EKRE ministri vaated ei võimalda tal ametit pidada

Eile teatas EKREsse kuuluv vastne keskkonnaminister, et ta pole kindel kliimamuutuse inimtekkelisuses, mistõttu roheliste hinnangul ta ametisse ei sobi, sest Epleri vaated on otseses vastuolus Eesti ja Euroopa Liidu eesmärkidega.

Esinaine Züleyxa Izmailova: “Inimene võib uskuda ka lameda maa teooriat, see on tema õigus. Kuid inimene, kellele pole mõistetav kliimamuutuse olemus ja kes kahtleb teaduslikes faktides, ei tohik olla Eesti Vabariigi keskkonnaminister. Siin on ka otsene konflikt nii Euroopa liidu kui ka Eesti Valitsuse seatud kliimaneutraalsuse eesmärkidega. Oleks õige, kui Epler astuks kohe tagasi. Keskkonnapoliitika on võtmevaldkond ja vajab teaduspõhist juhtimist.”

“Vastne keskkonnaminister peab üheks oma trumbiks esinduslikku välimust. Kahjuks ei lugenud Rain Epler oma trumpide hulka keskkonnavaldkonna tundmist ja nüüd me teame miks,” sõnas roheliste esimees Kaspar Kurve. “Ajal, mil maailma tähtsaim väljakutse on kliimasoojenemise pidurdamine, ajal, mil metsasõda Eestis ei näita vaibumise märke, vaid lõhestab ühiskonda endiselt, on sellise inimese määramine keskkonnaministriks pehmelt öeldes kohatu.”

Pärast seda kui EKRE endine keskkonnaminister Rene Kokk tervislikel põhjustel tagasi astus ning Riigikokku naasis, nimetati ametisse rahandusminister Martin Helme endine nõunik Rain Epler. Tema ametisse nimetamine ei ole aga toetust leidnud keskkonnaühenduste poolt. EKRE on koalitsioonipartnerina praeguseks vahetanud välja kõik muud ministrid peale Rahandusministri.

Read more

Züleyxa Izmailova: kingitud tort vastu vahtimist visatud

Eesti poliitikast on saanud EKRE mängumaa. Skandaalist skandaali otsa on saanud meie riigi igapäev ja Helmede räuskamisest pidev aruteluteema. Koroonat reaalselt tõkestavate meetmete kehtestamisega on tänaseks totaalselt hiljaks jäädud. Selle asemel, et keskenduda viiruse levikuga võitlemisele, majanduse ümber korraldamisele ja kliimaväljakutsete lahendamisele on valitsuspoliitikud agaralt tegelenud totaalse juraga. See on hea moodus tähelepanu hajutamiseks kahtlastelt laenudiilidelt ja rahajagamistelt, mis ebamugavaid küsimusi tekitada võiksid ning samas ka populistidele sobiv viis end pidevalt pildil hoida.

Näiteks aktiveeris nii Mart Helme oma homofoobse sõnavõtuga, milles ta soovitas osal eesti rahvast Rootsi kolida, EKRE jaoks kohalikku venekeelset valijaskonda.
Nagu teame, oli abielu küsimuses referendumi korraldamine ka Putini valimiskampaania osa. Miks aga EKRE kremlimeelset poliitikat Eestis kultiveerib on ju selge – kohalikel valimistel loodab Helme oma parteile saada nende Eesti elanike hääli, kes ka Venemaa presidendile pöialt hoiavad. Alatu ja siseministri positsiooni ärakasutav ja täiesti vastutustundetu võte toimis. Venekeelsetes kommentaariumides leidis Helme sõnavõtt poolehoidu. Öeldi, et olgu kuidas on selle Helmega, aga seda homode asja ajab ta õigesti. Meie masti mees. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised taunivad Keskkonnaministri vastutustundetut tegevust

Erakond Eestimaa Rohelised taunib Keskkonnaministri Rene Koka ettepanekut pikendada kehtivat metsanduse arengukava kuni uue arengukava valmimiseni*. Selline ettepanek on vastutustundetu ja tähendab sisuliselt soovi pikendada tööstuse huvides iga-aastast 15 miljoni tihumeetri puidu väljavedu ning jätta vastu võtmata uus metsanduse arengukava, kus oleks võrdsemalt väärtustatud ka metsa teisi aspekte. Tänane valitsus ja praegune keskkonnaminister näevad metsa peamiselt puidutöösturite tootmisressursina, aga roheliste meelest peaks kaasaegne metsandus taastootma nii ökoloogilist, kultuurilist, majanduslikku kui ka sotsiaalset väärtust. Oleme olukorras, kus puu on surnuna rohkem väärt kui elusana ja see peab muutuma.

Erakond Eestimaa Rohelised soovib Eesti metsanduse eesmärkide kaasajastamist, mis tähendaks püsimetsanduse praktikate laialdasemat kasutusele võttu, rohevööndite ja KAH alade suurendamist ja suunamist süsinikusidumisse, mis lisaks muude hüvede kohesele tekkimisele hakkaks peale uute LULUCF (Land Use, Land Use Change and Forestry – maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) kvootide jõustumist ka majanduslikult ära tasuma. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kaspar Kurve: Kui paneks hoopis lageraied referendumile!?

Esmaspäeval algas uus Riigikogu tööperiood, kus Riigikogu esimees Henn Põlluaas andis selge indikaatori, mis Eesti põhiprobleem on – rahvas soovib otsedemokraatiat, et sätestada abielu põhiseaduses vaid mehe ja naise vahelise liiduna. Toonitan, et aasta on 2020 ning riigiks on Eesti, mitte Saudi Araabia, Kesk-Aafrika Vabariik või Ida-Timor. Ei, Eesti. Meie prioriteet number üks! Parafraseerides üht EKRE juhtpoliitikut: see on absurd. See on absoluutselt häbiväärne, aga häbitunne EKRE ning suure osa tänase koalitsiooni poliitika pärast üldiselt pole midagi uut, see ongi paljudele uueks normaalsuseks saanud.

Põlluaas rõhutas korduvalt, et Eesti peab rohkem kasutama otsedemokraatiat, et anda kodanikele õigus poliitikas kaasa rääkida ka valimistevahelisel ajal. Mõttel iseenesest ei ole süüd. Paraku ei olda EKREs aga otsedemokraatia olemusest aru saanud – asja iva ei ole selles, et enamus otsustab vähemuse küsimuste üle. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Züleyxa Izmailova: Eestit vaevab kasvuhaigus, mis teisigi Ida-Euroopa riike

Eestit vaevab sama kasvuhaigus, mis paljusid teisigi Ida-Euroopa riike. 75st rohelisest eurosaadikust on vaid 6 pärit peale 2004. aastat ELiga liitunud riikidest. Eurobaromeetri küsitlus näitas, et kliima- ja keskkonnaküsimused on väga olulisel kohal vaid põhja- ja lääneeurooplastele. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide valijate mured on pigem argisemad. Lisaks kipuvad Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ka fossiilkütustest rohkem sõltuma. Eestis on põlevkivitööstus teinud aastaid tugevat lobitööd, et veenda avalikkust taastuvenergia kalliduses ja selles, et põlevkivielekter on jätkuvalt vajalik. Samas on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika vanemteadur Aveliina Helm öelnud, et Eesti ühiskonnas ja poliitilises kultuuris valitseb dissonants, kus inimeste arusaam meie riigi keskkonnaseisundist on märksa positiivsem kui reaalsete andmete põhjal seda hinnata võiks. Suurem osa inimesi saab infot keskkonnaseisundi kohta meediast, kus mainekujundus ja asjakohane info on sageli osavalt kokku segatud. [..]

Postimehe ajakirjanik Meinhard Pulk küsis meie erakonna esinaise käest: “Mis on Eesti roheparteide ebaedu põhjuseks?” Kliki pealkirjal, et lugeda Züleyxa Izmailova vastuseid muutmata kujul.

Read more

Inga Raitar: Rail Baltic kui hea ja kurja tundmise puu vili 

Juba spekuleeritakse, et Rail Baltic saab praeguse valitsuse kirstunaelaks. Aga see pole kindlasti Rail Baltic, vaid reaalsus. Kõigil võimumägede tippu roninutel hakkab ligi hiilima ümberringi toimuvat kriisialgust vaadates kõhe tunne – kohe hakkavad rahajõed kuivama. Siis hakataksegi omavahel tõmblema – igaüks kisub tekki enda poole aga ühise voodi kitsaks jäämine pistab juba kaugele.

Kremlimeelsed kraavid
Fakt on, et mõlemad praegu valitsuses olevad suurparteid on olnud avalikult Rail Balticu uustrassi vastu, kuni võimule jõudsid. Jüri Ratas ütles oma esimeses raadiointervjuus peaministrina, et kavatseb kohe lasta Rail Balticu materjalid oma lauale tuua. Paar päeva peale „materjalidega tutvumist“ muutus senine RB vastane retoorika diametraalselt. Nüüd sildistab tema erakonnakaaslane Taavi Aas RB vastaseid masinapurustajateks ehk ludiitideks. Miks nii absurdne silt? On ju teada, et keegi pole mitte raudtee kui sellise, vaid just praegu rajatava teise rööpmelaisuega ja majanduslikult absoluutselt mittepõhjendatud uustrassi vastu. Sest sildistada neid refromiparteilaste moel Kremlimeelseteks on ju Keskerakonna jaoks ämbrisse astumine. On suht skisofreeniline süüdistada RBlaristutrassi vastaseid selles, milles ise oled nii pikalt süüdistatav olnud. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised võitsid EKREt väitluses ÜRO rändeleppega liitumise üle

Veebruaris toimub Postimehe ja Eesti Väitlusseltsi koostöös kirjaliku väitluse võistlus, kus osalevad kaheksa riigikogu valimistel kandideerivat täisnimekirja. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Eestimaa Rohelised väitlesid veerandfinaalis selle üle, kas ÜRO rändeleppega liitumine oli põhjendatud.

Kohtunikepaneeli arvates võitis väitluse Eestimaa Rohelised. Rohelistel õnnestus väitluse lõpuks näidata, kuidas nende toodud kasud nagu rände algpõhjuste vastu võitlemine tuginevad ränderaamistiku sisule ja üldpõhimõtetele. Samal ajal ei suutnud EKRE tõestada, kuidas massiimmigratsioon ja sellest tulenevalt põlisrahvuse vähemusse jäämine on rändelepe reaalsed tagajärjed.

EKRE toodud argumendi massiimmigratsiooni kohta suutsid Rohelised lõppsõnas ümber lükata läbi selle, et lepe just tegelebki tänaste rändeprobleemide vähendamisega läbi selle algpõhjuste leevendamise ning illegaalse rände takistamisega. Teises argumendis ei suutnud EKRE kahjuks tõestada kuidas punkt 33 tingib sõnavabaduse piiramise. Samas Rohelised sellele argumendile ei vastanud, nii et osaliselt jäi see siiski püsima. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »