Küllike Reimaa Archives | Eestimaa Rohelised

Kellakeeramine tuleb sügisel lõpetada! – Küllike Reimaa

22.03.202122.03.2021 Joonas Laks 0 Comments Kellakeeramine, Küllike Reimaa, suveaeg, talveaeg, Valitsus, vööndiaeg

26. märtsil 2019 otsustas Euroopa Parlament kellakeeramise lõpetada 2021 aastal. Kätte on jõudnud 2021 aasta märtsikuu — ja järjekordne kellakeeramine.

Kellakeeramine mõjub inimese tervisele halvasti. Kellakeeramist lõpetades saaksime toetada rahva tervist sel laastaval koroona-ajal, ja pealegi õnnestuks selle tervist rikkuva faktori meie kõigi elust kaotada ilma sentigi kulutamata.

Veider on kuulata justkui arukate inimeste juttu sellest, kumb on kehvem, kas kevadine või sügisene kellakeeramine. Ühed ootavad kevadist kellakeeramist, et saada aktiivsele ajale tund valgust juurde, teised on endast väljas, kui sügisel päev igasuguse loogika vastaselt tund aega varem pimedamaks läheb. Kevaditi on probleeme laste hommikuse äratamisega.

Kui keegi veel ei mõista, siis kevadise kellakeeramise probleemid on sügisese kellakeeramise tagajärg. Me ei pea arutama seda, kumb on halvem, vaid kogu see kella keerutamine kaks korda aastas on inimestele halb.

Kas talveaeg või suveaeg, see on küsimus. Tegelikult ei ole, selle katse oleme juba ära teinud.

Eestis oli 90-ndate alguses palju juttu kellakeeramise pahupoolest. Sellest rääkis ja kirjutas meditsiinidoktor Selma Teesalu.

Toonane peaminister Andres Tarand suutiski kellakeeramise lõpetada. Kahjuks vabaduse tuules ja tuhinas otsustati, et vana hea Eesti aeg ehk vööndiaeg on see kõige õigem. Unustati, et aeg ei seisa paigal ja inimeste elukorraldus on väga palju muutunud. Ei minda enam heinakaarele kell 4 hommikul ja turg, poed linnas avatakse kell 9-10, mitte kell 6-7 hommikul nagu kunagisel armsal Eesti ajal. Päike piilus suvehommikul kell 3 kardina vahelt ja õhtud olid vara pimedad. See ei sobinud enam uue aja inimesele, algas vilekoor ja hädakisa ning lihtsaima lahendusena taastati kellakeeramine. Inimese tervise peale ei mõelnud enam keegi, sest tulemas olid valimised. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Eestimaa Rohelised Tallinn

Küllike Reimaa: Võtame tuleviku tagasi!

6.12.20186.12.2018 Joonas Laks 0 Comments Küllike Reimaa, põlevkivi, PÕXIT, taastuvenergia

Ma ei tea, millal päike oma põlemise lõpetab ja ma ei tea, millal inimesed, riigid ja rahvad üksteise kõrid läbi närivad, et toita majanduse kasvu püha allikat, sõjatööstust. Kuid ma tean, et maavarad, nii ka põlevkivi, saavad ükskord otsa ja need ei taastu kiiresti, ehk mitte üldse inimkonna eluea jooksul. Seetõttu meie slogan “võtame tuleviku tagasi” peegeldab kõige täpsemalt seda, kus me oleme ja kuhu tahaksime jõuda.

Ma ei arva, et põlevkivi kaevandamise ja põletamise saab lõpetada kohe ja kiiresti, nipsust, kuid see peaks olema meie mitte liiga kauge eesmärk, kui me ei taha oma Põhja- Eesti maa-alust õõnsaks uuristada, ükskõik kui kõrgele me põlevkivist ära kasutatava energia hulga viime. Samas ma ei arva, et meie energiatulevik peaks olema aatomienergias.

“Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030” järgi on 2013.aasta koondbilansi andmetel Eesti põlevkivimaardla varu 4750,4 miljonit tonni. Praegu on Eesti energia kaevandusmaht 15,01 miljonit tonni aastas ja kogu Eesti kaevandusmaht 20 miljonit tonni. Kuigi Enefit toodab energiat ka tuulest, veest, päikesest, prügist ja biomassist, on selle osakaal Eesti elektritootmise mahust mitte eriti suur. 2005 aastal oli taastuvatest energiaallikatest toodetav energia 18%, planeeritud oli see tõsta 20% -ni aastaks 2020.

Auveres väidetavalt saaks toota 50 % osas taastuvast biomassist.[…]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Pressiteated Uudised

Tallinna planeerimine vajab avarat pilku ja julget mõtet- linn tuleb tagasi anda jalakäijatele ja jalgratturitele!

6.06.20176.06.2017 Kaspar Kurve 0 Comments Eestimaa Rohelised, Euroopa Roheline Pealinn, Joonas Laks, Kaspar Kurve, KOV2017, Küllike Reimaa, linnakeskkond, linnaplaneerimine, Rohelised, Tallinn, Züleyxa Izmailova

Juba mitmendat korda Euroopa roheliseks pealinnaks pürgiv Tallinn ei osutunud valituks ka sel aastal.

Oluliseks kriteeriumiks tiitli saamisel on jätkusuutliku arengu printsiipide rakendamine linnakeskkonna planeerimisel. Euroopa rohelise pealinna tiitli pälvinud Oslole tõi võidu terviklik lähenemine, juhtmõtteks „linn kõigile, seades inimesed esimeseks“.

Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige arhitekt Küllike Reimaa leiab, et kuni Tallinna planeeritakse nii, nagu paigataks vana põlle, nägemata tervikpilti, pole lootustki vastata nendele tingimustele. Linnavalitsusel tuleks tulemust ja selle põhjusi hoolega analüüsida. Niikaua, kui Tallinnas käib planeerimine arendaja taktikepi all ja planeering haarab naaberkrunte, selleks, et neilt haljastus ja rekreatsioon ning täisehituse protsent näpata, et siis oma krunt piirist piirini täis ehitada; senikaua, kui linnas ei lisandu ühtegi uut parki, vaid vähendatakse olemasolevategi pinda lühinägelike planeeringute tõttu pidevalt; seni ei ole mõtet auväärset žüriid oma osavõtuga üldse tülitada.

Tallinna planeerimine vajab avarat pilku ja julget mõtet, mille näiteks ei ole merre nikerdatud Reidi tee, mis toob kesklinna suunas vaid ühe autodevoo juurde.

Linnajuhid võiksid Euroopa kolleegide eeskujul autode asemel jalgratastega liiklema hakata, arvab Roheliste liider Z. Izmailova, kelle sõnul on Tallinn liialt autodekeskne ja lastevaenulik. Isiklik kogemus jalakäija või ratturina avaks otsustajate silmad tõelistele probleemidele.