Marko Kaasik: kas Ida-Ukraina autonoomia on kapitulatsioon?

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kiitis heaks nõndanimetatud Steinmeieri mudeli: korraldada okupeeritud Donetski ja Luganski piirkonnas kohalikud valimised ja juhul kui välisvaatlejad valimised ausateks tunnistavad, anda piirkonnale autonoomia. Vladimir Putin on jõudnud juba selle otsuse üle heameelt väljendada, millest omakorda saab mustvalge maailmapildi alusel teha järelduse, et mudel on Ukrainale kahjulik, vaat et allaandmine.

Oma otsust kommenteerides avaldas Zelenskõi imestust selle üle, et inimesed lahendavad ikka veel tülisid üksteist tappes. Seda mõtteavaldust on kerge pidada poliitiliseks naiivsuseks, aga imestamiselt tegudele minnes on mingi võimalus saavutada läbimurre. Tõsi on, et inimeste tapmist ei saa lõpetada, tehes terrorirežiimile järeleandmisi, mida viimane tõlgendab nõrkusena ja vastab veel suurema vägivallaga. Teise maailmasõja vallapäästmise valus kogemus on kinnistanud mõtte riikide territoriaalsest terviklikkusest kui ühest rahu tagatisest, kuid selle kõrval arvestatakse rahvusvahelistes suhetes liiga vähe rahvaste ja üldisemalt end mingi territooriumiga seostavate inimrühmade enesemääramisega.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander Laane: asju ja päid on segaseks aetud suuresti asjata

Kui inimesed saavad mõtestatud töö, puhta vee, päikese-ja tuuleelektri ning natukenegi haridust, siis pole neil vajadust kuhugi põgeneda või rännata, kirjutab Eestimaa Roheliste aseesimees Aleksander Laane.

Segane aeg pidi esile tõstma segaseid inimesi, aga seekord on asju ja päid segaseks aetud suuresti asjata. Lugesin selle ränderaamistiku dokumendi diagonaalis läbi. Ja ei leidnud sealt suurt hulka asju, millest hirmust õlgu väristades räägitakse. Jah, ma pole just ÜRO tegemiste suur austaja ega ka jurist või rahvusvahelise õiguse asjatundja. Olen tihti mõelnud, et John Boltonil võis olla õigus, kui ta ütles, et keegi ei pane tükk aega tähelegi, kui ÜRO peakorteri mõned korrused ühel hommikul õhku haihtunud oleks. Kuid ränderaamistikust leidsin ma ka mitu mõtet, mida heaks kiita. On teised küll sõnastatud väga bürokraatlikult kuivalt, kuid iva neis on. Seda enam, et ma ise kirjutasin samadest asjadest juba aastal 2015 – et probleemidega peab tegelema seal, kus nad tekkinud on ning et Eesti ei saa võtta vastu suurt hulka põgenikke.

Hüsteeria, mis Eestis praegu lahti läinud, pole aga hea nõuandja. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander Laane: roheline tee koju

Põgenike jaoks on ka paremaid lahendusi, kui siiani pakutud. Roheliste ettepanekud lähtuvad probleemide lahendamisest seal, kus need tegelikult asuvad.

Ei Euroopa ega Aafrika riigid saa loota jätkusuutlikule arengule läbi massilise põgenemise. Samuti on selge, et just kliimamuutustest saavad alguse lähituleviku põgenikelained, mis on praegustest veel palju suuremad ja meeleheitlikumad. Me saame neid vältida. Meil on võimalus näidata, et väljapääsmatuna näivat olukorda saab muuta.

Tuhandete põgenike vastuvõtmine igal aastal olukorras, kus Eestis on 190 000 välisriigi kodanikku ja kodakondsuseta inimest, pole meile põhiseaduse täitmise mõttes võimalik. Loomulikult tuleks aidata neid Ukraina inimesi, kes on põgenenud sõjatsoonist ja kel on siin lähedased sugulased. Samas peame olema kategooriliselt eitaval seisukohal tagurlike usuliste vaadetega inimeste riikilubamise suhtes, et mitte avastada ennast olukorras, kus me ei saa enam vabalt oma traditsioonidest, elukorraldusest ja harjumustest lähtuda ja peame kestvat konflikti taluma.

Kaotada tuleb põlvkonnalt põlvkonnale pärandatav põgeniku staatus, vähem kuulata igasuguseid silmakirjateenreid ja ümber korraldada palju sõnu ja vähe villa produtseeriv süsteem. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Maria Juur: Katastroofiporno ja kodused ülesanded planeedilt Maa

Miks ei usu suur hulk inimesi endiselt 97 protsendi kliimateadlaste poolt kinnitatud konsensust ning mis rolli mängib siin meedia?

Olen oma elu jooksul üle elanud kaks suurt maailmalõpuootust. Nii aastatuhande vahetuse kui maiade kalendri maailmalõpu puhul oli mõnus see, et ei pidanud kella kukkumise ootuses ise midagi tegema. Nüüd hoiatavad ÜRO kliimaraporti koostanud teadlased, et meil on 12 aastat aega planeedi ülekuumenemine peatada.

Hiljuti avanes mul võimalus osaleda USA endise asepresidendi Al ­Gore’i kliimasõnumi levitamisele pühendunud organisatsiooni The Climate Reality Project koolitusel Los Angeleses. Osalejad said laivis ära näha Gore’i kolmetunnise presentatsiooni „Ebameeldiv tõde“, mis on aluseks ka kahele kuulsale dokumentaalfilmile. Gore’i esitlust võiks kirjeldada kui „katastroofipornot“. Aastad vahemikus 2015–2018 on olnud kuumimad maailma ilmavaatlusajaloos, nii et jubedast materjalist puudust ei tulnud.

Lahendused ja pretsedendid on olemas […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eriraport: aeg kliimakatastroofi ära hoidmiseks hakkab otsa saama

Üleilmse kliimakaose vältimiseks vajavad ühiskond ja maailma majandus seninägematuid muutusi, on öeldud Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli esmaspäevases eriraportis.

Kliimapaneeli välja antud eriraport on kolm aastat kestnud uuringute vili. Lõpliku vormi sai see aga pärast kuu aega kestnud vaidlusi ja kauplemist teadlaste ja riigiametnike vahel Lõuna-Koreas toimunud paneeli liikmete kohtumisel. Raporti koostajate hinnangul hakkab aeg katastroofiliste kliimamuutuste vastu võitlemiseks juba praegu otsa saama.

«Esiteks on temperatuurimuutuse 1,5 °C piires hoidmisel võrreldes 2 °C-se muutusega olulisi eeliseid, kuna see vähendaks kliimamuutuste tagajärgi olulisel määral. Teiseks nõuaks vajalike muutuste enneolematu ulatus nii energiasüsteemide, maakasutuse kui ka meie transpordiviiside olulist ümber hindamist,» ütles kliimapaneeli üks juhtidest professor Jim Skea BBC uudistele.

Samas näib, et 1,5 °C sihtmärgini jõudmise lootus kipub inimkonnal aina enam käest libisema. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjale.

Read more

[ENG] Report on revolving doors in the fossil fuel industry

Conflicts of interest in climate policy
If we are to be serious about meeting the goals of the Paris climate agreement, we must tackle conflicts of interest in climate policy-making now

A report published today by the Greens/EFA Group on revolving doors between the public sector and the fossil fuel industry in Europe concludes that there is a widespread problem when it comes to the potential for conflicts of interest to dominate climate policy-making.

Taking thirteen European countries as case studies, the report finds that the lines between the regulated and regulators are continuously and consistently blurred and that there are inadequate legislative provisions in place to prevent conflicts of interest from contaminating the policy-making process.

The report focuses specifically on climate policy-making, as an ambitious response to one of the greatest and most urgent challenges of our time is desperately needed, yet reports from insiders state that the EU and its Member States have actively tried to block any discussions around conflicts of interest from appearing on the UN climate negotiations’ agenda.

The report, launched this week during the Climate Change Conference in Bonn because discussions are finally scheduled to take place on conflicts of interest, questions whether the EU’s position is a result of the cosy relationships built up over the years between the fossil fuel industries and governments across Europe.

Vested Interests

For too long, the same fossil fuel companies that have downplayed, rejected, or only paid lip service to the effects of climate change have been given a disproportionate role during the UNFCCC negotiations. This has led hundreds of civil society organisations and almost 70 countries to call for a conflicts of interest policy to ensure that private companies with a vested interest in weak climate policy […]

Read on by clicking on the headline of the article

Read more

Saksa rohelised: ekskantsler Schröder istus Putini ametisse vannutamisel esireas nagu klaköör

Saksa rohelised kritiseerisid teravalt endist liidukantslerit Gerhard Schröderit innuka osalemise eest Venemaa presidendi Vladimir Putini järjekordsel ametisse astumise tseremoonial.

Saksa roheliste juhi Annalena Baerbocki sõnul võib igaüks eraviisiliselt pidutsema sõita, kuid endise liidukantsleri puhul on sellel teine tähendus. Ta leiab, et Schröder peaks võtma selgelt sõna õigusriigi ja demokraatia kaitseks Venemaal, „selle asemel, et istuda esireas nagu klaköör”, vahendab Der Spiegel.

Schröder istus eile Putini ametivande andmise tseremoonial silmapaistvalt esireas peaminister Dmitri Medvedevi ja patriarh Kirilli kõrval. Pärast uue ametiaja esimest kõnet kätles Putin kõigepealt Kirilli, siis Schröderi ja siis Medvedeviga.

Saksa rohelised pöördusid ka liiduvalitsuse poole küsimusega, millised on õigupoolest Euroopa arusaamad demokraatiast ja õigusriigist. Nende arvates ei saa samaaegselt Moskvale Putini poliitika eest Krimmis ja Süürias sanktsioone kehtestada ning toetada poliitiliselt „prestiižitorujuhet” Nord Stream 2 Venemaalt Saksamaale.

Der Spiegel küsis Schröderi kohta kommentaari tema erakonna sotsiaaldemokraatide (SPD) aseesimehelt Ralf Stegnerilt, kes ei tahtnud Schröderi „isiklikke eelistusi” kommenteerida. „Ma kardan aga, et seda üritust, see tähendab osavõttu Putini ametisse astumisest, kasutavad taas ära need, kes tahavad takistada konstruktiivseid suhteid Venemaaga,” ütles Stegner, kelle sõnul ei ole see tark, sest kogu kriitilise distantsi juures Vene valitsuse poliitika suhtes saab enamikku probleeme lahendada ainult koos Venemaaga.

Leia originaallingid klikates artikli pealkirjale.

Read more

ELi kodanike algatus “Cities4Europe – Euroopa kodanikele” algab täna!

Euroopa Liidu kodanike algatus “Cities4Europe – Euroopa kodanikele”, mis edendab kohaliku tasandi poliitika rolli ELi kodanike elus, algab 7. mail.

Euroopa, riiklikud ja kohalikud poliitilised liidrid, samuti tuntud kultuuriinimesed osalevad mais toimuvate sündmuste seerias, et leida uusi lahendusi linnalise elukeskkonna ühiskondlikele ja keskkonnaprobleemidele.

Enne kampaania käivitamist teatas Euroopa rohelise partei kaasjuht Reinhard Bütikofer:

“See algatus on äärmiselt julgustav, sest toob esile kohalike esindajate keskse rolli meie poliitilise kultuuri kujundamisel Euroopas.

“Need on linnad, kus seisame silmitsi meie suurimate sotsiaalsete ja keskkonnaalaste väljakutsetega. Kohaliku tasandi poliitika peab olema kiire, et reageerida efektiivselt linnade sees toimuvale mitmekesisele ja väga muutlikule olukorrale. Loominguline ja uuenduslik mõtlemine on vajalik, et tagada oma kodanike vajadused jätkusuutlikul viisil ja säilitada kaasav ja sidus ühiskond.

“ELi ja kohalike poliitikate vahelise lõhe ületamine on otsustava tähtsusega tõhusama Euroopa Liidu jaoks, mis vastutab otse oma kodanike ees. Euroopa Liit peab kasutama selliseid sündmusi, mis rõhutavad selle usaldusväärsust. Lõppkokkuvõttes peab ELi poliitika kinni pidama standardite ja heaolu suurendamisest meie linnades.

“Rohelised on juba ammu toetanud vajadust keskenduda kohaliku tasandi meetmetele, eelkõige kohalike nõunike võrgustiku kaudu, mis on olnud teabe, parimate tavade ja suutlikkuse suurendamise platvormiks.

#cities4europe alguse üritust saab vaadata ka laivis siit: https://livestream.com/accounts/25825326/cities4europe

Kindlasti saatke Twitteris ja Facebookis küsimusi esinejatele pannes juurde #Cities4Europe

Koos BOZAR-i ja Brusseli linnaga, EUROCITIES lansseerib kampaania koos avaliku debatiga, mis hõlmab paneeldiskussiooni nii riigi ja Euroopa juhte kui ka urbanistlike muutuste ellu kutsujate , kunstnike ja aktivistidega.

Loe edasi ja leia lingid klikates artikli pealkirjal või pildil.

Read more

Kai Künnis-Beresi lühiülevaade: “Esimene saak”- hüdropoonikal põhinev tööstuslik mahetoodang

2017. aasta sügisel andis esimese saagi Euroopas ainulaadne hüdropoonikal ja suletud veeringlusel põhinev tööstuslikke mahesaadusi andev tomati-forelli kasvatus

Lühiülevaate koostanud: Kai Künnis-Beres

Rootsis Härnösand´s sai reaalsuseks reostusvaba tomati- ja kalakasvatus, mida selle idee autor 85 aastane Pecka Nygård oli arendanud ja katsetanud eelnevalt ligi 20 aastat.    

Ettevõte, mida nimetatakse Peckas Naturodlingar (Looduslik farm), tootmispinnaga 4000 m2, näeb maastikul välja nagu traditsiooniline kasvuhoone ja on tõenäoliselt esimene tõeline hüdropooniline mahetomatite ja mahekala (forelli) tööstuslik tootja Euroopas. Peckas Naturodlingar  andis oma esimese tomatisaagi 2017 aasta sügisel ning 30. novembril avati kasuhoone uksed üheks päevaks ka külastajatele.

Tootmisüksus koosneb kahest sektsioonist: basseinidest, kus kasvatatakse kala (forelli) ja basseinide kohal asuvast kasvuhoonest, kus kasvavad tomatitaimed. Süsteemi viiakse väljastpoolt sisse üksnes kalatoitu, soojust ja taimedele lisavalgust. Basseinivett, kuhu puistavad automaatsed doseerijad kalatoitu ja kuhu koguneb kalade väljaheide, kasutatakse tomatitaimede kastmiseks/väetamiseks.

Loe edasi ja jaga klikates artikli pealkirjal.

Read more

Marko Kaasik: oma (öko)riigi saame tagasi üleilmses koostöös

Ülemaailmne riikide ja rahvuskultuuride vaheline koostöö on ainus, mis suudaks globaalse kapitali pahupoolt tasakaalustada, ent see on heast toimimisest kaugel, kirjutab Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Marko Kaasik.
Kaido Kama kirjutas eelmise aasta 5. detsembril Eesti Päevalehes arvamusloo, mis kandis pealkirja «Tahame oma riiki tagasi». Aga kellelt see tagasi võtta ja kuidas?

Metsade üleraie, kasutu raudteeprojekt ja tselluloositehase plaan on pannud peale veerand sajandit kestnud vaikivat nõusolekut eesti inimesed taas elukeskkonna pärast muretsema. Ja murega kaasneb segadus: miks oma riik teostab majanduspoliitikat välismaistes huvides, nagu oleks tegemist võõrvõimuga? Me ju lootsime oma Eestit luues, et saame neist hädadest jäädavalt lahti!

Võõrvõimu ei tule otsida seekord enam Moskvast ega vastupidi laialt levinud arvamusele ka mitte Brüsselist. Püüdes leida selle võimu koondumise geograafilisi kohti, tuleks tähtsuse järjekord umbes niisugune: New York, London, Frankfurt. Küllap mingit mõju avaldavad meile ka Tokyo ja Hong-Kong. Neil börsidel liigutatakse suurimaid investeeringuid. Kapital liigub sinna, kust on oodata kasumit. Suurem kasum on tulemas sealt, kus tootmiskulud madalamad ja üks viis seda saavutada on looduskeskkonna arvelt.

Kogu maailm on enneolematu kapitalisurve all, aga kommunistide võimu kogenud Ida-Euroopa maadel ei ole «immuunsüsteemi» selle vastu. Sel ajal, kui Lääne-Euroopas kinnistus demokraatia ja kodanikuühiskond, õppisime meie teistsuguseid sotsiaalseid oskusi, millega Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel enam suuremat peale hakata ei ole. Esmalt tuli vaba konkurents ja siis välisinvesteeringud, elatustase tõusis ja uinutas kodanikuvalvsuse.

Loe edasi ja kommenteeri klikates artikli pealkirjal.

Read more

Maret Merisaar: Ülevaade Euroopa Roheliste 27 volikogu veebiülekannetest

Reedel oli üheks peaesinejaks veel Rootsi rahvusvaheliste suhete ning kliimamuutuste minister Isabella Lövin, kes on Rootsi Roheliste „Miljöpartiet“ kõneisik, kunagine Euroopa kalandusvolinik. Ta tutvustas huvigruppide kaasamist teel fossiilkütuste-vaba Rootsi poole ning tõi eduloona välja terase tootmise uue tehnoloogia, kus kasutatakse vesinikku. Terasetööstus andis siiani 10% Rootsi CO2 emissioonidest. Teise suure eduloona on Põhja Rootsis rajamisel Euroopa suurim tuulepark. Rohelisema majanduse arendamine on ettevõtjatele kasulik. Pariisi Kliimakokkuleppest suuremate eesmärkide seadmine rahvuslikul tasandil vajab suuremat poliitilist toetust.

Prantslanna Claire Roumet esindas rahvusvahelist võrgustikku „Energiaüleminekus linnad“. Ta rõhutas, et nende liikmed ei juhindu eelkõige CO2 emissioonide vähendamise eesmärkidest, vaid veendumusest, et uued rohelised töökohad lahendavad sotsiaalseid probleeme. Vesinikku kasutava terasetööstuse propageerimise asemel aga seadis ta esikohale ressursitõhususe, sh terase kasutamise vähendamise.

USA aktivist Paul Getsose esinemise eel näidati lühikest filmi „Rahva kliima liikumise“ massi väljaastumistest. Ameerika keskkonnakaitsjad nõuavad häälekalt investeeringuid majandusse, kus ei kasutata tuumaenergiat. Suure osa oma liikumise jõust saavad nad madalama sissetulekuga ning ladina-ameerika päritolu elanike kaasamisest aktsioonidesse. „Peame olema pidevalt tänavatel ning piketeerima gaasijuhtmete jt rajatiste juures“, ütles Paul Getsos. „Palju naisi, kes on kannatanud kliimamuutuste/orkaanide tõttu leiavad rakendust selles liikumises“. 34 osariigis viiekümnest on võimul vabariiklased. Töölisliikumise ühingud (Labour Movement?) aga pole veel täielikult kliimavõitlustega liitunud. CLIMATE + JOBS = JUSTICE!

Järgneva aruteluringi üheks sõnumiks oli, et kohalikud poliitikud peaksid kuulama oma piirkondade huvigruppe ja nendelt võimalikult palju õppima.

Mikrofon anti seejärel saalipublikule. (Loe edasi klikates artikli pealkirjale).

Read more

COP23 lühikokkuvõte

COP23 lühikokkuvõte

Bonnis, Saksamaal toimunud ÜRO Kliimakonventsiooni osapoolte kohtumise (COP23) põhieesmärk oli Pariisi kliimaleppe täitmise reeglistiku ettevalmistamine ja ses osas oldi üsna edukad – läbirääkimistel saavutatud ühisosa on piisav, et loota reeglite kehtestamist juba järgmisel, Poolas 2018 lõpus toimuval, COP24-l.

Vaatamata oodatule ei olnud Bonnis toimunud arutelude peateemaks Ameerika Ühendriikide presidendi otsus taganeda Pariisi kliimaleppest. USA ametliku delegatsiooni osavõtt aruteludes oli küll leige, aga mitteformaalsetel kohtumistel tegid ilma endine New Yorgi meer Michael Bloomberg ja California osariigi kuberner Jerry Brown, kes esitlesid USA linnade, osariikide ja äriringkondade initsiatiivi kliimamuutuste ärahoidmisel – America’s Pledge. Vaatlejate hinnangul on USA juhtiva rolli kliimakõnelustel üle võtnud Hiina.

Ühe olulise tulemusena käivitati Bonnis nn. Talanoa dialoog, mille eesmärgiks on järgmise kohtumise lõpuks kokku leppida kasvuhoonegaaside vähendamise uues, kõrgemas tasemes kui kirjas vähendamiseesmärkides, mis riikide poolt võeti ja esitati ÛRO Kliimakonventsiooni sekretariaadile enne Pariisi leppe sõlmimist.

Oluline on märkida 20 riigi poolt Ühendkuningriikide ja Kanada juhitava Söejärgse aja liidu (Past Coal Alliance) loomist, mis seab eesmärgiks liiduga ühinenud riikides söe kasutamisest loobumist energiatootmisel hiljemalt aastaks 2030. Ühendkuningriigid on võtnud kohustuse loobuda söe põletamisest juba 2025.a.

Üks vähe kajastamist leidnud, kuid mitmete ekspertide poolt vaat et olulisimaks COP23 tulemuseks peetakse edasiminekut põllumajanduse kasvuhoonegaaside piiramisel ja vastava reeglistiku karmistamisel. Bonnis otsustati et osalevad riigid peavad 2018.a. 31.märtsiks esitama kliimakonventsiooni sekretariaadile ettepanekud mullas leiduva süsiniku paremaks sidumiseks ja kuidas vähendada loomapidamisega kaasnevat kasvuhoonegaaside heidet. Kliimaleppe raames 2011.aastal alanud arutelud põllumajandusega seotud heitmete piiramiseks on seni jäänud tulemusteta.

COP23 lõppdokument on leitav http://unfccc.int/resource/docs/2017/cop23/eng/l13.pdf

Ametlikul kodulehel inglise keelne kokkuvõte leitav siit: https://cop23.unfccc.int/news/bonn-climate-conference-becomes-launch-pad-for-higher-ambition

Read more

Fideelia-Signe Roots: Lühiülevaade keskkonnahävingust ja tikuvõileibadest

Meie planeedil on alanud kuues suur liikide väljasuremine, mille tempo on teadlaste arvates kardetust kiirem. Lisaks lekib Arktikas sulava igikeltsa alt metaani, mis on ohtlikum kui süsihappegaas. Algselt kliima soojenemise tõttu immitsema hakanud metaan kiirendab soojenemist veelgi, käitudes nagu viitsütikuga pomm. Need hädad tuleb kirjutada aina kasvava inimkonna kraesse. Kui valitsused teadlasi tõsiselt võtaksid, oleks juba ammu välja kuulutatud ülemaailmne sõjaseisukord, kus pingutataks vaid ühe eesmärgi: keskkonnakatastroofi peatamise ning keskkonnakahjude heastamise nimel. Kliimasoojenemise pidurdamiseks olevat juba hilja, kuid tähendab see siis igasugusest loodushoiust loobumist? Olukord on nii hull ja tegureid, mis planeeti saastavad nii ohtralt, et see käib paljudele üle mõistuse. Üksikisikule tundub, et tema ei saa midagi teha. Mõni loobub loomsest toidust ja mõni ei sõida autoga, aga laias laastus oleme kõik tarbijad ning meid on lihtsalt liiga palju. Inimkond parasiteerib teiste liikide ja keskkonna arvelt.

[loe edasi klikates pealkirjal]

Read more

Marko Kaasik: Kataloonia kriis on Euroopa Liidu asi

Harva on teises riigis toimuv Eesti avalikkuses nii suurt huvi äratanud kui Kataloonias läbiviidud iseseisvusreferendum. Veelgi harvemini on Eesti meedia kaudu väljendatud avalik arvamus välispoliitika küsimuses nii palju lahknenud valitsuse seisukohast.

Rahva enesemääramisõigus ja riikide territoriaalne terviklikkus on rahvusvaheliste suhete kaks alusprintsiipi, mis lähevad ikka ja jälle, ühes ja teises paigas omavahel vastuollu. Nüüd siis Kataloonias – esimest korda Euroopa Liidus. Ja see asjaolu muudabki Kataloonia juhtumi eriliseks.

Liikmesriigid on Euroopa Liidule loovutanud nii suure osa oma suveräänsusest, et on kujunenud uusaegses maailmas ainulaadne riikideülene ühendus, mis kardinaalselt erineb kõikvõimalikest rahvusvahelistest organisatsioonidest.

Euroopa Liidu üheks tähtsaimaks aluspõhimõtteks on subsidiaarsus, mis tähendab, et kõik otsused tuleb teha madalaimal võimalikul haldustasandil, võimalikult lähedal kodanikele. Liidu sekkumine on õigustatud juhul, kui riigi tasandil ei tulda olukorraga toime. Väidan, et Kataloonia kriis on just niisugune olukord.

Föderalistide «Euroopa äriprojekt»

Jah, juhtum on ootamatu ja enneolematu. Euroopa Liidul ei ole mehhanisme niisuguse kriisi reguleerimiseks. Aga olukord nõuab, et need mehhanismid kiiresti loodaks, nii nagu seda tehti Kreeka võlakriisi puhul.

[loe edasi klikates pealkirjale]

Read more