Fideelia-Signe Roots: Ratturikolmapäev

Mul ei ole enam mitu aastat jalgratast. See varastati ära. Tiksusin ilmaoleku lainel, kuni minuni jõudis kuuldus, et liikumine nimega „Linnad inimestele“ korraldab ratturikolmapäevi: https://www.facebook.com/events/345622743623143 Ükskõiksuse rattasõidu osas ja tuusa autojuhi teesklemine muutus keeruliseks, kui Liina mulle üheks kolmapäevaks oma ratast laenuks pakkus.
Koguneme Vabaduse platsile lõõskava päikese alla, igaüks isemoodi. Mõned on profiratturi varustuses, mõned linnaratta, kleidi ja kontsakingadega. Vanast harjumusest kannan kiivrit. 10 aastat tagasi käisime sõpradega pikkadel rattamatkadel ning kiivrid olid alati peas. Tallinnas seigeldes on see eriti tähtis.
Lõpuks tuleb Vabakale 17 rattasõpra. Grupijuht Uwe tutvustab meile teekonda Pikakari randa ning me hakkame entusiastlikult minema. Uwe annab käega sõidusuundadest märku ja meie järgime automaatselt tema eeskuju. Rattateid on napilt. Sõidame kas kõnni- või sõiduteel. Kusagil Pelgulinnas näitab Uwe, et reastuma peab kõnniteelt sõiduteele foori ette koos autodega rohelist tuld ootama ning seejärel tuleb sooritada vasakpööre. Masinaid on tipptunnil rohkesti. Asfalt sulab põrgukuumuses ning autokapottide all auravad ja mürisevad mootorid. Neelatan ja sukeldun liiklusmöllu: YOLO! Kui väntame taas elusate ja tervetena vaiksemal teelõigul, küsib Uwe, kas kellelgi hakkas süda puperdama. See pole veel kõik. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Joonas Laks: Euroopa Rohelise Pealinna tiitel jookseb eest ära

Nädalavahetusel ilmus Tallinna linnapea artikkel, mis kommenteeris Euroopa Rohelise pealinna tiitlist ilma jäämist ja kutsus linlasi mõtteviisi muutma. Linnapea leiab, et “Rohelise pealinna tiitel ei ole lõpp-peatus vaid üks peatus paljudest.” Miks oleme aga oma peatusest juba nii mitmel korral mööda sõitnud? Kas asi on ainult meie nõukogude pärandis ja mõtteviisides, mis sellest johtuda võivad?

Linnapea viitab sellele, et Tallinnal ei ole olnud nii sujuvat arengut kui pidevalt vabalt arenenud Helsingil, Stockholmil või Kopenhaagenil ja see on sulatõsi, aga laisa tegutsemise ettekäändena on see siiski üsna nõrk. Ja kuigi ise olen küll sündinud 80-ndate lõpus, siis 1990. aastatel ehitatud teid ei saa veel minu hinnangul ajalooliselt välja kujunenuteks nimetada. Kui oma naabrite pikaaegsest kogemusest õppides teame, millist tulemust soovime, siis miks me ei võiks jätta mõne rumaluse, mida nemad on pidanud võib-olla omal nahal järgi proovima, tegemata? Fakt on see, et pidevalt autoteid laiendades ei ole võimalik autostumist peatada, veel vähem seda tagasi pöörata. Ja tegelikult keegi ju sellega ka ei vaidle. Vaieldakse hirmust, et midagi hakatakse ära võtma – et autojuhid kaotavad midagi sellega, kui loovutavad osa ruumist kergliiklejatele. Kolmandiku loovutamine võib tunduda autojuhtidele kohutava ähvardusena. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal

Read more

Ott Kiens: Kes päästaks Tartu kliimakava?

Ümberlükkamatud tõendid inimtekkelistest kliimamuutustest on pannud ka Tartu linnavalitsuse mõtlema ja on valminud Tartu energia- ja kliimakava. Selle kava täitmine peaks oluliselt vähendama Tartu linna süsinikuheidet.Kava üheks oluliseks punktiks on transpordiga seonduv, mis on loogiline- ka globaalselt on kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine energiatootmisest vähenemas, kuid transpordisektoris kasvamas. Tartu kliimakavas tuuakse välja, et võrreldes praegusega peavad muutuma liikumisviiside osakaalud linnatranspordis: lähema 10 aasta jooksul peab jalgrattaliiklus kasvama 9% ja autotransport samas kahanema 11%. Kuidas seda olulist muutust saavutada?

Momendil on linna vana sadamaraudtee koridorist (kulgeb Võru tn Maxima tagant kuni Siili/Sõbra tn ristmikuni) kujunenud oluline vaidlusobjekt seoses uue üldplaneeringu aruteluga. Raudtee on üles võetud ning küsimus on, et kas asemele peaks tulema ainult kergliiklustee või autotee, koos kergliiklusteega selle kõrval? [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »