Liitu Eesti kõige progressiivsema erakonnaga juba täna!

Rohelised on Eesti poliitikas nagu SÕÕM VÄRSKET ÕHKU.

Esita endale küsimused – kas Sa:

* hoolid Sind ümbritsevast elukeskkonnast;

* saad aru, et inimese põhjustatud globaalne soojenemine on suurim oht meie planeedile;

* leiad, et Eesti tänane keskkonnapoliitika pole jätkusuutlik;

* toetad avatud, solidaarset ning isikuvabadusi austavat Eestit;

* mõistad, et niivõrd suur majanduslik ebavõrdsus nagu Eestis pole paratamatus, vaid seniste valikute küsimus;

* usud, et tulevik on ROHELINE ning tahad sellesse ka ise panustada…

… siis liitu Rohelistega juba täna!

Read more

Roheliste esimehe vastus opositsioonijuhtidele

Roheliste esimehe avalik kiri Kaja Kallasele ning Indrek Saarele.

Lugupeetud Kaja ja Indrek!

Alustuseks – tänases poliitilises kliimas on end liberaalsena määratlevale erakonnale abieluvõrdsuse toetamine ainuvõimalik tee. Muud varianti ei ole, te teate seda tegelikult ise ka!

Mind oleks tänane uudisnupp teie kommentaaridega, Kaja ja Indrek, muidu naerma ajanud, kui tegu poleks niivõrd kriitilise teemaga. Ma saan aru, et kui meedia paneb teile mikrofoni nina alla, on vaja midagi öelda, aga see ei pea sugugi tähendama absoluutselt sisutühjade sõnade kokkupanekut.

Esiteks, te räägite täna sellest, et kooseluseaduse rakendusaktid on vaja vastu võtta. Nõus. Ma tuletan teile meelde, et Reformierakond ning Sotsiaaldemokraadid olid koos koalitsioonis, teile anti võimalus see probleem ära lahendada. See on fakt! Reitingute hirmus te seda teha ei julenud, mage!

Teiseks, te räägite täna sellest, et vaja on koondada jõud, [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kaspar Kurve: kooseluseadus on eilne päev, täna taotleme abieluvõrdsust!

Eilne päev, mil toimus heameeleavaldus kõigi ebielu toetuseks, oli märgiline samm hoolivama ja emptaatlisema ühiskonna suunas. Tänases Eestis on ainumõeldav, et kõik liberaalseid väärtusi kandvad erakonnad toetavad sooneutraalset abielu.

See, et tänane valitsus ei plaanigi kooseluseaduse rakendusakte vastu võtta, ei ole vast kellelegi üllatus. Nagu ka siseministri varjamatu antipaatia ühe vähemusgrupi suunal – Helme Deutsche Welle intervjuu oli absoluutselt häbiväärne, aga EKRE liikme puhul täiesti tavaline käitumine. Üllatav ei ole seegi, et kõik läheb vanaviisi edasi, Jüri Ratases ei jätku endiselt riigimehelikkust, et Mart Helme ametist vabastada – neid põhjuseid on peaministrile antud juba rohkem kui küll ja on selge, et kui Ratas peab valima väärtuste ja peaministritooli vahel, langeb valik viimasele. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kaspar Kurve: Metsadebati fookus on inimesel – see on vale

Aga kui me räägime lageraiete lõpetamisest, siis ei räägi me ju metsamajandamise lõpetamisest, küsimus on lihtsalt selles, milliste meetoditega see käib. Eestil on täna (veel) ideaalne võimalus kujundada oma loodusest ning puidust bränd – esimene ökoloogiliselt jätkusuutlikult metsi majandav riik maailmas. Üha enam keskkonnateadlikus maailmas oleks see nii kõva sõna, et ainuüksi loodusturismist sissetulev raha kompenseeriks tohutud raiemahud, millest täna üle poolte ahjudesse aetakse ning suurem osa odava toorainena Eestist välja viiakse.

Spektri teises otsas näen tihti sotsiaalseid ning kultuurilisi argumente. Ka need on legitiimsed väited ning esmapilgul tundub, et isegi RMK on nendest aru saanud – kaardistatakse (aga ei avalikustada) KAH (kõrgendatud avalikkuse huviga) alasid, peetakse kaasamiskoosolekuid jne. Aga ka siin on konsensuse leidmine äärmiselt keeruline [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kahe juhiga erakond? Miks mitte!

12. septembril toimus Erakond Eestimaa Rohelised üldkogu, kus nelja kandidaadi hulgast valiti erakonnale senise ühe esimehe asemel kaks juhti. Esimeheks kandideerisid Marko Kaasik ja Kaspar Kurve. Esinaise kohale oli samuti kaks kandidaati: Johanna Maria Tõugu ja Züleyxa Izmailova. Valituks osutusid Züleyxa Izmailova ja Kaspar Kurve.

Piret Räni uuris Züleyxa Izmailova ja Kaspar Kurve käest, milliseks võiks kujuneda Eestimaa Roheliste tulevik kahe juhi käe all. Loe täispikkasid intervjuusid veebiväljaandes Bioneer.

Kliki artikli pealkirjal, et leida otselingid täispikkadele intervjuudele.

Read more

Rohelised taunivad Keskkonnaministri vastutustundetut tegevust

Erakond Eestimaa Rohelised taunib Keskkonnaministri Rene Koka ettepanekut pikendada kehtivat metsanduse arengukava kuni uue arengukava valmimiseni*. Selline ettepanek on vastutustundetu ja tähendab sisuliselt soovi pikendada tööstuse huvides iga-aastast 15 miljoni tihumeetri puidu väljavedu ning jätta vastu võtmata uus metsanduse arengukava, kus oleks võrdsemalt väärtustatud ka metsa teisi aspekte. Tänane valitsus ja praegune keskkonnaminister näevad metsa peamiselt puidutöösturite tootmisressursina, aga roheliste meelest peaks kaasaegne metsandus taastootma nii ökoloogilist, kultuurilist, majanduslikku kui ka sotsiaalset väärtust. Oleme olukorras, kus puu on surnuna rohkem väärt kui elusana ja see peab muutuma.

Erakond Eestimaa Rohelised soovib Eesti metsanduse eesmärkide kaasajastamist, mis tähendaks püsimetsanduse praktikate laialdasemat kasutusele võttu, rohevööndite ja KAH alade suurendamist ja suunamist süsinikusidumisse, mis lisaks muude hüvede kohesele tekkimisele hakkaks peale uute LULUCF (Land Use, Land Use Change and Forestry – maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) kvootide jõustumist ka majanduslikult ära tasuma. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kaspar Kurve: Kui paneks hoopis lageraied referendumile!?

Esmaspäeval algas uus Riigikogu tööperiood, kus Riigikogu esimees Henn Põlluaas andis selge indikaatori, mis Eesti põhiprobleem on – rahvas soovib otsedemokraatiat, et sätestada abielu põhiseaduses vaid mehe ja naise vahelise liiduna. Toonitan, et aasta on 2020 ning riigiks on Eesti, mitte Saudi Araabia, Kesk-Aafrika Vabariik või Ida-Timor. Ei, Eesti. Meie prioriteet number üks! Parafraseerides üht EKRE juhtpoliitikut: see on absurd. See on absoluutselt häbiväärne, aga häbitunne EKRE ning suure osa tänase koalitsiooni poliitika pärast üldiselt pole midagi uut, see ongi paljudele uueks normaalsuseks saanud.

Põlluaas rõhutas korduvalt, et Eesti peab rohkem kasutama otsedemokraatiat, et anda kodanikele õigus poliitikas kaasa rääkida ka valimistevahelisel ajal. Mõttel iseenesest ei ole süüd. Paraku ei olda EKREs aga otsedemokraatia olemusest aru saanud – asja iva ei ole selles, et enamus otsustab vähemuse küsimuste üle. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Armsad erakonnakaaslased!

Alustuseks, täname kõiki, kes olid laupäeval klubis “Uus Laine” meie erakonna üldkogul kas füüsiliselt, läbi veebi või telefoniühenduse. Aitäh kõigile kandideerijatele. Meie uus juhatus, volikogu ning toimkonnad said endale väga väärilised ning võimekad liikmed. Soovime kõigile jõudu ja tarkust oluliste otsuste tegemisel!

Tahame teid tänada usalduse eest, mille üldkoosolekul meile andsite. Meil on hea meel, et toetasite meie tulevikuvaadet ning põhimõtteid, millele soovime kindlaks jääda ja eesmärke mille poole üheskoos pürgida. Me oleme noored ja energilised ning meie ühine soov on viia rohelist maailmavaadet üha rohkemate inimesteni. Oleme tänulikud ning hindame kõrgelt võimalust toetuda ka meie erakonna kogenumate liikmete elutarkusele. Lubame teid väärikalt esindada, et saaksite meie üle uhkust tunda. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Üldkoosolek oli edukas – Citizen OS kaasabil valiti kaks juhti ja teised kogud

Täna toimunud üldkoosolek oli suurepärane – tänan kõiki, kes olid kohapeal ja ka kõiki, kes aitasid katsetada meie digivõimekusi üle veebi Citizen OS platvormi kaudu. Tehniline külg vajab kindlasti täiendamist, aga proof-of-concept on olemas ehk asja võimalikkus on tõestatud.

otsustati muuta põhikirja ja valida erakonnale senise ühe esimehe asemel kaks juhti. Esimehe kohale kandideeris 2 liiget: Marko Kaasik ja Kaspar Kurve. Esinaise kohale samuti 2 liiget: Johanna Maria Tõugu ja Züleyxa Izmailova. Valituks osutusid Züleyxa Izmailova ja Kaspar Kurve. [..]

Loe edasi teiste kogude kohta klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kaspar Kurve: Millist probleemi peaks kodanikupalk lahendama?

Alustuseks võiks küsida, mis asi täpsemalt kriis on? See mõiste on hägune ja interpreteerimise küsimus. Kas Covid-19 põhjustatu on kriis? Jah, kahtlemata. Kas see, et Eestis elab suhtelises vaesuses ligi neljandik meie kodanikest on kriis? Kus sa sellega, see on ju hoopis paratamatus. Kas see, et Eesti pensionäride vaesusrisk on terve Euroopa Liidu kõrgeim on kriis? See on samuti paratamatus, nii lihtsalt on! See, et teistes riikides olukord parem on, pole mingi näitaja, sest Eesti puhul peame sellega leppima, see on normaalne. Kas depressiooni, läbipõlemise ning stressi all kannatavate inimeste aina suurenev hulk, antidepressantide üha kasvav kasutamine on kriis? Ei, loomulikult mitte, see ongi uus normaalsus, midagi katki (peale inimeste endi) ju pole. Meil on kõik OK, meil ei ole probleemi ja kui pole probleemi, siis pole ju ka midagi lahendada. Milleks siis üldse kodanikupalgast rääkida? Või siiski? Mina olen veendunud, et kolm eelnevalt toodud näidet on kriisid ja suured probleemid, mida tänane sotsiaalkaitsesüsteem lahendada ei suuda. Kodanikupalk pole imevits, mis kõik need probleemid võluväel ära kaotaks, aga kodanikupalgal on mängida suur roll, et neid leevendada. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kaspar Kurve: Ka Eesti peab soomlaste eeskujul kodanikupalga pilootprogrammiga alustama

Ehkki kodanikupalga eksperiment lõppes Soomes juba pea kaks aastat tagasi avaldati eelmisel nädalal põhjalik analüüs pilootprogrammi kohta ning tulemused olid meile, Rohelistele, kes juba aastaid kodanikupalga vajalikkusest rääkinud, väga rõõmustavad. Inimeste heaolu ja üldine õnnetunne suurenes, vähenesid stress ning vaimse tervise probleemid. Rohelised on seisukohal, et ka Eestis peaks kiiremas korras kodanikupalga pilootprogrammi käivitatama.
Mida see kaks aastat väldanud eksperiment meile lõpuks näitas? Juba esimesel aastal suurenes katses osalenute õnnetunne ning üldine majanduslik kindlus tuntavalt. Teisel aastal suurenes ka inimeste hulk, kes taaskord tööturule sisenesid. Uuringus osalejate kinnitusel oli neil rohkem aega pere, hobide ning enesetäiendamisega tegeleda, samal ajal langesid stress kui ka vaimse tervise probleemid. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste volikogul arutati erakondade koostööd ja kahe juhi valimisi

Roheliste laupäeval Tallinnas toimunud volikogu koosolekul olid päevakorras nii organisatsiooni areng kui ka Eesti ühiskonnas olulised teemad.

“On väga hea meel tõdeda, et Rohelised on täna kahtlemata üle aastate kõige tugevamas seisus”, ütles Roheliste aseesimees Kaspar Kurve ning lisas, et erakonnaga on viimasel ajal liitunud väga palju aktiivseid liikmeid, neist mitmed Eesti poliitikas täiesti värsked nimed. “Me oleme viimastel kuudel palju panustanud konkreetse arengustrateegia väljatöötamisse, mis rohelise maailmavaate loodetavasti senisest oluliselt suurema hulga inimesteni viib.”

Volikogu koosolekul arutati ka võimalikku koostööd teiste parlamendiväliste erakondadega.
“Eelmisel nädalal toimus kohtumine, kus arutati kolme erakonna koostööd järgmistel kohalikel valimistel,” ütles Roheliste juht Züleyxa Izmailova. “Volikogu oli üldjoontes positiivselt meelestatud ning see annab mulle võimaluse teemaga edasi tegeleda. Täpsustame detaile ja tuleme teema juurde tagasi.”

Planeeriti ka märtsis toimuval üldkogul kahe juhi valimist, milleks eelmise aasta üldkogu omapoolse korralduse andis. Lisaks tegi peasekretär Joonas Laks volikogule ettepaneku toetada mõtet üldkoosolekul juhtide tandemi valimiseks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Roheliste resolutsioon toetab Rail Balticu praegu planeeritava trassi muutmist

Erakond Eestimaa Rohelised volikogu võttis juba 16. detsembril 2017 vastu resolutsiooni, kus pööratakse tähelepanu praeguse projekti sisulistele ja koralduslikele probleemidele.
Rail Balticu suhtes ei ole Erakond Eestimaa Rohelised oma seisukohta muutnud – Rail Balticu trass peaks kulgema valdavalt olemasolevas raudteekoridoris ning olema Eesti loodusele ja seega ka rahvale võimalikult säästvalt ehitatud.
Paremad ühendused Euroopaga on teretulnud, aga nende eest ei peaks Eesti maksumaksjat röövima ega keskkonda hävitama.
Leiame, et praegune Rail Balticu rajamine ei toimu kooskõlas Aarhusi konventsiooniga. Dokumentide ja analüüside salastamine tuleb lõpetada.
Nii kallist ja keskkonnale kahjulikku projekti ei tohi rajada põhimõttel „teeme valmis ja siis paistab, mis välja tuli“. EY (endise nimega Ernst & Young) tasuvusanalüüsi projekti meeskonnast sõltumatu auditeerimine on valitsuse minimaalne hoolsuskohustus.
EY koostatud tasuvusanalüüs läheb täiesti mööda raudtee rajamise keskkonnamõju arvestamise küsimusest, sisaldab vigu ja valearvestusi vähemalt 4 miljardi euro ulatuses ja ei vasta teaduslikele kriteeriumitele, millele kõigele ka MTÜ Avalikult Rail Balticust on korduvalt tähelepanu juhtinud.
Eestimaa Rohelised on ainus erakond Eestis, kes on kindlalt seisnud Rail Balticu projekti üle vaatamise vajaduse eest algusest peale ning juba enne 2015 valimisi deklareeris esimehe tasemel toetust Tartu trassi kaalumisele, mis COWI 2007 aasta analüüsi põhjal ONGI sotsiaalmajanduslikult kõige tasuvam. […]

Leia täiendavad viited klikates artikli pealkirjal.

Read more

Erakond Eestimaa Rohelised üldkogu toimub 1. detsembril Õpetajate Majas

Erakond Eestimaa Rohelised erakorraline üldkoosolek toimub 1. detsembril Tallinna Õpetajate maja Magistri saalis. Sama päeva õhtul tähistatakse piduliku vastuvõtuga erakonna kaheteistkümnenda tegutsemisaasta algust.

Erakorraline üldkoosolek on kokku kutsutud selleks, et teha vajalikud ettevalmistused kevadiste Riigikogu valimiste jaoks ning ajakohastada erakonna üldprogramm ning põhikiri. “Loomulikult ei pääse me ka oma valimisplatvormi tutvustamisest, aga põhiosas saab see toetuma meie erakonna pikaajalisele visioonile,” lausub erakonna volikogu esimees Kaspar Kurve.

Züleyxa Izmailova erakonna tööst poliitikate kujundamisel: “Kui roheliste seisukohti eri teemade lõikes süvitsi uurida, siis joonistub välja loogiline võrgustik, kus energeetika, majandus, tervishoid ja kõik teised poliitikavaldkonnad teineteist toetavad. Valimisplatvorm saab olema meie nelja Riigikoguaasta tööplaan. Kutsume kõiki rohelise ilmavaate esindajaid meiega liituma.”

Lisaks kõikidele erakonna tööd puudutavatele dokumentidele on üks päevakorrapunktidest ka uue juhatuse valimine. “Erakond on teinud viimase nelja aasta jooksul läbi väga suure arengu ning meie ridadega on liitunud palju uusi aktiivseid liikmeid. Seepärast oleme ka antud kogu valimised üldkoosolekul avanud,” selgitab erakonna peasekretär Joonas Laks.

Erakond Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial põhinev Eesti erakond, mis asutati Tallinnas 25. novembril 2006. Erakonna moodustamisele eelnes Rohelise erakonna algatusgrupi töö. President kuulutab välja 2019 Riigikogu valimised hiljemalt 2. detsembril.

Read more

Kaspar Kurve: Riina Sikkut eksib – sünnitusosakondade sulgemine ning väikeasulate surm ei ole sugugi paratamatus

Kas Eesti väikelinnad, -asulad ning külad ongi surmale määratud? Kas sünnitusmajade ning teiste hädavajalike teenuste sulgemine ongi tänases Eestis paratamatu? Senise poliitika jätkudes paraku jah. Kas see on vältimatu? Kindlasti ei, aga selleks on vaja mõelda suurelt ning kastist välja, mitte tegeleda peenhäälestusega, kirjutab Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Kaspar Kurve.

Eilses [4. mai, toim.] «Aktuaalses kaameras» väitis vastne tervise- ja tööminister Riina Sikkut, et seoses inimeste üha kasvava kolimisega suurematesse linnadesse jätkub väiksemates asulates sünnitusosakondade kinnipanemine ka tulevikus. See olevat paratamatu ja olevat fakt. Punkt. Nii lihtsalt on.
Aga ei, siinkohal minister paraku eksib, paratamatu on see vaid praeguse lühinägeliku poliitika jätkumisel. Ning praeguse poliitika jätkumine pole sugugi paratamatu, pigem vastupidi, maailma praegune areng soosib vähemalt Eesti puhul seda, et meie väikelinnad ning -asulad alles jääksid ning inimesed ka väljaspool Tallinna ja Tartut saaksid end teostada ning täisväärtuslikku elu elada.

Jah, praegu on fakt on see, et maapiirkonnad tühjenevad inimestest kiiresti. Sellele arengule aitab kaasa ka Riina Sikkuti eelkäija ebaõnnestunud aktsiisipoliitika, mis sunnib väikepoode üksteise võidu uksi sulgema ja vähendab kohalike majanduslikke väljavaateid veelgi. Aga see on kogu loos üks väiksemaid põhjusi ja siinkohal ainult Jevgeni Ossinovskit süüdistada on ilmselgelt liig. Küsimus on selles, kas see on see suund, mida tahame me Eestis näha? Kas me tahame, et meie väikelinnade, -asulate ning külade elanikud on võimaluste puudumise tõttu sunnitud suurlinnadesse kolima?

Loe edasi klikates artikli pildil või pealkirjal.

Read more

Kaspar Kurve Raimond Kaljulaidile: tule ja liitu ise Eestimaa Rohelistega!

Roheliste erakonna uks on kõigile roheliselt mõtlevatele inimestele avatud, kaasa arvatud keskerakondlasest Raimond Kaljulaidile, kirjutab Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Kaspar Kurve.

Hea Raimond,

Aitäh kirjutamast ja meie käekäigu pärast muret tundmast. Ütlen otse ja keerutamata – üsna üllatav oli ühe Keskerakonna poliitiku sellist kirja täna hommikul lugeda ja veelgi üllatavam on asjaolu, et Eestimaa Roheliste juhatusele mõeldud kiri millegi pärast mõni tund hiljem ka Postimehes figureerib. Suhtekorralduse trikk? Ei tea, ei oska öelda ja lõppude lõpuks ei peagi ma kõigest aru saama. Teie kirjast sain ma aru küll ja see vast ongi siinkohal kõige olulisem.

Meil oleks väga hea meel, kui leiaksite aja tulla laupäeval meie üldkogule. Kõnemehena olete kahtlemata osav, aga kõnepuldi reserveerime üldkogul siiski ainult rohelistele, seda mitte kiusust, vaid äärmiselt lihtsal põhjusel – tegemist on siiski Eestimaa Roheliste üldkoguga. Samas oleks nii minul kui ka teistel juhatuse liikmetel hea meel pärast üldkogu maha istuda ja mõtteid vahetada. Tühjast-tähjast rääkida pole meil kellelgi eeldatavasti aega ega tahtmist, aga teie kirja järgi tundub, et ühisosa rohelistega on teil üsna suur, mis meile loomulikult rõõmu valmistab:

«Ma teen seda ainult seetõttu, et nii nagu kümned ja kümned tuhanded eestimaalased, valutan minagi südant Eesti looduse tuleviku pärast. Näen koos teiega, et usk piiritusse majanduskasvu iga hinnaga, ohustab kõigi sellel planeedil elavate liikide tulevikku. Ja pean oluliseks, et roheliste maailmavaade oleks esindatud seal, kus Eesti tulevikku määravaid otsuseid langetatakse.»

Seetõttu ei näe ma ka probleemi teile siinkohal ise üks ettepanek teha […]

Loe edasi klikates artikli pildil.

Read more

Pöördumine põhisissetuleku uuringu asjus

Allakirjutanud taotlevad tingimusteta põhisissetuleku (edaspidi: põhisissetulek või kodanikupalk) teostatavusuuringu läbiviimist Eestis, sealhulgas

võimalike Eestile sobivate ja jõukohaste põhisissetuleku maksmise ja rahastamise mudelite väljatöötamist
ühe või mitme väljatöötatava põhisissetuleku mudeli testimist Eestis
põhisissetuleku mõju uurimist kõigi sotsiaalsete rühmade suhtes
põhisissetuleku (kodanikupalga) töörühma moodustamist poliitikutest, teadlastest ja teemaga seotud huvigruppide esindajatest ning loetletud tegevuste käivitamist riigikogu käesoleva koosseisu poolt

Allakirjutanud ei nõua selle pöördumisega

põhisissetuleku kehtestamist
ühegi Eestis võimaliku põhisissetuleku ja selle rahastamise mudeli vaikimisi eelistamist teistele

Põhisissetulekust
Tingimusteta põhisissetulek kujutab endast riigi poolt igale seaduslikule elanikule või vähemalt selle riigi kodakondsusega isikule regulaarselt makstavat tasu, mis katab inimese põhivajadused ja võimaldab tal olla aktiivne ühiskonnaliige. Kodanikupalga mõiste on põhisissetuleku kohta kasutatav juhul, kui põhisissetuleku maksmise eelduseks on riigi kodakondsus.
Põhisissetulekut makstaks ilma majanduslike eeltingimusteta – ei põhisissetuleku maksmine ega ka selle suurus ei sõltuks inimese palga- või ettevõtlustulude olemasolust või puudumisest ega nende tulude suurusest.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Rahvaalgatuse täistekst ja allkirjastamisvõimalus siin: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/c79c1938-dc37-439e-9e5b-9033c534239b

Read more

Kaspar Kurve: 400 eurot kodanikupalgaks peaks Eesti riigil küll jätkuma

Küsimus ei ole ammu enam selles, kas kodanikupalga kehtestamine on võimalik või mitte, küsimus on selles, kas meie poliitikud suudavad mõelda raamidest välja ja teha otsuseid, mis on tõepoolest 21. sajandi väärilised, kirjutab Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Kaspar Kurve.

Algul oli natuke naljakas. Siis hakkas juba pisut kurb. Nüüd on juba päris piinlik. Mõtlen neid lõputuid artikleid ja kommentaare Yana Toomi ja Kaja Kallase vahel, mis puudutavad uut maksusüsteemi.

Selline tunne on, nagu oleksin astunud ajamasinasse ja loen, kuidas mingid dinosaurused taovad sama igivana roostes rauda ning üks ruigab, et parempoolne majanduspoliitika on võti, teine, et vasakpoolne on ikkagi parem. Olgem ausad, kogu selle nalja sisu peitubki ju tegelikult selles.

Arusaamatuks jääb aga, miks teha lihtsad asjad keeruliseks. Siinkohal ei räägi ma veel maksusüsteemist, vaid faktist, et mõlemad naisterahvad töötavad Euroopa Parlamendis.

Kuna neil mõlemal on ilmselgelt piisavalt vaba aega, et päevad läbi Facebookis, blogides ja jumal teab kus iganenud ning 21. sajandi kontekstis absoluutselt irrelevantseid tekste genereerida, siis võiksid nad selle asemel lihtsalt parlamendikohvikus kokku saada (jah, just seal, kus vein maksab vähem kui vesi, nagu Toom mõni aeg tagasi kuulutas) ja omakeskis paari veiniklaasi ja mõne austri saatel privaatselt mõtteid vahetada.

Kedagi nad ümber ei veena, ei Toom Kallast ega vastupidi. Ei muutu sellest ei kesk ega reform. Kõige kurvem ei ole kogu loo juures isegi see, et selline kirjavahetus raiskab lihtsalt kirjutajate endi aega, mida – ma tahaks väga loota –, saaks Euroopa Parlamendis palju ratsionaalsemalt ja produktiivsemalt kasutada. Kõige kurvem ei ole ka see, et see totrus raiskab ka seda lugevate inimeste aega.

Kõige kurvem on see, et tänapäeva probleemidele eelmise sajandi majandusõpikutest lahendusi otsides on kaotajaks terve Eesti ning just seda Reformierakond ja Keskerakond katkise plaadimängija kombel samu vanu laule lauldes teevadki. On kahetsusväärne, kui inimesed käivad ringi silmaklapid peas, kui seda teevad aga meie tipp-poliitikud ja suurimad erakonnad, on see lausa traagiline.

Loe edasi klikates artikli pealkirjale.

Read more

Eestimaa Rohelised avaldasid KOV kampaania raames muusikavideo „Loodus võidab“

Eestimaa Rohelised avaldasid Neoonroheliste nime alt muusikavideo „Loodus võidab“, millega kutsutakse kõiki rohelise maailmavaatega tallinlasi kandideerima KOV valimistel Tallinnas Eestimaa Roheliste nimekirjas ja samal ajal tutvustatakse tervet peatükki oma programmist.

Video ning muusika autoriks on Rasmus Merivoo, laulu sõnad on inspireeritud Roheliste KOV valimisprogrammist. Videos astuvad üles erakonna esinaine, Põhja-Tallinna kandidaat Züleyxa Izmailova ning juhatuse liikmed Kristiines kandideeriv Joonas Laks ning Kaspar Kurve, kes kandideerib Nõmmel.

Izmailova: “Peame oluliseks meenutada kodanikuühiskonna võimu oluliste eesmärkide saavutamisel ja minetama arusaama, et keegi poliitik teeb meie elu paremaks. Kuna Eesti valimissüsteemis on oluline lisaks häältemagnetitele ka nimekirja pikkus, siis vajalikeks muudatusteks on kutsume kõiki aktiivseid ökorohelisi maaimaparandajaid kandidaadiks hakkama ja iseenda poolt hääletama.”

“See video on omamoodi vastulöök betoonerakondade ning karjääripoliitikute traditsioonilistele valimiskampaaniatele. Maksumaksja raha eest, mida parlamendierakonnad valimisreklaamideks kasutavad, saaks näiteks edukalt rahastada kodanikupalga pilootprogrammi Tallinnas,“ kommenteeris Kaspar Kurve.

Read more

Tallinna planeerimine vajab avarat pilku ja julget mõtet- linn tuleb tagasi anda jalakäijatele ja jalgratturitele!

Juba mitmendat korda Euroopa roheliseks pealinnaks pürgiv Tallinn ei osutunud valituks ka sel aastal.

Oluliseks kriteeriumiks tiitli saamisel on jätkusuutliku arengu printsiipide rakendamine linnakeskkonna planeerimisel. Euroopa rohelise pealinna tiitli pälvinud Oslole tõi võidu terviklik lähenemine, juhtmõtteks „linn kõigile, seades inimesed esimeseks“.

Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige arhitekt Küllike Reimaa leiab, et kuni Tallinna planeeritakse nii, nagu paigataks vana põlle, nägemata tervikpilti, pole lootustki vastata nendele tingimustele. Linnavalitsusel tuleks tulemust ja selle põhjusi hoolega analüüsida. Niikaua, kui Tallinnas käib planeerimine arendaja taktikepi all ja planeering haarab naaberkrunte, selleks, et neilt haljastus ja rekreatsioon ning täisehituse protsent näpata, et siis oma krunt piirist piirini täis ehitada; senikaua, kui linnas ei lisandu ühtegi uut parki, vaid vähendatakse olemasolevategi pinda lühinägelike planeeringute tõttu pidevalt; seni ei ole mõtet auväärset žüriid oma osavõtuga üldse tülitada.

Tallinna planeerimine vajab avarat pilku ja julget mõtet, mille näiteks ei ole merre nikerdatud Reidi tee, mis toob kesklinna suunas vaid ühe autodevoo juurde.

Linnajuhid võiksid Euroopa kolleegide eeskujul autode asemel jalgratastega liiklema hakata, arvab Roheliste liider Z. Izmailova, kelle sõnul on Tallinn liialt autodekeskne ja lastevaenulik. Isiklik kogemus jalakäija või ratturina avaks otsustajate silmad tõelistele probleemidele.

Read more
Translate »