Peep Mardiste: Roheliste uus tulemine Euroopas

Kõik märgid näitavad, et rohelised teevad valimistel hea tulemuse ja saavad Europarlamendis olulise kaalukeele rolli äärmuste tõrjumiseks. Kliimastreikide toel on rohelisest saanud Euroopa uus trend ja edumeelse riigina on Eestilgi tark olla avangardi hulgas.
logo
Eestis räägitakse sageli Eesti esindajate valimisest Europarlamenti. Riikide huve kaitsevad siiski ministrid EL nõukogus ja Europarlamenti valitakse mitte riikide, vaid erinevate maailmavaadete esindajaid. Rohelistel on selge ja arusaadav maailmavaade. Kui prioriteediks on kliimamuutuste leevendamine, siis on Eesti roheliste jaoks hääletustel olulisem planeedi tulevik kui näiteks valitsuse huvi ka järgmised 50 aastat segamatult põlevkivi põletades kliimat kütta.

Vaatame värsket ja selget roheliste erakondade tõusutrendi Euroopas lähemalt. Euroopa Liidu esimestel kümnenditel saadeti tänase Europarlamendi eelkäijasse saadikud liikmesriikide parlamentidest, see oli väike lisatöö. Saadikuid on eraldi valimistega Europarlamenti otse valitud 1979. aastast. Esimesse koosseisu polnud rohelistel asja, aga alates järgmistest, 1984.a. valimistest on rohelised Europarlamendis järjepidevalt tegutsenud. Suuruselt neljanda-viienda saadikugrupina on hääletustel kaalukeele rollis roheliste mõju alati olnud suurem, kui nende saadikute arvust võiks eeldada. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Züleyxa Izmailova: ärge võtke meilt tulevikku!

Noorest rootslannast Greta Thunbergist on vähem kui aastaga saanud ülemaailmne lootuse, mõistuse hääle ja järjekindluse sümbol. Ühel 2018. aasta augustipäeval otsustas Thunberg, et alustab Rootsi parlamendihoone ees koolistreiki, nõudmaks Rootsi poliitikutelt kliimasoojenemise vastaste meetmete rakendamist. Ühe koolitüdruku „popipanemisest“ on saanud eksponentsiaalselt kasvav rahvusvaheline liikumine, millel on üks ja väga konkreetne sõnum poliitikutele: TEIE tegevusetus kliimasoojenemise osas võtab MEILT võimaluse tulevikuks.

Thunberg inspireerib ka Eesti noori tänavatele tulema. Nimelt on täna, 15. märtsil toimuvale kliimastreigile end Facebookis osalejana märkinud juba ligi 800 inimest. Protestijate suur arv tõestab, et osa Eesti ühiskonnast mõistab probleemi teravust.

Inimtegevuse mõju kliimale ei ole tegelikult teadusmaailmas teab mis uudne kontseptsioon, seda nähtust uuriti juba 19. sajandil. Teadlased on pikalt häirekella löönud ja selle heli on valjenemas: hoiatuste sõnakasutus muutub raport-raportilt jõulisemaks ja uusi hoiatusi tuleb järjest tihemini.

Elusolendite üks tugevamaid instinkte ja evolutsioonilisi kohastumusi on tagada enda järeltulijatele võimalikult head võimalused ellujäämiseks. On hämmastav, et seejuures oleme reostanud õhku, mulda ja vett, uhanud maa seest välja nii palju energiaks ja tarbeesemeteks muundatavat kraami ning hävitanud ära nii palju erinevaid ökosüsteemi tasakaaluks hädavajalikke liike, et suur osa Maast ähvardab muutuda järeltulevatele põlvele elamiskõlbmatuks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more