Aleksander Laane: Küsimus on arhieesmärgis

Kuldar Leisi pakutud ideel koalitsioonilepingu valmimise tähtaeg “hea tavaga” edasi lükata on kindlasti arutamist väärt. Igaks juhuks tasub vast meelde tuletada, et koalitsioonileping pole miski, mille tegemist põhiseadus või lihtsalt mingi seadus nõuaks. Selle teistmoodi tegemiseks – või ka mittetegemiseks – piisab asjaosaliste tahtest.

Sellel ideel on oma positiivne ja ka negatiivne külg ning õnnestumise eeldused. Alustades viimasest – eeldustest edu saavutada – peab tõdema, et oluline on aru saada, milline on lisaks Eesti kestmisele tähtsuselt järgmine arhieesmärk. Kas me näeme, et eelmine või praegune koalitsioon oleks mistahes koos valitsetud ajahetkel suutnud midagi taolist sõnastada? Vastus on üsna selge – ei. Ja sellise ühiskonda liitva arhieesmärgi äratundmine ja sõnastamine pole ka 100 päevaga teostatav, kui arusaamist ja tahtmist selleks pole – nagu praeguselt pildilt ka näeme. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Züleyxa Izmailova: ärge võtke meilt tulevikku!

Noorest rootslannast Greta Thunbergist on vähem kui aastaga saanud ülemaailmne lootuse, mõistuse hääle ja järjekindluse sümbol. Ühel 2018. aasta augustipäeval otsustas Thunberg, et alustab Rootsi parlamendihoone ees koolistreiki, nõudmaks Rootsi poliitikutelt kliimasoojenemise vastaste meetmete rakendamist. Ühe koolitüdruku „popipanemisest“ on saanud eksponentsiaalselt kasvav rahvusvaheline liikumine, millel on üks ja väga konkreetne sõnum poliitikutele: TEIE tegevusetus kliimasoojenemise osas võtab MEILT võimaluse tulevikuks.

Thunberg inspireerib ka Eesti noori tänavatele tulema. Nimelt on täna, 15. märtsil toimuvale kliimastreigile end Facebookis osalejana märkinud juba ligi 800 inimest. Protestijate suur arv tõestab, et osa Eesti ühiskonnast mõistab probleemi teravust.

Inimtegevuse mõju kliimale ei ole tegelikult teadusmaailmas teab mis uudne kontseptsioon, seda nähtust uuriti juba 19. sajandil. Teadlased on pikalt häirekella löönud ja selle heli on valjenemas: hoiatuste sõnakasutus muutub raport-raportilt jõulisemaks ja uusi hoiatusi tuleb järjest tihemini.

Elusolendite üks tugevamaid instinkte ja evolutsioonilisi kohastumusi on tagada enda järeltulijatele võimalikult head võimalused ellujäämiseks. On hämmastav, et seejuures oleme reostanud õhku, mulda ja vett, uhanud maa seest välja nii palju energiaks ja tarbeesemeteks muundatavat kraami ning hävitanud ära nii palju erinevaid ökosüsteemi tasakaaluks hädavajalikke liike, et suur osa Maast ähvardab muutuda järeltulevatele põlvele elamiskõlbmatuks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »