Rohelistel on sünnipäev! Tee annetus ja aita koguda 14 000€

Rohelistel on 25. novembril 14. sünnipäev, mida tähistatakse annetuskampaaniaga!

Eestimaa Rohelised seisavad uhkusega inimkonna jätkusuutliku arengu eest planeedil Maa – arengumudeli eest, mis austab inimõigusi ja on rajatud keskkondliku vastutuse, vabaduse, õigluse, mitmekesisuse ja vägivallatuse väärtustele.

Roheliste poliitilised liikumised tekkisid Euroopas ajal, mil kontinenti lõhestas külm sõda ja keset seitsmekümnendate energiakriise. Toona sai selgeks, et majandusarengu mudel ei ole jätkusuutlik ja seab planeedi ja selle elanikud tõsisesse keskkondlikku, sotsiaalsesse ja majanduslikku ohtu. Olemasolevad poliitilised parteid ei ole olnud suutelised selle väljakutsega tegelema. Rohelised on uus võimalus!

Homne Eesti on sinu kätes!
Kahjuks ei piisa muutusteks vaid sõnadest, vaja on ka tegusid. Pane õlg alla ja aita puhastel lahendustel jõuda võimalikult paljude Euroopa elanikeni. Vaid nii on võimalus Eesti rohelistel ideedel edasi jõuda ning tõelisuseks muutuda. Aita kodumaal saada esimeseks puhtaks riigiks!

Tegutsegem. Üheskoos.

Erinevalt parlamendierakondadest oleme vabatahtlikkusel põhinev organisatsioon – meil pole mitte ühtegi palgalist töötajat ning riigieelarvest ei eraldata meile midagi.

Aga meil on kirg ja suur tahe Eesti poliitilises patiseisus asju muuta, sest Eesti vajab ja väärib muutusi. Me seisame ainsana looduse ja keskkonna eest, toetame isikuvabadusi ja inimõigusi ning võitleme sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse vähendamise eest.

Kõige parem kingitus meile on loomulikult teie toetav hääl valimistel. Kuid tahame või mitte – selleks, et poliitikas edukas olla, on vaja ka raha. Kui teil on võimalus, palun toetage meie erakonda – iga euro on meile oluline, et saaksime pöörata Eesti jätkusuutlikule ning empaatilisele kursile.

Meie eesmärk on koguda 100 000 eurot, et luua seninägematu kampaania järgmise aasta kohalike omavalitsuste valimisteks. Esmapilgul võib see tunduda üüratu summana, samas näiteks Reformierakond saab iga kolme kuu järel riigilt (loe maksumaksjalt) 450 000 eurot. Sel kolmapäeval on Rohelistel 14.-nes sünnipäev. Selleks, et järgmiseks aastaks oleks tubli algus tehtud, palub erakond teha kõigil enda toetajatel, valijatel ja liikmetel meile endile kingitus klikates allpool toodud nupul ja valides annetamiseks sobilik summa.

Klikka artikli pealkirjal, et leida annetusnupuke ja rekvisiidid.

Read more

EKRE ministri vaated ei võimalda tal ametit pidada

Eile teatas EKREsse kuuluv vastne keskkonnaminister, et ta pole kindel kliimamuutuse inimtekkelisuses, mistõttu roheliste hinnangul ta ametisse ei sobi, sest Epleri vaated on otseses vastuolus Eesti ja Euroopa Liidu eesmärkidega.

Esinaine Züleyxa Izmailova: “Inimene võib uskuda ka lameda maa teooriat, see on tema õigus. Kuid inimene, kellele pole mõistetav kliimamuutuse olemus ja kes kahtleb teaduslikes faktides, ei tohik olla Eesti Vabariigi keskkonnaminister. Siin on ka otsene konflikt nii Euroopa liidu kui ka Eesti Valitsuse seatud kliimaneutraalsuse eesmärkidega. Oleks õige, kui Epler astuks kohe tagasi. Keskkonnapoliitika on võtmevaldkond ja vajab teaduspõhist juhtimist.”

“Vastne keskkonnaminister peab üheks oma trumbiks esinduslikku välimust. Kahjuks ei lugenud Rain Epler oma trumpide hulka keskkonnavaldkonna tundmist ja nüüd me teame miks,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve. “Ajal, mil maailma tähtsaim väljakutse on kliimasoojenemise pidurdamine, ajal, mil metsasõda Eestis ei näita vaibumise märke, vaid lõhestab ühiskonda endiselt, on sellise inimese määramine keskkonnaministriks pehmelt öeldes kohatu.”

Pärast seda kui EKRE endine keskkonnaminister Rene Kokk tervislikel põhjustel tagasi astus ning Riigikokku naasis, nimetati ametisse rahandusminister Martin Helme endine nõunik Rain Epler. Tema ametisse nimetamine ei ole aga toetust leidnud keskkonnaühenduste poolt. EKRE on koalitsioonipartnerina praeguseks vahetanud välja kõik muud ministrid peale Rahandusministri.

Read more

Küsisime seisukohti, kas lageraied referendumile jah või ei?

Allpool on Erakond Eestimaa Rohelised poolt peaministrile, koalitsioonierakondade juhtidele, keskkonnaministrile ja peapiiskopile saadetud kiri, kus uurisime nende seisukohta meie lageraiete rahvahääletusele paneku rahvaalgatuse kohta. Kirja saatis erakonna esinaine Züleyxa Izmailova 21. oktoobril ja senimaani ühtegi vastust ei ole laekunud. Urmas Viilma delegeeris vastamise viidates asjaolule, et ta ei ole antud teema spetsialist. Selle nädalaga möödub küsimuse esitamisest üks kuu.

Read more

Züleyxa Izmailova: kingitud tort vastu vahtimist visatud

Eesti poliitikast on saanud EKRE mängumaa. Skandaalist skandaali otsa on saanud meie riigi igapäev ja Helmede räuskamisest pidev aruteluteema. Koroonat reaalselt tõkestavate meetmete kehtestamisega on tänaseks totaalselt hiljaks jäädud. Selle asemel, et keskenduda viiruse levikuga võitlemisele, majanduse ümber korraldamisele ja kliimaväljakutsete lahendamisele on valitsuspoliitikud agaralt tegelenud totaalse juraga. See on hea moodus tähelepanu hajutamiseks kahtlastelt laenudiilidelt ja rahajagamistelt, mis ebamugavaid küsimusi tekitada võiksid ning samas ka populistidele sobiv viis end pidevalt pildil hoida.

Näiteks aktiveeris nii Mart Helme oma homofoobse sõnavõtuga, milles ta soovitas osal eesti rahvast Rootsi kolida, EKRE jaoks kohalikku venekeelset valijaskonda.
Nagu teame, oli abielu küsimuses referendumi korraldamine ka Putini valimiskampaania osa. Miks aga EKRE kremlimeelset poliitikat Eestis kultiveerib on ju selge – kohalikel valimistel loodab Helme oma parteile saada nende Eesti elanike hääli, kes ka Venemaa presidendile pöialt hoiavad. Alatu ja siseministri positsiooni ärakasutav ja täiesti vastutustundetu võte toimis. Venekeelsetes kommentaariumides leidis Helme sõnavõtt poolehoidu. Öeldi, et olgu kuidas on selle Helmega, aga seda homode asja ajab ta õigesti. Meie masti mees. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Reet Härmat: lõbu ja luksuse pärast ei peaks ükski loom kannatama!

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad, kes tegeleb väga aktiivselt selle nimel, et karusloomafarmid Eestis keelustataks, uuris iluspetsialisti ja jumestuskunstniku Reet Härmati käest, mis seisukohal on tema seoses karusloomafarmidega ning karusnahksete toodete kandmisega.

Miks sa toetad karusloomafarmide keelustamist? Miks on sinu arvates oluline, et karusloomafarmid Eestis keelustataks?

Karusloomafarmide keelustamine Eestis on nii loomade, keskkonna kui ka inimeste heaolu arvesse võttes ainus mõistlik lahendus. Samasugune on tendents ka ühiskonna suhtumises, nii Eestis kui mujal maailmas. Karusloomafarmid on keelustatud juba väga paljudes riikides üle maailma.

Kas varem mõtlesid teisiti? Kui jah, siis mis pani su meelt muutma karusnahksete toodete osas?

Varem ei osanud ma kahjuks sellele tööstusharule tähelepanu pöörata, kuna mul ei olnud kokkupuudet karusnahatoodete ja tootmisega. Teadlikkus tekkis aegamööda, info levides selgus, mis on tegelikult selle luksuskauba ja karusnahatööstuse taga. Minu garderoobis küll kasukaid ei leidunud, aga

Read more

Piret Räni: Eestist ei tohi saada järgmine Poola

Meilt on küsitud, miks Rohelised nõuavad abieluvõrdsust.

Selle pärast, et meile on olulised kõikide inimeste inimõigused ja solidaarne ühiskond, kus ei tohi kedagi represseerida, diskrimineerida, vihakõnedega üle kallata ega tõrjuda rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu – nagu on kirjas meie Põhiseaduses.

Selle pärast, et kõik eestimaalased on meie oma inimesed ja neile peavad avanema võrdsed võimalused – ka võimalus abielluda teise inimesega, keda sa armastad.

Selle pärast, et kui me lubame kiusata üht osa meie inimesi, siis järgmiseks kiusatakse juba järgmist gruppi. Vaadake, mis toimub Poolas! Me ei soovi, et populistlikud konservatiivid rikuksid meie sõbraliku Eesti ära ning võtaksid samuti järgmiseks päevakorda naiste vaenamise. Meid, eestimaalasi, on vähe, me peame tegutsema koos, ühtsena ja mitte otsima vaenlasi meie endi inimeste seast. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Perekonnaseaduse petitsioon täitub rekordkiirusel kogudes paari päevaga 22 000 allkirja

Roheliste algatatud erakondadeülene petitsioon perekonnaseaduse muutmiseks, et võimaldada abielu ka samast soost paaridele, allkirjastati rahvalgatusportaalis rekordkiirusel – kogudes esimese ööpäevaga 6000 inimese toetuse ja täna õhtuse seisuga oli allkirja andnud pea 22 000 inimest ning see arv kasvab pidevalt.

“Ühiskond on andnud üliselge sõnumi, millest ei ole enam võimalik mööda vaadata,” ütles roheliste esimees Kaspar Kurve. “Meil on väga hea meel näha allkirju andmas ning petitsiooni jagamas ka teistesse erakondadesse kuuluvaid inimesi, mis näitab selgelt, et ühised väärtused on päevapoliitikast suuremad.”

“Meie eesmärk on seaduse muudatuse abil lõpetada inimeste diskrimineerimine. See võib olla ka meie viimane võimalus samast soost paare perekonnaseadusega kaitsta,” ütles partei teine juht Züleyxa Izmailova.
“Õiguskantsler Ülle Madise teatas reedel “Aktuaalses kaameras”, et pärast kevadist abielureferendumit pole riigikogul enam võimalik perekonnaseadust ilma uue referendumita muuta. Seega jätkame allkirjade kogumist ja kutsume kõiki erakondi meie algatusega liituma ja seda levitama. Saadame koos valitsusele sõnumi, et Eesti on avatud, solidaarne ning empaatiline riik, kus vähemuste õigused on kaitstud.

Read more

Perekonnaseaduse petitsioon kogus päevaga 5000 allkirja

Meie petitsioon perekonnaseaduse muutmiseks kogus loetud tundidega poolteist tuhat allkirja.

Eestimaa Roheliste algatatud petitsioon perekonnaseaduse muutmiseks, nii et abielu oleks määratletud kahe täiskasvanu vahelise liiduna, sõltumata inimeste soost, on kogunud loetud tundidega enam kui tuhat allkirja, mis tähendab, et Riigikogu on kohustatud teemat arutama.

“Ehkki petitsiooni algatasid Eestimaa Rohelised, on algatus erakondadeülene ning petitsiooni on oodatud toetama ning levitama kõik Eesti liberaalseid ning isikuvabadusi austavad erakonnad,” kommenteeris roheliste esinaine Züleyxa Izmailova. “Me peame ühiskondlikult ning ka poliitiliselt saatma sõnumi, et Eesti on avatud, solidaarne ning empaatiline riik, kus vähemuste õigused on kaitstud.”

“Selline allkirjade torm näitab selgelt, kui palju on Eestis progressiivselt mõtlevaid ja häid inimesi,” ütles roheliste esimees Kaspar Kurve. “Meie eesmärk on teha antud petitsioonist läbi aegade edukaim rahvaalgatus, mis päädiks ka reaalse seadusandliku muudatusega.”

Kliki artikli pealkirjal, et leida otselink rahvaalgatus.ee portaalis olevale algatusele.

Read more

Izmailova ja Kurve: Abieluvõrdsus kõigile!

Kerime ajas mõned aastad tagasi. Aasta on 2014, kuupäevaks üheksas oktoober ning kooseluseaduse kolmas ning viimane lugemine on Riigikogu saalis edukalt läbitud. Riigikogu esine upub lilledesse, president Ilves kuulutab juba mõne tunni pärast kooseluseaduse välja ja sõnab “inimõigusi austavas ühiskonnas on ka samasoolistel paaridel õigus elada pereelu ning mitte kogeda ühiskonna halvakspanu ja ebavõrdset kohtlemist.” Tundub, et aastaid ühiskonda lõhestanud küsimus sai lõpu ning Eesti astus märgilise sammu avatuma, solidaarsema ning empaatilisema ühiskonna suunas…edasi lugemiseks klõpsa pealkirjal

Read more

Algatasime petitsiooni perekonnaseaduse muutmiseks

Eestimaa Rohelised algatasid rahvaalgatus portaalis erakondadeülese petitsiooni, mille eesmärk on samast soost paare diskrimineeriva perekonnaseaduse muutmine ja võrdse kohtlemise tagamine.
Züleyxa Izmailova: “Praegu kehtiv perekonnaseadus ei ole minu hinnangul põhiseadusega kooskõlas ja on meie ühiskonnaliikmete suhtes diskrimineeriv. Seaduseelnõude algatamise pall on parlamendiparteide käes, meie veel Riigikokku kahjuks ei kuulu. Kui petitsioon kogub suurel hulgal allkirju, on riigikogu kohustatud seda menetlema.”
“See, et üks tsiviliseeritud riik aastal 2020 endiselt LGBT õiguste üle debatti peab, ei tee meile au,” ütles roheliste esimees Kaspar Kurve, “aga seda on tänases Eestis paraku vaja teha ning rohelised seisavad alati inimõiguste ning võrdse kohtlemise eest. Mul on hea meel, et oleme ühiskonnana liikunud sammu edasi ning täna pole teemaks enam pelgalt kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmine, vaid abieluvõrdsus.”… loe edasi klõpsates pealkirjal

Read more

Rohelised: Metsavalimisteni on jäänud täpselt aasta

Eestimaa Rohelised kutsuvad kõiki metsast, loodusest ja oma laste tulevikust hoolivaid inimesi tegema järgmistest kohalike omavalitsuste valimistest metsavalimised moodustades rohelised valimisnimekirjad üle kogu Eesti, et astuda koos välja meie metsade kaitseks.

Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas ning selleks ei pea olema erakonna liige. Üles seatavate nimekirjade pikkus ei ole piiratud ja kautsjoni ei pea tasuma.

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova: “Arvestades tänaseid arenguid, kus erinevais paigus üle Eesti kohalikud sõdivad oma kodumetsa raiumise vastu kõikvõimalike vahenditega ja on ette võtnud isegi kohtutee, on aasta enne valimisi õige aeg ka poliitiliste hoobade kasutamist planeerima hakata. Kohalikel valimistel kehtib põhimõte, mida pikemad nimekirjad, seda rohkem hääli, mida rohkem hääli, seda rohkem kohti volikogudes ja suurem võimalus kaitsta kogukonnametsi ja elanike huvisid.”

Nädala alguses algas allkirjade kogumine lageraiete referendumi petitsioonile. Petitsiooni on nelja päevaga allkirjastanud 650 inimest.
…loe edasi klikates pealkirjal

Read more

Rohelised toetavad abielu kahe täiskasvanu vahel, soost sõltumata

Rohelised võtsid esimese erakonnana Eestis vastu ametliku seisukoha, millega toetatakse kahe täiskasvanud inimese vahelist abielu, sõltumata nende soost.

Erakond Eestimaa Rohelised volikogu võttis reedel, 9. oktoobril, Eesti Rahvusraamatukogus toimunud koosolekul vastu poliitilise avalduse, milles esimese erakonnana Eestis toetatakse kahe täiskasvanud inimese abielu, sõltumata nende soost. Ühtlasi mõisteti hukka EKRE kavandatav rahvaküsitlus abielu määratlemise teemal. Mul on au ning väga hea meel selliste vaadetega erakonda juhtida,” sõnas roheliste esimees ning avalduse autor Kaspar Kurve. “See on märgilise tähtsusega otsus nii meie erakonna kui ka Eesti poliitika jaoks laiemalt. Ma väga loodan, et teised erakonnad, kes ennast liberaalsetena määratlevad, järgivad meie eeskuju. On piinlik, et üks tsiviliseeritud riik aastal 2020 sellistel teemadel, nagu LGBT õigused, üldse veel debateerima peab.” [..]

Loe avalduse täisteksti klikates artikli pealkirjal.

Read more

Mets on meie! Rohelised rohkearvuliselt metsameeleavaldustel [Fotod/videod]

Eestimaa Rohelised osalesid metsameeleavaldustel 16. augustil mitmes kohas üle terve eesti. Suur tänu kõikidele korraldajatele, liikmetele ja kohalikele, kes aitasid ürituse korraldamisele kaasa kohapealsete meeleavalduste korraldamise või nendel osalemise läbi! Kokku oli meeleavaldusi 27. Lootus Eesti metsade säilimisest ei ole kadunud!

Vaata fotosid ja meediakajastusi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised taunivad EKRE taganemist Rail Balticu projekti kriitikast

Eestimaa Rohelised heidavad Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale ette taganemist enda valimisprogrammist, millega oldi selgelt vastu Rail Balticu uue trassi rajamisele. Roheliste hinnangul oleks olemasoleva raudteevõrgustiku rekonstrueerimine ja vesinikrongide soetamine Euroopa rohelise kokkuleppe vahenditest praktiline ning nutikas rahapaigutus majanduslanguse mõjude pehmendamiseks.

Olemasoleva taristu kasutamise ideed sisaldas ka EKRE mullune parlamendivalimiste programm: “Lõpetame Rail Balticu projekti ja loome kvaliteetse raudteeühenduse Euroopaga, kasutades maksimaalselt juba olemasolevat raudteetaristut.” Edasi lugemiseks klõpsa pealkirjal…

Read more

Züleyxa Izmailova | Kriisi õppetund: kartul oma aiast, elekter naabri käest

Üks asi, mida praegune kriis meile ühiskonnana õpetada võib – või õigemini öeldes meelde tuletab –, on asjaolu, et oma põhivajaduste katmiseks vajamineva toidu ja energia tagamine peab olema kindlustatud.

Kunstlikult suureks paisutatud majandusmull on kerge purunema, kui korrutajad tehtest järjest kustutatakse. Plärtsatuse kahjud võivad ulatuda üsna kaugele, sest liiga kergekäeliselt oleme loobunud isemajandamise võimalusest ja asendanud selle tööga, mis majandusolude muutudes enam ei toida. Taas muutub üha ilmsemaks, et kontoritöö ja Hiinas toodetud kaupadega spekuleerimise kõrval on oluline omada oskust oma kätega midagi ära teha. Olgu selleks siis õmblemine, puutöö või taimekasvatus.

Usun, et nii mõnigi on praeguses olukorras õnnelik, et pole maha müünud päranduseks saadud talu või aiamaaga suvilat, sest ees ootab suvi, mil saab enesele vajaminevat toidukraami õhina ja hoolega kasvatada. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal

Read more

Peep Mardiste: Ehitame Supilinna kooli!

Uute kortermajade ehitamise buumi tagajärjel hakkab Supilinna elanike arv varsti kiiresti kasvama. Üldplaneeringus lasteaiale planeeritud Emajõe-äärsele krundile oleks mõistlik ehitada hoopis kohalik väike algkool, näiteks lähedal asuva ja ruumipuuduses Kesklinna kooli filiaalina. Tõenäoliselt oleks sellest koolist huvitatud ka paljud Ülejõe pered.

Supilinn on ses mõttes huvitav linnaosa, et ta tiksub kuidagi omasoodu. Omanikud korrastavad vaikselt oma puumaju, kriimu näoga lapsed mängivad tolmustel tänavatel. Linnaosa tuntuim objekt on ilmselt väike Herne pood. Linnavalitsus vaatab oma eelarveid koostades Supilinnast mööda ja piirdub siin tänavate kõpitsemise ja talvise lumelükkamisega. Suurim Supilinna teoreetiliselt puudutanud avaliku sektori investeering oli ilmselt Tartu Veevärgi poolne reoveemagistraali suunamine Supilinna alt läbi.

Linna eelarveid analüüsides selgub, et aastail 2006-2017 investeeriti Supilinna keskmiselt 34 eurot linnaosa elaniku kohta aastas. Võrdluseks: investeeringud Maarjamõisa linnaosas olid elaniku kohta keskmiselt 2400 eurot aastas, Ropka tööstusrajoonis 1900, Ihastes 550 ja Kesklinnas 470 eurot aastas. Me tarbime tänulikult investeeringuid teistes linnaosades, kuid soovime, et noorte poolt aktiivset kasutamist leidev Emajõe äärne külakiik ei jääks olulisimaks “avalikuks objektiks” linnaosas. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »