Piret Räni: Aeg on nõuda pesitsusrahu!

Looduskaitsjad soovivad, et keskkonnaminister võtaks kuulda Eesti Keskkonnaühenduste Koja ettepanekut kehtestada  Eestis raiepiirangud kõikides metsades 15.04–15.07 ja kaitsealadel 15.03–31.08

Juba üle kahekümne aasta nõuavad looduse käekäigust hoolijad pesitsusrahu. Siiani pole veel ükski keskkonnaminister üleüldist raierahu välja kuulutanud.

Eestis kehtiva seadusandlusega tutvudes võib jääda mulje, et pesitsusrahu polegi vaja eraldi seadustada. Looduskaitseseaduse §55 järgi on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine, samuti lubab Metsaseaduse §40 keskkonnaministril raierahu välja kuulutada. Ent ometi pole ükski keskkonnaminister metsaraiet piiranud ja ka pesitsusajal jätkub intensiivne metsamajandamine, ilma et me kuuleks pesade hävitajaid kinni võtma ruttavate politseiautode sireene. 

Kas tõesti on lageraie võimalik ilma linnupesi hävitamata? Seda küll keegi ei usu. Pesad ei jää tühjaks raiutud langi kohale turvaliselt hõljuma ja ootama, millal uuendatud mets taas poole sajandi pärast nendeni kõrgub. Rahvasuus levivad harvesterijuhtide lood sellest, kuidas kevadist metsa langetades munad ja linnupojad aknaklaasile puruks kukuvad. Rääkimata sellest, et suur osa linde pesitsevad põõsastes ja puhmastes ning nende pesad ja tibud sõidetakse puruks, nii et keegi isegi ei pane tähele.

Kevadsuvisel ajal tehtavate raiete ja hooldustööde kohta on teada, et tööde käigus pesitsevad linnud hukkuvad ja nende raiete tahtlikkuses me ei kahtle, järelikult aitab Keskkonnaministeerium selliseid raieid lubades kaasa Looduskaitseseaduse rikkumisele. 

Kodanikeühendus Eesti Metsa Abiks küsis 2019. aastal õiguskantsler Ülle Madiselt, kuidas tema olukorda hindab. Õiguskantsler ütles selgelt välja, et riigil tuleb raietööde kavandamisel arvestada pesitsevaid metsalinde kaitsva seadusega. Sellegipoolest pole Keskkonnaministeerium teinud seni mitte midagi olukorra parandamiseks ja meie metsades toimuva raietegevuse seadustega kooskõlla viimiseks.

Raierahu idee kui täiendava meetme lindude ja loomade kaitseks pesitsusperioodil pakkus välja Eesti Ornitoloogiaühing Asko Lõhmuse juhtimisel juba 1999. aastal. Alates 2003. aastast peab osas metsatüüpidest ja osa raieliikide korral kahe kuu pikkusest raierahust kinni RMK (kuigi paraku samal ajal endale üraskisõja sildi all raievabandusi leiutades).

Metsaseaduses välja toodud soovituslik ja väljakuulutamata raierahu kestab 15. aprillist 15. juunini. Kahekuine periood on ilmselgelt liiga lühike, sest juuni keskel on lindude pesitsemine alles täies hoos. Kui enne jaanipäeva metsas matkata, on kuulda, et mets siutsub linnupoegade keeles. Seega juuni teises pooles harvesteri roolis metsa sööstmine on jätkuvalt tahtlik pesitsevate lindude hävitamine.

Eestis pesitseb sadakond liiki metsalinde, kelle pesitsusaeg vältab veebruarist augustini. Eesti Ornitoloogiaühingu andmetel pesitseb Eesti vanades metsades keskmiselt 11 linnupaari hektaril, kusjuures linnametsades võib see arv olla suuremgi. Kokku pesitseb Eestis 229 linnuliiki, kellest üle saja on metsalinnud.

Paraku ei lähe lindudel praegusel ajal üldse hästi. Käimasoleva elurikkuse kriisi ehk kuuenda, inimeste põhjustatud väljasuremislaine käigus on linnustiku arvukus kiiresti vähenemas. Inimkond on kiirelt hävitamas kogu elusloodust. Maailma Looduse Fondi WWF aruande Living Planet andmetel on aastatel 1970–2020 imetajate, lindude, kalade, kahepaiksete ja roomajate arvukus langenud ligi 70%! Vaid kümme aastat tagasi oli see arv 60%. 

Lähtudes neist andmetest, peaksime andma kõik endast oleneva, et lindudel-loomadel võimaldada pesitsusperioodil rahus toimetada. Meil, inimestel, kes on kuulutanud kogu looduse enda omandiks, on ju ometi vastutus liigirikkuse säilimise ees.

Kahjuks aga ei suuda kaasaja inimesed rahanumbrite tagant looduse vajadusi näha.

Erametsades hukkus 2018. aastal raiete tõttu vähemalt 84 000 linnupoega. Kõige rohkem hävitab linnustikku kevadsuvise perioodi lageraie, sest selle käigus hävivad nii maapinnal, põõsastikes, puuõõnsustes kui ka võrades pesitsevate lindude munad ja lennuvõimetud pojad. Metsalindude arvukus Eestis väheneb keskmiselt 101 400 linnu võrra aastas.

MTÜ Päästame Eesti Metsad on võtnud sellel aastal vedada pesitsusrahukampaaniat üldpealkirjaga „Hääletu kevad”. Keegi meist ei soovi ju, et kevaded päriselt hääletuks muutuksid! Vastavasisulise teadlikkuse suurendamiseks jagame pesitsusalast teavet ning korraldame Pesitsusraadio nime all avalikke vestlusringe, kus teadlased ja looduskaitsjad räägivad pesitsejatest ja elupaikadest. Selle kampaania käigus me soovime võimendada EMA, Eesti Keskkonnaühenduste Koja ja Eesti Ornitoloogiaühingu poolt välja pakutud ettepanekuid Looduskaitseseaduse täiendamiseks ning pesitsusrahu tegelikuks jõustamiseks. 

Eesti Keskkonnaühenduste Koda on teinud ettepaneku kehtestada  Eestis raiepiirangud kõikides metsades 15.04–15.07 ja kaitsealadel 15.03–31.08. Tegelikult võiks kehtida ühtlane raierahu kõikjal 15.03–31.08. 

Metsaraied pesitsusrahu ajal on käsitletavad lindude tahtliku surmamise ja Looduskaitseseaduse rikkumisena, mille eest on ette nähtud rahatrahv. Mida saab teha üksikisik, kes satub linde hävitavatele metsatöödele? Kui Sa suudad tõestada pesade olemasolu langetatavas metsas ja nende tahtlikku hävitamist, tuleb pöörduda Keskkonnainfo lühinumbril 1247 (infonumbrit on lihtne meeles hoida, see on 1 number, kuhu saab helistada 24/7) konkreetse pesitsuse hävitamise või häirimise asjus. Ärgem jätkem seda võimalust kasutamata! 

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Translate »
%d bloggers like this: