Rohelise 9 varjundit

Hea Pärnumaa valija! Roheline on elu ja lootuse värv ning sellel on palju ilusaid toone. Ka Pärnumaal kandideerib Riigikogusse tervelt 9 inimest, keda ühendab armastus looduse vastu — kuid ka loovus.

Ma ise olen ajakirjanik, ent kirjutanud ka mõned raamatud. Meie nimekirjas on õpetajaid ja lastekirjanikke, luuletajaid ja prosaiste, metallikunstnikke ja antifašiste, loomakaitsjaid ja kanepi legaliseerimise pooldajaid, taimetoitluse poole püüdlejaid ning kolumniste, ennekõike aga lihtsalt südamega inimesi. Süda on tähtis, sest vaid mõistuspäraselt otsustav inimene on kalk. Ainult südamega näeb hästi, teadis Antoine de Saint-Exupéry.

Seda, mis on juhtunud meie metsaga, näeb ja kuuleb igaüks. Lagedast raiesmikust tõeliselt liigirikkaks vanaks metsaks kasvamine võtab aega mitmeid sajandeid. Kuid vahel tundub, et me küll kuuleme, kuid ei kuula! Kui Rohelised 1. märtsil Keskkonnaministeeriumi ukse taga kaitsealadel toimuva metsaraiumise vastu protesteerisid, ei tulnud minu meelest meie muret kuulama ükski ministeeriumi töötajaist.

Paneme metsaparisnike tegevusele palun nüüd üheskoos pidurit ja hoolime rohkem oma loodusest, loomadest ja inimestest, mis vahel võib tähendada seda, et me anname neile lihtsalt rohkem elamis- ja olemisrahu. Roheliste täpsema programmi leiad aadressilt rohelised.ee/valimisprogramm-2019/ ja ülevaate Pärnumaa kandidaatidest aadressilt rohelised.ee/kandidaadid/. Nimekirjas on Krister Kivi (467), Margit Adorf (468), Mikk Pärnits (469), Tiina Kilkson (470), Anu Paluoja (471), Sven Arulaid (472), Johannes Sarapuu (473), Krista Lehari (474) ja Tiia Kõnnusaar (475).

Palun tule pühapäeval valima, kui Sul valik juba tehtud pole. Mina usun, et Rohelistel on eeldusi saada üle valimiskünnise ja Sinu hääl võib olla otsustav! Kuid ka siis, kui Rohelised jäävad alla künnise, ei lähe Su hääl kaotsi. Toetusprotsent valimistel määrab igal juhul selle, kas ja millises ulatuses saavad Rohelised toetust riigieelarvest, et jätkata sõnakalt seismist Pärnumaa ja kogu Eesti keskkonna ja looduse eest!

Siiralt

Krister Kivi (www.467.ee)

Read more

Zoja Mellov: minu märgusõna on hoolivus

Sügava vaimsusega perest võrsunud Zoja Mellov on üks neid Eestimaa inimesi, keda võib nimetada multitalendiks. Temale endale selline lähenemine kindlasti tagasihoidlikkusest ei meeldi. Paljud mäletavad Zoja Mellovit näitlejana, praegugi on ta seotud teatrikunstiga ja täpsemalt ühe teraapiaviisiga – draamateraapiaga. Zoja huvitub ka ühiskonnaelu probleemidest ning leiab, et neid saab kõige jõudsamalt lahendada läbi roheliste tõekspidamiste.

Vikipeediast võib leida, et tuleval aastal jõuate seitsmega algava juubelini. Kui vanalt ennast tegelikult tunnete?

Number 70 on vanuses tähelepanuväärne saavutus, kuigi pisut ehmatav – et kas tõesti juba järgmisel aastal…? Kuid number on number ja elatud aastad peegeldavad üsna pikka eluetappi, kui võrrelda aastaid inimese n-ö keskmise elueaga. Oma elutee viimasel veerandil elan tänases ja vaatan ka homsesse, suunan oma elu jooksul õpitu, kogetu, oskused ja jõud enam ehk enesest väljapoole ja rakendan nende inimeste tarvis, kes seda vajavad. Vanuse meenutamine tuleb ette rohkem sünnipäevadel, aga numbrit ihus ja hinges tunnistada polegi eriti vajalik, murelikuks see mind ei tee.[..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

TIIU ROOSMA: APPI, KEDA VALIDA?! VALI ROHELISED! MIKS?

Rohelisi saab valida vaid kord iga nelja aasta tagant. Täna ehk 27.02. kuni 18:00 on viimane päev, millal saab e-hääletada.

Sa pole veel otsustanud? Siin on hästi konkreetne jutt miks mina olen rohelisel poolel ja valin Rohelised. Sest julgelt ja kogu hingest puhta elukeskkonna, meie metsa, puhta toidu, Eestimaa ühtlase arengu ja keskkonnasäästliku teaduspõhise nutika majanduse eest seisev jõud jääb Riigikogus puudu. MITTE ÜKSKI erakond ei kanna edasi seda tänaseks nii olulist kõikehõlmavat vaatenurka, mis peaks olema tegelikult kõigi otsuste langetamise alus ja lähtepunkt. Enne igat otsust tuleks küsida: kas see otsus aitab meil jääda kestma füüsiliselt ja emotsionaalselt terve rahvana, päriselt, ka saja aasta pärast?

Kas sina ei arva nii? Mina kardan, et peale valimisi ununeb peatselt kõigi teiste erakondade keskkonnameelsus (kuigi on olnud näha väga südantliigutavaid valimiskampaania klippe, khm), nagu see on toimunud siiani. Rohelistel aga ongi ju see point, ega miski muu. Seega nad ei saa oma lubadust isegi suurima laiskuse puhul eirata 🙂 Ja laisad nad kindlasti pole, roheliste kandidaatide keskmine vanus lihtsalt jääb nn. tegijate vanusegruppi, kus pole veel mugavustsooni langetud, sekka tarmukad teadlased, spetsialistid ja professorid noori kogemuse ja teadmistega varustamas. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjall.

Read more

Märt Põder: E-valimised algavad üle-homme. Vaatame üle faktid.

Praegune e-hääletuse tarkvara sisaldab juba elemente algusest lõpuni
kontrollitavusest ja küsimus on:

* Kas praegune arusaam otsast lõpuni kontrollitavusest on piisav, st kas individuaalne kontrollitavus 30 minutit (see otsustatakse iga valimise
jaoks eraldi) pärast hääle andmist on piisav, et tagada valijale kontroll selle üle, et tema hääl läks lugemisele ilma rikkumata või muutmata. Klassikaline arusaam otsast lõpuni kontrollitavusest eeldab, et valija saab hääle olemasolu pütis kontrollida kuni hetkeni, mil see läheb lugemisele, st meie puhul kuni sedelvalimiste lõpuni. Sel juhul peaks aga näitama kasutajale kindlasti mitte reaalset häält, vaid mingit kontrollsummat — see teeks kontrolli kasutajale segasemaks, kuigi tagaks paremini hääle salajasust. Aga võib väita, et on praegune süsteem on piisav, kui hääled on räsilinkimise abil järjestikku asetatud nii, et vahepealt ühtegi muuta ei saa.
* Eesti süsteemis on puudu klassikalise otsast lõpuni kontrollitavuse esimene samm, st kontroll, et minu arvutis koostatud krüptogramm sisaldab häält minu soovitud kandidaadi poolt. Sisuliselt tähendab see,
et ma võiks anda oma arvutist häält n-ö kuivalt ja ilma ära saatmata, et veenduda, et krüptomehhanism on korrektne.
* Praeguse süsteemi suur probleem on, et üldine kontrollitavus on kättesaadav ainult sertifitseeritud audiitorile, kuigi klassikaline süsteem võimaldaks kontrolli teostada kõigil soovijatel, nt sõltumatutel
teadlaste gruppidel, häkkeritel jmt.
* Praeguse süsteemi hiigelsuur probleem on selle peitmine eesti keele barjääri taha, rahvusvahelise avalikkuse puudulik kaasamine ja hilised ning venivad tähtajad ja korralduse informaalsus. See vähendab automaatselt selle usaldusväärsust.
* Riigikogu on kogu aeg arvanud, et on juba OSCE soovistused täitnud ja selles rämedalt eksinud. [..]

Loe edasi ja leia soovitused klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised võitsid EKREt väitluses ÜRO rändeleppega liitumise üle

Veebruaris toimub Postimehe ja Eesti Väitlusseltsi koostöös kirjaliku väitluse võistlus, kus osalevad kaheksa riigikogu valimistel kandideerivat täisnimekirja. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Eestimaa Rohelised väitlesid veerandfinaalis selle üle, kas ÜRO rändeleppega liitumine oli põhjendatud.

Kohtunikepaneeli arvates võitis väitluse Eestimaa Rohelised. Rohelistel õnnestus väitluse lõpuks näidata, kuidas nende toodud kasud nagu rände algpõhjuste vastu võitlemine tuginevad ränderaamistiku sisule ja üldpõhimõtetele. Samal ajal ei suutnud EKRE tõestada, kuidas massiimmigratsioon ja sellest tulenevalt põlisrahvuse vähemusse jäämine on rändelepe reaalsed tagajärjed.

EKRE toodud argumendi massiimmigratsiooni kohta suutsid Rohelised lõppsõnas ümber lükata läbi selle, et lepe just tegelebki tänaste rändeprobleemide vähendamisega läbi selle algpõhjuste leevendamise ning illegaalse rände takistamisega. Teises argumendis ei suutnud EKRE kahjuks tõestada kuidas punkt 33 tingib sõnavabaduse piiramise. Samas Rohelised sellele argumendile ei vastanud, nii et osaliselt jäi see siiski püsima. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste esinumber: megaprojektid pole Eestile sobilikud

Eestimaa Roheliste esinumber Järva- ja Viljandimaal Hannes Puu ehmatas, kui luges hiiglasliku puidurafineerimistehase rajamise idee alguspäevil, et selle ühe võimaliku asukohana kaalutakse Viljandimaad. Roheliste ettekujutuses peaks Eesti olema ühtlaselt kaetud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega.

Taastuvenergiaseadmete müügiga leiba teeniv Puu on riigikogu valimistel uustulnuk, kuid kuulub roheliste erakonna ridadesse sestsaadik, kui see nullindate keskel oma praegusel kujul tegevust alustas. Nüüd, mil töö ei nõua enam nii palju aega, kavatseb ta rohelise maailmavaate edendamise heaks varasemast rohkem panustada. Ka pärast valimisi. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Jüri Ginter: ajakirjandus takistab arengut

Ajakirjanikud küsivad pidevalt riigikokku kandideerivatelt inimestelt ja erakondadelt, mida nood riigikogus tegema hakkavad. Mõne aja pärast analüüsivad ajakirjanikud, kas poliitikute lubadused on ellu viidud, ja kui just täpselt nii läinud ei ole, siis olevat poliitikud rahvast ja ajakirjanikke petnud ja poliitikutena läbi kukkunud.

Tegelikult on läbi kukkunud poliitikud need, kes punkt-punktilt oma programmi ellu viivad. Heal juhul on tulemuseks kasv, kuid areng eeldab tegevusi, mida keegi ei oska ette näha. Seda on võimalik saavutada üksnes huvide, teadmiste, oskuste ja kogemuste koostöös. Selliseks koostööks on olemas vastavad meetodid ning need annavad üllatavaid tulemusi. Eeldus on aga see, et ei klammerduta oma esialgsete ettepanekute külge, mida oma senise teadmise ja kogemuse alusel avalikult välja on pakutud, ja rõõmustatakse, kui see arutelu käigus teiseneb. Sellise tegevuse tulemusel ei saa olla konkreetset autorit. Seega ei saa väita, et üks võitis ja teine kaotas.

Ajakirjanike peale surutud diskussioon arengut ei toeta, kuna osalejad klammerduvad üha kõvemini oma positsioonide külge, õigustatakse ennast ja süüdistatakse kõiki teisi. Erand on klassikaline dispuut, kus vahetatakse rollid ja hakatakse kaitsma vastase ja ründama oma algseid seisukohti. Ajakirjandus aga seda võimalust ei paku.

Read more

Tartu rahu aastapäeva kõne Tartus, Marko Kaasik, 2.02.2019

“Hiljuti möödus 100 aastat Eesti Vabadussõja puhkemisest ja täna möödub 99 aastat selle lõpplahendusest. Aga Lääne-Euroopas tehti samal ajal otsuseid, mille kaugemad tagajärjed olid rasked ja millest on meil just nüüd palju õppida. Selle juurde tulen hiljem tagasi.
Tulin siia kindla sõnumiga: Eestimaa Rohelised ei nõustu mingite järeleandmistega agressiivsetele totalitaarriikidele! Me ei poolda mingit piirilepet Venemaaga seni, kuni seal ei ole toimunud otsustavaid muutusi demokraatia ja õigusriigi suunas. Kui tulevikus on, kellega ilma muskleid näitamata läbi rääkida, siis arutame. Seniks lähtume Tartu Rahust. Need seisukohad on fikseeritud meie valimisprogrammis.
Vladimir Putinil Venemaa diktaatorina jääb võimalusi järjest vähemaks. Nafta hind on kõrgustest alla tulnud, sõjakulud Süürias üha kasvavad. On tulnud teha suuri sotsiaalkulude kärpeid, mis viisid presidendi toetuse langusesse. Ukraina eemaldub Venemaa mõjusfäärist üha enam: Ukraina õigeusu kiriku iseseisvumine on sealse rahva jaoks suurem teetähis, kui meie siin mitut usku Maarjamaal ette kujutada oskame.
Teiselt poolt NATO, mida me oleme ikka pidanud vastukaaluks Venemaale, ei ole enam see, mis 20. sajandil. Peame tõele näkku vaatama: see organisatsioon on kriisis! NATO võimsaim riik USA käitub ettearvamatult, võimul on mitteusaldusväärne president – see on riigis süveneva sotsiaalse kaose paratamatu tagajärg. Türgi, üks tavarelvastuselt võimsamaid NATO riike on selgelt langenud autoritaarsusse – ka see on alarmeeriv olukord organisatsioonile, mis peaks kaitsma demokraatlikke väärtusi.
Jah, välispoliitiline olukord on määramatum, kui kunagi varem Eesti uue iseseisvuse ajal. Aga määramatus ei ole üheselt halb – selles võib peituda uusi võimalusi. Aasta lõpus lahvatanud tüli ÜRO ränderaamistiku ümber oli märgilise tähtsusega: esimest korda taasiseseisvunud Eestis vastandusid põhiliste poliitiliste parteide seisukohad välispoliitika sõlmküsimuses. Eesti sisene avalik diskussioon ja sisulised välispoliitilised otsused on nüüd ja edaspidi paratamatud, sest meie seniste suurte liitlaste vahel ei ole enam ühtsust. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised jahindusest

Ajakirja “Eesti Jahimees” peatoimetaja Jaanus Vaiksoo esitas Rohelistele mõned küsimused. Kui üldine arusaam võib olla, et Roheliste põhimõtete hulgas pole kohta jahindusele, siis on selline suhtumine pigem eksitav. Allpool põgus ülevaade antud teemal. Eestimaa Rohelised Lääne-, Saare- ja Hiiumaa kandidaadi Aleksei Lotmani ja Haabersti, Põhja-Tallinna, Kristiine kandidaadi Mattias Turovski koostasid vastused.

1) Milline peaks olema jahinduse kui looduskaitse osa tänapäeva ühiskonnas?

Mattias Turovski: “Loodushoiu kontekstis on jahindusel kindlalt toetav roll. Jahindus on üks instrument ökosüsteemide elurikkuse ja ökoloogilise tasakaalu hoidmiseks ja tagamiseks. Seejuures on ülioluline, et jahindus lähtuks ökoloogilisest teabest ning oleks esmalt kooskõlastatud loodushoiubioloogia prioriteetidega. Selle kaudu on jahindusel ka reguleeriv roll vajaduse korral nt põllu- või metsamajanduse kaitse või heaolu tagamise osas. See tähendab, et kui näiteks kasvav metskitsede või põtrade populatsioon hakkab ähvardama kuuse istikuid, huntide populatsioon teeb häda lambakasvatajatele vms, tuleb situatsiooni esmalt analüüsida ökoloogilisest seisukohast ning vajadusel rakendada jahindusmeetmeid ökoloogilise tasakaalu taassaavutamiseks. Jahindus ei ole iseseisev tegevusvaldkond vaid kindlalt Eesti looduse ökoloogilise heaolu tagamise üks tööriistadest. Seega peame oluliseks esmalt teadmispõhise ja sõltumatu jahinduse edendamist.” […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste vastulause Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaameti ühendamise eelnõu kohta

Täna, 18.12.2018 on teisel lugemisel seaduseelnõu 710, mille eesmärk on viia Keskkonnainspektsioon Keskkonnaameti alla. Erakond Eestimaa Rohelised ei ole nõus Keskkonnaministeeriumi poolt Riigikokku kiirustades saadetud ja äärmiselt puudulikult läbitöötatud seaduseelnõuga ühendada Keskkonnainspektsioon (edaspidi KKI) ja Keskonnaamet (edaspidi KeA).
Erakonna volikogu aseesimees ja kogukonnajuht Kai Künnis-Beres: “KKI ülesandeks on seni olnud looduskeskkonna ja – varade kasutamise üle järelvalve tagamine, menetledes selleks nii keskkonnaalaseid väärtegusid. 2011. aastast alates aga ka kuritegusid. Oleme veendunud, et uus liitasutus pigem halvendab kui parandab nimetatud oluliste ülesannete täitmist.”

