Kaspar Kurve: Kaimar Karuga “peaaegu nõus”

Lugesin huviga endise ministri Kaimar Karu arvamusartiklit, mille keskne sõnum oli, et tänaste parteilaste tuim ja enesekeskne suhtumine Eesti arengule kaasa ei aita. Ehk lühidalt: Eesti ei vaja tänaseid poliitikuid, sest summa summarum on nad kõik oma erinevuses ühtemoodi kasutud.

Mulle Kaimar Karu meeldib. See, et muidu õudu äratanud valitsuses osalenud EKRE suutis täita niivõrd vastutusrikka (ütleksin lausa, et ühe oluliseima) ministritooli Kaimar Karuga, kes erinevalt tema eelkäijast tehnoloogilise arengule mõju hinnata suutis, oli kiiduväärt samm.

Karu selge silmavaade on laiapindne ning temaga saab populismi ja odavate loosungite osas vaid nõustuda – EKRE fenomen seisnebki selles, et neil on äärmiselt lihtsad vastused äärmiselt mitmetahulistele küsimustele. Komplekssed probleemid aga eeldavad valijatelt süvenemist, analüüsi ja palju muudki, mille jaoks paljudel meie kiires infoühiskonnas lihtsalt aega napib.

Read more

Kaspar Kurve: Roheline maailmavaade on palju enamat kui vaid rohepööre

On kirjutamata reegel, et enne valimisi muutuvad kõik erakonnad järsku „roheliseks”. Viimase paari aastaga on saanud parteide kõnepruugi lahutamatuks osaks rohepöördest rääkimine, kusjuures enamike Eesti poliitikute jaoks mahub rohepöörde tähendusvälja vaid üleminek taastuvenergiale ja Eestist süsinikneutraalse riigi tegemine. Iseenesest on see õige eesmärk, ehkki selle saavutamine alles aastaks 2050 näitab selgelt ambitsioonitust. Aga rohepööre on vaid üks aspekt rohelisest maailmavaatest ning seda maailmavaadet, tahame me seda tunnistada või ei, esindab Eestis ainult üks erakond – Eestimaa Rohelised.

Roheline maailmavaade on filosoofiline kontseptsioon, mis hõlmab endas oluliselt enamat kui globaalse soojenemise peatamist. Tarbimisele ja iga-hinna-eest-majanduskasvule orienteeritud neoliberalismi (mida Eestis esindavad Reformierakond, Keskerakond, Eesti 200, Isamaa ning EKRE) ja rohelise maailmavaate vahele on juba eos konflikt kirjutatud. Kõige lihtsamini öeldult on tegu fundamentaalse maailmavaatelise erinevusega, mistõttu mõlemat poolt rahuldava kompromissini jõudmine ongi keeruline.

Empaatia on rohelise maailmavaate lahutamatu osa. See empaatia laieneb inimeselt ka teistele liikidele, sest kõikide elusolendite elu on unikaalne ja ühekordne kogemus. Sellest lähtuvalt peaks nii inimeste kui teiste liikide kannatuste vähendamine olema absoluutselt elementaarne, ja mitte naivistlik utoopia, nagu paljud „inimene-on-looduse-kroon” seisukoha evijad rohelise maailmavaate kohta kipuvad ütlema.

Mis vahe on karusloomal ning intenvsiivfarmis peetud seal?

Read more

Kriis on raisku lastud – Joonas Laks

Ilmselt on kriis majanduslikus mõttes raisku lastud. Kui eelmine valitsus oli veel seda meelt, et tuleb majandust elavdada, siis praegune valitsus on tõmmanud hoopis pidurit ja karistanud sellega kõige nõrgemaid – majanduslik ebavõrdsus on kriisi jooksul hüppeliselt kasvanud. Õigem oleks olnud hetkelist pausi kasutada selleks, et teha ära riigieelarve revisjon ja siis minna edasi selles suunas, mis meie riigi majandusele ja seeläbi ka inimestele kõige kasulikum. Kõige rohkem häirib rohelisi koalitsioonilepingu punkt põlevkiviõlitehase investeeringuga jätkamisest. Täna tegi Eesti Energia esitluse põlevkivist elektri tootmise lõpetamise teekaardi kohta – PÕXIT on saamas reaalsuseks. Küll mitte tänu valitsuse tegevusele vaid turuolukorra muutumisele. Põlevkivist loobumise vajadusest ja võimalikkusest oleme rääkinud erakonna loomisest alates ja nüüd, 15 aastat hiljem on see ka tööstusele kohale jõudmas – fossiilenergeetikal ei ole tulevikku, ei Eestis ega mujal, sest vastasel juhul ei ole inimkonnal sellist tulevikku, mida me loodame ja ootame. Kui oleksime 15 aastat taastuvenergiasse investeerinud, siis ei peaks me rääkima Ida-Virumaa küsimusest – Narva oleks rikkam linn kui Tartu. Valitsusel tasuks nüüd riigi eelarve uuesti enda ette võtta ja kulutused nagu Rail Baltic ja õlitehas kõrvale panna ning mõelda, mis veel on 15-aastaga tegemata jäänud. Roheliste programmist saaks valitsus endale hea tööde nimekirja koostada.

