Kultuur Archives | Eestimaa Rohelised

Marko Kaasik: Eesti vajab kliimaministrit

7.02.20217.02.2021 Eestimaa Rohelised 0 Comments kanep, kliima, Kultuur, MARKO KAASIK, põlisrahvas, Tuumaenergia

21.01.21 avasid Rohelised petitsiooni “Eesti ei ole tuumapolügoon”, millega soovitakse, et Riigikogu ja Valitsus lõpetaks igasuguse tegevuse tuumajaama rajamiseks Eestis ja kuulutaks Eesti tuumavabaks. Riigikogult ja Valitsuselt nõutakse selget signaali, et energia tootmisel Eestis on prioriteetideks päikese-, tuule- ja puhas vesinikuenergeetika ning taastuvenergia salvestustehnoloogiad. Sinu eriala on õhusaaste. Millisena Sa erialateadlasena sooviksid näha Eesti Vabariigi tuleviku energeetikat? Millisel moel suudaksime hoida oma maal õhu puhta?

Elekter tuleb toota tuulest ja päikesest – neid ressursse on planeet Maal inimkonna jaoks ülekülluses ja need ei saasta õhku. Need on ebastabiilsed energiaallikad, aga energiat saab akumuleerida hüdroakumulatsioonijaamades (esimene neist on rajamisel Paldiskisse) ja vesinikus. Just nii tulebki mõista vesinikuenergeetikat – vesinik on vahepealne energiakandja, mitte selle algallikas.

Päikesest ja tuulest toodetud elektrienergiaga lõhustatakse vesi vesinikuks ja hapnikuks, mis teisel ajal ja/või kohas ühinedes annavad energia (ja vee) tagasi. Vesinikuna torujuhtme kaudu on suuri energiahulki palju odavam üle kanda kui elektrina kaabli kaudu. [..]

Loe edasi pikka intervjuud juhatuse liikme Marko Kaasikuga klikates artikli pealkirjal.

Blogid

Kaido Vetevoog: Metslase ja metsa kaitseks

11.12.201710.12.2017 Eestimaa Rohelised 0 Comments Eesti, eestlane, Kaido Vetevoog, Kultuur, loodus, Mets, põlisrahvas

Eestlane on ajalooliselt olnud põline loodusrahvas. Rahvas, kes on elanud sajandeid oma maal. Vaesena ja töökana. Pigem erakuna kui karjana koos. Mujalt tulijad on pidanud meid ikka matsideks. Kultuurituteks metslasteks.

Kuigi metslane, hoolimata selle nimetuse halvustavast maigust, omab head sisu. Metslasel on suur osa tundemaailmast seotud metsa ja loodusega. Metslase primitiivses kultuuripildis on mets ja loodus alati püha. Eesti maastikus ja kultuuritajus on metsal olnud oluline koht.

* * *

Inimese kultuuritaju mõjutab tema ümbritsev maastik. Eestlastel on mets olnud selle pildi oluline osa. Sama oluline kui on olnud oma põllumaa on eestlasele olnud oma kodune metsatukk. Metsaskäik on eestlase kultuuri oluline osa.

Eestlane ei ole kunagi metsa kartnud ning pigem on ta metsast saanud kaitset. Siis kui ristisõdijad euroopaliku kultuuri ja usku tõid läksid metslased läikivate raudrüüde eest metsa pakku. Samuti tehti seda nõukogude inimeseks vormimisest pääsu otsides. Metsa minejad nimetasid siis ennast metsavennaks. Sest mets kaitses neid. Oli nende vend.

Mets on osa niidistikust mis seob eestlast loodusega. Põlismets on olnud oluline osa põliseestlase kultuuri toitvas juurestikus. Juurtest millest ammutakse seda ürgset jõudu saada hakkama karmides oludes ja tingimustes.

Linnamaastikul kasvanul ei ole tekkinud seda sama seost metsaga ja loodusega. Euroopas on maastikupilt teine ja see on euroopa kultuuris normaalne. Teistmoodi normaalsus kui põliseestlasele. Nüüd tuuakse sisse Eestisse seda uut normaalsust ja kinnitatakse, et see on see õige. Kuidas te harimatud matsid ei saa aru, et terves Euroopas on sedasi. Metsatut täiesti tervet linnainimese normaalust.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.