Kliimapositiivne transpordipoliitika – Joonas Laks

Eesti on ennast üritanud ikka näidata kaasaaegse ja posiitiivse riigina. Nüüd peagi aasta aega kestnud tervisekriisi valguses on sõna “positiivne” saanud aga üsna negatiivse varjundi. Lisaks COVID-19 positiivsusele, on meie riik ka kliimapositiivne ning sammud neutraalsuse poole on lühikesed, transpordipoliitikas pea olematud.

Säästvad lahendused esiplaanile

Kui veel 10 ja 5 aastat tagasi leidus kahtlejaid, siis täna on taastuvenergiale üleminekust saanud transpordisektoris möödapääsmatu reaalsus. Kuid sektori terviklikuks arenguks on oluline tõsta ka kergliikluse ja ühistranspordi osatähtsust. Veelgi enam, see peab juhtuma juba täna, sest aeg on ümber saamas. Valitsusele võib andestada koroonakriisiaegset käpardlikkust järgmise aasta riigieelarve koostamisel – kõik ministrid jälgivad nakatumiskordajat tõenäoliselt rohkem kui eurosid, aga fakt on see, et kliimakriis läheneb meie poole veelgi kiirema hooga kui enne ning on tagumine aeg planeerida ja rakendada konkreetseid summasid ja meetmeid, millega vähendada transpordisüsteemi heitmeid. Ka eelarvesse. Vähemalt selles mahus, mis on toodud peatselt vastuvõetavas 2021.–2035. aasta transpordi ja liikuvuse arengukavas. Tasuta ühistransport ei too kasutajaid juurde ega hakkagi neid juurde tooma, kui seda planeeritakse marginaalseks teenuseks.

Mitte midagi tegemise oskus

Asfaldiliidu juht Sven Pertens ütles hiljuti BNS-ile, et teed vajaksid lisainvesteeringuid 200 miljonit aastas vähemalt järgmise viie aasta jooksul, et „remondivõlg” tasa teha. Suuresti on tulnud see auk kütuseaktsiisi lahti sidumisest tagasi teedesse investeeritavatest summadest. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »