Kutsume üles Tallinna eraldama lisaraha ühistranspordikriisi lahendamiseks

Erakond Eesimaa Rohelised Tallinna osakond teeb Tallinna Linnavolikogule ettepaneku linna ühistranspordikriisi lahendamiseks eraldada pealinna liiniveo tarbeks 4 miljonit eurot rohkem kui Tallinna Linnavalitsus on järgmise aasta eelarves ette näinud ning pakub sellega seoses välja piisavas mahus kärpeid muudes vähem vajalikes kuludes. Samuti kutsuvad rohelised muutma linna ühistranspordi juhtimist professionaalseks ja apoliitiliseks.

Rohelistele teeb muret, et linn ei suuda juba aastaid muuta seda, et üha enam inimesi kasutab liiklemiseks autot ning ühistranspordi kasutajate osakaal väheneb. Roheliste hinnangul on põhjuseks linna ühistranspordi ebaühtlane kvaliteet ning vajadustele mitte vastav liinivõrk.

„Inimesed kasutavad autot sellepärast, et nii on sageli kiirem ja mugavam. Kaasaegses linnas peaks kõige mugavamaks alternatiiviks vastupidi olema just ühistransport. Tallinnas aga tuleb sihtpunkti jõudmiseks sageli teha mitmeid ümberistumisi. Samuti on linn tunnistanud, et madalatest palkadest tingitud juhtide puuduse tõttu ei ole võimalik võtta kasutusele uusi keskkonnasõbralikke sõidukeid,“ ütles Roheliste juhatuse liige Joonas Laks.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Jüri Ginter: kas Tartu prioriteet on kirikud?

Linnavalitsus esitas volikogule Tartu teise lisaeelarve eelnõu, milles on suurendatud linna toetust kirikute remondiks 100 000 euro võrra ja vähendatud hariduse investeeringuid 67 000 euro võrra. Kas tõesti on kõik kirikud puupüsti rahvast täis? Kas on arvestatud, et koolid ja lasteaiad peavad töötama lubatust suurema laste arvuga klassis või rühmas ja ka kahes vahetuses ning et endiselt on raske leida lasteaiakoha pärast lapse pooleteise aasta vanuseks saamist? Enamagi: Helliku lasteaia hoone tõmmati saja tõmmitsaga kokku, et see laiali ei vajuks, kuna remontimiseks raha ei jätku. Palju probleeme on ka teiste lasteaedade, koolide ja huvikoolidega.

Loe lähemalt Tartu Postimehest.: https://tartu.postimees.ee/6771107/juri-ginter-kas-tartu-prioriteet-on-kirikud

Read more

Peep Mardiste: investeeringud jagunevad Tartus linnaositi erinevalt

Tavapäraselt saab Tartu kulutustest enim osa kesklinn, aga Euroopa abirahaga rajatud idaringtee tõttu on suurimad summad läinud hoopis tagasihoidliku elanike arvuga Ropka tööstusrajooni.
Kui kanda Tartu linna tehtud investeeringud kaardile, siis selgub, et raha jaotub väga ebaühtlaselt. Linnavalitsus ei analüüsi eelarvest tehtavaid investeeringuid otseselt linnaosade kaupa.

Et Tartu linna ruumilisest arengust senisest paremat ülevaadet saada, määrasin investeeringute eelarvetes ja reservfondi eraldistes kajastuvate objektide asukoha linnaosa täpsusega. Analüüsisin viimase tosina aasta eelarveid ehk aastaid 2006–2017.

Analüüsist lähtuvalt lisasime valimiste eel valimisliiduga Tartu Heaks oma programmi meile esmatähtsate investeeringute loetelu linnaosade kaupa. Vaid siis, kui seni tehtud kulutusi saab jälgida kaardil, on võimalik tagada, et Tartu ükski piirkond investeeringutest päris ilma ei jää.
Kesklinn on linna visiitkaardina muidugi tähtis, aga näiteks Supilinn vajab rutiinse kruusateede kastmise kõrval ka ammu lubatud lasteaeda.

Kesklinn on linna visiitkaardina muidugi tähtis, aga näiteks Supilinn vajab rutiinse kruusateede kastmise kõrval ka ammu lubatud lasteaeda.

Linnaosa ühe elaniku kohta arvutatuna on viimasel tosinal aastal suurimaid investeeringuid näinud Maarjamõisa ja Ropka tööstusrajooni elanikud. Elaniku kohta vastavalt 2391 ja 1899 eurot aastas.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more