Rohelised on veendunud, et ükskõik mis vormis antud kontrollorgani sõltumatuse vähendamine on väär. KKI on töötanud aastaid ressursinappuses, mida on olnud näha väljastpoolt kui pidada silmas suutmatust ebaseaduslikke raieid peatada ja mille üle on kurtnud ka inspektsiooni töötajad ise. Selle tulemusena on kannatanud ennekõike elusloodus ja meie elukeskkond. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Sada linnale kuuluvat maja saavad katusele päikesepaneelid

Linnahooneid kahe aasta jooksul keskkonnasõbralikku elektrit tootma pannes hoiab linn 25-30 aasta jooksul kokku 12 miljonit eurot.

Kevadel paigaldasid töömehed Tallinna energiaagentuuri Paldiski mnt hoone katusele päikesepaneelid ja panid tööle päikeseenergial töötava elektrijaama. See oli suurema ettevõtmise esimene samm, sest linn on otsustanud panna kahe järgneva aasta jooksul päikeseelektrijaamad veel ligikaudu saja linnale kuuluva maja katusele.

Energiaagentuuri juhataja Pille Arjakase andmeil hoiab linn sel moel 25-30 aasta jooksul kokku 12 miljonit eurot. Päikesepaneelid ja kogu muu tehnika koos paigaldamisega läheb linnale maksma 3 miljonit eurot. Selle raha peaksid päikeseelektrijaamad tasa teenima kümne aastaga.

Siiski pole selle projektiga paigaldatavad päikesepaneelid esimesed, mis hakkavad linnale kuuluvat hoonet elektrienergiaga varustama. Esimene selline hoone on eelmisel aastal valminud Õpetajate kodu Uuslinna tänavas.[…]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eesti Teaduskoja avalik pöördumine ja toetusallkirjade petitsioon

Erakond Eestimaa Rohelised toetavad vastloodud Eesti Teaduskoja avalikku pöördumist teaduse rahastuse lubatud tasemele tõstmiseks ja veelgi enam – Rohelised seisavad selle eest, et järgnevate aastate jooksul kasvaks teaduse rahastus 3% SKT-st ning oleks ka oma ülesehituselt jätkusuutlik.

Kui oled nii meie kui Eesti Teaduskojaga ühel meelel, siis allkirjasta petitsioon siin: http://petitsioon.ee/eesti-teadus-arenduse-investeering
Ära häbene algatust ka edasi jagada, sest mida rohkem on toetajaid, seda tõsisemalt võtavad sõnumit ka otsustajad.

Avalik pöördumine

Meie, allakirjutanud, oleme sügavas mures Eesti teaduse pikaajalise alarahastatuse pärast. Kutsume kõiki teadusmeelseid inimesi tegutsema selle nimel, et investeeringud teadus-arendustegevusse suureneksid ja sellega paraneks teaduse, kõrghariduse ning teadusmahuka ettevõtluse olukord. […]

Loe ja jaga edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Mõlemasoolised kalad ja antibiootikumiresistentsus. Ravimite vale käitlemine teeb looduses palju pahandust

Inimeste üha suurem ravimitarvitamine muudab veeloomade sugu ja võib viia liikide väljasuremiseni.

Kui inimene kasutab ravimit, jääb osa sellest tema organismi, aga suur osa tuleb uriini ja väljaheitega välja, jõuab kanalisatsiooni ja sealt reoveepuhastusjaama. Puhastusjaam võtab reoveest välja eelkõige eri toitained, näiteks lämmastiku ja fosfori. Ravimijääke tavapärased reoveepuhastid eraldada ei suuda. Nii jõuavad ravimid veekogudesse, kuhu puhastatud reovett juhitakse.

Ravimites sisalduvad molekulid suudavad inimese organismis ühineda teiste molekulidega ja mõjutada sellega kindlat haigustunnust: näiteks ravida põletikku või vaigistada valu. Need molekulid on väga aktiivsed ega lagune looduses oma keerulise ehituse tõttu. Mida rohkem inimesed ravimeid tarbivad, seda rohkem jääke keskkonda koguneb. Ent loomadele mõjuvad ravimi toimeained teisiti kui inimestele. „Kalal ei ravi antidepressant depressiooni – ta ei teagi, mis see on,” sõnab TalTechi meresüsteemide instituudi teadur Kai Künnis-Beres. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tallinn püüab päikest – kolme miljoni euroga

Roheliste eestvedamisel rajatakse Tallinna linna hoonetele päikeseelektrijaamad – järgenva kahe aasta jooksul ehitatakse taastuvenergia osakaalu suurendamiseks linna omandis olevatele hoonetele kuni 100 päikeseelektrijaama. Projekti käigus investeeritakse taastuvenergiasse 3 000 000 eurot.

Roheliste esinaine ja Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova nentis, et taastuvenergia lahenduste maksimeerimine linna munitsipaalhoonetes on üheks meetmeks, kuidas saavutada nii kohalikke kui riiklikke kliimaeesmärke. „Erinevad rahvusvahelised raportid on viidanud, et Eesti on kliimameetmete rakendamisel kehva tööd teinud, seda peamiselt jätkuva põlevkivi suuremahulise kaevandamise tõttu. Mida varem läheme üle puhtale energiale, seda väiksemaid kulutusi tulevikus kanname,“ ütles Izmailova.

Tallinn on liitunud Linnapeade Paktiga ning kliimamuutustega kohanemise jätkupaktiga „Mayors Adapt“, võttes endale kohustuse suurendada taastuvenergia kasutamise osakaalu linnas 20%-ni aastaks 2020 ning vähendada CO2 emissiooni 40% linna territooriumil aastaks 2030.

Abilinnapea sõnul on lisaks sisulisele tegevusele CO2 heitmete vähendamisel oluline, et avalik sektor oleks suunanäitaja. „Taastuvenergia osas ringleb müüt, justkui ei oleks see meie kliimas mõistlik lahendus. Tänase tehnoloogia puhul see argument enam ei päde. Mida rohkem on toimivaid ja tulusaid lahendusi, seda enam julgetakse ja soovitakse taastuvenergia võimalusi ära kasutada. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Pressiteade: Roheliste üldkogu avas valimiste hooaja Õpetajate Majas

Erakond Eestimaa Rohelised üldkogu toimus samaaegselt Presidendi poolt valimiste välja kuulutamisega 1. detsembril 2018 Õpetajate Majas.

Erakond Eestimaa Rohelised erakorraline üldkoosolek toimus 1. detsembril Tallinna Õpetajate maja Magistri saalis. Samas majas tegutses ka Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus 1918. aastal, seega igati väärikas koht, kuhu tulevase riigijuhtimise küsimuste arutamiseks liikmeid kokku kutsuda. Sealsamas tähistatakse vastuvõtuga erakonna kaheteistkümnenda tegutsemisaasta algust.

Üldkoosolekul võeti vastu uus põhikiri ja kinnitati uus üldprogramm, mis on erakonna tööplaan järgmiseks kümnendiks. Uus põhikiri, mille alusel on piirkondade moodustamine ning seal ka hääletuste korraldamine märksa lihtsam. Erakonna erinevatele kogudele tekkis juurde otsustusvabadust. Üldprogramm kinnitab erakonna pühendumust meie riigi keskkonna ja rahva kaitsel. Lisaks põhidokumentide vastuvõtmisele valiti ka uus juhatus.

Uude juhatusse osutusid valituks Johanna Maria Tõugu, Kai Künnis-Beres, Fideelia-Signe Roots, Ulvi Koop, Helina Tilk, Marko Kaasik, Timur Sagitov, Kaspar Kurve, Steve Truumets, Joonas Laks, Aleksander Laane ja Olev-Andres Tinn ja Züleyxa Izmailova. Roheliste juhatuses on alates tänasest 6 naist ja 7 meest.

Loe pikemalt klikates artikli pealkirjal.

Read more

Inga Raitar kandideerib riigikokku roheliste ridades

Ajakirjanik ja suhtekorraldaja Inga Raitar kandideerib eelolevatel riigikogu valimistel parlamenti Erakond Eestimaa Rohelised nimekirjas Lõuna-Eestis.

Raitari sõnul on ta maailmavaade rohelistega väga sarnane. “Ma ei näe põhjust, miks ma peaks raiskama oma energiat uue erakonna loomiseks selle pärast, et kaitsta lihtsaid ja inimlikke väärtusi: puhas keskkond, tugev kogukond ja jätkusuutlik majandus.”

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova tunnustab Raitari suurt elukogemust ja teadmisi suhtekorraldusvaldkonnas. “Tal on suur elukogemus, süda õiges kohas ja laiad teadmised suhtekorraldusest, mis paratamatult on tänapäeva keskkonnahoiu juures aina tähtsamaks muutuv valdkond. Võru-, Valga- ja Põlvamaa inimesed saavad nüüd endale suurepärase esindaja parlamenti valida.”

Raitar hoiab aktiivselt silma peal Rail Balticu projektil ning on korduvalt sõna võtnud raudteeprojekti rahastamise teemal.

Read more

Rohelised: PÕXIT-ile tähtaeg!

Rohelised nõuavad Riigikogult Pariisi Kliimaleppe täitmist.

Erakond Eestimaa Rohelised juhtkond nõuab Riigikogu liikmetelt Pariisi Kliimaleppe täitmist ja tuletab meelde, et riigi kohustuste täitmiseks on vaja loobuda põlevkivelektrijaamadest ja uute õlitehaste rajamisest ning minna kiiresti üle taastuvenergiale.

“Ootame Riigikogult sisulist arutelu ja konkreetseid tähtaegu ja ettepanekuid meie peamisest fossiilkütusest loobumiseks, mis on vältimatult vajalik praeguseks juba ilmse kliimakatastroofi tagajärgede leevendamiseks,” ütles Erakond Eestimaa Rohelised aseesimees Marko Kaasik.

“Eesti riigi taastuvenergia- ja kliimaeesmärkidest ning ka koostatavast riiklikust energia- ja kliimakavast (REKK2030) jääb selgelt puudu ambitsioonist. Läbi kumab suhtumine, et seda tehakse Euroopa ja mitte meie endi jaoks. Antud kava peaks vaatama julgemalt tulevikku ja arvestama ka tohutute võimalustega, mida üle-euroopalised roheinvesteeringud meile pakuvad,” lisab erakonna esinaine Züleyxa Izmailova.

Roheliste juhatuse liige Timur Sagitov: “2030. aastaks tuleb sulgeda põlevkivielektrijaamad. Ka põlevkiviõli tootmine kütuseks tuleb lõpetada. Eesti Energia järjekordse õlitehase ostu mõte on lihtlabane rahva raha raiskamine. Põlevkivi kui paljusid erinevaid elemente ja ühendeid sisaldav kivim on vastuvõetav ainult väikeses ulatuses keemiatööstuse toorainena. Ida-Virumaa inimesed väärivad paremat!” [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kaspar Kurve: “Küsida võib kõike!”

Eestimaa Rohelised kutsuvad oma videos kõiki inimesi Roheliste erakonna ning  selle poliitiliste vaadete kohta küsimusi küsima. Ja küsida võib tõepoolest kõike, Rohelistel pole midagi varjata ega häbeneda ning Kaspar Kurve ning Joonas Laks vastavad otse ja keerutamata kõigile juba kahe nädala pärast.

„Me otsustasime Joonasega ühe Eestimaa Roheliste poliitilisi seisukohti tutvustava videoklipi teha,“ kommenteeris Eestimaa Roheliste volikogu esimees Kaspar Kurve. „Aga siis saime me aru, et on reaalne oht, et me hakkame teiste erakondade kombel ümmargust ning mittemidagiütlevat mulli ajama ning see pole kunagi meie eesmärk olnud. Seetõttu otsustasimegi, et laseme hoopis inimestel endil küsida, mida nad meie ning meie poliitiliste vaadete kohta teada tahavad.“

Video on vaatamiseks ning kommenteerimiseks laetud nii Eestimaa Roheliste Facebooki kui ka Youtube’i lehele: https://www.youtube.com/watch?v=zAoPb-QfcDk&t=1s

Lisainfo:

Joonas Laks
Eestimaa Roheliste peasekretär
Tel. +372 56 479 412

Kaspar Kurve
Eestimaa Roheliste volikogu esimees
Tel. +372 5390 1107

Read more

Steve Truumets: “Rahval on õigus olla kuuldud!”

Mõtle, kui…

…sa saaksid päriselt otsustada igapäevaselt meie riigis toimuva üle. Mõtle, kui saaksid otsustada selle üle, kas tselluloositehas ehitatakse. Öelda sõna sekka, kas sinu hoovi läbib Rail Baltic või kas sinu kodukoht vajab uut lasteaeda.

Imeline oleks vabadus otsustada asjade üle, mis puudutavad just sind, sinu kogukonda, sinu riiki! Inimesed on läbi ajaloo just seda soovinud. 21. sajandil võiks demokraatia olla ja peaks olema  arenenum kui kunagi varem, kuid ometi omame vähem otsustusõigust kui Vana-Kreekas. Juba aegade algusest on meile sisse kodeeritud “mammuti tapmine”. See on soov hakkama saada, soov ise teha ja otsustada. Hetkel on rahval küll õigus valida, samas meil puudub õigus otsustada ja kaasa rääkida. Olla kuuldud!

Churchill on kunagi öelnud: “Parim argument demokraatia vastu on 5-minutiline vestlus keskmise valijaga.” Sellest ajast on aga maailm muutunud ja valmis järgmiseks sammuks – otsedemokraatiaks.

Otsedemokraatia tähendab inimestele antud võimalust otsustada ise oma riigi käekäigu ja tuleviku üle. Võttes eeskujuks Šveitsi, peaksime andma rahvale võimaluse kaasa rääkida ja otsustada. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: Tselluloositehas kui arengupidur

Rohelised: Tselluloositehas kui arengupidur

Erakond Eestimaa Rohelised juhatus jagab ökoloogide, metsateadlaste ning keskkonnateadlike kodanike veendumust, et valitsus peab täna tselluloositehase eriplaneeringu lõpetama. Erakonna volikogu aseesimees, merebioloog Kai Künnis-Beres ja erakonna liige ning bioloog Aleksei Lotman sõnastasid järgneva resolutsiooni:

See tehas on Eestisse sobimatu järgnevatel põhjustel:

Planeeritav tselluloositehas suurendab raiesurvet juba niigi liigse surve all olevatele okasmetsadele. Tehas ohustab metsade elurikkust, loodushüvesid, väiksemate puidutööstuste jätkusuutlikkust ning loodusturismi.

Riikliku eriplaneeringu kehtestamine ühe ettevõtte huvides on lubamatu! Eriplaneeringut rakendatakse üksnes riigi toimimise jaoks väga oluliste objektide puhul.

Teaduslik uuring veekogude seisundi muutuste kohta kestab aastaid ning haarab arvukalt eriteadlasi. Peipsi ja Emajõe seisundit on uurinud Tartu Ülikool, Maaülikool ja Tehnikaülikool. Emajõe veeseisu on mõõdetud 100 aastat. Ükski paariaastane lühiuuring ei annaks adekvaatseid tulemusi ning oleks teaduslikult nonsenss ehk eesti keeles rumalus.

Lisauuringutetagi on selge, et ka väike lisareostus teeb veekogu seisundi halvemaks, mitte paremaks. Samas vajab Emajõe ja Peipsi seisund parandamist. Seda nõuavad nii Eesti poolt allakirjutatud rahvusvahelised lepped kui Eesti maa tervis. Seisundi halvenemist soodustab kliima soojenemisega kaasnev kuivade perioodide pikenemine ja veetemperatuuri tõus, mis võimendab looduslikust jõeveest soojema heitvee mõju. Nagu teada, tõstavad tselluloositehase heitveed Emajõe vee temperatuuri.

Mastaapne tselluloositehas, millega kaasneb metsa suurtes mahtudes raiumine, paneb aastateks takistuse teistele, ka kõrgemat lisandväärtust pakkuvatele arengusuundadele ja väikeettevõtlusele ning muutub arengupiduriks.

Read more

Rohelised: Eesti peab tegema julgemaid samme plastikust loobumiseks

Erakond Eestimaa Rohelised on seisukohal, et Eesti riigi panus plastikreostuse vähendamisse on seni olnud ebapiisav, mikroplastiku reostuse piiramist pole aga veel Eestis arutlusteemaks võetudki.

Erakond Eestimaa Roheliste volikogu aseesimees Kai Künnis-Beres toonitas, et on oluline, et Eesti järgiks Inglismaa, Rootsi ja paljude teiste riikide suundumust keelustada mikroplasti sisaldavate kosmeetika- ja ilutoodete tootmine ja kaubastamine, kuna neis sisalduv keskkonnas raskestilagunev ja kemikaale väljaleostav mikroplast kandub pesemisel veekogudesse kahjustades seal veeorganisme ning teatud juhtudel ka mereande tarbivat inimest.

“Erakond Eestimaa Rohelised on koos rohelise ja keskkonnahoidliku maailmavaate esindajatega kogu maailmas juhtinud aastaid tähelepanu ühekordselt kasutatavate plastikpakendite liigsele kasutamisele ja plastijäätmete käitluse puudustele,” sõnas Künnis-Beres.

Ta märkis, et meist igaüks on kokku puutunud ühekordselt kasutatavate plastikpakendite üleliigse kasutamisega meie kaubandusvõrgus ja toitlustusasutustes. “Hoolimata plastikpakendite kokkukogumiseks tehtud pingutustest on plastiku osa keskkonnareostuses endiselt suur. Viimastel aastatel on teadlased välja toonud plastikureostuse uue teema – mikroplastikosakeste kuhjumise pinnasesse ja veekogudesse.”

Mikroplastikut sisaldavad kaasajal paljud tooted, sealhulgas pesemisvahendid, kosmeetika- ja ilutooted (hambapastad, kehakoorijad, dušigeelid, šampoonid, lauvärvid jne).

Künnis-Beres lisas, et tarbija pole enamasti teadlik, et mikroosakesed, millega ta oma nahka koorib, on plastikust (sünteetilised) ning võivad kahjustada nii kasutaja nahka […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal või pildil.

Read more