KAI KÜNNIS-BERES: Looduskeskkond jääb tsivilisatsioonile alla

Olen oma Vooremaal elanud vanaisa suure pere ainus järeltulija ja minu missioon on oma esivanemate talupojatarkust ja peremehetunnet ehk vastutust oma maa ja tegude eest alal hoida.

Olen oma Vooremaal elanud vanaisa suure pere ainus järeltulija ja minu missioon on oma esivanemate talupojatarkust ja peremehetunnet ehk vastutust oma maa ja tegude eest alal hoida.

Üha enam näen ma bioloogi-ökoloogi ja veeteadlasena kuidas looduskeskond tsivilisatsioonile alla jääb. Eriti ilmekalt avaldub see Tallinnas, kus elan. Aga keskkonnast mittehoolivaid plaane ja arendusi, nagu hiiglaslik 15-aastase puidutarne garanteeritusega ja heitvett Emajõkke suunava tselluloositehase riiklik eriplaneering Tartumaale ja Rail Baltic, tuleb viimasel ajal ridamisi. See näitab selgelt, et riigikogus puudub looduskeskkonna, puhta vee ja toidu, tervislike elutingimuste eest seisev jõud.

Tegelikult puudub ka teadmine ja ohutaju, milliste tulemusteni võib viia looduskeskkonda hoolimatu ja hävitav suhtumine. Meie veekogud on talunud aastakümneid inimtegevusest tulenevat koormust ning nende ökosüsteemide taluvuspiir on juba künnist ületamas. Veel veidi ja järvede põhjast kaob hapnik, surevad põhjaloomad, siis kalad. Metsatööstuse masinapargi võimsuse hüppeline kasv, harvesteride kasutuselevõtt, on järsult suurendanud ulatuslikke lageraideid, mida Vooremaalgi arvukalt kohata võib. Tõeline peremees oma metsaga nii ei teeks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Andres Jaadla: Mis meid vaeseks teeb?

Mullu kallines elekter ja tõusid üürihinnad. Kaugkütte hind rühib samuti ülespoole, mõnel pool Eestis tabas tarbijaid aasta alguses lausa 30% küttehinna tõus – ühel hetkel peame nentima, et pärast eluasemekulude tasumist ulub rahakotis tuul, kirjutab erakonna Eestimaa Rohelised esinumber Lääne- Virumaal Andres Jaadla.

Vaesusest kõneldakse aina rohkem. Pöörase kiirusega kasvavad hinnad, mis trügivad ühte ritta maailma esimetropolidega, sunnivad igalt poolt kärpima, ainult et energiavaesusest pole Eestis eriti palju räägitud. Ometi on tõsi see, et liigagi tihti peab Eesti pere elektri- või küttearve tasumiseks kõhu kõrvalt näpistama. Energiavaesus on nimelt majapidamise olukord, kus ei suudeta taskukohaste kulutustega elamut piisavalt kütta või muid energiateenuseid tarbida. Eestis energiavaesuse defineerimisel on oluline klimaatilistel põhjustel ebapiisava kütmise aspekti rõhutamine, aga ka muude energiateenuste aspekt on oluline, sest majapidamised kasutavad energiat ka söögi tegemiseks, valgustamiseks, kodutehnika ja IT-ja kommunikatsiooniseadmete kasutamiseks, mille puudumine või ebapiisav tarbimine avaldaks mõju majapidamiste elukvaliteedile. Kõige hullemal juhul võib energiavaesus aga maksta koguni elu, nii nagu juhtus ühes maaperes, kus elektrimüüja lülitas tasumata arve tõttu voolu välja, pere hakkas kasutama küünlaid – kui saatusliku põlenguni, kus said surma ema ja kaks väikest last.[..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Märt Põder: E-valimised algavad üle-homme. Vaatame üle faktid.

Praegune e-hääletuse tarkvara sisaldab juba elemente algusest lõpuni
kontrollitavusest ja küsimus on:

