Züleyxa Izmailova ja Katrin Jõgisaar: tallinlased vajavad puhast merd

Põhja-Tallinnas on küll olemas korrastatud Stroomi rand, aga supelda on seal ohtlik. Terviseamet andis kevadel taaskord Stroomi ranna veele hinde „halb“.

Stroomi suplusvees viimastel aastatel leitud nii soole enterokokke, kolibaktereid kui ka koolera vibrioone. Need on bakterid, kes elavad inimeste ja teiste soojavereliste loomade soolestikus. Nende esinemist suplusvees seiratakse võimaliku fekaalse reostuse tuvastamiseks ja vee olukorra hindamiseks.

Viimastel aastatel on Stroomi ranna vee kvaliteet kõikunud halva ja piisava taseme vahel. Terviseamet on viimasel viiel aastal hinnanud olukorda heaks vaid 2016. aastal. Stroomi ranna suplusvee seisund on aasta-aastalt halvenenud.
Kuna reostused on olnud episoodilised, ei osata siiani kindlalt öelda, milles põhjus. Pigem on linnakeskkonnas paiknevas supluskohas tegu mitme erineva võimaliku reostusallika koosmõjuga.
Terviseameti raportis „Stroomi ranna suplusvee profiil“ nimetatakse võimalike suplusvee kvaliteeti mõjutavate teguritena ranna mõjualas paiknevaid sadamaterminaale, tööstusi, reoveepuhastusjaama, sademevett, Rocca-al-Mare väljalasku ja lahte suubuvat Mustjõe oja. Teatud mõju on ka Tallinna linna, peamiselt Põhja-Tallinna (Pelgulinn) ja Haabersti (Kakumäe, Veskimetsa) linnaosade inimtegevusest tuleneval reostusel.
Meedias jäävad silma mitte lahendused, vaid süüdistamine
Põhja-Tallinna linnavalitsus peaks tegelema reostuse põhjuste väljaselgitamisega, aga kahjuks on meedias kõlapinda leidnud endiste juhtide süüdistamine.
4. juunil põhjendas tollane Põhja-Tallinna linnaosavanem Peeter Järvelaid Õhtulehes Stroomi ranna kehva olukorda sellega, et tema eelkäija Raimond Kaljulaidi ametiajal (aastatel 2016–2019) ei pööratud veeproovide võtmisele küllalt tähelepanu. Ometi muutus Järvelaidi valitsemisajal Stroomi vee seisund veelgi hullemaks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Puuetega inimestel on õigus väärikale elule! – Katrin Jõgisaar

Täna on puuetega inimeste õiguste konventsiooni päev.

2008. aasta 3. mail jõustunud konventsioon on rahvusvaheline kokkulepe, mille eesmärk on edendada, kaitsta ja tagada puuetega inimeste inimõigusi ja põhivabadusi. Riigikogu ratifitseeris puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli 21. märtsil 2012. aastal. Eesti võttis endale kohustuse edendada puuetega inimeste võimalusi täielikult ja iseseisvalt ühiskonnaelus osalemiseks.

Erakond Eestimaa Rohelised seisab selle eest, et puuetega inimestel oleks väärikas elu. Erakonna liige Katrin Jõgisaar: “Kõik Eesti inimesed, asutused, ettevõtted ja organisatsioonid peavad veenduma, et nende tegevusvaldkonnas oleksid puuetega inimeste õigused tagatud. Ainult nii tunnevad puuetega inimesed, et nende õigusi kaitstakse ning nad saavad ühiskonnaelus osaleda teistega võrdsetel alustel. Kohalikud omavalitsused saavad oma otsusega mõjutada puuetega inimeste heaolu ja hakkamasaamist.

Rohelised seisavad parema ligipääsetavuse, õiglasemate toetuste ja puuetega inimeste kaasamise eest. Et puuetega inimesi puudutavaid otsuseid ei tehtaks neid kaasamata.

Read more
Translate »