Züleyxa Izmailova: ärge võtke meilt tulevikku!

Noorest rootslannast Greta Thunbergist on vähem kui aastaga saanud ülemaailmne lootuse, mõistuse hääle ja järjekindluse sümbol. Ühel 2018. aasta augustipäeval otsustas Thunberg, et alustab Rootsi parlamendihoone ees koolistreiki, nõudmaks Rootsi poliitikutelt kliimasoojenemise vastaste meetmete rakendamist. Ühe koolitüdruku „popipanemisest“ on saanud eksponentsiaalselt kasvav rahvusvaheline liikumine, millel on üks ja väga konkreetne sõnum poliitikutele: TEIE tegevusetus kliimasoojenemise osas võtab MEILT võimaluse tulevikuks.

Thunberg inspireerib ka Eesti noori tänavatele tulema. Nimelt on täna, 15. märtsil toimuvale kliimastreigile end Facebookis osalejana märkinud juba ligi 800 inimest. Protestijate suur arv tõestab, et osa Eesti ühiskonnast mõistab probleemi teravust.

Inimtegevuse mõju kliimale ei ole tegelikult teadusmaailmas teab mis uudne kontseptsioon, seda nähtust uuriti juba 19. sajandil. Teadlased on pikalt häirekella löönud ja selle heli on valjenemas: hoiatuste sõnakasutus muutub raport-raportilt jõulisemaks ja uusi hoiatusi tuleb järjest tihemini.

Elusolendite üks tugevamaid instinkte ja evolutsioonilisi kohastumusi on tagada enda järeltulijatele võimalikult head võimalused ellujäämiseks. On hämmastav, et seejuures oleme reostanud õhku, mulda ja vett, uhanud maa seest välja nii palju energiaks ja tarbeesemeteks muundatavat kraami ning hävitanud ära nii palju erinevaid ökosüsteemi tasakaaluks hädavajalikke liike, et suur osa Maast ähvardab muutuda järeltulevatele põlvele elamiskõlbmatuks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander Laane: roheline tee koju

Põgenike jaoks on ka paremaid lahendusi, kui siiani pakutud. Roheliste ettepanekud lähtuvad probleemide lahendamisest seal, kus need tegelikult asuvad.

Ei Euroopa ega Aafrika riigid saa loota jätkusuutlikule arengule läbi massilise põgenemise. Samuti on selge, et just kliimamuutustest saavad alguse lähituleviku põgenikelained, mis on praegustest veel palju suuremad ja meeleheitlikumad. Me saame neid vältida. Meil on võimalus näidata, et väljapääsmatuna näivat olukorda saab muuta.

Tuhandete põgenike vastuvõtmine igal aastal olukorras, kus Eestis on 190 000 välisriigi kodanikku ja kodakondsuseta inimest, pole meile põhiseaduse täitmise mõttes võimalik. Loomulikult tuleks aidata neid Ukraina inimesi, kes on põgenenud sõjatsoonist ja kel on siin lähedased sugulased. Samas peame olema kategooriliselt eitaval seisukohal tagurlike usuliste vaadetega inimeste riikilubamise suhtes, et mitte avastada ennast olukorras, kus me ei saa enam vabalt oma traditsioonidest, elukorraldusest ja harjumustest lähtuda ja peame kestvat konflikti taluma.

Kaotada tuleb põlvkonnalt põlvkonnale pärandatav põgeniku staatus, vähem kuulata igasuguseid silmakirjateenreid ja ümber korraldada palju sõnu ja vähe villa produtseeriv süsteem. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more