* Kas praegune arusaam otsast lõpuni kontrollitavusest on piisav, st kas individuaalne kontrollitavus 30 minutit (see otsustatakse iga valimise
jaoks eraldi) pärast hääle andmist on piisav, et tagada valijale kontroll selle üle, et tema hääl läks lugemisele ilma rikkumata või muutmata. Klassikaline arusaam otsast lõpuni kontrollitavusest eeldab, et valija saab hääle olemasolu pütis kontrollida kuni hetkeni, mil see läheb lugemisele, st meie puhul kuni sedelvalimiste lõpuni. Sel juhul peaks aga näitama kasutajale kindlasti mitte reaalset häält, vaid mingit kontrollsummat — see teeks kontrolli kasutajale segasemaks, kuigi tagaks paremini hääle salajasust. Aga võib väita, et on praegune süsteem on piisav, kui hääled on räsilinkimise abil järjestikku asetatud nii, et vahepealt ühtegi muuta ei saa.
* Eesti süsteemis on puudu klassikalise otsast lõpuni kontrollitavuse esimene samm, st kontroll, et minu arvutis koostatud krüptogramm sisaldab häält minu soovitud kandidaadi poolt. Sisuliselt tähendab see,
et ma võiks anda oma arvutist häält n-ö kuivalt ja ilma ära saatmata, et veenduda, et krüptomehhanism on korrektne.
* Praeguse süsteemi suur probleem on, et üldine kontrollitavus on kättesaadav ainult sertifitseeritud audiitorile, kuigi klassikaline süsteem võimaldaks kontrolli teostada kõigil soovijatel, nt sõltumatutel
teadlaste gruppidel, häkkeritel jmt.
* Praeguse süsteemi hiigelsuur probleem on selle peitmine eesti keele barjääri taha, rahvusvahelise avalikkuse puudulik kaasamine ja hilised ning venivad tähtajad ja korralduse informaalsus. See vähendab automaatselt selle usaldusväärsust.
* Riigikogu on kogu aeg arvanud, et on juba OSCE soovistused täitnud ja selles rämedalt eksinud. [..]

Loe edasi ja leia soovitused klikates artikli pealkirjal.

Read more

Politiseerunud jäätmemajandus ja läbikukkunud jäätmeseadus

Jäätmevaldkonna peamine probleem on selle politiseeritus ja huvidele allutatus, kuid jäätmemajandus peaks olema mitte poliitiline võitlustanner, vaid keskkonnaküsimus.

Paljud on ilmselt praeguseks mõistnud, et miski Eesti jäätmekäitluses on päris tõsiselt kiivas. Viimasel ajal on avalikus ruumis tiirelnud jutud võimalikust ELi hiigeltrahvist ja ringlussevõtu eesmärkide mittetäitmisest. Tagatipuks eilne teadaanne, et pärast pikka Riigikogus küpsemist otsustati uue jäätmeseaduse menetlemisest loobuda. Kes asjade käiguga rohkem kursis oli, sellele ei tulnud uudis üllatusena. Keskkonnaministeerium ja keskkonnakomisjon tekitasid eelnõus kahe peale kokku sellise segaduse, et lõpuks ei saanud enam keegi aru, mis seadusemuudatusega tegu ja kellele seda vaja on. Keskkonnakomisjoni esimees Vakra süüdistab ministeeriumi, Kiisler vastu jällegi Riigikogu, tootjad-pakendiorganisatsioonid ja teised osapooled kõiki poliitikuid jne.

Kuid milline institutsioon tegelikult enesereflektsiooniga tegelema peaks? Kelle tegemata töö kehv ringlussevõtu tulemus on? Keskkonnaministeeriumi, Riigikogu, omavalitsuste või hoopis keskkonnainspektsiooni? Siia koer ongi maetud. Eestis on jäätmemajandust juba pikalt vaevanud liigne politiseeritus: valdkonda ei kujundata mitte lähtudes keskkonnast ja jäätmekäitluse parimatest praktikatest, vaid lühiajalistest poliitilistest huvidest. Kui aga seadusloomes ei ole aluseks mitte pikaajalised eesmärgid ja üldised kokku lepitud põhimõtted, vaid poliitilised tõmbetuuled, on tulemuseks segadus ja vastutuse hajumine. Selle kõrval näeme järjest enam mikrofoni haaramas majanduslikke huve, seda näiteks pakendite kogumise puhul. Praegune avalike konteinerite süsteem ei pane turul tegutsevaid ettevõtteid (mida praktikas on kolm) ei kogumispunkide võrgutikku laiendama ega pakendijäätmeid reaalselt ringlusse võtma, vaid kasumit suurendama. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste esinumber: megaprojektid pole Eestile sobilikud

Eestimaa Roheliste esinumber Järva- ja Viljandimaal Hannes Puu ehmatas, kui luges hiiglasliku puidurafineerimistehase rajamise idee alguspäevil, et selle ühe võimaliku asukohana kaalutakse Viljandimaad. Roheliste ettekujutuses peaks Eesti olema ühtlaselt kaetud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega.

Taastuvenergiaseadmete müügiga leiba teeniv Puu on riigikogu valimistel uustulnuk, kuid kuulub roheliste erakonna ridadesse sestsaadik, kui see nullindate keskel oma praegusel kujul tegevust alustas. Nüüd, mil töö ei nõua enam nii palju aega, kavatseb ta rohelise maailmavaate edendamise heaks varasemast rohkem panustada. Ka pärast valimisi. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Avalik kiri Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskopile Urmas Viilmale

Ma kirjutan Teile, soovimata teha etteheiteid või tekitada vastasseisu. Mina, kes ma ei kuulu ühtegi kogudusse ja juurdlen oma usuküsimuste üle ise, olen lihtsalt veidi nõutu. Miks? Sest minule tundub, et protestantlike kirikute juhid Eestis on pehmelt öeldes tähelepanuta jätnud tänapäeva olulisima küsimuse – keskkonnahoiu. Anglikaani mõtleja Frederick Quinn on öelnud, et patt on nii jumalast ärapööramise soov kui ka jumala loodu süstemaatiline hävitamine. Mõlemad rikuvad harmooniat ja viivad ökoloogilise kriisini. Kreeka sõna hamartia, mis tähendab pattu ja eksitust, tähendab ka märkide tähelepanuta jätmist. Just seda – märkide tähelepanuta jätmist – heidab Quinn kirikule ette. Prof emeritus Larry Rasmussen kirjutab, et reformatsioon vajab kiiresti, edasilükkamatult öko-reformatsiooni. Ma loodan, et ei pea teile hakkama tutvustama paavst Franciscuse entsüklika “Ole kiidetud/Laudato si/Hoolest meie ühise kodu eest” sisu. Aga lihtsalt meenutuseks, et see räägib kohe alguses sellest, kuidas Maa kisendab meie poole kogu selle kahju tõttu, mida oleme teinud ja heidab ette Maa rüüstamist. Ja keskkonnahoiust käib jutt lõpuni välja. Aga miks me ei kuule Eesti kiriku häält, kui jutuks tulevad keskkonnaküsimused? Te ei maini neid probleeme poole sõnagagi oma poliitikasoovitustes erakondadele, mille eelmisel aastal laiali saatsite. Millist märki te ootama olete jäänud? [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Jüri Ginter: ajakirjandus takistab arengut

Ajakirjanikud küsivad pidevalt riigikokku kandideerivatelt inimestelt ja erakondadelt, mida nood riigikogus tegema hakkavad. Mõne aja pärast analüüsivad ajakirjanikud, kas poliitikute lubadused on ellu viidud, ja kui just täpselt nii läinud ei ole, siis olevat poliitikud rahvast ja ajakirjanikke petnud ja poliitikutena läbi kukkunud.

Tegelikult on läbi kukkunud poliitikud need, kes punkt-punktilt oma programmi ellu viivad. Heal juhul on tulemuseks kasv, kuid areng eeldab tegevusi, mida keegi ei oska ette näha. Seda on võimalik saavutada üksnes huvide, teadmiste, oskuste ja kogemuste koostöös. Selliseks koostööks on olemas vastavad meetodid ning need annavad üllatavaid tulemusi. Eeldus on aga see, et ei klammerduta oma esialgsete ettepanekute külge, mida oma senise teadmise ja kogemuse alusel avalikult välja on pakutud, ja rõõmustatakse, kui see arutelu käigus teiseneb. Sellise tegevuse tulemusel ei saa olla konkreetset autorit. Seega ei saa väita, et üks võitis ja teine kaotas.

Ajakirjanike peale surutud diskussioon arengut ei toeta, kuna osalejad klammerduvad üha kõvemini oma positsioonide külge, õigustatakse ennast ja süüdistatakse kõiki teisi. Erand on klassikaline dispuut, kus vahetatakse rollid ja hakatakse kaitsma vastase ja ründama oma algseid seisukohti. Ajakirjandus aga seda võimalust ei paku.

Read more

Zoja Mellov: Väikekoolide kaitseks!

Haridus- ja teadusministri sahtlis seisab plaan, mille eesmärk on survestada kohalikke omavalitsusi sulgema alla 200 õpilasega maakoole. Kas lasete riigikokku saades ministeeriumil plaaniga edasi minna või võtate midagi ette? Kui võtate, siis mida?

Puhas õhk, looduslik keskkond, oma kodu ja koduõu, on hindamatu väärtusega meile kõigile, eriti aga meie lastele. Sellepärast teevad noored perede üha rohkem teadlikke valikuid maale kodu loomiseks. Kodust astub laps oma esimesed sammud ka haridusteele. Kahjuks saab maal elamisele suureks takistuseks kodu kaugus koolist ja lasteaiast.Väikekoolide juures on palju positiivseid omadusi, õpetajal on rohkem aega ja võimalusi õpilastele individuaalselt läheneda, sõbralikud suhted õpetajatega loovad õppimiseks mõnusama ja vabama keskkonna. Väikesed koolid on vajalikud ka nendele lastele, kellele ei sobi õppimine suures kollektiivis. Praegu sõidavad sellised lapsed linnast maale kooli. Kui väikesed koolid aga suletakse või muudetakse paar väikest kooli liitmise abil suurteks, suureneb kindlasti koolistressi ja depressiooni all kannatavate laste hulk. Kool ei ole pelgalt koht, kus toimuvad õppetunnid, kool on ka kogukonna süda, kus käib ka täiskasvanute klubiline tegevus. Meil on väga häid, suurte traditsioonidega väikekoole.

Riigipoolne surve kaotada väikekoolid tuleb lõpetada, sest noored pered lahkuvad maalt ja võib-olla ka Eestist, kui neile ei sobi elamine linnas. Suurte muutuste ja uuenduslike reformide keerises tuleks leida optimaalne lahendus väikekoolide allesjäämiseks.

Read more

Rohelised suhtuvad videomängutööstusesse ja e-sporti eluterve uudishimuga.

Eestimaa Rohelised poole pöördus Andri portaalist http://www.level1.ee

Lähenevate valimiste valguses sooviksin uurida, milline on Roheliste suhtumine järjest populaarsemaks muutuvasse e-sporti ning nüüdseks ülemaaimselt filmi ja muusikatööstuse kogukäibest möödunud mängutööstusesse?

Vastused koostas erakonna volikogu koos Raul Steinbergi ja Oskar-Aleksander Lesmentiga (Kesklinn, Lasnamäe, Pirita kandidaadiga nr 374).

Rohelised suhtuvad videomängutööstusesse ja e-sporti eluterve uudishimuga.

Mängutööstuse võidukäiku ei saa vaadata kuidagi eraldiseisvalt interneti omast, mille roll meie elus aina kasvab. Arvutimängud on uus kultuuriline ilming, mida tarbib järjest rohkem inimesi. Ainuke murekoht meile, on inimeste vähesem viibimine looduses. Soosime selliseid netiväliseid tegevusi, mis samasugust koostöönaudingut pakuvad – see on meile tähtis. Ka parimad e-sportlased peavad hoolitsema oma füüsilise vormi eest, et püsida tipus virtuaalreaalsuses. Oleks tore, kui mängutööstus toodaks näiteks liitreaalsusmänge, mis tooksid inimesed nelja seina vahelt välja ning viiks neid rohkem loodusesse. Sellel võiks olla ka õpetlik ja hariv külg. Samuti, leiame, et internet ja sealhulgas mängud ja mängutööstus on ennast võrdlemisi hästi ise korras ja puhtana hoidnud ning seetõttu ei vaja oma arengus kunstlikke sekkumisi. Peamine, et inimesed tegutseksid ise vastutustundega. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Reet Härmat: Puhta südametunnistusega Eestis tunnevad inimesed end osana riigist

Puhta südametunnistusega Eestis tunnevad inimesed end osana riigist – nii on kirjas Roheliste programmis. Kodanikuühiskond on tugev ja aktiivne, seistes enda huvide ja õiguste eest. Ma olen Eesti riigi kodanik ja hoolin kohast, kus ma elan ning püüan igati olla kindel, et seda maad ja kaaskodanikke koheldaks õiglaselt. Olen küpses keskeas gümnaasiumiharidusega naine. Olen ka kaastundlik ja empaatiavõimeline. Proovin märgata muutusi meie ümber. Olen tegelikult juba kandideerinud Roheliste nimekirjas kohalikel valimistel 2017 oktoobris. Nädal enne valimisi, panin oma valimisnumbriga pildi Facebooki üles ja kutsusin sõpru hääletama, kandideerisin Lasnamäel ja sain 46 häält.
Rohelised kogusid Tallinnas 4622 häält, seda olematu eelarvega. Nagu ka tol korral, nii ka sel aastal ei olnud plaanis kandideerida, aga jällegi Roheliste vapper esinaine  Zuzu Izmailova suutis mind veenda ja Roheliste programmi lugedes nõustusin iga punktiga. Otsus sai tehtud ja rääkisin Roheliste programmist ka oma heale sõbrannale Anu Saagimile. Kes kohtudes Zuzuga samuti nakatus “rohelisest pisikust”. On väga levinud ütlus, et poliitikasse lähevad ainult lollid. Ma küsiks siis vastu, kas on normaalne, et laseme oma riiki juhtida lollidel ja hääletame valimistel järjekindlalt lollide poolt?
Muidugi on väga võimekaid ja oma tööd südamest tegevaid poliitikuid, aga kahjuks näen ka palju vastupidist suhtumist. Liiga palju vassimist ja “rahakallistajaid” kohtab seal. Siis tuleb ju midagi muuta, meil Anuga juba ei tule puudu julgusest olla esil ja seista Roheliste ideede eest. Kui muutusteks on vaja “rändtsirkust”, siis tuleb seda teha, et läbi selle etenduse Eestimaa Rohelised nähtavamaks muuta. Kui loodus võidab, võidame meie kõik. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised esitasid suurima naiste arvuga nimekirja

Eile, 17.01.2019 esitas Erakond Eestimaa Rohelised Vabariigi Valimiskomisjonile täisnimekirja ehk 125 kandidaadi avaldused. Nimekirjast leiab 58 naist ja 67 meest, mis teeb naiste osakaaluks nimekirjas 46%.

Erakonna esinaine Züleyxa Izmailova: “Eesti poliitikas tasakaalu loomisel on meil kõigil ühiselt oluline roll – nii neil, kes kandideerivad, neil, kes nimekirjasid koostavad, aga kõige enam neil, kes 3. märtsil (ja ka juba varem) oma esindaja valivad. Kelle meelest võiks Eesti poliitikas rohkem naisi olla, valib Rohelisi.”

Kandidaatide pika nimekirja ja ka ringkondliku jaotuse leiab aadressilt: https://rohelised.ee/kandidaadid/

Read more

Tallinn liitub pestitsiidivabade linnade võrgustikuga

Tallinna linnavalitsus otsustas tänasel istungil esitada linnavolikogule otsuse eelnõu, millega Tallinn liitub pestitsiidivabade linnade võrgustikuga. Ühendusse kuuluvad Euroopa linnad, mis tegelevad aktiivselt taimemürkide kasutamise vähendamisega.

Tallinna liitumist eestvedava abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul on ühinemise eesmärk kaitsta inimeste tervist ja keskkonda.

Osad pestitsiidivabade linnade võrgustiku liikmed, näiteks Kopenhaagen, Strasbourg, Rennes ja mitmed teised, on täielikult loobunud pestitsiidide kasutamisest avalikes kohtades, osad liiguvad mürkide minimeerimise poole. Liitumisel võrgustikuga koostab Tallinn tegevuskava pestitsiidide kasutamise lõpetamiseks avalikul alal. Ühtlasi hakkab linn läbi viima kampaaniaid, et teavitada inimesi mürkide kasutamisega kaasnevatest ohtudest.

Ühinemist on eest vedanud Tallinna abilinnapea ja roheliste esinaine Züleyxa Izmailova, kes otsust põhjendades viitas taimemürkide laastavale mõjule inimorganismile ja keskkonnale. „Uuringud on näidanud, et pestitsiidid põhjustavad eelkõige diabeeti, neuroloogilisi ja immuunsüsteemi probleeme, rasvumist, vähki ja viljatust. Euroopa Liidus kulub otseselt pestitsiidide poolt põhjustatud haiguste ravile 163 miljardit eurot aastas ehk 322 eurot iga inimese kohta. Lisades siia juurde taimemürkide põhjustatud kahju liigirikkusele ja ökosüsteemile laiemalt, on ilmne, et peame kasutusele võtma keskkonnasõbralikud ja kaasaegsed alternatiivid,“ kommenteeris Izmailova.

Lisamaterjalide lingid on lisatud artikli lõppu.

Read more

Endine Taxify Eesti juht kandideerib Rohelistega Riigikokku

Pressiteade: Endine Taxify Eesti juht kandideerib Rohelistega Riigikokku

Endine Taxify Eesti ja Booking.com Eesti juht Steve Truumets kandideerib märtsis Roheliste nimekirjas Riigikokku.

Steve’i eesmärgiks on jagamismajanduse viimine uuele tasemele. “Olen kindel, et kõik, mis puudutab ressursside jagamist on kasulik inimestele ja neid ümbritsevale keskkonnale. Praegune maksustamise süsteem pärsib majanduse arengut ning tuleks kriitiliselt üle vaadata. Inimesed, kes tegelevad jagamisega tuleb vabastada tulumaksu tasumisest! Maksutulu, mis jääb otseselt saamata, tuleb tagasi kaudselt.”

Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova on rõõmus, et Steve just Roheliste kasuks otsustas:
”On tore, et meiega liitub järjest enam säravaid noori, kes hoolivad puhtast elukeskkonnast ja mõistavad, et kord nelja aasta tagant ühe nime nimekirjast välja noppimine ei rahulda kaasaegse eesti rahva otsustusvajadust ning Steve on tulnud, et seda muuta ja suurendada ühiskonna sidusust läbi otsedemokraatia.”

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: Narkopoliitika teaduspõhiseks!

Eestimaa Roheliste 16.12.2017 volikogu koosolekul vastuvõetud resolutsioon narkopoliitika kaasajastamiseks.
Narkopoliitika peab lähtuma tänapäeva teaduslikest teadmistest, pidades silmas, et suurem osa olemasolevaid teadmisi on kogutud pärast maailmas seni kehtiva õigusliku paradigma loomist (ÜRO vastavate konventsioonidega aastatel 1960–1980). Sellest lähtuvalt tuleks teha järgmised muudatused Eesti narkopoliitikas ja sellega seonduvas:
1. Keskendada narkopoliitika karistamise asemel ennetusele, kahjude vähendamisele, sõltlaste ravimisele ja üldsuse teavitamisele, et sõltuvus, sh alkoholisõltuvus, on haiguslik ning sõltlased vajavad eelkõige abi ja mõistmist.
2. Võimaldada tõestatud positiivse mõjuga psühhotroopsete ainete, nagu näiteks teatud psühhedeelikumid ja MDMA, kasutamist meditsiinis ja psühhoteraapias.
3. Muuta lihtsamaks loa saamine teadusuuringuteks psühhotroopsete ainetega.
4. Reguleerida põlisrahvaste traditsioonis kasutusel olevate psühhedeelsete taimsete ja seeneriigist pärit saaduste (enteogeenide) rituaalne tarvitamine, kehtestades kvaliteedinõuded kasutatavale saadusele.
5. Muuta kanepipreparaadid reaalselt kättesaadavaks, lihtsustades ravimi väljastamise bürokraatia samale tasemele opiaate sisaldavate ravimitega.
6. Reguleerida ja võtta range riikliku kontrolli alla kanepi müük kasutamiseks rituaalsel ja meelelahutuslikul eesmärgil, vältimaks tarvitajate stigmatiseerimisest tulenevat kahju; senise lauskeelu asemel.
7. Arvesse võtta, et iga sent, mis on laekunud riigi kontrolli all oleva kanepi müügist, on tulnud illegaalse äri arvelt, nõrgendades seega tõhusalt tervet musta turgu.

Read more

Kaspar Kurve Raimond Kaljulaidile: tule ja liitu ise Eestimaa Rohelistega!

Roheliste erakonna uks on kõigile roheliselt mõtlevatele inimestele avatud, kaasa arvatud keskerakondlasest Raimond Kaljulaidile, kirjutab Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Kaspar Kurve.

Hea Raimond,

Aitäh kirjutamast ja meie käekäigu pärast muret tundmast. Ütlen otse ja keerutamata – üsna üllatav oli ühe Keskerakonna poliitiku sellist kirja täna hommikul lugeda ja veelgi üllatavam on asjaolu, et Eestimaa Roheliste juhatusele mõeldud kiri millegi pärast mõni tund hiljem ka Postimehes figureerib. Suhtekorralduse trikk? Ei tea, ei oska öelda ja lõppude lõpuks ei peagi ma kõigest aru saama. Teie kirjast sain ma aru küll ja see vast ongi siinkohal kõige olulisem.

Meil oleks väga hea meel, kui leiaksite aja tulla laupäeval meie üldkogule. Kõnemehena olete kahtlemata osav, aga kõnepuldi reserveerime üldkogul siiski ainult rohelistele, seda mitte kiusust, vaid äärmiselt lihtsal põhjusel – tegemist on siiski Eestimaa Roheliste üldkoguga. Samas oleks nii minul kui ka teistel juhatuse liikmetel hea meel pärast üldkogu maha istuda ja mõtteid vahetada. Tühjast-tähjast rääkida pole meil kellelgi eeldatavasti aega ega tahtmist, aga teie kirja järgi tundub, et ühisosa rohelistega on teil üsna suur, mis meile loomulikult rõõmu valmistab:

«Ma teen seda ainult seetõttu, et nii nagu kümned ja kümned tuhanded eestimaalased, valutan minagi südant Eesti looduse tuleviku pärast. Näen koos teiega, et usk piiritusse majanduskasvu iga hinnaga, ohustab kõigi sellel planeedil elavate liikide tulevikku. Ja pean oluliseks, et roheliste maailmavaade oleks esindatud seal, kus Eesti tulevikku määravaid otsuseid langetatakse.»

Seetõttu ei näe ma ka probleemi teile siinkohal ise üks ettepanek teha […]

Loe edasi klikates artikli pildil.

Read more

Üldkogu otsus: Rohelised lähevad valimistele oma nimekirjaga!

Täna kogunes konverentsikeskuses Bliss Erakond Eestimaa Roheliste korraline üldkogu, mis oli igas mõttes edukas. Erakonna esinaine Züleyxa Izmailova andis ülevaate juhatuse senistest tegevustest ja kinnitas, et rohelised siirduvad valimistele kindlal sammul.

Kommunikatsioonijuht Laura Lisete Roosaar presenteeris 2019 aasta valimiste kommunikatsiooniplatvormi, mis lähtub põhimõttest, et me oleme loodusega üks. Rohelised on seisukohal, et senisel viisil, looduskeskkonna heakäiku tähtsustamata, riiki enam juhtida ei saa. Looduskeskkonna heaolu on miski, mille prioriteetsus avaldub valdkonnaüleselt. On eiramatu reaalsus, et maailma looduse käekäik halveneb päev-päevalt. Rohelised on veendunud, et Eestist peab saama progressiivne ökoriik, mis on eeskujuks Euroopale ja kogu maailmale. Ökoinnovatsioon, kodanikuühiskond, põlisloodus ja liigirikkus, inimeste tervis ning haritus saavad olema nende valimiste põhiteemad. Kõik poliitilised otsused peavad lähtuma arvesse võttes keskkonnamõjude vähendamist ning ettevaatusprintsiipi. Üldkogu otsustas üksmeelselt, et Rohelised lähevad Riigikogu valimistele enda nimekirjaga ning siinkohal kutsuvad üles rohelise maailmavaate kandjaid liituma valimisnimekirjaga!

Üldkogu valis erakonna volikogusse end esindama Valdur Lahtvee, Mattias Turovski, Kai Künnis-Beresi, Lisette Aro, Mart Jüssi, Fideelia-Signe Rootsi, Laura Lisete Roosaare, Maigi Käige, Hannes Puu, Jüri Ginteri, Steve Truumetsa, Teet Randma, Siiri Rebase, Fredy Bogomolovi ning Arvo Kuiva. Lisaks kinnitati revisjonitoimkond, valimistoimkond ning aukohus.

Volikogu liige Mart Jüssi on kindel, et valimisteni jäänud aja jooksul süveneb valija huvi keskkonnaküsimuste vastu. “Usaldame valijat, et ta täna Eestis ringi vaadates leiab ka oma otsuste kaalumisel koha keskkonnaküsimustele. Tark valija mõtleb kui palju ta on valmis täna tervist, julgeolekut või toimetulekut ahistavaid, hiilivalt lähenevaid keskkonnaprobleeme vahetama enda ja järgmise põlvkonna heaolu ja õnne vastu. Hääletamine on sügavalt isiklik asi, aga loodame, et valija teadvus kajastub nii reitingutes kui otsustes valimispäeval.”

Rohelised võtavad tuleviku tagasi! 

Read more

Joonas Laks: Tahame oma tulevikku tagasi

Võttes arvesse maailmas nüüdseks vist juba lugematut hulka keskkonnaprobleeme, mis inimeste kestmise planeedil Maa küsimärgi alla seavad, tõstatuvad avalikkuse ees üha tihemini keskkonnateemalised arutelud. Ei saa salata, inimeste teadlikkus kasvab ja avalik huvi looduse säästmise vastu näib suurem kui kunagi varem. See omakorda mõjutab ettevõtteid keskkonnasõbralikemaid lahendusi otsima, et vastata teadlike tarbijate kõrgenenud ootustele. Sama on toimumas ka poliitikas. Aina tavalisem on, et keskkonna küsimusi käsitlevad ka need poliitilised liikumised, mis ei ole loodushoiule keskendunud. Sest teadmine, et elamisväärse keskkonna säilitamine ei ole vaid roheliste küsimus ja puudutab igaüht, kes meie planeedil tegutseda soovib, on tänu kaasaegsetele teadmistele jõudsalt levimas.

Sarnaselt globaalsetele keskkonnamuutustele, mis inimtegevuse tagajärjel üha tugevamalt märku annavad, on samad tendentsid aset leidmas ka Eestis. Kasvav osa ühiskonnast saab teadlikumaks roheliste tõstatatud muredest, nagu väljakujunenud maastikku hävitav vigaderohke Rail Baltic, õhku saastav ja tervist rikkuv põlevkivitööstuse riiklik subsideerimine, meie maa muldasid elutuks tegev pestitsiidirohke intensiivpõllumajandus ning loomulikult ka metsades tehtav üleraie Lõpmatuseni venivat nimekirja kahe viimase kümnendi jooksul tehtud keskkonnavaenulikest otsustest ühendab asjaolu, et kõigile neile on oma õnnistuse andnud parlament. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Ära lase oma häälel halli massi kaduda, tee sellega midagi vägevat! 

Roheliste toetus kasvab!

Anna oma panus rohelisema tuleviku nimel, kindlustades roheliste valvurite kohalolu Tallinna volikogus.

Et kaasaegsed rohelised ideed saaksid linnas ka päriselt teoks, vajame volinike hulka põhimõttekindlaid inimesi, kelle südameasjaks on keskkonnahoid ja linnaelanike heaolu.

Kasuta kord nelja aasta tagant avanevat võimalust panustada paremasse tulevikku. Ära lase oma häälel halli massi kaduda, tee sellega midagi vägevat

Su linn vajab Sind

#Rohelised

Read more

Keskkonnareostus valimiste ajal

Kohalike valimiste kampaania on saanud täie hoo sisse ja võib hakata kokkuvõtteid tegema sellest, kuidas keegi on sellel sügisel tegelikult keskkonda suhtunud.

Kõik suuremad erakonnad on leidnud vahetult enne valimisi üles oma rohelise soone ning hakanud propageerima ühistransporti, jalg- ja jalgrattateid, taastuvenergiat, rohealasid jne. Ma ei ütle, et need oleks ainult Eestimaa Roheliste teemad, mida nüüd kõik kopeerivad, aga ma ütlen, et tänu rohelistele on need teemad selliselt tähtsaimate hulka tõusnud.

Tundub, et Tallinna pole keegi üritanud paberimajandusest päästa. On üldtuntud fakt, et paberi liigne kasutamine ei ole keskkonnasõbralik käitumine. Tallinn on korduvalt üritanud Euroopa rohelise pealinna tiitlit saada, aga pole õnnestunud. Tundub, et linnaisad ongi pandud keerulise valiku ette – kas paberivaba toimetamine ja sellega kaasnev läbipaistvus või prindi-lõika-kleebi ja tegutsemine vanade reeglite järgi. Ka Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni juht Ardo Ojasalu nendib Äripäevas: „Nende (Keskerakonna) finantsaruandlus ja raamatupidamine on olnud pikka aega allapoole igasugust arvestust.“ Seda on näha ka valimiskampaaniast, kus väga palju pannakse rõhku mõttetute paberite tootmisele ja postkastidesse surumisele, samal ajal kui kodulehed ja internetiturundus on jäänud vaeslapse ossa. Tegelikult käib see ka teiste „betoonerakondade“ kohta, sest kodulehed on ebamugavad kasutada ja nutiseadmetest peaaegu võimatu lugeda.

Asi ei ole ainult noortes. Kui midagi tehakse poolikult või halvasti, siis üldiselt nimetatakse seda aja ja raha raiskamiseks. Roheliste koduleht ei ole samuti mingi musternäidis, aga vähemalt pole meie erakond selle peale sentigi maksumaksja raha kulutanud.

Ära lase ennast öko-eksitada ja vali Tallinna volikokku Eestimaa Rohelised.

Read more

Peame olmejäätmeid liigiti koguma!

Kõikides keskkonnaga seotud arengukavades on selgelt kirjas, et peame hakkama tõhusamalt oma ressursse kasutama, ning liikuma ringmajanduse suunas. Samal ajal töötab meil täisvõimsusel jäätmete põletustehas, kus seda sama väärtuslikku ressurssi masshävitatakse. Ja mis kõige hullem, sellist tegevust nimetakse taaskasutamiseks – see on ju absurdne. Samuti õigustatakse põletustehase tegevust sellega, et see toodab meile elektrit ja sooja vett, ning see omakorda toob prügiveo hinnad alla. Juba on kuulda olnud idee hakata pakkuma tasuta prügivedu Tallinnas.

Ilmselgelt inimene, kes sellise asja peale tuleb, ei tea jäätmekäitlusest, keskkonnateemadest ega jätkusuutlikkust arengust mitte midagi – see inimene mõtleb ainult sellele kuidas oma populaarsust valijate seas kasvatada. Kujutage ette, millise signaali anname kui kaotame tasu prügiveo eest? Ühelt poolt riik tegeleb sellega, et täita ringlussevõtu sihtarve, teiselpoolt suurim olmejäätmete tekitaja Tallinn teeb kõike selleks, et seda takistada. Lõppkokkuvõttes ei ole vahet mida tahavad poliitikud või nende valijad. Me peame tegema otsuseid, mis on kooskõlas jätkusuutliku arengu ning ringmajanduse põhimõtetega.

Read more

Rohelisem Tallinn meile kõigile!

Pea kõikidel erakondadel, kes Tallinna volikokku kandideerivad, on rohelised teemad suuremal või vähemal määral esindatud. Keskkonnahoiust on saanud nö. kohustuslik asi, millest kõik peavad kirjutama ja rääkima. Suurim roll selle fenomeni ilmnemiseks on asumiseltsidel ja teistel vabaühendustel, kes on IGA PÄEV nendel teemadel sõna võtmas ja poliitikat kujundamas. Selleks, et nö. betoonerakondade lubadused ja programmilised seisukohad pärast valimiste lõppu meelest ei läheks, on vajalik teha juba varakult ülevaateid selle kohta, mis sai kampaania ajal öeldud. Kui valijal on selge, kelle või mille poolt või eest hääl antakse, siis on ka poliitikul ja erakonnal selge, mida järgneva nelja aasta jooksul esimeses järjekorras tegema peab.

SEI Tallinn analüüsis 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste keskkonnalubadusi ja jõudis järeldusele, et lubaduste keskmes on ühistransport, jalgrattateed ja rohealad. Analüüs tõi välja väga positiivse tõsiasja, et keskkonna-alaseid lubadusi on võrreldes eelmiste KOV valimistega palju rohkem, samas jääb lubadustes puudu integreeritud lähenemisest, mis keskkonateemad ühte tervikusse seoks.

Read more