Read more

Ave Mets: meeter vaimset tasakaalu ja kilogramm õnne, palun!

Tehno-teaduslik maailmapilt tugineb varjatud eeldustel, mis on pime asjade suhtes, mis teevad elu mõttekamaks ja õnnelikumaks, ega suuda arvestada ökosüsteemi sisemise seotusega, kirjutab Tartu Ülikooli teadusfilosoofia vanemteadur Ave Mets.

Lendoravaid on Eestis sajandiga jäänud üha vähemaks: 2019. aastal loendati 71 asustatud leiukohta, kuid soovitav oleks 250. Temale sobilikke vanu haavikuid on hävitatud ning varasema üle-eestilise leviku asemel leiab teda veel vaid kahes maakonnas.

Tartus Ihaste elanikud võitlevad metsa säilitamise nimel, mis pakub elupaika mitmetele ohustatud liikidele: I kaitsekategooria kaevurherilane ja mägi-piimputk, kelle ainus elupaik Eestis on Ihastes; III kaitsekategooria sorokimalane. Ühtekokku 500 II ja III kaitsekategooria liiki.

Read more

Anname Riigikogule üle abieluvõrdsuse petitsiooni

Homme, 15. mail tähistataval rahvusvahelisel perede päeval kell 13.00 anname koos LGBT+ kogukonda ja hoolivat ühiskonda esindavate organisatsioonidega Toompea platsil Riigikogu esimehele Jüri Ratasele üle 35 805 allkirja, mis koguti petitsioonile perekonna seaduse muutmiseks.

Kohapeal kannab Jürgen Rooste ette “Kõigi perede manifesti”.

Sõna võtavad erinevate huvikaitse organisatsioonide ja kodanike liikumiste esindajad.

Ürituse algus 12.30

Üritusest toimub ka ülekanne facebookis lingil https://www.facebook.com/events/1474947296185753?ref=newsfeed

Erakonna Eestimaa Rohelised petitsiooni eesmärgiks on algatada perekonnaseaduse muutmine, mis sätestaks abielu edaspidi kahe täiskasvanud inimese vahelise liiduna sõltumata nende soost.

Read more

Marko Kaasik: Abieluvõrdsuse petitsioon jõuab riigikokku

Perede päeval, 15. mail annavad Eestimaa Rohelised riigikogu juhatusele üle petitsiooni ettepanekuga sätestada Perekonnaseaduses abielu kahe täiskasvanud inimese vahelise liiduna sõltumata nende soost. Eelmise valitsuse ajal sündinud algatus on ajakohane nüüdki.

Korruptsiooniskandaal kukutas Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsuse. Peaaegu otsustatud referendum küsimusega „kas abielu peaks jääma Eestis mehe ja naise vaheliseks liiduks“ ei saanud riigikogu lõplikku heakskiitu. Ebamäärasus samasooliste abielu või kooselu küsimuses püsib tänaseni.
Mulle oleks rohkem meeldinud, kui eestimaalased oleksid saanud öelda oma ei-sõna abielu määratlemisele üheselt erisooliste paarisuhtena. Abieluvõrdsuse mõtte algatanud Eestimaa Rohelised, Eesti 200 ja loodetavasti ka meie algatusega pika hambaga liitunud sotsiaaldemokraadid oleksid alustanud marulist kampaaniat selleks. EKRE kava tagasilükkamisega olnuks edasiste sammude vajadus rahva poolt väga selgelt väljendatud.

Koalitsioon tervikuna näitas üles argust, püüdes panna abieluküsimust rahvahääletusele mitte seadusemuudatusena, vaid “muu riigielu küsimusena”, mille läbikukkumisest ei tulene ei erakorralisi riigikogu valimisi ega üldsegi mingeid õiguslikke tagajärgi. [..]

Loe edasi ja leia algatuse link klikates artikli peakirjal.

Read more

“Kliimaneutraalne Tallinn” – Roheliste ettepanekud seoses Tallinna kliimakavaga

Kliimaneutraalsus on mitte lihtsalt oluline, vaid lausa ainuvõimalik eesmärk elamisväärseks tulevikuks, mille võimaldamiseks ei tohi ühtegi otsust täna tegemata jätta. Soomes, sh Helsingis on ratifitseeritud kliimaneutraalsusekava, mis näeb ette eesmärgi saavutamist aastaks 2035. Praegune Tallinna plaan on mõeldud Euroopa Liidu nõuete täitmiseks viimasel minutil.

Tallinn kui roheliseks pealinnaks pürgiv linn, mis hakkas juhtima äsja käivitatud Euroopa 19 linna võrgustikku, mille ülesanne ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamine kohalikul tasandil, ei tohi endale lubada mõõdetavate indikaatorite ja tähtaegadeta ambitsioonitut tegevuskava.

Ettepanek ambitsioonikuse tõstmiseks: Tallinn võtab eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt aastaks 2040. Aastaks 2030 tuleb vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni vähemalt 60%.

Teised märkused ja ettepanekud:

– Tulubaasi arvestus on puudulik. Näiteks peab Kliimakava arvestama ka sellest tekkiva sotsiaalse tuluga.

– Dokumendis on vähe mõõdetavaid eesmärke, mille abil hiljem tegevuse tulemusi hinnata. Mõõdetavad eesmärgid on vajalikud selleks, et saaks objektiivsemalt hinnata saavutatud tulemusi. Hea viis mõjude hindamiseks on iga valdkonna kohta eraldi peamiste mõjuindikaatorite määramine ja nende indikaatorite abil mõjukaardi loomine. Mõõdetavad indikaatorid aitavad sõnastada eesmärke, jälgida nende täitmist, kommunikeerida tulemusi ja kavandada uusi samme. Näiteks peab seadma selged, üheselt mõistetavad ja mõõdetavad eesmärgid autode osakaalu vähendamise osas.

– Puuduvad vahetähtajad, mille abil tegevuse tulemusi hinnata. Tallinna kliimakavas on liiga vähe lühiajalisi tähtaegadega eesmärke, millega saab paremini kontrollida kava täitmist ja arenguid. Tähtajad on vajalikud, et kontrollida kava täitmist ja määrata vajadusel lisaabinôud. Tähtaegu saab väga hästi seostada mõõdetavate indikaatoritega ja lisada mõjukaardile. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Peasekretäri nimi on Annika!

Eelmisel nädalal kinnitas Erakond Eestimaa Roheliste volikogu ametisse uue erakonna peasekretäri, kelleks on seni volikogu asejuhi ülesandeid täitnud Annika Altmäe. Vastavasisulise ettepaneku erakonna volikogule tegid Roheliste kaasjuhid Züleyxa Izmailova ning Kaspar Kurve. Senine peasekretär Joonas Laks jätkab juhatuse liikmena.

“Tahan kõigepealt tänada Joonast, kes on peasekretäriks oldud aja jooksul teinud erakonna jaoks suurepärast tööd,” ütles erakonna esimees Kaspar Kurve. “Annika Altmäel on olemas kõik eeldused, et olla väga hea peasekretär. Meil on vedanud, et selline inimene meie erakonnas on ning kindlasti saab erakonna juhtide koostöö uue peasekretäriga olema efektiivne ning viljakas.”

Juhatuse liige Joonas Laks: “Paari aasta eest peasekretäri rolli täitma asudes olin arvamusel, et selle ülesandega võiks toime tulla igaüks. Nüüd tagasi vaadates mõistan, et võisin seejuures olla naiivne. Minu õpikõver oli järsk ja erakonna siseseid poolikuid projekte tekkis palju. Oma lahkumisavalduse edastasin juhatusele juba eelmise aasta lõpus. Soov oli leida uus ja võimekas tegevjuht erakonnale rahulikulikult ning läbimõeldult. Annika näol on see meie juhtidel õnnestunud. Mina saan arendusprojektidega jätkata erinevate tiimide juures ja meie Kristiine piirkonna juhina. Samuti jätkan ka erakonna juhatuses.”

