Jüri Ginter: Lõpu- või sisseastumiseksamid?

Käivitunud on aktiivne arutelu selle üle, kas põhikooli lõpueksamid tuleks kaotada või on need vaja alles jätta. Kahjuks ei anta aru, et lahenduse pakkumisel tuleb arvestada õpilase motiveerimise ja õpetaja rolliga.

Kas õpitakse eluks valmistumiseks või eksamite hirmus ja kas õpetaja peab toetama õppimist või korraldama pidevaid kontrolle? Kas koolis õpetatav on nii elukauge, et ainukeseks võimalikuks õppimise stiimuliks on eksamid?

Mina eelistaksin õpetajana treeneri rolli, kes toetab noore arengut, ning hinde nii sportlasele kui mulle panevad võistlustel kohtunikud, selmet olla kole koll, kes hoiab õpimotivatsiooni pidevate hindeliste kontrolltööde ja tunnikontrollidega. Viimasel juhul on arusaadav, miks lapsed ei taha koolis käia ning eelistavad noortekeskuseid ja hulkumist.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Jüri Ginter: kas Tartu prioriteet on kirikud?

Linnavalitsus esitas volikogule Tartu teise lisaeelarve eelnõu, milles on suurendatud linna toetust kirikute remondiks 100 000 euro võrra ja vähendatud hariduse investeeringuid 67 000 euro võrra. Kas tõesti on kõik kirikud puupüsti rahvast täis? Kas on arvestatud, et koolid ja lasteaiad peavad töötama lubatust suurema laste arvuga klassis või rühmas ja ka kahes vahetuses ning et endiselt on raske leida lasteaiakoha pärast lapse pooleteise aasta vanuseks saamist? Enamagi: Helliku lasteaia hoone tõmmati saja tõmmitsaga kokku, et see laiali ei vajuks, kuna remontimiseks raha ei jätku. Palju probleeme on ka teiste lasteaedade, koolide ja huvikoolidega.

Loe lähemalt Tartu Postimehest.: https://tartu.postimees.ee/6771107/juri-ginter-kas-tartu-prioriteet-on-kirikud

Read more

Jüri Ginter: ajakirjandus takistab arengut

Ajakirjanikud küsivad pidevalt riigikokku kandideerivatelt inimestelt ja erakondadelt, mida nood riigikogus tegema hakkavad. Mõne aja pärast analüüsivad ajakirjanikud, kas poliitikute lubadused on ellu viidud, ja kui just täpselt nii läinud ei ole, siis olevat poliitikud rahvast ja ajakirjanikke petnud ja poliitikutena läbi kukkunud.

Tegelikult on läbi kukkunud poliitikud need, kes punkt-punktilt oma programmi ellu viivad. Heal juhul on tulemuseks kasv, kuid areng eeldab tegevusi, mida keegi ei oska ette näha. Seda on võimalik saavutada üksnes huvide, teadmiste, oskuste ja kogemuste koostöös. Selliseks koostööks on olemas vastavad meetodid ning need annavad üllatavaid tulemusi. Eeldus on aga see, et ei klammerduta oma esialgsete ettepanekute külge, mida oma senise teadmise ja kogemuse alusel avalikult välja on pakutud, ja rõõmustatakse, kui see arutelu käigus teiseneb. Sellise tegevuse tulemusel ei saa olla konkreetset autorit. Seega ei saa väita, et üks võitis ja teine kaotas.

Ajakirjanike peale surutud diskussioon arengut ei toeta, kuna osalejad klammerduvad üha kõvemini oma positsioonide külge, õigustatakse ennast ja süüdistatakse kõiki teisi. Erand on klassikaline dispuut, kus vahetatakse rollid ja hakatakse kaitsma vastase ja ründama oma algseid seisukohti. Ajakirjandus aga seda võimalust ei paku.

Read more

Mitte minu tagahoovis

Enamus uuendusi mõjutab keskkonda ning eelkõige lähimat keskkonda. Samas ei arvestata seda vastavate otsustuste langetamisel. Otsuseid püütakse kampaaniatega läbi suruda ja kampaaniatega vastu hakata selmet kompenseerida mõju keskkonnale. Vaidlused toimuvad olukorras, kus kumbki pool ei oma ülevaadet uuenduse mõjust (nii positiivsest kui ka negatiivsest). Selle tõttu venib protsess väga pikaks, suur osa inimesi jääb rahulolematuks ning paljud head algatused jäävadki realiseerimata. Kõige hullem on ebajärjekindlus, kui algul lubatakse ja seejärel keelatakse või vastupidi. Sel juhul tehakse asjatuid kulutusi, mis ei anna mingit tulu või surutakse maha soov üldse midagi asjalikku teha selmet teiste arvel vegeteerida.

Kui on kavas midagi ette võtta, tuleks läbi rääkida nendega, keda see mõjutab ning jõuda kokkuleppele, kuidas seda mõju kompenseerida. Parem oleks, kui kõrvalised inimesed selles protsessis ei osaleks, sest mida rohkem on inimesi, seda kergem on üksteisest mööda rääkida ja raskem jagatud arusaamale jõuda. Avatud arutelu puhul on suurem tõenäosus, et osalejate seas on meditsiinilise probleemiga inimesi, kellega polegi võimalik kokku leppida või pahatahtlikke inimesi, kes kasutavad teemat oma huvides sh kandideerimiseks valimistel. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more