Saame tuttavaks – Roheliste uus peasekretär Annika Altmäe!

Annika Altmäe kinnitati Roheliste uueks peasekretäriks. Siiani oli ta volikogu asejuht. Uurime Annika käest, millisena ta näeb peasekretäri rolli ja milliste Eesti probleemide seljatamist ta kõige olulisemaks peab.

Palju õnne, Annika! Sa oled nüüd Erakond Eestimaa Rohelised peasekretär. See kõlab uhkelt. Milliseid ülesandeid see tiitel endas peidab?

Ülesannetest mul puudust ei tule: esindan erakonda majandustegevuses, vastutan erakonna sisedokumentatsiooni ettevalmistamise ja erakonna ürituste korraldamise eest, jälgin eelarve täitmist ja püstitatud eesmärkide saavutamist, täidan oma pädevuse piires juhatuse otsuseid, juhin erakonna büroo tööd ja asjaajamist, korraldan juhatuse ja volikogu otsuste täitmist, koordineerin piirkondlike üksuste tegevust ja koordineerin valimiskampaaniaid. 

Seda on palju! Sa jõudsid pool aastat olla Volikogu asejuht. Mida Sa selle aja jooksul õppida jõudsid?

See on olnud väga huvitav kogemus. Selle lühikese ajaga õppisin palju. Esiteks, kuidas meeskonnatööd paremini organiseerida. Teiseks nägin, kui palju on võimalik erakonnas olles tegelikult ära teha. Meil on nii palju intelligentseid ja oma tööd südamega võtvaid liikmeid. Olen keskkonnakaitse korralduse ja meie riigi süsteemide kohta tohutult palju juurde õppinud. 

Sa oled kahekordne säästva metsanduse magister. Kas see paneb Sind Eestis praegu toimuvat kuidagi teistmoodi nägema?

Mind teeb nõutuks, et juba nii palju aastaid ei ole metsanduse valdkonnas suudetud saavutada kompromissi. Kuigi praeguses olukorras kompromiss tähendaks, et kumbki pool pole saavutatud kokkuleppe üle päris õnnelik. Õppisin Rootsis, kus säästva metsanduse erialal püüti tegeleda aastaid kestnud monokultuuride kasvatamise ja lageraiete tagajärjel tekkinud liigirikkuse kaoga. Mind hämmastab, et meie valitsus tahab liikuda täpselt samas suunas, selle asemel, et juba praegu siinse looduse hävimisele piir panna. Mets ei ole ainult puidu juurdekasv ja süsiniku talletamise paik, metsast kui elupaigast sõltuvad lisaks meile veel paljud teised liigid ja on ülimalt egoistlik meist mitte sellega arvestada. 

Mida peaks Eesti metsanduses muutma?

Oluline on, et me säilitaksime ühtlase rohevõrgustiku, sest elupaikade killustumine on esimene faktor, mis liigirikkust mõjutama hakkab. Rohevõrgustiku tuumalade ja rohekoridoride toimimiseks tuleks ära määrata, kui lagedaks võib lageraiuda. Kui suur ja lai võib olla lageraielank; mitu protsenti võib lagedaks raiuda, kuidas võivad looduses lageraielangid paikneda, et rohevõrgustik toimiks.

Kindlasti tuleks kehtestada kevadsuvine raierahu. See täidaks elurikkuse hoidmise ülesannet mitmel viisil: seenhaiguste, eriti juurmädanike leviku vähendamine, õrnade metsamuldade vee- ja toiterežiimi kaitse, loomastiku kaitse pesitsus- ja poegimisperioodil, heade marja-, seenemetsade ja meetaimede kaitse, mükorisosfääri kaitse. 

Ma arvan, et erametsaühistud, kes tegelevad ka väikemetsa omanikega (alla 5 ha), võiks päriselt tegeleda püsimetsandusega. (Praegu on erametsaomanikel võimalik liituda Püsimetsaühistuga). Suurte metsakasvatajate peamine argument on, et püsimetsandus ei oleks intensiivse majandamisega võrreldes kasumlik, aga väikeses metsas on püsimetsanduse võtete kasutamine väga edukas. Üksikisikule on parem pidev rahavoog, kui suurem summa kord sajandis.

Arvan, et lisaks RMK tegevusele tuleb luubi alla võtta ka metsade kokkuostjate ja vahendajate tegevus. Mõnede kokkuostjate tegevus esiteks metsamaa hindade alla surumisel ja teiseks raietööde kvaliteedis on lausa röövellik. Meil on küll loodud hea e-süsteem metsateatiste esitamiseks, mis näitab milliste piirangutega tuleb raietel arvestada. Aga raielankide täpsemalt vaatlusel tekib kahtlus, et kas meie järelvalve on piisavalt hea, et nii automaatset süsteemi usaldada.

Olen erinevate inimeste arvamusi Eesti meedias lugenud – paljud töösturid saavad ise ka aru, et praegused raiemahud ei ole üle kümne aasta jätkusuutlikud. Peaksime kindlasti oma raiemahtusid vähendama ja lubatud lageraielankide suurust tuleks seadusega väiksemaks muuta.

Need kõik ei ole ainult minu mõtted, tuginen üldteada õpetustele Eesti Maaülikoolist, Vello Keppartilt ja Eestimaa Looduse Fondilt. 

Sa oled elanud Austraalias, Rootsis, Ühendriikides… Kuivõrd laia maailma kogemus aitab Sul Eesti plusse ja miinuseid hinnata?

Kuna Austraalias elasin hiljuti, siis sealt on mul lihtsam võrdlusi tuua. Olen tähele pannud, et meil Eestis toimub palju rohkem põnevat innovatsiooni ja see liigub palju kiiremini. Aga Austraalias on riigi poolt süsteemid paremini korraldatud ja üksikisiku tasandil on lihtsam olla keskkonnasõbralik. 

Rootsis ja Soomes oli aastaringselt jalgrattaga sõitmine väga tavaline juba 10 aastat tagasi. Sõitsime üliõpilastena talvel jalgratastega isegi 15-kraadise külmaga. Eestis hakkavad alles nüüd linnavalitsused nägema, et selline asi on võimalik. 

Laiemalt võttes tundusid ühiskonnad Soomes, Rootsis ja Austraalias palju kaasavamad, sest seal on paremini arvestatud liikumis- ja nägemisraskustes inimestega ja ka muukeelsetega. Kasutatakse läbimõeldud hoonete plaane, kus on arvesse võetud sinu terve teekond avalikus kohas või ametiasutuses. Paigaldatud on paremad sildid, laiemad sissepääsud, liftid on loogilistes kohtades jne. Kõik need asjad võivad tunduda väikesed, aga näitavad väga hästi riigi suhtumist oma inimestesse.

Mida Sa Eestis muudaksid, kui Sul oleks Maailma Muutmise Võlukepp? 

Tahaksin näha meie valitsuses ja ettevõtete eesotsas palju rohkem naisi. Teeksin abielu seaduslikult võimalikuks kõikidele paaridele. Kaotaksin ära suure ebavõrdsuse meie ühiskonnas. Nagu eelmises punktis mainitud, siis muudaksin meie avalikud kohad mugavamaks.Tahaksin näha, et loodust kaitstakse tõeliselt, mitte ainult siis “kui raha üle jääb”. Ja tahaksin näha palju rohkem üksmeelt, hetkel on meil väga palju asju, mille üle inimesed lõputult vaidlevad ja midagi tehtud ei saa. Eriti looduskaitse küsimustes on see märgatav – oleme kõik poolt, et fossiilkütuseid ei peaks enam kasutama, aga ei suuda kokkuleppele jõuda alternatiivides. 

Mis ohustab Eestimaa looduskeskkonda enim?

Meie enda suhtumine. Räägime, et oleme loodusrahvas, aga meie tarbimisharjumused seda kohe kindlasti ei kajasta. Ilmselgelt on meie valitsusel vaja luua paremaid süsteeme ja seadusi, nii looduskaitses kui jäätmekäitluses kui keskkonna järelvalves. Aga ka meie enda tarbimisharjumused vajaksid kindlasti üle vaatamist. Enamik uuringuid kliimakriisi, jäätmete probleemi ja elurikkuse kao peatamiseks eeldavad tarbimise vähenemist. Isiklikust kogemusest võin öelda, et see tõesti ei eelda korilusse tagasi pöördumist vaid pigem rohkem plaanimist ja läbimõtlemist.

Millised on Sulle endale kõige hingelähedasemad rohelised teemad?

Metsade hävitamine ja elurikkuse kadu, ületarbimine ja sellega seonduv reostus, jäätmed. Probleeme, millega tegeleda, on palju. 

Mis teeb Sind õnnelikuks?

Mind teeb isiklikus elus õnnelikuks oma perega aja veetmine, metsas käimine, reisimine, lugemine ja õppimine. Üldisemalt vaadates teeb mind õnnelikuks see, et rohelised teemad on hakanud inimestele palju rohkem korda minema kui näiteks 10 aastat tagasi. Ja tegelikult on meie ühiskond pidevalt paremaks muutumas. Olin väga õnnelik, kui Austraalias seadustati samast soost paaride abielu. Sealsele referendumile eelnenud kuude jooksul oli osade inimeste vihakampaaniate tõttu väga masendav uudisportaale külastada. Aga kui hääletuse tulemus oli 60% poolt, siis see näitas et ühiskond üldiselt on palju sallivam, kui klikimeedia näitab.

Miks Sa otsustasid astuda erakonda? Kas soovitad seda ka teistele ja miks?

Astusin erakonda, sest tundsin, et tahan rohkem ära teha. Algul oli natuke hirmutav, sest arvasin, et mul pole piisavalt kogemusi poliitikas. Roheliste erakonnas on sellepärast hea olla, et see on väike ja siin on kõigi panus väga hästi näha. Soovitan kindlasti ka teistel proovida, olen poole aastaga rohkem õppinud kui oleksin osanud arvata. Hea on olla erakonnas, kus keskkond on peamine fookus, mitte kõrvalteema.

Kas sa kandideerid ka kohalike omavalitsuste valimistel? Kus?

Lääne-Nigula vallas, olen siit pärit ja elan ka siin. 

Eestimaa Rohelised peasekretär Annika Altmäe

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Translate »
%d bloggers like this: