Kaspar Kurve: Kaja Kallas, ärge tehke Trumpi!

Ilmselt ohkasid paljud kergendusega kui EKRE, Isamaa ja Keskerakonna koalitsioon (lõpuks) lagunes. Seda tegin minagi, hoolimata sellest, et Reformierakond esindab mingeid kindlaid väärtusi, eelkõigi majanduspoliitilisi, millele ma kohe kindlasti alla kirjutada ei saa.

Algus oli ilus, uue valitsuse prioriteediks seati koroonakriisiga toimetulek, mainiti ka rohepöörde olulisust (tänases poliitilises kliimas hästi populaarne sõna – piisavalt abstraktne, et kõik erakonnad seda harukordse järjepidevusega korrutavad) ja palju muud, millega nõustuda.

Täna oleme me sügavas tervishoiukriisis, see kriis on kestnud mitu kuud ning aina süvenenud, 15.02 seisuga on haiglas üle 490 Covid-19 patsiendi. Senised meetmed ei ole töötanud ega soovitud tulemusi andnud, see peaks olema nüüdseks selge kõigile. Kõik ootavad valitsuselt konkreetseid samme, et kriisi ohjeldada, aga konkreetsusest on asi kaugel. Kaja Kallase mõtted viimases EPLi intervjuus olid kõike muud selged ja tema (poolikud) argumendid olid justkui 1:1 Trumpi kõnedest kopeeritud.Loomulikult ei ole praegusele kriisile kergeid lahendusi, mis kõigile meeltmööda oleksid. Samas on Eesti täna EL’i nakatumismäära kontekstis jõudnud TOP 5. Oleme kihutanud mööda Lätist ja Leedust, riikidest, mis end juba mõni aeg tagasi lukku keerasid – nende nakatumiste hulk väheneb (küll visalt, aga siiski kindlalt), meie oma aga aina kasvab, täpselt nagu ka haiglaravi vajavate inimeste hulk.

Read more

Allkirjasta petitsioon: Kaitseme lapsi seksuaalkurjategijate eest!

Erakond Eestimaa Rohelised ja allakirjutanud teevad ettepaneku muuta Karistusseadustikku, et kaitsta lapsi pedofiilide tegevuse ja muu seksuaalse ärakasutamise eest. Selleks palume Riigikogul tõsta lapse ja täiskasvanu vahelise seksuaalvahekorra vanusepiiri seniselt 14. eluaastalt 16. eluaastale. Praegune piir, 14 aastat pole osutunud piisavaks.

Ajal, mil Euroopa riigid nagu Soome, Läti, Leedu, Suurbritannia ja paljud teised on tõstnud seksuaalse enesemääramise vanuse 16.eluaastani, ei ole Eesti seadusandjad sellega tegeleda märganud. Oleme olukorras, kus pensioniealine pedofiil võib elada seksuaalelu 14-aastase teismelisega ja politsei ning sotsiaalkaitsesüsteem on puuduliku õigusloome tõttu võimetud last aitama. Seksuaalne väärkohtlemine kahjustab lapse psüühilist kui ka füüsilist arengut. Laste seksuaalne väärkohtlemine on väga varjatud kuritegevuse liik kogu maailmas.

Kuna seksuaalkurjategijate ravivõimalused väljaspool vanglasüsteemi pole paranenud, kutsume valitsust panustama ennetustegevusse ning tegutsema jõuliselt seksuaalkurjategijate raviprogrammide loomisel ja rahastamisel, sest see vähendab retsidiivsust.

Teeme ettepaneku teha parandused ja täiendused Karistusseadustiku järgmistesse paragrahvidesse:

§ 145. Suguühendus lapseealisega

(1) Täisealise isiku poolt noorema kui kuueteistaastase isikuga suguühendusse astumise eest – välja arvatud juhul, kui täisealise ja alaealise vanusevahe on kuni neli aastat – karistatakse kuni viieaastase vangistusega.

