Aleksander Laane: Eesti sobib Pax Cultura eestvedajaks

Nikolai Roerichi nimi on Eestis tuntud, kuid tema algatatud kultuuriväärtuste ja teadusasutuste kaitse rahvusvaheline pakt – Roerichi ja Rahu Lipu Pakt – on asjata liiga kauaks unustuse hõlma vajunud. Eesti võiks võtta üles selle tuletungla ja viia Rahu Lipu taas laia maailma.

““Ruttu, ruttu”- see oli esimene eestikeelne sõna, mille ära õppisime, sõites suures vanaaegses neljahobuserakendiga tõllas Gapsali poole. See sõit jäi meelde. Sest see oli esimene väljasõit meie mõisast “Izvara” ning viie aasta vanuselt jäävad kõik muljed eriti selgelt meelde.” Nii algab Roerichi essee “Eesti”. Hiljem, justnimelt Haapsalus, kujunesid välja Roerichi maailma terviklikkuse ja arenemise ideed väljendavad kunstilised kujundid.

Nikolai Roerichi (1874 – 1947) erakordses isikus olid ühendatud kunstnik ja kirjanik, arheoloog ja ajaloolane, uurija ja praktik. Aastail 1903–1904 külastasid Nikolai Roerich ja tema abikaasa Jelena Roerich iidseid Vene linnu. Pärast retke alustas Roerich aktiivset võitlust arhitektuurimälestiste ja teiste kunstiväärtuste hävitamise vastu, esines Venemaa Keiserlikus Arheoloogiaühingus ettekandega ajaloomälestiste halvast seisukorrast ja vajadusest võtta kiiresti meetmeid nende kaitseks. 1914. a, kui algas Esimene maailmasõda, pöördub Roerich Vene sõjaväe ülemjuhatuse, Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaa valitsuste poole ideega sõlmida rahvusvaheline kokkulepe kultuuriväärtuste kaitseks relvastatud konflikti korral. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more