Evelin Ilves: Peame tagama Pariisi kliimaleppe täitmise

Evelin Ilves vastas Karl-Eduard Salumäe küsimustele ajalehe Sakala jaoks:

Kas Euroopa Liidu föderaliseerumine on müüt, oht või hea võimalus?

Ilmselt on ses võimaluses kõiki neid komponente, aga liitriigina ma Euroopa Liidu tulevikku siiski ei näe. Selleks on riikide suveräänsus kõikjal Euroopas liiga oluline, selles on lausa sees tugev emotsioon ja rahvusromantika, mida me kõik armastame. Populistid on võtnud ratsutada rahvusluse hobusel ja selle peaaegu et okupeerinud, lubades meie isesisvust häälekalt EL eest kaitsta. Mis on naeruväärne, EL ei ohusta millegagi ühegi liikemsriigi iseseisvust. Me oleme kõikide otsuste tegemise juures ja lõplik sõna jääb alati liikmesriigile endale, ka see, kuidas kokku lepitud ühistegevusi või lepinguid rakendada. Kuna ise oleme tohutult tublid reeglite ja bürokraatia tootjad – lausa kolmal kohal EL-is selle poolest – jääb tavainimesele mulje, et Brüsselist tuleb mõttetuid käske ja regulatsioone adumata, et ise oleme need kohapeal loonud. Võetagu siinkohal kasvõi toitlustusettevõtete tunnustamise ja kontrollimise reeglistik, mis näiteks Eesti ja Itaalia puhul erineb nagu öö ja päev. Loomulikult on meie reeglite ja nõute nimekiri kordades pikem. Samas inimesed soovivad üha enam EL-is ühtseid reegleid näha, näiteks soovitakse ühtset miinimumpalka samal erialal töötamise eest (transport, medistiin jne), soovitakse ühtset miinimumpensioni, samasuguseid nõudeid toodete sisule jne. See kõik tähendab tegelikkuses samme föderaliseerumise suunas. Aga veelkord – EL on riikide liit ja on seda ka tulevikus. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

E-hääletusel tunni ajaga juba üle kolme tuhande hääle!

Täna, 16. mail kell 9:00 algas Euroopa Parlamendi valimiste eelhääletamine, valimisteenistus avas selleks üle Eesti 25 valimisjaoskonda ning samuti algas neljapäeval elektrooniline hääletamine. Tunni ajaga on oma e-hääle andnud juba üle kolme tuhande inimese.

Ära jäta hääletamist viimasele hetkele ja vali kohe kandidaat 110, 111 või 112! Evelin Ilves, Peep Mardiste ja Züleyxa Izmailova lubavad ühiselt koos Euroopa Roheliste fraktsiooniga Euroopa Parlamendis:

1. Peatame kliimamuutused, lõpetame aastaks 2030 saastava söe põletamise ja veidi hiljem ka teiste fossiilkütuste kasutamise. Meie eesmärgiks on süsinikuneutraalne ja fossiilkütuste heitmetest vaba Euroopa, mis kasutab taastuvaid energiaallikaid. Hoiame liigirikkust, säästame metsi üleraiest ja nõuame sama oma kaubanduspartneritelt.

2. Majandus peab saama roheliseks! Korraldame majanduse ümber, seades prioriteetideks mahe-, rohe-, digi- ja ringmajanduse arengu. Peame majanduses looma rohkem väärtust vähema ressursikuluga. Sotsiaalkindlustuse süsteem peab võimaldama töötamist erinevates riikides.

3. Investeerime haridusse, teadusesse ja innovatsiooni! Need valdkonnad peavad saama EL eelarves prioriteediks. Muuhulgas tuleb suurendada rahastust noorte õpirändele, et pakkuda mitmekesisemat haridust ja rohujuure tasandil Euroopat rohkem lõimida.

4. Toetame maksusüsteemi reformimist ja maksuametite infovahetust, et vältida maksude optimeerimist ja nendest kõrvalehoidumist mh maksuparadiiside abil. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: Euroopa Liidu liidrite deklaratsioon on noortele solvang

Eile kohtusid Rumeenia linnas Sibius Euroopa liidrid ja leppisid kokku kümnes Euroopa tulevikku puudutavas punktis. Kliimamuutused olid pingereas alles kümnendal kohal.

Kohtumise tulemusi kommenteeris Euroopa Roheliste üks tipukandidaate ning Greens/EFA president Ska Keller:”Lõppenud Sibiu kohtumisel nägime selgelt, et kliimamuutuste küsimuse tõsidus ei ole jätkuvalt Euroopa juhtidele kohale jõudnud. Kliimamuutused on esindatud pelga järelmõttena. See ilmestab tõsiasja, et noorema põlvkonna üleskutseid kiireks tegutsemiseks kliimaküsimuses ei ole kuulda võetud. Tõotatud on olla vastutustundlikud globaalsed juhid, ent selle asemel on planeedi tulevik täielikult hooletusse jäetud. Meie oleme kliima küsimuse tähtsuse rõhutamise osas #FridaysForFuture õpilastega täielikus üksmeeles ja oleme valmis siduvateks sihtmärkideks, et viia Euroopa kooskõlla kriisi tõsidusega.”

Euroopa Roheliste teine tipukandidaat, Hollandi MEP Bas Eickhout lisas:
“Teaduslik kogukond on olnud väga kategooriline: kliimamuutuste teemat eirates ei saa meil tulevikku olema. See deklaratsioon ei vasta püstitatud eesmärkidele ja on solvang noortele inimestele, kes rõhutavad vajadust kliimamuutuste osas konkreetseid samme astuda. Kasutamata jääb suurepärane võimalus siduvate lepete sõlmimiseks süsinikuneutraalse Euroopa saavutamiseks aastaks 2050. Kell tiksub edasi, ent kliimamuutuste eest marssivad vanad ja noored annavad meile lootust, et ükskord saabub päev, mil sõnum hakkab kohale jõudma.”[..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised kohtusid sünnipäevalises Telliskivis

Erakond Eestimaa Rohelised peab laupäeval, 27. märtsil oma iga-aastast üldkoosolekut oma kümnendat sünnipäeva pidavas Telliskivi Loomelinnakus, täpsemalt MTÜ Mondo maailmaharidus- ja koolituskeskuses aadressil Telliskivi 60a/5. Lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele ja valitavate kogude valimisele, on erakonna juht Züleyxa Izmailova teinud ettepaneku arutada ka üht põhikirjamuudatust, mis on seotud erakonna juhtimisega.

“Olen teinud erakonna liikmetele ettepaneku arutada võimalust muuta meie põhikirja selliselt, et erakonna etteotsa valitaks senise ühe juhi asemel kaks. Nii nagu mitmetes meie liikmesorganisatsioonides üle Euroopa kombeks on – üks naine ja üks mees,” täpsustab erakonna juht Züleyxa Izmailova.”Näiteks UK, Saksa, Belgia ja Rootsi, Ungari, Kreeka, Poola, Hispaania, Itaalia, Norra ja Luksemburgi Rohelistel on selline süsteem. Kas Eestimaa Rohelised on selliseks muudatuseks valmis juba sel aastal, näitab lähitulevik.”

Lisaks üldkoosoleku nö. kohustuslikule programmile, on päevakorras ka Euroopa Parlamendi valimistega seonduv. Erakonna kandidaadid seekordsetel valimistel on Evelin Ilves (kandidaat nr 110), Peep Mardiste (111) ja Züleyxa Izmailova (112). Laupäeval annavad kandidaadid ülevaate oma kampaania põhiteemadest ning Eestimaa Rohelised valimisprogrammist, mis on väga tihedalt seotud Euroopa Roheliste Erakondade ühise platvormiga.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Evelin Ilves toetab kohalikku kogukonda paekarjääri vastases võitluses

Roheliste ridades europarlamenti kandideeriv Evelin Ilves kohtus täna Lüganuse valla elanikega, kes soovivad enda elukeskkonda kaitsta kavandatava paekivikaevanduse negatiivsete mõjude eest.

Paekivikaevandust planeeritakse rajada Lüganuse ja Matka küla vahele, kusjuures lähim talu jääb kavandatavast karjäärist vaid 70 meetri kaugusele. Kogukond on mures eelkõige enda veevarude, müra, tolmu ja vibratsiooni pärast.

Evelin Ilvese sõnul on tekkinud olukord järjekordne näide sellest, kuidas otsuseid langetatakse kohaliku kogukonna huvisid arvestamata. “On tõenäoline, et karjääri rajamise tagajärjel sureb elu Lüganuse ja Matka külades ajapikku välja, sellele on viidanud ka Tartu Ülikooli teadlaste uuring. Arendajate majanduslikud huvid ei saa olla olulisemad, kui mitme küla elanike heaolu,” sõnas Ilves.

Lüganuse Vallavolikogu veel karjääri rajamiseks nõusolekut ei ole andnud. Vallaelanikud loodavad, et volikogu otsus toetab kohaliku elukeskkonna säilimist.

Teisipäeval, 30. märtsil kell 17 toimub Kiviõlis vallavolikogu istung, kus arutatakse Lüganuse küladele kahjulikku koostöölepet karjääri arendajaga.

Lisainfo:
Triin Remmelgas
Erakond Eestimaa Rohelised
Tel: +372 555 678 02
E-mail: triin.remmelgas@gmail.com

Read more

Evelin Ilves: tervislik toit on sama oluline kui NATO vihmavari

Euroopa Parlamenti Roheliste ridades kandideeriv Evelin Ilves ütles, et tema seisab tervisliku toidu, maaelu edendamise ja kliimamuutuste vastase võitluse eest. Ta ei ole veel kindel, kas ta soovib end poliitikaga pikaajaliselt siduda, aga ei välista ka Roheliste juhi kohale kandideerimist.

Miks te valisite just Rohelised, aga ei otsustanud kandideerida Euroopa Parlamenti näiteks üksikkandidaadina?

Tegelikult ma kaalusingi põhiliselt üksikkandidaadina kandideerimist, aga põhiargument oli selles, et esiteks, pärast kõikide erakondade programmmide läbitöötamist, mulle lihtsalt meeldis see, mis Roheliste programmis kirjas on ja ma tõesti enamasti toetan seda. Ja teiseks. Milleks minna üksikkandidaadina, kui Euroopa Liit tähendabki ühte suurt koostööd meie jaoks ja kui sa juba alustadki seda teekonda individualistina, siis see lihtsalt ei ole maitsekas minu meelest. Võiks siis alustada kohe proovides teha koostööd.

Millised on teie põhilised teemad seoses europarlamenti kandideerimisega?

Ma jätkan nende teemadega, millega ma olen üle 20 aasta vahelduva eduga siin esil olnud. Minu jaoks on kõige tähtsamad teemad toit ja tervis. Toit ja tervis on mõlemad väga tihedalt seotud ka kõikide Roheliste teemadega. Lisaks toidu puhtus ja põllumajandus. Põllumajanduspoliitika eelarve on teatavasti 40 protsenti kogu Euroopa Liidu eelarvest, nii et see on ülioluline teema. See, mida Euroopa Liit toetab, kas lühikesi või pikki tarneahelaid, kuidas ta suhtub lisaainetesse, põllumajanduskemikaalidesse, nende normidesse. Kõik see mõjutab meie toitu ja toit mõjutab otseselt meie tervist. Ja tervist mõjutab ka kogu keskkonnapoliitika. Kui palju on meil alles loodust, reostus, kliimamuutused. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Naftaloigus surev luik, mitte tuulikud ja päikesepaneelid

Ehkki valitsused leppisid kolme aasta eest Pariisis kokku kliimamuutuste pidurdamise sammudes, ei hooli tegelik elu sellest eriti. Värsked uuringud näitavad, et probleemsete fossiilkütuste kasutamisse liiguvad siiani hiigelinvesteeringud. Energiafirmad töötavad aga sageli otseselt heakskiidetud otsustele vastu.
tuulikud-2
Globaalsete suurpankade laenutegevust kaardistav kodanikuühendus BankTrack avalikustas oma äsjases aruandes[1], kui ulatuslikult on Pariisi kliimaleppest möödunud kolme aasta jooksul endist viisi investeeritud fossiilkütuste kasutamisse. Laenuportfelle läbi töötades selgus, et 33 Ameerika, Euroopa ja Aasia juhtivat erapanka on selle ajaga laenanud klientidele kokku 1,9 triljonit dollarit suuresti nafta, kildagaasi või söe kasutamisega seotud projektideks. Selliste projektide rahastamine on viimastel aastatel tasapisi koguni suurenenud.

Ühelt poolt saavad pangad anda raha loomulikult ainult selleks, milleks soovijad krediiti paluvad. Samas on ka paljudel erapankadel ettevõtte ühiskondliku vastutuse (ingl. corporate social responsibility, CSR) skeemid, milles määratakse muu hulgas oma keskkonnaeesmärgid. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Evelin Ilves – Miks ma kandideerin?

Sest seni tehtu enam ei aita. Läbi elu terviseteemade sees olnuna tean, et teadlikkuse tõstmisel on piirid. Sealt edasi aitavad suuremal hulgal inimestel teha elus turvalisi valikuid regulatsioonid: standardid ja seadused. Ükskõik kui tüütud nad ei tundu, aga kindlustunne, et poes müüdav ei tapa tervist ning uus maja ei kuku poole aasta pärast kokku, ongi tagatud standarditega. Meie toidus sisalduvate lisaainete koostis ja kogused, keskkonnas, põllumajanduses ning tööstuses kasutatavad tehnoloogiad ja mürgid on täna Euroopa Parlamendi pädevus. Tahan selles kaasa rääkida. Näiteks see, et meil üldse on võimalik toidukaupade pakendilt lugeda, millest sisu koosneb, on samuti nn eurodirektiiv, mitte meie endi idee. Aga andmeid põllumajandusmürkide jääkide kohta me sealt ei leia.

Mulle on kandideerimine missioon. Edasiminek teemadega, mis on mulle päriselt olulised ja südames. Olgu see puhas ja kohalik toit, lisaained toidus ja mürgid tööstuses ning põllumajanduses. Kõige selle mõju meie tervisele ning elukvaliteedile. Liikumine ja elustiil. Puhas loodus ja elu võimalikkus (ääre)maal, väljaspool linnasid. Väike-ettevõtlus versus suurettevõtlus, keskkonda säästev versus intensiivne majandamine.

Olen paarikümne aasta jooksul pidevalt sõna võtnud. Rääkinud, kirjutanud, ise katsetanud ja õpitut teistega jagada püüdnud. Et tõuseks teadlikkus ja info jõuaks inimeseni. Et toit, elustiil ja haigused on omavahel seotud. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Evelin Ilves ja Peep Mardiste kandideerivad Euroopa Parlamenti

Täna, 27.03. algas kandidaatide esitamine Euroopa Parlamendi valimistele. Selle puhul kutsusid Eestimaa Rohelised ja Evelin Ilves ajakirjanikud rohelisele teele Evelini kodurestorani ROOG aadressil Pikk 57-1, Tallinna vanalinnas.

Esmaspäeval jõudis meediasse uudis, et Evelin Ilves kandideerib Eestimaa Roheliste nimekirjas Euroopa Parlamenti. Erakonna esinaine Züleyxa Izmailova: “Me ei ole pärast äsjaseid Riigikogu valimisi püssi põõsasse visanud ja jätkame meile oluliste teemade esindamist, sest sellest sõltub nii meie rahva tervis kui ka kogu planeedi säilimine. Meil ei ole planeeti B! Kuni kõik poliitilised jõud on sellest aru saanud, jätkame meie oma tegevuse tõhustamisega. Teeme selle nimel tööd, et Eesti valijad ärkaksid ja meid üles leiaksid.”

“Rohelised astuvad vihakõne vastu ja eelistavad mõistuse ning südame häält,” ütles erakonna Euroopa Parlamendi valimiste kandidaat Evelin Ilves. “Eesti inimestel on võimalus teha ajalugu ja saata esimest korda meie poliitilises ajaloos Euroopa Parlamenti roheline kandidaat. Ekstremistide kõrval on rohelised Euroopas kõige kiiremini kasvav jõud. Euroopa tasandil ei lähe rohelistele antud hääl kaduma, vaid osutub pigem kaalukeeleks kahe suurima jõu – EPP ja Sotsialistide omavahelises võimuvõitluses.” [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Agu Kivimägi: e-valimiste turvalisusest

Peale valimisi on alati neid, kes kahtlevad e-valimiste tulemuses. Kahtlemise põhjuseks on peamiselt süsteemi töö kontrolli keerukus, mis tekitab usaldamatust. Etteheited tehakse protseduuride ja komponentide osas, mis on enam vähem hoomatavad, kuigi nendel ei pruugi olla olulist mõju turbele ja valimistulemusele, kirjutab küberturbeekspert ja roheliste liige Agu Kivimägi.

E-valimiste käigus liiguvad andmed mitme serveri vahel. Tagamaks, et andmeid pole muudetud on IT-s kasutusel standardsed meetodid: andmetest arvutatakse lähte- ja sihtserveris sõnumilühend (ing. hash) ja veendutakse, et mõlemas serveris arvutatu on identne.

2011. aastal kuvati sõnumilühend arvutite ekraanile ja kõik vaatlejad võisid kontrollida identsust. Järgmistel valimistel on andmed ja sõnumilühend allkirjastatud serveri poolt. Serveri allkiri kinnitab andmete päritolu ja korrektsust sarnaselt inimese antud digiallkirjaga.

Inimese allkiri ülekande protsessis turvalisust ei lisa. Allkiri on vajalik, et hiljem tuvastada vastutav isik või vastutuse üleminek kui andmed edastatakse üksusele, mille eest vastutab teine isik. 2007. aastal serveri allkirju ei olnud ja turvalisus oli tagatud usaldusega valimisi läbiviivate administraatorite vastu. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kiri Maaeluministeeriumile: taimekaitsevahendite kasutamist tuleb piirata

Rohelised kritiseerivad Maaeluministeeriumi taimekaitsevahendite kasutamise uut tegevuskava: „Kava ei kaitse inimesi ja keskkonda pestitsiidide poolt tekitatud kahju eest, vaid võimaldab veelgi rohkem reostada.“

Oma pöördumises Maaeluministeeriumile toovad Eestimaa Rohelised välja, et ehkki tegevuskava eesmärk on väidetavalt taimekaitsevahendite negatiivset mõju keskkonnale ja inimeste tervisele vähendada, ei toeta kavas ette nähtud mõõdikud ja tegevused kuidagi selle eesmärgi täitmist.

Roheliste esinaise Züleyxa Izmailova sõnul on tegevuskava koostamine positiivne ja selle sõnastatud eesmärk igati õilis, kuid dokumendis leidub põhimõtteline loogikaviga.

„Täna oleme olukorras, kus meie põhjavees on pestitsiidijääke oluliselt rohkem, kui ettenähtud piirnormid seda lubavad. Tegevuskavas peaksid olema väga konkreetsed meetmed, kuidas probleemi lahendada. Selle asemel loeme aga tegevuskavast, et ministeeriumi hinnangul on areng positiivne ka siis, kui piirnormi ületavate proovide osakaal TÕUSEB praeguselt 38,5 protsendilt 50 protsendile. Probleemi süvenemine on ikkagi taandareng, mitte areng,“ kommenteeris Izmailova.

Roheliste hinnangul peaksid tegevuskava mõõdikute kõrval olema ambitsioonikamad ka kavas ettenähtud tegevused, sest juba praegu on mürgiste pestitsiididega seotud tervisekulud Eestis u 320 miljonit eurot, 1,5% SKTst aastas. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eve Roots: „Sinine majandus“ on võimalus näha tervikut.

Sinise majanduse mõtteviis on kasvatada heaolu, suurendades majanduslikku, looduslikku ja sotsiaalset kapitali – tehes seda kõike ökosüsteemi kahjustamata.

Kuigi keskkonnasäästikke mudeleid ollakse harjunud seostama rohelise värviga, kasutab Gunter Pauli mõistet „sinine majandus“ – Maa paistab kosmosest vaadates sinine ja uus majandus hõlmab planeeti tervikuna.

Raamat „Sinine majandus 3.0“ räägib uue ärimudeli kujundamisest, mis rahuldab kõigi vajadusi, k.a. kõik liigid, kellega planeeti jagame. See majandusmudel viib looduse oma evolutsioonilisele rajale. Eesmärk on kohapeal kättesaadavate ressurssidega varustada elanikkond kõige vajalikuga, samal ajal saavutada keskkonna säilitamine, töökohtade loomine ja rahaline tulu.

Seda tehakse juba paljudes piirkondades üle maailma. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eesti ühiskond on eutanaasia üle arutamiseks valmis

Eutanaasiast mõtleminegi pole lihtne, kuid küsimus nõuab arutamist varem või hiljem. Et aru saada, millest parasjagu jutt, tuleb vahet teha passiivse ja aktiivse eutanaasia/abistatud enesetapu vahel. Väga lihtsustatult tähendab passiivne eutanaasia seda, et patsiendi teadlikult ja selgelt väljendatud soovil (patsient ei tohi olla näiteks depressioonis); talumatu ja leevendamatu valu puhul ja meditsiiniliselt kinnituse saanud elulootuse puudumisel temale elu hoidvat abi arstide poolt enam ei anta. Aktiivne eutanaasia/abistatud enesetapp tähendab aga elu lõpetavate ja valutustavate ainete andmist (tavaliselt süstimist) või võimaldamist meedikute poolt – samuti patsiendi selgel, dokumenteeritud ja reeglitele vastaval soovil ja eelpool loetletud tingimustel.

ui passiivse eutanaasia õigus on suhteliselt laialt levinud, siis aktiivse eutanaasia ja abistatud enesetapu soov on enamikes riikides illegaalne. Kõige tuntum aktiivse eutanaasia maa on muidugi Šveits, kus abistatud enesetapp on legaalne aastast 1943. Seda küll hulga tingimuste täitmisel, sh et abistaja teeb seda altruistlikel kaalutlustel. Vastasel juhul on see endiselt kriminaalkuritegu. Vähem on teada, et selle sajandi algusest on aktiivne eutanaasia patsiendi teadlikul soovil ja nõudmisel ning kindlatel tingimustel lubatud ka Belgias ja Hollandis. Mõlemas riigis on eraldi range kord ka laste eutanaasia jaoks. Veel on eutanaasia või abistatud enesetapp erinevate reeglitega lubatud Luxembourgis, mitmetes USA osariikides, Saksamaal, varsti ka Austraalia Virginia osariigis jm. Eestis on juba räägitud elustamiskeelust kui kõige kiiremini ja ehk ka lihtsamini seadusesse sisseviidavast muudatusest. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kaspar Kurve: vahet pole, milline koalitsioon tuleb, Keskerakond on juba kaotanud

Nüüdseks on juba pisut üle nädala möödunud 2019. aasta Riigikogu valimistest. Suurimaks kaotajaks on minu subjektiivsel hinnangul keskkond, aga selge on see, et keskkonnateemad eestlasi ei kõneta. See on küll raske, aga midagi pole teha- sellega tuleb leppida. Või võib-olla on õigem öelda, et Eestimaa Rohelised ja Elurikkuse erakond ei suutnud valijaid kõnetada. No vaata, mis nurga alt tahad, vahet pole, üsna nüri värk ikkagi. Kahju polegi mul mitte niivõrd neist kahest erakonnast, vaid meie loodusest, mis on meie väikese Eesti suurim väärtus. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna kirjutada.

Mind on juba tükk aega hämmastanud, kuidas täiesti marginaalsed maksusüsteemimuudatused nende valimiste põhiteemaks kerkisid. Ma tunnistan ausalt, et ehkki Reformierakond pole mulle kunagi maailmavaateliselt eriti sümpaatne olnud, siis olin varasemate valimiste kontekstis siiski aru saanud, miks neil siiani niivõrd hästi on läinud. Sellel korral ma seda aga absoluutselt ei taipa- Kaja Kallase juhitud Reformierakonnas polnud aastal 2019 mitte midagi, mis oleks vähegi intellektuaalselt huvitav või teiste ideedest kardinaalselt erinev olnud. Aga raha ja turundus teevad imesid, ma kipun ilmselt poolteadlikult ja naiivselt seda pahatihti unustama. Mind hirmutab, mida see kõik meie demokraatia ja ratsionaalsete valikute kohta ütleb, aga see on juba hoopis teine teema.

Ühesõnaga, eksisin ja üllatusin (negatiivselt) kui valimistulemused välja tulid. Kui enne 3. märtsi tundus, et Reformierakonnal pole šanssigi, siis järsku olid kõik trumbid nende käes. Mis aga juhtus viimase nädala jooksul, on nii sürrealistlik, et paneks Dali enda närviliselt vuntse siluma ja kukalt kratsima. Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon oli ilmselgelt kõige tõenäolisem ja lihtsam lahendus, Kaja Kallas ja Jüri Ratas võivad ju ETV debatis jätta mulje, et nende kahe erakonna poliitikas ja maailmavaates haigutab ületamatu kuristik, aga olgem ausad- nende erinevused on reaalsuses siiski minimaalsed.

Read more

Rohelised jätkavad võitlust vastutustundliku poliitika eest!

Tänan iga inimest, kes rohelistele enda hääle andis, meie nimekirjas kandideeris, enda teadmiste, aja, raha või oskustega meid toetas. Meie vabatahtlikest koosnev organisatsioon on vaid sild ühiskondlike otsustusprotsesside ning Eestimaa looduse, inimeste ja tuleviku vahel – just sinna ongi meie toetajate panus läinud.

Mul on ääretult kahju, et hoolimata kõikide heade inimeste tööst Riigikogu seekord rohelist täiendust ei saanud. Kahju, sest Riigikokku on hädasti vaja vastutustundlikku ja tulevikku vaatavat poliitilist jõudu, mis seisab kogu hingega puhta keskkonna, teaduspõhiste otsuste, puhta südametunnisega poliitikaloome ja kõikide Eesti asukate, nii loomade kui inimeste eest.

Võtmata vastu ühtki kahtlase päritoluga senti, andmata järgi üheski enda põhimõttes, oleme meie nende väärtuste eest seisnud, seda nii valimiste-eelsel kui –järgsel ajal. Ja teeme seda edaspidi. Mitte sellepärast, et väga tahaksime „poliitikaga“ tegeleda – uskuge mind, maailmas on palju muudki, millesse me meelsamini oma energiat panustaksime – vaid sellepärast, et alternatiiv oleks lihtsalt kõrvalt vaadata, kuidas raha, isiklikud ambitsioonid ja vastutustundetu poliitika suuresti meie ühist tulevikku määravad. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelise 9 varjundit

Hea Pärnumaa valija! Roheline on elu ja lootuse värv ning sellel on palju ilusaid toone. Ka Pärnumaal kandideerib Riigikogusse tervelt 9 inimest, keda ühendab armastus looduse vastu — kuid ka loovus.

Ma ise olen ajakirjanik, ent kirjutanud ka mõned raamatud. Meie nimekirjas on õpetajaid ja lastekirjanikke, luuletajaid ja prosaiste, metallikunstnikke ja antifašiste, loomakaitsjaid ja kanepi legaliseerimise pooldajaid, taimetoitluse poole püüdlejaid ning kolumniste, ennekõike aga lihtsalt südamega inimesi. Süda on tähtis, sest vaid mõistuspäraselt otsustav inimene on kalk. Ainult südamega näeb hästi, teadis Antoine de Saint-Exupéry.

Seda, mis on juhtunud meie metsaga, näeb ja kuuleb igaüks. Lagedast raiesmikust tõeliselt liigirikkaks vanaks metsaks kasvamine võtab aega mitmeid sajandeid. Kuid vahel tundub, et me küll kuuleme, kuid ei kuula! Kui Rohelised 1. märtsil Keskkonnaministeeriumi ukse taga kaitsealadel toimuva metsaraiumise vastu protesteerisid, ei tulnud minu meelest meie muret kuulama ükski ministeeriumi töötajaist.

Paneme metsaparisnike tegevusele palun nüüd üheskoos pidurit ja hoolime rohkem oma loodusest, loomadest ja inimestest, mis vahel võib tähendada seda, et me anname neile lihtsalt rohkem elamis- ja olemisrahu. Roheliste täpsema programmi leiad aadressilt rohelised.ee/valimisprogramm-2019/ ja ülevaate Pärnumaa kandidaatidest aadressilt rohelised.ee/kandidaadid/. Nimekirjas on Krister Kivi (467), Margit Adorf (468), Mikk Pärnits (469), Tiina Kilkson (470), Anu Paluoja (471), Sven Arulaid (472), Johannes Sarapuu (473), Krista Lehari (474) ja Tiia Kõnnusaar (475).

Palun tule pühapäeval valima, kui Sul valik juba tehtud pole. Mina usun, et Rohelistel on eeldusi saada üle valimiskünnise ja Sinu hääl võib olla otsustav! Kuid ka siis, kui Rohelised jäävad alla künnise, ei lähe Su hääl kaotsi. Toetusprotsent valimistel määrab igal juhul selle, kas ja millises ulatuses saavad Rohelised toetust riigieelarvest, et jätkata sõnakalt seismist Pärnumaa ja kogu Eesti keskkonna ja looduse eest!

Siiralt

Krister Kivi (www.467.ee)

Read more

Zoja Mellov: minu märgusõna on hoolivus

Sügava vaimsusega perest võrsunud Zoja Mellov on üks neid Eestimaa inimesi, keda võib nimetada multitalendiks. Temale endale selline lähenemine kindlasti tagasihoidlikkusest ei meeldi. Paljud mäletavad Zoja Mellovit näitlejana, praegugi on ta seotud teatrikunstiga ja täpsemalt ühe teraapiaviisiga – draamateraapiaga. Zoja huvitub ka ühiskonnaelu probleemidest ning leiab, et neid saab kõige jõudsamalt lahendada läbi roheliste tõekspidamiste.

Vikipeediast võib leida, et tuleval aastal jõuate seitsmega algava juubelini. Kui vanalt ennast tegelikult tunnete?

Number 70 on vanuses tähelepanuväärne saavutus, kuigi pisut ehmatav – et kas tõesti juba järgmisel aastal…? Kuid number on number ja elatud aastad peegeldavad üsna pikka eluetappi, kui võrrelda aastaid inimese n-ö keskmise elueaga. Oma elutee viimasel veerandil elan tänases ja vaatan ka homsesse, suunan oma elu jooksul õpitu, kogetu, oskused ja jõud enam ehk enesest väljapoole ja rakendan nende inimeste tarvis, kes seda vajavad. Vanuse meenutamine tuleb ette rohkem sünnipäevadel, aga numbrit ihus ja hinges tunnistada polegi eriti vajalik, murelikuks see mind ei tee.[..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

TIIU ROOSMA: APPI, KEDA VALIDA?! VALI ROHELISED! MIKS?

Rohelisi saab valida vaid kord iga nelja aasta tagant. Täna ehk 27.02. kuni 18:00 on viimane päev, millal saab e-hääletada.

Sa pole veel otsustanud? Siin on hästi konkreetne jutt miks mina olen rohelisel poolel ja valin Rohelised. Sest julgelt ja kogu hingest puhta elukeskkonna, meie metsa, puhta toidu, Eestimaa ühtlase arengu ja keskkonnasäästliku teaduspõhise nutika majanduse eest seisev jõud jääb Riigikogus puudu. MITTE ÜKSKI erakond ei kanna edasi seda tänaseks nii olulist kõikehõlmavat vaatenurka, mis peaks olema tegelikult kõigi otsuste langetamise alus ja lähtepunkt. Enne igat otsust tuleks küsida: kas see otsus aitab meil jääda kestma füüsiliselt ja emotsionaalselt terve rahvana, päriselt, ka saja aasta pärast?

Kas sina ei arva nii? Mina kardan, et peale valimisi ununeb peatselt kõigi teiste erakondade keskkonnameelsus (kuigi on olnud näha väga südantliigutavaid valimiskampaania klippe, khm), nagu see on toimunud siiani. Rohelistel aga ongi ju see point, ega miski muu. Seega nad ei saa oma lubadust isegi suurima laiskuse puhul eirata 🙂 Ja laisad nad kindlasti pole, roheliste kandidaatide keskmine vanus lihtsalt jääb nn. tegijate vanusegruppi, kus pole veel mugavustsooni langetud, sekka tarmukad teadlased, spetsialistid ja professorid noori kogemuse ja teadmistega varustamas. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjall.

Read more

Märt Põder: E-valimised algavad üle-homme. Vaatame üle faktid.

Praegune e-hääletuse tarkvara sisaldab juba elemente algusest lõpuni
kontrollitavusest ja küsimus on:

* Kas praegune arusaam otsast lõpuni kontrollitavusest on piisav, st kas individuaalne kontrollitavus 30 minutit (see otsustatakse iga valimise
jaoks eraldi) pärast hääle andmist on piisav, et tagada valijale kontroll selle üle, et tema hääl läks lugemisele ilma rikkumata või muutmata. Klassikaline arusaam otsast lõpuni kontrollitavusest eeldab, et valija saab hääle olemasolu pütis kontrollida kuni hetkeni, mil see läheb lugemisele, st meie puhul kuni sedelvalimiste lõpuni. Sel juhul peaks aga näitama kasutajale kindlasti mitte reaalset häält, vaid mingit kontrollsummat — see teeks kontrolli kasutajale segasemaks, kuigi tagaks paremini hääle salajasust. Aga võib väita, et on praegune süsteem on piisav, kui hääled on räsilinkimise abil järjestikku asetatud nii, et vahepealt ühtegi muuta ei saa.
* Eesti süsteemis on puudu klassikalise otsast lõpuni kontrollitavuse esimene samm, st kontroll, et minu arvutis koostatud krüptogramm sisaldab häält minu soovitud kandidaadi poolt. Sisuliselt tähendab see,
et ma võiks anda oma arvutist häält n-ö kuivalt ja ilma ära saatmata, et veenduda, et krüptomehhanism on korrektne.
* Praeguse süsteemi suur probleem on, et üldine kontrollitavus on kättesaadav ainult sertifitseeritud audiitorile, kuigi klassikaline süsteem võimaldaks kontrolli teostada kõigil soovijatel, nt sõltumatutel
teadlaste gruppidel, häkkeritel jmt.
* Praeguse süsteemi hiigelsuur probleem on selle peitmine eesti keele barjääri taha, rahvusvahelise avalikkuse puudulik kaasamine ja hilised ning venivad tähtajad ja korralduse informaalsus. See vähendab automaatselt selle usaldusväärsust.
* Riigikogu on kogu aeg arvanud, et on juba OSCE soovistused täitnud ja selles rämedalt eksinud. [..]

Loe edasi ja leia soovitused klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised võitsid EKREt väitluses ÜRO rändeleppega liitumise üle

Veebruaris toimub Postimehe ja Eesti Väitlusseltsi koostöös kirjaliku väitluse võistlus, kus osalevad kaheksa riigikogu valimistel kandideerivat täisnimekirja. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Eestimaa Rohelised väitlesid veerandfinaalis selle üle, kas ÜRO rändeleppega liitumine oli põhjendatud.

Kohtunikepaneeli arvates võitis väitluse Eestimaa Rohelised. Rohelistel õnnestus väitluse lõpuks näidata, kuidas nende toodud kasud nagu rände algpõhjuste vastu võitlemine tuginevad ränderaamistiku sisule ja üldpõhimõtetele. Samal ajal ei suutnud EKRE tõestada, kuidas massiimmigratsioon ja sellest tulenevalt põlisrahvuse vähemusse jäämine on rändelepe reaalsed tagajärjed.

EKRE toodud argumendi massiimmigratsiooni kohta suutsid Rohelised lõppsõnas ümber lükata läbi selle, et lepe just tegelebki tänaste rändeprobleemide vähendamisega läbi selle algpõhjuste leevendamise ning illegaalse rände takistamisega. Teises argumendis ei suutnud EKRE kahjuks tõestada kuidas punkt 33 tingib sõnavabaduse piiramise. Samas Rohelised sellele argumendile ei vastanud, nii et osaliselt jäi see siiski püsima. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste esinumber: megaprojektid pole Eestile sobilikud

Eestimaa Roheliste esinumber Järva- ja Viljandimaal Hannes Puu ehmatas, kui luges hiiglasliku puidurafineerimistehase rajamise idee alguspäevil, et selle ühe võimaliku asukohana kaalutakse Viljandimaad. Roheliste ettekujutuses peaks Eesti olema ühtlaselt kaetud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega.

Taastuvenergiaseadmete müügiga leiba teeniv Puu on riigikogu valimistel uustulnuk, kuid kuulub roheliste erakonna ridadesse sestsaadik, kui see nullindate keskel oma praegusel kujul tegevust alustas. Nüüd, mil töö ei nõua enam nii palju aega, kavatseb ta rohelise maailmavaate edendamise heaks varasemast rohkem panustada. Ka pärast valimisi. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more