“Peasekretäri töö on suur vastutus 900-liikmelises organisatsioonis ja Joonas Laks on ära teinud suure töö,” kommenteerib peasekretär Annika Altmäe. “Oma varasemate kogemuste põhjal tunnen, et olen vastutuseks valmis ja jätkan põnevusega erakonna töö organiseerimist. Meie kõigi eesmärk erakonnas on Eesti loodust hoida ja meie inimestele paremat elu võimaldada. Näitame, et need eesmärgid saavad käia käsikäes. Annan oma panuse, et Rohelised saaksid pärast 2023 valimisi Eesti Vabariigi valitsusse ja saaksime kaitsta ka seda osa meie ühiskonnast, kes juba pikka aega seda ise teha ei saa.“

Seoses Annika Altmäe nimetamisega uueks erakonna peasekretäriks, valiti volikogule ka uus asejuht, kelleks sai Egle Olesk.

Eestimaa Rohelised on ainus erakond Eestis, mille peasekretär on naine.

Read more

Toiduraiskamise vähendamine on üha olulisem – Hermo Kuusk

Toidu raiskamine on seoses koroonaviiruse levikuga muutunud jälle tähtsaks teemaks, nii maailmas kui ka loomulikult Eestis. Paljud meie inimesed pole jõukad ja toidule kulub leibkonna kuu eelarvest oluline osa. Seda enam tuleb küsida, kas söögikõlbliku toidu äraviskamine on ikka mõistlik tegu?

Kasutuskõlbliku toidu äraviskamine on ebaeetiline inimeste suhtes, kes oma väikese sissetuleku tõttu peavad leppima kesisema toiduga voi kannatavad sootuks alatoitumise all. Samuti on toidu raiskamine ebaeetiline looduse suhtes, kuna suuresti just toidutootmine on viinud meid lähemale keskkonnakriisile.

Praegu on toidu arutu raiskamise vastases võitluses teejuhiks olnud Prantsusmaa, kus toidupoodide toiduraiskamist keelustav seadus võeti vastu 2016. aastal. Nimelt peavad kauplused nüüd annetama toidu heategevusorganisatsioonidele. Seadusel on olnud positiivne mõju, toidukaupade hinnad ja toidu raiskamine on vähenenud. Hindade alanemine on olnud abiks vaesemale elanikkonnale. Prantsusmaa tahab laiendada seadust ka toitlustusasutustele, eelkõige restoranidele ja kiirsöögikohtadele.

Mis toimub Eestis? [..]

Loe selle kohta edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Mikroplast muutub bakterite paljundajaks – Aleksander Laane

äiesti tavalistes kosmeetika-, puhastus- ja hügieenitoodetes leiduvad mikroplastid, sünteetiliste riiete pesemisest erituvad kiud ja paljud muu päritoluga plastiosakesed võivad patogeene “võõrustada” ja bakterite antibiootikumiresistentsust võimendada kuni 30 korda.

See käib lihtsalt. Kõik need miljonid mikroplastiosakesed, mis pärinevad meie igapäevastest toodetest ja sisaldavad erinevaid mürgiseid loodusvõõraid aineid, liiguvad kanalisatsiooni, kus on ees ootamas paljud meie antibiootikumikasutusest resistentseteks muutunud bakterid. Ja antibiootikumijäägid ka.

New Jersey Tehnoloogiainstituudi teadlaste hinnangul laseb ainuüksi keskmise suurusega reoveepuhasti, mis teenindab umbes 400 000 elanikku, keskkonda iga päev kuni 2 000 000 mikroplastiosakest.

Lisaks jõuab suur osa mikroplastist keskkonda ja lõpuks meie toidulauale tänavatelt-maanteedelt vette uhutud rehvipuru ja konide näol, ehitustelt, tööstustest. Ja see kraam ei läbi enamasti mingeid puhastusseadmeid.

Journal of Hazardous Materials Letters avaldatud teadustöös leidsid New Jersey Tehnoloogiainstituudi teadlased, et teatud bakteritüved suurendasid antibiootikumiresistentsust kuni 30 korda, elades mikroplasti osakestel tekkivas limases kihis ehk biofilmis. Samadele osakestele kinnituvad ka antibiootikumid ja nende jäätmed. Ja see protsess toimub lisaks torudele ja kraavidele ka veepuhastusjaamade aktiivmudaüksustes. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Fideelia-Signe Roots: naised on suurest ajaloost välja jäetud

Kunstnik ja humanitaarteadlane Fideelia-Signe Roots räägib intervjuus Andra Roosmetsale naiste kujutamisest ajaloos, naiskangelastest ja nõukogude aja naistraktoristidest. Roots avab teemat pikemalt laupäeval, 3. aprillil Eesti Vabaõhumuuseumi veebiloengus “Nõukogude aja naine”.

Uurisite oma doktoritöös naise kui kangelase kuvandit. Kuidas selle teemani jõudsite?

Olen juba aastakümneid teinud feministlikku kunsti. Ka minu Eesti kunstiakadeemias kaitstud magistritöö oli feministlik ja doktoritöö oli selle loogiline jätk. Naist on läbi ajaloo kujutatud pigem ohvri rollis ning minus tekkis huvi, kas üldse on naisi, keda ajaloos on kajastatud kangelastena ja kuidas. Paraku on naised nii suurest ajaloost kui ka kooliõpikutest välja jäetud. Alles viimastel aastakümnetel on hakatud olulisi naisi tagantjärele ajalukku sisse kirjutama.

Read more

Züleyxa Izmailova: Jäätmekaosest päästab põhimõtteline suunamuutus mitte peenhäälestus

Pole saladus, et poliitikud eiravad juba aastaid nii riigikontrolli, Euroopa Komisjoni kui ka OECD soovitusi ennistada Eestis 2014. aastal kaotatud omavalitsuskeskne jäätmekorralduse mudel, mis on kasutuses kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, kus ringlussevõtu tase on juba üle 50%. Suuresti tänu ajakirjandusele, aga ka Riigikontrollile, avalikkuse tähelepanu alla sattunud jäätmetega sahkerdamised mõjusid paljudele loodussõpradele reetmisena. EKRE minister Kokk olevat leidnud paari aasta eest viisi kuidas Eesti jäätmestatistikat Euroopale paremana näidata. Ametnike ärapööratud pilkude all manipuleeritakse jäätmekoodide, mahtude ja taaskasutuse tõenditega.

Olmejäätmete ringlussevõtu eesmärgid jäävad paljudest ennetavatest hoiatustest hoolimata ikkagi täitmata ning riik kulutab aferistide järelt koristamiseks maksumaksjate miljoneid. On põhjust oletada, et jäätmevaldkonda kureerivad ametkonnad on toiminud mõnede ettevõtete pilli järgi tantsides. Inimeste ja riigi huvid tallati lihtsalt jalge alla nagu maha visatud koni.

Kui seadusi tehakse erahuvidest tõukuvalt, aga mitte lähtuvalt pikemaajalistest keskkonnahoiu eesmärkidest ja kokkulepetest, ongi tulemuseks täna valitsev korralagedus, kus justkui keegi tekitatud kahju eest ei vastuta. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tallinna ringkond valis piirkondade koordinaatorid

Tallinna kaheksa piirkonda said eilsel ringkonna koosolekul endale rohelised koordinaatorid, kelle ülesandeks on linnaosades toetada elanikke võimalike probleemide lahendamisel, kaardistada linna arenguprioriteete ja tutvustada Rohelise juhtimise põhimõtteid linnarahvale.

Züleyxa Izmailova, linnapeakandidaat: “Haljasalade täisehitamine, turvaliste jalgrattateede puudus, logisev linnajuhtimine, läbipaistmatus ja paljud muud probleemid on praeguse linnajuhtimiskultuuri tulemuseks. Avatus, kaasamine, linna juhtimisstruktuur korrastamine on see, mida Rohelised soovivad teostada tulevases Tallinna Linnavalitsuses.”

Tallinna kaheksa piirkonna koordinaatoriteks said:

Olev-Andres Tinn (Haabersti)
Aleksander Laane (Kesklinn)
Joonas Laks (Kristiine)
Timur Sagitov (Lasnamäe)
Katrin Jõgisaar (Mustamäe)
Helina Tilk (Nõmme)
Piret Räni (Pirita)
Züleyxa Izmailova (Põhja-Tallinn)

Olev-Andres Tinn, Tallinna ringkonna esimees: “Juba käesoleva aasta oktoobris toimuvad kohalikud valimised. Tallinnas valitakse uus 79-liikmeline volikogu, kes omakorda kinnitab ametisse uue linnavalitsuse. Kui on jõudu ja tahet muuta elu Tallinnas paremuse suunas, siis saab meie piirkondade koordinaatorite poole pöörduda ka kandideerimissooviga. Roheliste nimekiri on avatud kõigile isiksustele, kes hoolivad enamast kui ainult endast.”

Read more

Arvi Tapver: Eesti kui tulevase tuumariigi hiilgus

Kõik mis hiilgab, veel ei kiirga!
Elu on sinusoidne. Isegi, kui sinus oidu pole. Kunagi väitis akadeemik Gustav Naan, et elu võngub pendlina äärmuste vahel ja tuleb ikka alguspunkti tagasi või midagi sellist. Ilmselt parafraseeris ta Marxi, kes väitis, et ajaloos kordub dragöödia farsina. Marksismi taastulek on seda ilmekalt tõestanud.
Ent minu jutustus puudutab teist Eesti akadeemikut, kes kipub end kordama tuumaenergia kasulikkuse ainetel. Jäägu ta nimi siinkohal mainimata, kuid igaüks võib guugeldada aatomienergia ja Eesti väljavaadetest ning ega neid autoriteetseid pooldajaid rohkem olegi.
Seitse aastat tagasi oli mul juhust kirjutada tuumajaama ehitamise mõttekusest ja võimalikest alternatiividest. Kipun järelikult samuti end kordama.
Põhjus selleks on seitse aastat hiljem taas esile ujunud plaan kuskile Viru-Nigulasse tuumaelektrijaam ehitada. Ühe põhjusena võimalus, et kui Eesti end Venemaa elektrikilbist lahti ühendab, võib vool tarbijale kalliks minna. Nagu polekski eestlane iga valitsuse ajal kõik hinnatõusud kuulekalt kinni maksnud – nurisedes ja mõnuga kirudes! [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eestimaa Roheliste juhtide avalik pöördumine rahandusministrile, valitsusele ning Riigikogule

Lugupeetud rahandusminister, lugupeetud Vabariigi Valitsus, lugupeetud Riigikogu.

Me oleme riigina kriisis, seda ei ole teile vaja meelde tuletada. Kahtlemata on tegu keerulise ajaga ning rohelistena soovime teile jõudu ja otsustuskindlust, et mitmes mõttes äärmiselt ebameeldiv olukord võimalikult kiiresti laheneks.

Tunnustame tänase valitsuse otsust võtta vastu lisaeelarve, mille mahuks on vähemalt 600 000 000 eurot – praeguses situtasioonis on selline käik ainuvõimalik.

Pöördume täna teie poole palvega tühistada eelmise valitsuse poolt kinnitatud 171 000 euro suuruse katuseraha eraldamine abordivastasele liikumisele MTÜ Elu Marss. Seda Roheliste palvega ühinesid 72h jooksul ligi 16 000 inimest – nii suurt allkirjade hulka pole nii lühikese ajaga veel ükski teine petitsioon kogunud.

Raha eraldamine MTÜ Elu Marsile oleks praeguses olukorras äärmiselt kohatu, devalveerides nii naiste õigusi kui ka Eesti senist kurssi üldiselt. Mitte ühegi naise jaoks ei ole abort kerge otsus, vastupidi. Oleme veendunud, et parim viis abortide vähendamiseks on panustamine seksuaalharidusse. On väga hea meel tõdeda, et seni on Eesti just nii teinudki ning tulemused on silmnähtavad: abortide arv, võrreldes vabariigi taasiseseisvumise esimeste aastatega, on tänaseks vähenenud rohkem kui seitse korda.

Loodame väga, et otsustate antud rahaeralduse tühistada ning suunata see summa kohta, mis meie ühiskonda tõepoolest edasi viiks.

Read more

Edastasime 5030 allkirjaga lastekaitse petitsiooni Riigikogule

Meie 5030 allkirja kogunud petitsioon, mille eesmärk on muuta karistusseadustikku laste kaitsmiseks pedofiilide ja muu seksuaalse ärakasutamise eest esitati Riigikogule arutamiseks.

“Avalikkuse ette jõuab vaid murdosa seksuaalse väärkohtlemise juhtumitest, enamik ohvreid abi ei saa ja kurjategijad jäävad karistamata ning järgmiste laste kallal kuritegusid sooritama. Oleme olukorras, kus pensioniealine pedofiil võib elada seksuaalelu 14-aastase teismelisega ja politsei ning sotsiaalkaitsesüsteem on puuduliku õigusloome tõttu võimetud last aitama, ” ütles Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova.

“Millegi pärast pole Riigikogu juba aastaid soovinud seda probleemi lahendada. Rohelised esitasid sarnase eelnõu laste kaitseks juba 2010. aastal, kuid valitsusparteid hääletasid eelnõu esimesel lugemisel Riigikogu päevakorrast välja ja lapsed jäetigi kaitseta,” sõnas Roheliste volikokogu esimees Aleksander Laane. “Loodame siiralt, et viimasel ajal avalikuks saanud pedofiilia juhtumid on tänastele parlamendisaadikutele piisavalt veenvad seaduse muutmise toetamiseks ja laste kaitseks vajalikud otsused ei jää taaskord poliitikute vastuseisu tõttu ootele,” lisas Laane.

Roheliste kaasjuht Kaspar Kurve: ”Täna jõudis algatus riigikogu juhatuse lauale ja sealt edasi Õiguskomisjoni, kus meil ja paljudel teistel asjasse pühendatud spetsialistidel tekib võimalus olukorda pikemalt põhjendada ja teema olulisust rõhutada. Loodetavasti koalitsioon hoiab avatud suhtumist ja ei hakka justiitsministri Maris Lauri (REF) kombel pikalt keerutama. Sotsiaalkaitseminister (REF) Signe Riisalo andis selleks nädalavahetusel lootust, et asjasse suhtutakse tõsisemalt kui nii mõndagi teise rahva poolt tulnud algatusse. Rohelised on valmis valitsust kiires tegutsemises toetama.”

Algatus kogus rahvaalgatusportaalis ühe kuuga 5030 allkirja. Allakirjutanud nõuavad laste paremaks kaitsmiseks seksuaalkurjategijate eest riigikogult lapse ja täiskasvanu vahelise seksuaalvahekorra vanusepiiri tõstmist seniselt 14 eluaastalt 16-le, kuna praegune piir pole piisav.

Read more

Kaspar Kurve: palju õnne sünnipäevaks, kallis kodumaa!

Armsad erakonnakaaslased, armsad kaasmaalased!

Täna on Eesti Vabariigi 103. sünnipäev. Palju õnne, Eesti – need kolm sõna kõlavad täna ühest küljest vägagi iseenesestmõistetavalt, teisest küljest teab iga eestlane, sõltumata vanusest, kui habras ja väärtuslik on vabadus. On suur õnn ja privileeg oma riigi sünnipäeva tähistada ning meil, eestlastel, on palju, mille üle tänulik ning uhke olla.

Meie teekond iseseisva riigini ei ole olnud lihtne, vastupidi, me oleme rahvana pidanud selle nimel väga palju kannatama. Täna saame öelda, et need kannatused on olnud seda väärt. Päevakajalisi poliitikute arvamuslugusid lugedes võib tihti jääda mulje, nagu oleks Eesti kuristiku äärel, aga tegelikkuses, sõbrad, on asjad meie riigis ju üldjoontes hästi, ärgem seda unustagem! Me oleme teinud viimaste aastakümnetega suure arenguhüppe ja võime end, tõsi, küll pisikeste mööndustega, põhjusega pidada edukaks riigiks.

Samas ei tohi me senise edu najale toppama jääda, vaja on seada uusi eesmärke, vaja on lahendada uusi väljakutseid. Me kipume tihti unustama või lausa ignoreerima fakti, et Eesti on palju enamat kui vaid kodu meie inimestele. Eesti on koduks ka meie taimedele ja loomadele, lindudele ja putukatele…imeliselt toimivatele ning mitmekesistele ökosüsteemidele – need on eestimaalased, kelle häält valimistel kuulda ei ole, kuid ilma kelleta poleks siin ka inimesi, ilma nendeta ei tähistaks me täna ka Eesti sünnipäeva. On kriitiline, et me arvestaksime ka selle vaikse, kuid elutähtsa osaga meie riigist, õnneks on veel meil täna mida ja keda kaitsta. Tehkem seda!

Read more
Translate »