Mikroplast muutub bakterite paljundajaks – Aleksander Laane

äiesti tavalistes kosmeetika-, puhastus- ja hügieenitoodetes leiduvad mikroplastid, sünteetiliste riiete pesemisest erituvad kiud ja paljud muu päritoluga plastiosakesed võivad patogeene “võõrustada” ja bakterite antibiootikumiresistentsust võimendada kuni 30 korda.

See käib lihtsalt. Kõik need miljonid mikroplastiosakesed, mis pärinevad meie igapäevastest toodetest ja sisaldavad erinevaid mürgiseid loodusvõõraid aineid, liiguvad kanalisatsiooni, kus on ees ootamas paljud meie antibiootikumikasutusest resistentseteks muutunud bakterid. Ja antibiootikumijäägid ka.

New Jersey Tehnoloogiainstituudi teadlaste hinnangul laseb ainuüksi keskmise suurusega reoveepuhasti, mis teenindab umbes 400 000 elanikku, keskkonda iga päev kuni 2 000 000 mikroplastiosakest.

Lisaks jõuab suur osa mikroplastist keskkonda ja lõpuks meie toidulauale tänavatelt-maanteedelt vette uhutud rehvipuru ja konide näol, ehitustelt, tööstustest. Ja see kraam ei läbi enamasti mingeid puhastusseadmeid.

Journal of Hazardous Materials Letters avaldatud teadustöös leidsid New Jersey Tehnoloogiainstituudi teadlased, et teatud bakteritüved suurendasid antibiootikumiresistentsust kuni 30 korda, elades mikroplasti osakestel tekkivas limases kihis ehk biofilmis. Samadele osakestele kinnituvad ka antibiootikumid ja nende jäätmed. Ja see protsess toimub lisaks torudele ja kraavidele ka veepuhastusjaamade aktiivmudaüksustes. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander justiitsministrile: Inimõiguste rikkumist ei tohi vaikides pealt vaadata

Eestimaa Rohelised esimees ja volikogu esimees esitasid justiitsministeeriumile ja justiitsministrile Maris Laurile teabenõude seoses Aleksei Navalnõile esitatud valesüüdistustega Prantsuse ettevõtte Yves Rocher poolt.

“Rahateenimine ei saa olla inimõigustest kõrgemal. Eesti Vabariik ei tohi rahulikult pealt vaadata, kuidas üks siin tegutsev ettevõte eirab Euroopa Inimõiguste kohtu otsust ja osaleb poliitilistes repressioonides Venemaal. Ma arvan, et selle ettevõtte juhtkonnale pole ülejõukäiv avalikult ja selgelt öelda, et nad on aastaid kõiki petnud, kuid et nüüd on sellel lõpp – et nad tunnistavad Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust ja paluvad lõpetada Aleksei Navalnõi ja teiste poliitvangide vastased repressioonid”, selgitas Roheliste volikogu esimees Aleksander Laane pöördumise tagamaid. Jutt on muidugi Yves Roche algatatud ja alusetuks osutunud kohtuasjast Aleksei ja Oleg Navalnõi vastu. “Me pole küll nii naiivsed, et see ettevõte vabatahtlikult midagigi ette võtab kahju heastamiseks, mida nad on teinud, sest nende praeguses positsioonis pole sellest märkigi,” jätkas Aleksander Laane. Just seepärast pöördumegi justiitsministeeriumi poole, et Eesti Vabariik kujundaks seisukoha inimõigusi rikkuvate ettevõtete suhtes. [..]

Leia teabenõude terviktekst klikates artikli pealkrjal.

Read more

Algatasime allkirjade kogumise tuumajaamade rajamise vastu (lisatud link ja täistekst)

“Üks olulisemaid tekste, mida volikogus arutasime ning mis ka volikogu heakskiitu pälvis, on tuumajaama petitsiooni tekst – järjekordne rahvaalgatus, mille üle on võimalik alates homsest arutleda rahvaalgatuse portaalis ja pärast kolme päeva möödumist hakata allkirju koguma,” selgitas volikogu asejuht Annika Altmäe.

“Tuletasin volikogu liikmetele meelde värsket iseseisvumise aega, kui 1991 aastal kutsuti keskkonnaministriks toonaste Roheliste liige Toomas Frey,” meenutab Roheliste volikogu liige Valdur Lahtvee. “Siis otsustati välja kuulutada tuumamoratoorium aastani 2000. Käesoleva algatusega kutsume sisuliselt ametisse astuvat uut valitsust üles sarnast moratoorium välja kuulutama. Näiteks aastani 2040. Tehnoloogia ei ole veel nii kaugele jõudnud, et saaksime rääkida turvalisest, keskkonnasõbralikust ja jätkusuutlikust tootmisest. Tuumajaam? Täna EI! ”

Volikogu juht Aleksander Laane: “Mida tekst põhimõtteliselt tähendab, on see, et Eesti on praeguste tuumajaamade jaoks liiga väike ja Rohelised selle suunal edasi tegutsemist perspektiivikaks ei pea. On aeg keskenduda ohututele taastuvatele energiaallikatele, mis muutuvad ka järjest odavamaks. Me ei ütle, et tuumaenergeetika kui selline tuleks ajaloo prügikasti visata, aga Eestis rakendamiseks sobilikku tehnoloogiat täna olemas ei ole. Kas see üldse kunagi tuleb, ei ole samuti kindel. Aga varustuskindlust saab tagada taastuvenergia salvestus- ja “targa võrgu” tehnoloogiate rakendamisega ning energiat säästvate lahendustega” [..]

Loe algatuse täisteksti klikates artikli pealkirjal.

Read more

Lageraiete referendumi petitsioon jõudis Riigikogusse.

Roheliste algatatud ja 1272 allkirja saanud petitsioon referendumi korraldamiseks küsimuses, kas lageraied peaksid Eestis olema keelatud, osutab ühele põletavamale keskkonnaprobleemile – metsade ja elurikkuse hävi(ta)misele. Eesti viimaste aastate metsanduspoliitika on rahva lõhestanud, ajakirjandus on olukorra tituleerinud nn metsasõjaks ning suutmatus vastu võtta uut metsanduse arengukava, on lõhet ainult süvendanud.

“Petitsioon referendumi korraldamiseks lageraiete teemal oli algselt mõeldud roheliste poolse alternatiivina eelmise valitsuse kavandatud abielureferendumile,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve. “Meil on hea meel, et plaanitav referendum jääb ära, kuid leiame, et rahva kaasamine läbi otsedemokraatlike meetodite on jätkuvalt oluline. Meie praegune metsanduspoliitika puudutab mitte ainult eestlasi täna, vaid kõiki meie järeltulevaid põlvi.”

Kuigi Roheliste petitsioon kutsub Riigikogu üles küsima referendumil, kas lageraietega jätkamine on lubatav või mitte, on küsimustering kindlasti laiem. Roheliste eesmärk on innustada Riigikogu kasutama otsedemokraatia erinevaid vorme ja kaasama rahvast meid kõiki puudutavate keskkonnaküsimuste arutamisse ja lahendamisse. [..]

Read more

Juhatus: RMK laastab ja hävitab valitsuse heakskiidul

Hiljutine järjekordne ristipuude hävitamine on selge näide RMK jätkuvast keskkonna- ja kultuurivastasest rüüstest.

“Ristipuude mahavõtmine on kogukonnamälu mõttes võrreldav hauarüvetamisega. Riste on lõigatud puudesse lahkunute mälestuseks. Ettekujutus, et lahkunu hing on seotud mõne puuga, on sellel maal palju vanem kui kristlikud uskumused. See kõik lisandub metsa kui looduskoosluse väärtusele,” ütles Roheliste juhatuse liige Marko Kaasik.

“Isamaa ja Reformierakonna alustatud ja EKRE poolt jätkatav metsalaastmine on jõudnud oma jõhkruselt uuele tasemele. Meie kõigi metsa hävitatakse nüüd ka kaitsealadel ja hiites ning külade vahetus läheduses. Süsinikuvaru puudes ja pinnases taastub ehk 80 aastaga, aga elurikkus ei pruugi lageraiete puhul enam kunagi taastuda. Enamus metsast väljatoodud puidust läheb kas kohe kütteks või tehakse sellest lühikese elueaga tooteid. Just hävitamine ja laastamine on selle riiklikult mahitatud tegevuse kohta õiged sõnad,” lisas volikogu esimees Aleksander Laanele.

Ainult lageraietele toetuv metsa majandamine ei ole jätkusuutlik ning kliimakriisi ja inimeste teadlikkuse kasvu ajal ka enam vastuvõetav. Seepärast on inimesed asunud oma kodulähedaste metsade kaitsele kõikjal Eestis ning Rohelisd ja enam kui 1200 vastava petitsiooni allakirjastanud kodanikku on teinud Riigikogule ettepaneku panna lageraiete küsimus rahvahääletusele.

Read more

Aleksander Laane otsib lahendusi tervishoiuteenuste soodsamaks muutmiseks

Aleksander Laane annab välja nädalalehte Terviseleht. Erakonnas Eestimaa Rohelised on ta olnud erakonna algatamisest saadik, aastatel 2011-2017 oli ta erakonna esimees.
Aleksander Laanega vestleb Piret Räni, et teada saada, milles peitub tema veetava seadusemuudatuse ettepaneku konks.

Rahvaalgatus.ee portaalis on praegu allkirjastamisel Sinu eestvedamisel koostatud petitsioon “Kulutused haiguste ennetusele ja ravile on vaja vabastada erisoodustusmaksust”. Räägi lähemalt, mille jaoks see algatus hea on?

Enda ja lähedaste tervis on sedavõrd oluline teema igaühe jaoks – ma olen veendunud, et võidavad sõna otseses mõttes kõik. Asja sisu on lihtne. Praegu on nii, et kui ettevõte või asutus, kus te töötate, tahaks kinni maksta teie hambaravi või ravimi või jalgrattaostu või aidata teid teie vanemate hoolduskulude maksmisel, siis järgneb sellele rahaline karistus – erisoodustusmaks. Paljud arvavad, et see on mingi eriti soodne maks, aga tegelikult peab ettevõte lisaks sellele, mis ta asja enda eest maksab, maksma riigile veel 66% lisaks. Ehk siis töötaja tervisele tehtud kulutused on karistatavad ja midagi tervisele soodsat siin pole. Mis tähendab muidugi, et ettevõtted töötajate tervisele olulisi kulutusi teha ei taha ega saagi. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Mahepõllundus on Eestile suur võimalus

Maailma pikaajalisim, 40 aastat kestnud põldkatse näitab selgelt maheviljeluse eeliseid. Kuid hoolimata keskkonnasõbralikkusest ja puhta toidu positiivsest mõjust inimeste tervisele lükkas Riigikogu rahanduskomisjon tagasi pea kolme tuhande allkirjaga Roheliste algatatud nõudmise alandada mahetoodete käibemaksu 9 protsendini. Tagasilükkajateks olid Aivar Kokk, Dmitri Dmitrijev, Tiit Kala, Maris Lauri, Jürgen Ligi, Natalia Malleus, Urmas Reitelmann, Kersti Sarapuu, Riina Sikkut, Andres Sutt, Aivar Sõerd – ehk siis Riigikogu kõigi erakondade esindajad.

Mahepõllukultuuride kasvatamiseks kulub 30–50% vähem energiat pinnaühiku kohta – sealhulgas energiat väetiste ja pestitsiidide tootmiseks. Ja kuigi nn tavasüsteemis on saagikus pindalaühiku kohta veel veidi suurem, on mahesüsteemis ainuüksi energiakulu saagiühiku kohta ikkagi 19% väiksem. Kui me liidame maheda plussidele põhjavee ja jõgede-järvede vee mürgitamata jätmise, liigirikkuse hoidmise, mesilaste tervise, inimese tervise jmt positiivsed küljed ja lahutame sama tavakasvatuse “kontolt”, siis pole raske ennustada, et kaalukauss langeb selgelt maheda poolele. [..]

Edasi lugemiseks kliki artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander Laane: Kasutamata võimalused parema tervise tagamiseks

Meditsiini ja teaduse võimalustest ning inimeste teadlikkusest hoolimata on eestlaste tervena elatud aastate arv ELi keskmisest väiksem. Eesti mehed kaotavad mitmesugustel põhjustel 10 ja naised 8 tervena elatud aastat. Kas meie ühiskonnast kui süsteemist on midagi puudu? Mida me saaksime ise oma tervise heaks teha?

Tegurid, mis avaldavad keskmisele elueale ja tervena elatud aastatele kõige rohkem mõju, on igati loogikaga hoomatavad: keskkond, tervishoid, elatustase, tegelikud käitumismustrid ning teadmised tervisega seotud teemade osas nagu näiteks söök-jook, töö ja puhkuse tasakaal, füüsiline aktiivsus ning alkoholi ja tubaka tarbimine. Siin ei ole midagi üllatavat. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Nõuame Valgevene Roheliste juhi Iryna Sukhiy ja teiste poliitvangide kohest vabastamist!

Valgevene Roheliste endist juhti Irina Sukhiyt süüdistatakse Minskis toimunud rahumeelsel protestimiitingul osalemise eest. Samas väidavad tunnistajad, et ta ei saanud massiaktsioonis osaleda, kuna hooldas samal ajal oma 93 aastast ema, kes elab väljaspool Minskit.

Roheliste juht Izmailova: “Isegi kui ta oleks massimeeleevaldusest osa võtnud, poleks tema arreteerimine mitte kuidagi põhjendatud. Rahumeelsete meeleavaldajate arreteerimine, piinamine, peksmine ja tapmine ei aita kaasa Valgevene demokraatiakriisi lahenemisele ja olukorra stabiliseerimisele. Oma poliitiliste vaadete ja tõekspidamiste rahumeelne väljendamine kuulub universaalsete inimõiguste hulka, mida Valgevene mis tahes taustaga poliitiline võim on kohustatud austama ÜRO riikidevahelisest kodaniku- ja poliitiliste õiguste konventsioonlepingust ICCPR lähtudes.”

Aleksander Laane: “Rahumeelsete meeleavaldajate arreteerimised on kuriteod mitmes mõttes.” [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander Laane: Mida teha Maarjamäega?

Mida teha Maarjamäega? Loomulikult rohestada see kaasaegsetest teadmistest lähtuvalt ja panna taastuvelektrit tootma!

Kujutage ette obeliski, mida kataks allpool metsviinapuu ja humala väädid koos linnupesade ja pesakastidega. Tipupool katkeb obelisk korraks ja seal on vertikaalteljega väike tuulegeneraator. Kogu kompleksi pügatud muru asemel õitseks korra aastas niidetav lilleväli ja seal paikneks mõned mesitarud. Taamal, valdavalt klindipoolsesse ossa, kerkib kompleksi jooni ja loogikat järgiv päikesepark koos soojuspumba-kompleksiga, mis ulatuks Piritale viiva tee alt merepõhjagi ning mille energiat saaks kasutada ümberkaudsed hooned ja Tallinna lahe vee kvaliteeti parandavad seadmed – pumbad, filtrid, hapniku lisamise seadmed. Betooni ja asfaldiga kaetud pinda saab olema oluliselt vähem – suur osa sellest saab haljastatud või asendatud veekogumisbasseinidega, kus taimed vett puhastaksid. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander Laane: Oma põllumeest ei tohi kiusata!

Tegelikult ei tohiks muidugi ka teisi põllumehi kiusata, kes meie planeeti austusega suhtuvad, metsi ei raada ja maad ei mürgita. Praegune jaht eestimaisete maasikate kasvatajatele on selgelt terve mõistuse vastane ja häbiväärne. Täna ähvardab valitsus maasikakasvatajaid, homme siis juba kapsa- ja kartulikasvatajaid! Eesti põllumees tegutseb niigi kehvemates majanduslikes tingimustes, sest ükski valitsus pole suutnud toetusi EL keskmiseni viia. See võiks ometi vähemalt valitsusele selge olla, et sellistes tingimustes ei saa palju suurema palga maksmist põllumehelt nõuda. Nagu ka mitte seda, et põllumees lõputult logistikut mängib ja töötajaid tunnikaupa tööle kaupleb. Igal pool Euroopas tullakse hooajatööle ka teistest riikidest ja midagi pole sellest katki läinud. Et kuidas varem koristatud saadi? Ilmselt olid maasikapõllud väiksemad ja rahvast maal rohkem. Aga me tahaks ju, et kodumaist kraami poes ja turgudel oleks rohkem – ning mõistliku hinnaga. Miks siis sellele takistusi teha? Retsept olukorra mõistlikuks lahendamiseks on olemas. Juba veebruari lõpust ootab Riigikogus arutamist Roheliste esitatud ettepanek, et mahetoidule kehtestataks väiksem käibemaks – 9 % praeguse 20 % asemel. Lisaks soovime, et nii EL kui Eesti toetused oleks suunatud mahemajandusele ülemineku toetamisele, tehnoloogia vahetusele (sh robotiseerimisele), toodangu töötlus- ja säilitamisvõimaluste loomisele. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander Laane: Küsimus on arhieesmärgis

Kuldar Leisi pakutud ideel koalitsioonilepingu valmimise tähtaeg “hea tavaga” edasi lükata on kindlasti arutamist väärt. Igaks juhuks tasub vast meelde tuletada, et koalitsioonileping pole miski, mille tegemist põhiseadus või lihtsalt mingi seadus nõuaks. Selle teistmoodi tegemiseks – või ka mittetegemiseks – piisab asjaosaliste tahtest.

Sellel ideel on oma positiivne ja ka negatiivne külg ning õnnestumise eeldused. Alustades viimasest – eeldustest edu saavutada – peab tõdema, et oluline on aru saada, milline on lisaks Eesti kestmisele tähtsuselt järgmine arhieesmärk. Kas me näeme, et eelmine või praegune koalitsioon oleks mistahes koos valitsetud ajahetkel suutnud midagi taolist sõnastada? Vastus on üsna selge – ei. Ja sellise ühiskonda liitva arhieesmärgi äratundmine ja sõnastamine pole ka 100 päevaga teostatav, kui arusaamist ja tahtmist selleks pole – nagu praeguselt pildilt ka näeme. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised taunivad EKRE taganemist Rail Balticu projekti kriitikast

Eestimaa Rohelised heidavad Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale ette taganemist enda valimisprogrammist, millega oldi selgelt vastu Rail Balticu uue trassi rajamisele. Roheliste hinnangul oleks olemasoleva raudteevõrgustiku rekonstrueerimine ja vesinikrongide soetamine Euroopa rohelise kokkuleppe vahenditest praktiline ning nutikas rahapaigutus majanduslanguse mõjude pehmendamiseks.

Olemasoleva taristu kasutamise ideed sisaldas ka EKRE mullune parlamendivalimiste programm: “Lõpetame Rail Balticu projekti ja loome kvaliteetse raudteeühenduse Euroopaga, kasutades maksimaalselt juba olemasolevat raudteetaristut.” Edasi lugemiseks klõpsa pealkirjal…

Read more

Eutanaasia rahvaalgatus jõuab Riigikokku. 1900 allkirjastajat ja uus tähtaeg!

Rahvaalgatuse e-keskkonnas kogub hääli Roheliste eutanaasiapetitsioon. Postimehe korraldatud küsitluses 80% vastanutest on eutanaasia seadustamise poolt.

Algatasime rahvaalgatus.ee keskkonnas petitsiooni, millega teeme riigikogule ettepanek seadustada Eestis eutanaasia. Eile kogus algatus vajalikud 1000 allkirja kokku, aga toetajaid lisandub pidevalt. Kas saame 2000 allkirja kokku sõltub sinust!

Soovime et riigikogu ja valitsus töötaksid välja seadused, mis lubavad inimestel otsustada oma elu lõpu üle nii, et see ei oleks piinarikas.
Roheliste volikogus toetuse saanud seisukohad ootavad kaaskodanike toetusallkirju. Leiame, et oma elu üle võib eelkõige otsustada inimene ise. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: põlevkivisse raha matmine on lühinägelik ja arg otsus

Veel kaks päeva enne eriolukorra välja kuulutamist koputasime valitsuse ja rahandusministri südamele, et on ebaeetiline ja vastutustundetu kulutada maksumaksja raha ülisuure kaotusriskiga reostavatesse projektidesse, mille all pidasime silmas just põlevkiviõlitehast, aga näiteid on kahjuks veel. Täpselt sama on rääkinud ka kõik vastutustundlikud teadlased. Nüüd, eriolukorra varjus, otsustas valitsus 280 miljonit eurot tervise- ja majanduskriisi kiuste ikkagi ära põletada. Teadlaste jutt oli aga valitsusele jälle nagu hane selga vesi…

Keskkonnaorgaanisatsioonid ja teadlased reageerisid eile valitsuse otsusele kiirelt ja valulikult, seda õigustatult. Tegu on rumala ja lühinägeliku otsusega, mis teenib vaid ühe erakonna poliitilisi huve ja ei ole praeguses kriisiolukorras laiema üldsusele mõistetav. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander Laane: Rahapesu tõttu ei saa karistada sadu ettevõtjatest pangakliente

Pangakontode sulgemise või ka konto avamisest keeldumise laine on tabanud nii ettevõtjaid kui ka eraisikuid. Viimaseid kaitseb veidi küll direktiiv 2014/92/EL põhimaksekontole juurdepääsu tagamise kohta, mis lubab EL seaduslikult viibival inimesel avada konto kasvõi igas liikmesriigis ja sooritada lihtsamaid tehinguid. Üllatuslikult on õiguskantsler pidanud juhtima rahandusministri tähelepanu sellele, et Eesti seadusandluses vajab ka eraisikutest pangaklientide õiguste kaitse täiendamist. Makseteenuste toimivuse eest peaks vastutama Eesti Pank, mis pole oma ülesannetega paraku toime tulnud. Eriti ilmseks on see saanud praeguses kriisiolukorras. Kui inimesel pole arvet, ta on karantiinis ja pank arve avamisest keeldub või piirab tema ligipääsu internetipanga, kaardimaksete ja sularahaautomaadi teenustele, siis mida ta tegema peaks? Kuidas teha oste e-apteegist või e-poest? Isegi kohtusse ei saa oma õiguste kaitseks pöörduda, sest lõiv tuleb maksta ju panga kaudu.

Read more

Pankade poolt musta raha pesemise juhtumite tõttu ei saa karistada kõiki ettevõtjaid

Roheliste ettepanek on, et pangad, mille turuosa ületab viiendikku, ei tohi ainult kahtluse põhjal keelduda ettevõtetele arve avamisest ja lihtsamate tehingute tegemisest. Praegune olukord kus pangad “tunne oma klienti” raames lihtsalt ei ava kontosid või sulgevad olemasolevaid, vähendades sellega Eesti SKP-d, on pikemas perspektiivis äärmiselt kahjulik Eesti majandusele. Kartes ühte rahapesijat, takistatakse tuhandete inimeste Eesti elu edendavat tööd ja ettevõtlust.

“Riigikogul ja valitsusel on kohustus hoolitseda hea ja elava ettevõtluskeskkonna eest, kus ettevõtjate probleemid saavad kiire lahenduse,“ selgitas Roheliste volikogu esimees Aleksander Laane

“Rahapesuvastane võitlus, kus sisuliselt ei kehti süütuse presumtsioon, on vale. Pangad on ülekande- ja finantseerimisasutustest ehk vereringest muudetud järelvalveasutusteks. Kui majandusorganismi vereringe pidurdub, võib organism langeda koomasse. Veidi utreerides – kui raharinglusesse jõuavad haigustekitajad, siis järelvalveorganid peavad need eemaldama. Kui pank muudetakse järelvalveasutuseks, siis kellest saab vereringlus?” lausus Roheliste juhatuse liige Olev Tinn.

2018. aastal sai rahapesu andmebüroo 5600 vihjet rahapesu kohta. Uurimine algatati aga ainult 36 juhul ja reaalselt võis rahapesuga tegu olla 26 juhul.

Hinnanguliselt suleti aga umbes 8000 ettevõtetele kuulunud arveldusarvet.

Millega on siis õigustatud tuhandete ettevõtjate põhjuseta kiusamine ainult sellel põhjusel, et mõni omanik või koostööpartner asub välisriigis? Kas valdavalt välisomanikega suurpankade sooviks on vähegi rahvusvahelisem, kuid väiksem äri Eestis välja suretada?

“ Leiame, et on vaja luua mõistlik tööjaotus. Vajadusel suurendada maksuameti, Eesti Panga, politsei volitusi ning investeerida uutesse rahapesu tuvastavatesse tehnoloogiatesse,” selgitas Olev Tinn.

Read more

Maksumaksja raha raiskamine põlevkiviõlile on absurdne

Nafta hinna kõikumine näitab selgelt, et maksumaksja raha raiskamine põlevkiviõli tootmise doteerimisele on absurdne ja ohtlik 
Praegune nafta hinna kõikumine näitab eriti ilmekalt, et põlevkiviõli tootmine on tupiktee, kust kasumit ei tasu oodata. Eesti vajab kiiret üleminekut taastuvenergiale ja vesinikupõhisele majandusele, et pakkuda hästi tasustatud töökohti kiiresti kasvavas majandussektoris. “Eesti peab kiirelt eemalduma igasugusest fossiilenergia-sõltuvusest ja tagama olukorra, kus väiksemate kogukuludega toodangust saadud kasum jääb Eestisse.
Õli tootmine ja põletamine tekitab lõpuks isegi rohkem saastet kui põlevkivi otsepõletamine,” selgitas roheliste volikogu esimees Aleksander Laane. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised andsid Riigikogule üle 3118 inimese allkirjad, kes mahetoidu käibemaksu alandamist nõuavad

“Rohelised ja allakirjutanud loodavad, et juba järgmisel Eesti Vabariigi aastapäeval saab palju rohkem inimesi endale kodumaist ja tervislikku mahetoitu lubada, ” ütles Roheliste juht Zuzu Izmailova.

“Otsus mahetoidu käibemaksu alandamise kohta 9 protsendini tuleks teha kiiresti, et põllumehed saaksid plaane tehes sellega juba lähiajal arvestada. Me oleme Läti ja teiste maade kogemusi arvestades veendunud, et nii Eest riigil kui Eesti põllumeestel, loomakasvatajatel ja tarbijatel on mahetoodangu lisandumisest vaid võita. Eestimaist mahetoitu jätkub nii Eesti varustamiseks kui ekspordikski, “ on Roheliste volikogu juht Aleksander Laane veendunud. [..]

Loe edasi ja leia algatuse täistekst klikates artikli pealkirjal.

Read more

Europarlamendi fraktsioonid hoogustavad kliimakriisi

“Arvestades kliimaalase hädaolukorra tõsidust ja vähest aega, mis meil on kliimakatastroofi ärahoidmiseks jäänud, täiesti ebaadekvaatne kulutada avaliku sektori raha fossiilkütuse projektidesse, kui samal ajal peaks Euroopa investeerima hoopis energiatõhususse ja taastuvenergiataristusse ning vesiniktehnoloogiasse. Märkimist väärib ka fakt, et kliimavaenulik otsus sündis konservatiivsete paremäärmuslaste ja sotside ning nende vahele jäävate keskmike koostööst,” ütles Roheliste liider Züleyxa Izmailova.

“Euroopa Kliimafondi tööstuskonsultantide uue uuringu kohaselt ei vaja Euroopa varustuskindluse tagamiseks uut gaasi infrastruktuuri ning 29 miljardi euro kulutamine PCI nimekirjas olevale 32 gaasiprojektile täiesti tarbetu.” [..]

Loe edasi ja leia viited uuringutele klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »