsti Tallinnas uued ja paremad ruumid Lasnamäel – seal, kus senini tegutses Lasnamäe linnaosa sotsiaalhoolekande osakond ja Tallinna linnapood.
“ Kuna Toidupanga tegevus põhineb suuresti vabatahtlike tasuta tööl, siis on elementaarne, et Tallinn Toidupanka paremate tingimuste loomisel igati aitab, “ ütles abilinnapea Züleyxa Izmailova.
Heade kavatsuste leppe allakirjutamise järel toimunud kohtumisel Toidupanga tegevjuhi Piet Boerefijniga arutasid abilinnapea Züleyxa Izmailova ja referent Aleksander Laane võimalusi, kuidas Toidupank saaks paremini toiduraiskamist ja ka vaesust vähendada.

“Toiduraiskamise vähendamisega on viimasel aastakümnel üha intensiivsemalt tegelema hakatud. [Loe edasi vajutades kursoriga artikli pealkirjale]

Read more

Tule õpeta linnavalitsus rahvast kaasama! Kandideerimistähtaeg 18.01.2018

Kas Sul on tunne, et miski ei muutu paremaks enne, kui sa ise ei tegutse?
Tallinna linnavalitsus on otsustanud leida just sellise inimese.

Tegijat ootavad kangelasteod:

kaasamist vajavate valdkondade ja teemade kaardistamine, ideede kogumine erinevatelt huvigruppidelt, olulisemate huvigruppide teavitamine linnavalitsuse algatustest ja nende tagamaadest, linnavalitsuse liikmete nõustamine ühiskondliku dialoogi küsimustes, olemasolevate kaasamisplatvormide kasutamise ja uute platvormide loomise vajaduse analüüsimine. 

Kaasamiskangelasel on: kõrgharidus, eesti keele oskus C1 ja vähemalt ühe võõrkeele oskus B1 tasemel ametialase sõnavara valdamisega, teadmised riigi ja kohaliku omavalitsuse toimimisest, väga hea arvuti kasutamise oskus, oskus oma seisukohti ja arvamusi põhjendada, läbirääkimisoskus, organiseerimisvõime ja meeskonnatöö oskus. Projektijuhtimise kogemus, töökogemus avalikus sektoris ja mittetulundusvaldkonnas ei tee kahju!

Garanteerime: meeldiva töökollektiivi ja 35 kalendripäevase põhipuhkuse.

Töökoht on tähtajaline linnapea volituste ajaks.

Kandideerimiseks saada CV ja essee  teemal „Kaasamine Tallinnas: teekond dialoogist tulemuseni“, pikkusega 3000-3500 tähemärki hiljemalt 18. jaanuaril 2018 e-posti aadressil: konkurss.linnakantselei@tallinnlv.ee

Lisainfo telefonilt 56 150 280.

Aita linnavalitsust!
Su linn vajab Sind 

Read more

Ära lase oma häälel halli massi kaduda, tee sellega midagi vägevat! 

Roheliste toetus kasvab!

Anna oma panus rohelisema tuleviku nimel, kindlustades roheliste valvurite kohalolu Tallinna volikogus.

Et kaasaegsed rohelised ideed saaksid linnas ka päriselt teoks, vajame volinike hulka põhimõttekindlaid inimesi, kelle südameasjaks on keskkonnahoid ja linnaelanike heaolu.

Kasuta kord nelja aasta tagant avanevat võimalust panustada paremasse tulevikku. Ära lase oma häälel halli massi kaduda, tee sellega midagi vägevat

Su linn vajab Sind

#Rohelised

Read more

Peame olmejäätmeid liigiti koguma!

Kõikides keskkonnaga seotud arengukavades on selgelt kirjas, et peame hakkama tõhusamalt oma ressursse kasutama, ning liikuma ringmajanduse suunas. Samal ajal töötab meil täisvõimsusel jäätmete põletustehas, kus seda sama väärtuslikku ressurssi masshävitatakse. Ja mis kõige hullem, sellist tegevust nimetakse taaskasutamiseks – see on ju absurdne. Samuti õigustatakse põletustehase tegevust sellega, et see toodab meile elektrit ja sooja vett, ning see omakorda toob prügiveo hinnad alla. Juba on kuulda olnud idee hakata pakkuma tasuta prügivedu Tallinnas.

Ilmselgelt inimene, kes sellise asja peale tuleb, ei tea jäätmekäitlusest, keskkonnateemadest ega jätkusuutlikkust arengust mitte midagi – see inimene mõtleb ainult sellele kuidas oma populaarsust valijate seas kasvatada. Kujutage ette, millise signaali anname kui kaotame tasu prügiveo eest? Ühelt poolt riik tegeleb sellega, et täita ringlussevõtu sihtarve, teiselpoolt suurim olmejäätmete tekitaja Tallinn teeb kõike selleks, et seda takistada. Lõppkokkuvõttes ei ole vahet mida tahavad poliitikud või nende valijad. Me peame tegema otsuseid, mis on kooskõlas jätkusuutliku arengu ning ringmajanduse põhimõtetega.

Read more