E-valimised Archives - Eestimaa Rohelised

EP2019 Uudised

E-hääletusel tunni ajaga juba üle kolme tuhande hääle!

16.05.201916.05.2019 Joonas Laks 0 Comments E-valimised, Euroopa Parlament, Euroopa Rohelised, Evelin Ilves, Peep Mardiste, Züleyxa Izmailova

Täna, 16. mail kell 9:00 algas Euroopa Parlamendi valimiste eelhääletamine, valimisteenistus avas selleks üle Eesti 25 valimisjaoskonda ning samuti algas neljapäeval elektrooniline hääletamine. Tunni ajaga on oma e-hääle andnud juba üle kolme tuhande inimese.

Ära jäta hääletamist viimasele hetkele ja vali kohe kandidaat 110, 111 või 112! Evelin Ilves, Peep Mardiste ja Züleyxa Izmailova lubavad ühiselt koos Euroopa Roheliste fraktsiooniga Euroopa Parlamendis:

1. Peatame kliimamuutused, lõpetame aastaks 2030 saastava söe põletamise ja veidi hiljem ka teiste fossiilkütuste kasutamise. Meie eesmärgiks on süsinikuneutraalne ja fossiilkütuste heitmetest vaba Euroopa, mis kasutab taastuvaid energiaallikaid. Hoiame liigirikkust, säästame metsi üleraiest ja nõuame sama oma kaubanduspartneritelt.

2. Majandus peab saama roheliseks! Korraldame majanduse ümber, seades prioriteetideks mahe-, rohe-, digi- ja ringmajanduse arengu. Peame majanduses looma rohkem väärtust vähema ressursikuluga. Sotsiaalkindlustuse süsteem peab võimaldama töötamist erinevates riikides.

3. Investeerime haridusse, teadusesse ja innovatsiooni! Need valdkonnad peavad saama EL eelarves prioriteediks. Muuhulgas tuleb suurendada rahastust noorte õpirändele, et pakkuda mitmekesisemat haridust ja rohujuure tasandil Euroopat rohkem lõimida.

4. Toetame maksusüsteemi reformimist ja maksuametite infovahetust, et vältida maksude optimeerimist ja nendest kõrvalehoidumist mh maksuparadiiside abil. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Uudised

Agu Kivimägi: e-valimiste turvalisusest

22.03.201922.03.2019 Joonas Laks 0 Comments Agu Kivimägi, E-valimised, ID-kaart, OSCE, teadus

Peale valimisi on alati neid, kes kahtlevad e-valimiste tulemuses. Kahtlemise põhjuseks on peamiselt süsteemi töö kontrolli keerukus, mis tekitab usaldamatust. Etteheited tehakse protseduuride ja komponentide osas, mis on enam vähem hoomatavad, kuigi nendel ei pruugi olla olulist mõju turbele ja valimistulemusele, kirjutab küberturbeekspert ja roheliste liige Agu Kivimägi.

E-valimiste käigus liiguvad andmed mitme serveri vahel. Tagamaks, et andmeid pole muudetud on IT-s kasutusel standardsed meetodid: andmetest arvutatakse lähte- ja sihtserveris sõnumilühend (ing. hash) ja veendutakse, et mõlemas serveris arvutatu on identne.

2011. aastal kuvati sõnumilühend arvutite ekraanile ja kõik vaatlejad võisid kontrollida identsust. Järgmistel valimistel on andmed ja sõnumilühend allkirjastatud serveri poolt. Serveri allkiri kinnitab andmete päritolu ja korrektsust sarnaselt inimese antud digiallkirjaga.

Inimese allkiri ülekande protsessis turvalisust ei lisa. Allkiri on vajalik, et hiljem tuvastada vastutav isik või vastutuse üleminek kui andmed edastatakse üksusele, mille eest vastutab teine isik. 2007. aastal serveri allkirju ei olnud ja turvalisus oli tagatud usaldusega valimisi läbiviivate administraatorite vastu. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

RK2019 Uudised

Märt Põder: E-valimised algavad üle-homme. Vaatame üle faktid.

19.02.201919.02.2019 Joonas Laks 0 Comments E-valimised, Märt Põder, Piraadipartei

Praegune e-hääletuse tarkvara sisaldab juba elemente algusest lõpuni
kontrollitavusest ja küsimus on:

* Kas praegune arusaam otsast lõpuni kontrollitavusest on piisav, st kas individuaalne kontrollitavus 30 minutit (see otsustatakse iga valimise
jaoks eraldi) pärast hääle andmist on piisav, et tagada valijale kontroll selle üle, et tema hääl läks lugemisele ilma rikkumata või muutmata. Klassikaline arusaam otsast lõpuni kontrollitavusest eeldab, et valija saab hääle olemasolu pütis kontrollida kuni hetkeni, mil see läheb lugemisele, st meie puhul kuni sedelvalimiste lõpuni. Sel juhul peaks aga näitama kasutajale kindlasti mitte reaalset häält, vaid mingit kontrollsummat — see teeks kontrolli kasutajale segasemaks, kuigi tagaks paremini hääle salajasust. Aga võib väita, et on praegune süsteem on piisav, kui hääled on räsilinkimise abil järjestikku asetatud nii, et vahepealt ühtegi muuta ei saa.
* Eesti süsteemis on puudu klassikalise otsast lõpuni kontrollitavuse esimene samm, st kontroll, et minu arvutis koostatud krüptogramm sisaldab häält minu soovitud kandidaadi poolt. Sisuliselt tähendab see,
et ma võiks anda oma arvutist häält n-ö kuivalt ja ilma ära saatmata, et veenduda, et krüptomehhanism on korrektne.
* Praeguse süsteemi suur probleem on, et üldine kontrollitavus on kättesaadav ainult sertifitseeritud audiitorile, kuigi klassikaline süsteem võimaldaks kontrolli teostada kõigil soovijatel, nt sõltumatutel
teadlaste gruppidel, häkkeritel jmt.
* Praeguse süsteemi hiigelsuur probleem on selle peitmine eesti keele barjääri taha, rahvusvahelise avalikkuse puudulik kaasamine ja hilised ning venivad tähtajad ja korralduse informaalsus. See vähendab automaatselt selle usaldusväärsust.
* Riigikogu on kogu aeg arvanud, et on juba OSCE soovistused täitnud ja selles rämedalt eksinud. [..]

Loe edasi ja leia soovitused klikates artikli pealkirjal.