§ 146. Sugulise kire rahuldamine lapseealisega

(1) Täisealise isiku poolt noorema kui kuueteistaastase isiku kaasamise eest … edasi lugemiseks klõpsa pealkirjal

Read more

Rohelised pärivad komisjonilt aru 171 000 euro kohta

Rohelised esitasid riigikogu rahanduskomisjonile arupärimise seoses enda algatatud petitsiooniga, mis kutsub loobuma riigieelarvest eraldatud 171 000 euro andmisest abordivastasele liikumisele MTÜ Elu Marss.

“Ma väga loodan, et uus valitsus esindab oluliselt teistsuguseid väärtusi kui endine EKREIKE koalitsioon. Maksumaksja raha jagamine abordivastasele liikumisele aastal 2021 ei ole miski, mis Eestile au teeks, aga praeguses tervishoiukriisis on see absoluutselt kohatu,” kritiseeris Roheliste esimees Kaspar Kurve “Õnneks on tänasel valitsusel võimalik see käik väga kiiresti tagasi pöörata ning täpselt seda sammu ma koos kümnete tuhandete kaasmaalastega Kaja Kallase valitsuselt ootangi.”

“Eelmine valitsus otsustas eraldada suurima osa katuserahadest ehk 171 000 eurot Moonika Helme sõbranna abordivastasele ühingule, mis registreeriti vaid mõned kuud enne ning millel polnud oma tegevuses ette näidata muud, kui üks kahtlase väärtusega meeleavaldus,” selgitas erakonna esinaine Züleyxa Izmailova. “Kuivõrd eetiline on maksumaksjatelt kogutud raha jagamine mõjuka parteilase lähikondsetele? Kutsun uut valitsust antud eraldist tühistama ja suunama raha hoopis vastavatesse haridusprogrammidesse.”

Roheliste algatatud petitsioon kogus vaid kolme ööpäevaga ligi 16 000 allkirja ning saadeti riigikogule juba detsembris.

Read more

Helina Tilk Raul Kirjanenile: Isegi teie ei tohi sõita üle inimeste õigustest!

Lugupeetav Raul Kirjanen!

Teie äriimpeerium nimetusega Graanul Invest on muutunud Euroopa suurimaks graanulitootjaks ja teid nimetatakse hellitavalt graanulikuningaks. Kuningale omaselt käsitlete teisi kodanikke oma alamatena, kes peaksid oma eetilised tõekspidamised ja järgnevate põlvkondade võimalused elamisväärseks eluks lühiajalise majanduskasvu altarile ohverdama.

Paraku kasvab Eestis nende ettevõtjate hulk, kes tahaksid hoida ja kaitsta veel allesjäänud loodusväärtusi, liialt aeglaselt. Metsaomanikuna pean igapäevaselt tõrjuma pealetükkivaid telefonikõnesid metsaärikatelt, kes minu hoitud ja paljudele liikidele koduks olevas metsatukas vaid palke ja rahanumbreid näevad… edasi lugemiseks klõpsa pealkirjale

Read more

Jüri Ginter: Kõik saavad panustada inimkonna päästmisse, loodus päästab ennast ise

eame muutma süsteemi, mis majanduse ja heaolu kasvu loosungi all kuritarvitab keskkonda. Ei piisa virisemisest ja protestimisest. Süsteemi ei muuda jumal ega robotid. See ei ole kerge ülesanne, sest varem pole see kellelgi õnnestunud, kuid meil pole võimalik ka kellegi teise peale lootma jääda. Süsteem ei saa olla parem, kui inimesed, kellest süsteem koosneb. Süsteemi pole võimalik muuta ülevalt alla, kuna need, kellel on suurim võimalus süsteemseid muutusi mõjutada – poliitikud, finantssüsteemi osalised, suurkorporatsioonid, ülirikkad – on ise olemasolevast süsteemist suurima kasu saajad. Kui me oma käitumise muutmisega kohe algust ei tee, jätkub pidu katku ajal või ootame värisedes süsteemi kokkuvarisemist.

Read more

Uus valitsus peab abordivastaste hiigeltoetuse tühistama

Rohelised ootavad Kaja Kallaselt abordivastastele riigieelarvest eraldatud 171 000 euro suuruse toetuse tühistamist.
Rohelised on seisukohal, et EKRE satelliitühingu Elumarss abordivastase tegevuse riiklik toetamine pole tänases Eestis kuidagi kohane, mistõttu loodi Rahvaalgatus.ee veebikeskkonnas vastav petitsioon. Algatus kogus mõne päevaga internetis enam kui 15 000 allkirja ja ootab nüüdseks riigikogu rahanduskomisjonis menetlust.
“Loodan, et Kaja Kallas näitab fanaatilise abordivastasuse suhtes resoluutset hoiakut ja ei hakka varrolike ideoloogiatega taaskord flirtima, nagu seda abieluvõrdsuse küsimuses on tehtud. Oma keha üle otsustamine on inimõigus, aborditeemalisele debatile pole 21. sajandi Eestis kohta,” ütles Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova.

“See on suurepärane võimalus uuel koalitsioonil näidata, et alustatakse puhtalt lehelt. Selline allkirjade hulk vaid 72 tunni jooksul on pretsedentitu: maksumaksja raha jagamine abordivastasele liikumisele ei ole Eestis aastal 2021 mitte kuidagi aktsepteeritav,” lisas Roheliste esimees Kaspar Kurve.

Read more

Algatasime allkirjade kogumise tuumajaamade rajamise vastu (lisatud link ja täistekst)

“Üks olulisemaid tekste, mida volikogus arutasime ning mis ka volikogu heakskiitu pälvis, on tuumajaama petitsiooni tekst – järjekordne rahvaalgatus, mille üle on võimalik alates homsest arutleda rahvaalgatuse portaalis ja pärast kolme päeva möödumist hakata allkirju koguma,” selgitas volikogu asejuht Annika Altmäe.

“Tuletasin volikogu liikmetele meelde värsket iseseisvumise aega, kui 1991 aastal kutsuti keskkonnaministriks toonaste Roheliste liige Toomas Frey,” meenutab Roheliste volikogu liige Valdur Lahtvee. “Siis otsustati välja kuulutada tuumamoratoorium aastani 2000. Käesoleva algatusega kutsume sisuliselt ametisse astuvat uut valitsust üles sarnast moratoorium välja kuulutama. Näiteks aastani 2040. Tehnoloogia ei ole veel nii kaugele jõudnud, et saaksime rääkida turvalisest, keskkonnasõbralikust ja jätkusuutlikust tootmisest. Tuumajaam? Täna EI! ”

Volikogu juht Aleksander Laane: “Mida tekst põhimõtteliselt tähendab, on see, et Eesti on praeguste tuumajaamade jaoks liiga väike ja Rohelised selle suunal edasi tegutsemist perspektiivikaks ei pea. On aeg keskenduda ohututele taastuvatele energiaallikatele, mis muutuvad ka järjest odavamaks. Me ei ütle, et tuumaenergeetika kui selline tuleks ajaloo prügikasti visata, aga Eestis rakendamiseks sobilikku tehnoloogiat täna olemas ei ole. Kas see üldse kunagi tuleb, ei ole samuti kindel. Aga varustuskindlust saab tagada taastuvenergia salvestus- ja “targa võrgu” tehnoloogiate rakendamisega ning energiat säästvate lahendustega” [..]

Loe algatuse täisteksti klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tederi raha Rohelistele ei sobinud

Mõned kuud enne 2017. aasta KOV valimisi tegi Jüri Mõis rohelistele pakkumise, mis seisnes roheliste nimekirjas kandideerimises ja valimiskampaania toetamises märkimisväärse summaga. Toetuse tegijatena mainis ta Hillar Tederit ja Siim Kallast. Vastu küsiti vastuseisu lõpetamist majanduslikult kahjumlikule, keskkonnavaenulikule ja loomade elupaiku hävitavale Rail Balticule. Me lükkasime pakkumise tagasi. Rohelised toetavad küll raudteid, aga mitte korruptsiooni hinnaga.

Vaatamata sellele, et enamus erakondi võtavad igal aastal riigieelarvest kokku 5,4 miljonit eurot maksumaksjate raha, jääb neile sellest ikkagi väheks. Ja vähe sellest, kuna kulud suurenevad kiiremini kui tulud, otsivad nad võimalusi, millega motiveerida ettevõtjaid neile võimalikult suuri annetusi tegema.

Mäletame mõne aasta tagust 8 ärimehe poolt kõigile parteidele tehtud mitmesajatuhande eurost annetust kolmanda lapse toetuse tõstmise ees. Kuigi paljudes tekitas see õigustatud küsimuse, kas seadused ongi nii lihtsalt ostetavad, siis see konkreetne juhtum on pigem positiivne näide, sest see toimus avalikult, läbipaistvalt ja mis kõige tähtsam, mitte ühegi annetaja otsese kasu saamise eesmärgil. [..]

Loe edasi kliaktes pealkirjal.

Read more

Piret Räni ja Kaspar Kurve: metsakaitsjad, kandideerigem omavalitsustesse!

Meie Eesti on palju rohkemat kui vaid meie inimesed. Meie Eesti on ka meie puud ja põõsad, loomad ja putukad, järved, jõed ning metsad – terved ökosüsteemid. Kutsume kõiki Eesti looduse käekäigu pärast muret tundvaid inimesi kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kandideerima, et seista üheskoos just nende eestimaalaste eest, kes valimistel hääletada ei saa, kuid ilma kelleta poleks ka meid ega meie riiki.

Teisel jõulupühal süttisid raielankidel KAH-alade mälestustuled. Interaktiivsele kaardile kogunes üle 120 koha, kus põlesid küünlad – kohalikud näitasid nii oma kokkukuuluvust metsaga, mida enam pole.

See näitab probleemi laiaulatuslikkust – üle kogu Eesti näevad inimesed, et metsi raiutakse liiga palju. Metsakaitsjaid ühendab nördimus, et RMK on otsustanud KAH-alasid ja looduskaitsealade piiranguvööndeid majandusmetsana arvestada ning majandab neid lageraiega. See ei ole paratamatus, vaid meie endi seniste poliitiliste valikute küsimus. Muutkem seda!

Read more

Rohelised tunnustavad otsuse eest peaministrit

Rohelised tunnustavad öösel vastu võetud otsuse eest peaminister Jüri Ratast ja ootavad erakondadelt tulemuslikke läbirääkimisi

Eestimaa Rohelised tunnevad sügavat muret ja pettumust ning mõistavad resoluutselt hukka võimaluse, et Eesti poliitikas saab raha eest endale sobivaid teeneid osta. Rohelised tunnustavad Jüri Ratast otsuse eest antud olukorras ametist tagasi astuda ning loodavad, et teised erakonnad võtavad tulevikus omaks korruptiivse käitumise osas sama resoluutse hoiaku.

“Tasub meeles pidada, et Hillar Tederilt on kõige suuremad annetused saanud hoopis Reformierakond, seda aastatel 2013-2015, mil oldi peaministripartei,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve, “tänaste sündmuste valguses on selge, et ka neile summadele tuleks veidi enam valgust heita. Kas ja kui, siis mida sai selliste annetuste eest Teder Reformierakonnalt on kindlasti väärt uurimist.”

“Üks äärmiselt õudne etapp Eesti poliitikas ehk EKREIKE on seks puhuks läbi saanud,” ütles roheliste esinaine Züleyxa Izmailova, “loodan, et siit saab Eesti jaoks alguse uus poliitiline kultuur ning võtame uue suuna keskkonda ning isikuvabadusi austava ning läbipaistva riigijuhtimise poole. Meil ei ole aega hakata uuesti seletama kliimamuutuste vastu võitlemise ja inimõiguste eest seismise olulisust järgmisele valitsusele. Meil on vaja, et hakataks tegutsema. Kohe.”

Read more

Johanna Maria Tõugu: Kunagi saan erakonna esinaiseks niikuinii!

Johanna on julge ja särtsakas tudeng, kes julges kandideerida erakonna esinaise kohale. Esinaiseks ta seekord veel ei saanud, aga ega ta jonni jäta! Seni tegutseb Roheliste volikogus, Noortes Rohelistes ning Tartumaa Roheliste aktiivis.

Viimasel Roheliste üldkogul kandideerisid Sa Roheliste esinaiseks. Seekord sai valituks taas Zuzu Izmailova, aga ka Sulle jagus päris palju toetajaid. Millised olid Su põhipunktid, milliseks soovisid Sa Roheliste poliitikat muuta või kujundada?

Esiteks on oluline tuua rohelise mõtteviisiga inimesed kokku ja neid poliitiliselt aktiviseerida. Praegu on probleem selles, et meid on küll palju, aga poliitikasse on jõudnud vaid vähesed.

Samuti on minu jaoks oluline see suund, mille praegune juhtkond juba tegelikult ette on võtnud. See on võrdseid võimalusi ja inimõiguseid prioritiseeriv hoiak, mida on praeguse valitsuskoosseisu juures liialt vähe.

Lisaks on mu südameasjaks väärikas poliitika. Täna nähakse poliitikat räpase mudaloopimisena, ent see ei pea nii olema. Poliitika on meie kõigi asi ja see on meie kõigi vastutus see viisakamaks muuta. Selleks on aga esmalt vaja positiivseid eeskujusid, kes näitaksid teed. Minul on ambitsioon olla üks sellistest inimestest!

Milline peaks Sinu meelest olema ideaalne Roheline erakond? [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Peep Mardiste: Väikese tuumajaama viis probleemi

OÜ Fermi Energia üks suurosanikest, Sandor Liive ei pidanud veel Eesti Energias töötades Eestisse tuumajaama ehitamist võimalikuks. Ärilehele antud intervjuus põhjendas Liive: „Esiteks puudub meil selleks vajalik potentsiaal nii teadusuuringute kui ka töötajate poolest. Teiseks leiab selline idee Eesti ühiskonnas väga tugevat vastuseisu.“ Fermi Energia on nimetatud tugeva vastuseisu vähendamiseks püüdnud kaks aastat süstemaatiliselt luua kuvandit plaanitavast tuumajaamast kui puhtast ja probleemitust kliimapäästjast. Et vildakat inforuumi täiendada, kaardistas Eesti Roheline Liikumine väikese tuumajaamaga kaasnevad riskid viies kategoorias. 

Tuumaenergia tootmine tekitab sõltumata jaama tüübist või suurusest radioaktiivseid jäätmeid, millest arvestatav osa jääb kõrge radioaktiivsuse tõttu üliohtlikuks veel tuhandeteks aastateks. Need eluohtlikud jäätmed paiknevad kõikjal maailmas tuumajaamade ümber ladudes, kuna turvalisi lõppladestuskohti pole suudetud enam kui 50 aastaga valmis saada. Selliseks reaalsuseks tuleks valmis olla ka Fermi sihikul olevate Viru-Nigula ja Lüganuse valdadel.

Read more

Pikendasime abieluvõrdsuse algatuse allkirjastamist järgmise aasta alguseni

Eestimaa Rohelised otsustasid abieluvõrdsuse petitsiooni allkirjastamise tähtaega pikendada kuni Riigikogu esimese istungjärguni. Esialgu 24. detsembril lõppema pidanud rahvaalgatust on nüüd võimalik allkirjastada veel kuni 10. jaanuarini.

“Abielureferendumi seaduse eelnõu teine lugemine peaks toimuma järgmise aasta esimesel istungil ehk 11. jaanuaril. Kuna meie petitsioon on referendumi korraldamise alternatiiviks, siis oleks igati mõistlik, et Riigikogu juhatus saaks ka kümnete tuhandete allkirjadega dokumendi samal päeval kätte,” ütles erakonna esimees Kaspar Kurve.

Erakonna esinaine Züleyxa Izmailova: “Praegu kehtiv perekonnaseadus ei ole põhiseadusega kooskõlas – see on osade meie ühiskonnaliikmete suhtes diskrimineeriv. Seaduseelnõude algatamise pall on parlamendiparteide käes, meie veel Riigikokku kahjuks ei kuulu. Kui petitsioon kogub suurel hulgal allkirju, on riigikogu kohustatud seda menetlema. Meie eesmärk praegu, kus algatusel on juba 35 566, oleks üle andmise hetkeks saada vähemalt 38 000 digiallkirja. ”

Read more

Züleyxa Izmailova: kas rohepööre käib valitsusliidule üle jõu?

Päev pärast Riigieelarve vastuvõtmist, oli riiklikult tähtsa küsimusena Riigikogus arutelu teemal “Rohepööre”. See on väga ilmekas näide, kuidas riigis viimased kümme või viieteist aastat asju on aetud – jagame raha omavahel ära ja siis räägime rahvale natuke rohelist juttu. Veel päev enne eelarve vastuvõtmist lükati majanduskomisjonis laua pealt prügikasti uue põlevkiviõlitehase rajamise vastane petitisioon!

Neoliberaalsus kui katk

Taasiseseisvumise järel läks Eesti teiste idabloki riikidega sarnaselt radikaalse neoliberalismi teed, millega on kaasnenud ühiskonna kihistumine ja suur sotsiaalse ebavõrdsuse kasv. Eelmiste valitsuste otsuste kritiseerimisele lisaks oleks nüüd tarvis näha laiemat pilti ja otsida lahendusi, mis aitaksid meid paremasse homsesse.

Kuid riigis, mille rahandusminister ei kuula eksperte ja sõimab keskkonnakaitsjaid põmmpeadeks, on see pehmelt öeldes raskendatud. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste avalik kiri Elu Marss MTÜ-le

Lugupeetud MTÜ Elu Marss

Tunneme teile kaasa, et olete alustava organisatsioonina kistud ideoloogiamängude keerisesse. Kindlasti on tekkinud olukord teile keeruline – kogu kodanikeühiskond vaatab teie poole, silmad täis viha ja korruptsioonikahtlusi.

Eesti rahvas ei soovi kriitilisel pandeemiaajal katuseraha jagamist lõhestavate tegevuste jaoks, petitsioonile “Ei katuseraha jagamisele abordivastasele liikumisele” kirjutas kolme päeva jooksul alla 15 264 inimest. Praegusel ajal peaks kõiki toetusi jagama vajaduspõhiselt, et toetada koroonakriisis kannatada saanud valdkondi – ja nüüd siis see! Kas isegi selline suur summa on väärt rahva põlgust ja halvakspanu?

Me soovime anda teile nõu, kuidas te saate sellest olukorrast au ja uhkusega väljuda, nii et puhtaks jäävad nii teie südametunnistus kui tekkiv kangelaseoreool.

Me soovitame teil annetada see summa, või vähemalt suur osa sellest summast, nendele MTÜ-dele ja organisatsioonidele, kes on pikkade aastate vältel näinud vaeva ning vähendanud aastas tehtavate abortide arvu. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kliimapositiivne transpordipoliitika – Joonas Laks

Eesti on ennast üritanud ikka näidata kaasaaegse ja posiitiivse riigina. Nüüd peagi aasta aega kestnud tervisekriisi valguses on sõna “positiivne” saanud aga üsna negatiivse varjundi. Lisaks COVID-19 positiivsusele, on meie riik ka kliimapositiivne ning sammud neutraalsuse poole on lühikesed, transpordipoliitikas pea olematud.

Säästvad lahendused esiplaanile

Kui veel 10 ja 5 aastat tagasi leidus kahtlejaid, siis täna on taastuvenergiale üleminekust saanud transpordisektoris möödapääsmatu reaalsus. Kuid sektori terviklikuks arenguks on oluline tõsta ka kergliikluse ja ühistranspordi osatähtsust. Veelgi enam, see peab juhtuma juba täna, sest aeg on ümber saamas. Valitsusele võib andestada koroonakriisiaegset käpardlikkust järgmise aasta riigieelarve koostamisel – kõik ministrid jälgivad nakatumiskordajat tõenäoliselt rohkem kui eurosid, aga fakt on see, et kliimakriis läheneb meie poole veelgi kiirema hooga kui enne ning on tagumine aeg planeerida ja rakendada konkreetseid summasid ja meetmeid, millega vähendada transpordisüsteemi heitmeid. Ka eelarvesse. Vähemalt selles mahus, mis on toodud peatselt vastuvõetavas 2021.–2035. aasta transpordi ja liikuvuse arengukavas. Tasuta ühistransport ei too kasutajaid juurde ega hakkagi neid juurde tooma, kui seda planeeritakse marginaalseks teenuseks.

Mitte midagi tegemise oskus

Asfaldiliidu juht Sven Pertens ütles hiljuti BNS-ile, et teed vajaksid lisainvesteeringuid 200 miljonit aastas vähemalt järgmise viie aasta jooksul, et „remondivõlg” tasa teha. Suuresti on tulnud see auk kütuseaktsiisi lahti sidumisest tagasi teedesse investeeritavatest summadest. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kaspar Kurve: Eesti vajab ja väärib pööret vasakule

“Kurve, sa ei saa öelda, et sa oled vasakpoolne, eestlased jälestavad vasakpoolsust, ütle parem, et tänapäevane poliitika ei pea minema vasakule ega paremale, vaid edasi või midagi taolist.” Selliseid soovitusi on mulle jagatud rohkem kui küll. Ilusad sõnad iseenesest, eksole – vasak ja parem on surnud, lähme hoopis edasi, juhhei! Siin on ainult üks probleem – need sõnad ei tähenda mitte kui midagi. Täpselt nagu ei tähenda loosung “teeme Eestile pika plaani” mitte kui midagi. Hea marketing, sellega olen nõus, aga sisutühi. Täpselt sama sisutühi nagu see, kui iga Eesti erakond ütleb, et keskkonnapoliitika peab muutuma jätkusuutlikuks.

Read more

Rohelistel on sünnipäev! Tee annetus ja aita koguda 14 000€

Rohelistel on 25. novembril 14. sünnipäev, mida tähistatakse annetuskampaaniaga!

Eestimaa Rohelised seisavad uhkusega inimkonna jätkusuutliku arengu eest planeedil Maa – arengumudeli eest, mis austab inimõigusi ja on rajatud keskkondliku vastutuse, vabaduse, õigluse, mitmekesisuse ja vägivallatuse väärtustele.

Roheliste poliitilised liikumised tekkisid Euroopas ajal, mil kontinenti lõhestas külm sõda ja keset seitsmekümnendate energiakriise. Toona sai selgeks, et majandusarengu mudel ei ole jätkusuutlik ja seab planeedi ja selle elanikud tõsisesse keskkondlikku, sotsiaalsesse ja majanduslikku ohtu. Olemasolevad poliitilised parteid ei ole olnud suutelised selle väljakutsega tegelema. Rohelised on uus võimalus!

Homne Eesti on sinu kätes!
Kahjuks ei piisa muutusteks vaid sõnadest, vaja on ka tegusid. Pane õlg alla ja aita puhastel lahendustel jõuda võimalikult paljude Euroopa elanikeni. Vaid nii on võimalus Eesti rohelistel ideedel edasi jõuda ning tõelisuseks muutuda. Aita kodumaal saada esimeseks puhtaks riigiks!

Tegutsegem. Üheskoos.

Erinevalt parlamendierakondadest oleme vabatahtlikkusel põhinev organisatsioon – meil pole mitte ühtegi palgalist töötajat ning riigieelarvest ei eraldata meile midagi.

Aga meil on kirg ja suur tahe Eesti poliitilises patiseisus asju muuta, sest Eesti vajab ja väärib muutusi. Me seisame ainsana looduse ja keskkonna eest, toetame isikuvabadusi ja inimõigusi ning võitleme sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse vähendamise eest.

Kõige parem kingitus meile on loomulikult teie toetav hääl valimistel. Kuid tahame või mitte – selleks, et poliitikas edukas olla, on vaja ka raha. Kui teil on võimalus, palun toetage meie erakonda – iga euro on meile oluline, et saaksime pöörata Eesti jätkusuutlikule ning empaatilisele kursile.

Meie eesmärk on koguda 100 000 eurot, et luua seninägematu kampaania järgmise aasta kohalike omavalitsuste valimisteks. Esmapilgul võib see tunduda üüratu summana, samas näiteks Reformierakond saab iga kolme kuu järel riigilt (loe maksumaksjalt) 450 000 eurot. Sel kolmapäeval on Rohelistel 14.-nes sünnipäev. Selleks, et järgmiseks aastaks oleks tubli algus tehtud, palub erakond teha kõigil enda toetajatel, valijatel ja liikmetel meile endile kingitus klikates allpool toodud nupul ja valides annetamiseks sobilik summa.

Klikka artikli pealkirjal, et leida annetusnupuke ja rekvisiidid.

Read more
Translate »