Sotsiaalselt tundlik maali- ja performance’i kunstnik Fideelia-Signe Roots

Fideelia-Signe Roots on sotsiaalselt tundlik maali- ja performance’ikunstnik. Aastal 2017 kaitses ta Eesti Kunstiakadeemias doktoriväitekirja „Naine kui kangelane“. Feministliku suunitlusega kunstniku-uurimuses vaatles Fideelia kontekste, kus naised tõusevad esile kangelastena. Fideelia on esinenud nii kodu- kui välismaistel näitustel alates 1997. aastast.
Oma seosest loomadega räägib kunstnik järgmist: “Doktoritöö kirjutamise ajal võtsin kassi. See ootamatu käik muutis mu naisõigusluse keskset vaatenurka. Olin varemgi ökofeminismiga tuttav, kuid saades teadlikuks loomakaitses valitsevast olukorrast laienes mu huvi loomaõigustele. Oma kunstipraktikas ma loomaõiguste temaatikat seni kasutanud ei ole, aga seoses hiljutise hoiukassi Kant Nurrkäraka viibimisega ARSi Kunstilinnakus hakkasid mõtted ka selles suunas liikuma. Mind huvitab sügavam side ja teineteisemõistmine inimese ja looma vahel. Nüüdseks on mul neli kassi.”Fideelia, kas me siis võime piltlikult öelda, et kass võttis Su käekõrvale ning tõi Roheliste erakonda loomakaitse valdkonda vedama?… loe edasi klikates loo pealkirjale

Read more

Tallinna Rohelised linnavalitsusele: Ettepanek aaastavahetuse ilutulestiku asjus

Lemmikloomaomanikud, keskkonnast hoolijad, väikelaste vanemad jpt on pikka aega silmitsi seisnud massilise pürotehnika (kuri)tarvitamisega aastavahetuse paiku, mis hirmutab nii lemmikloomi kui ka metsloomi ja -linde. Paugutamine ei piirdu ainult vana-aasta õhtuga – kuna ilutulestiku müük algab väga varakult, saab igaüks osta pürotehnikat, mille tulemusel tekib palju planeerimata müra ajavahemikus novembrist jaanuarini. Loomadele, aga ka väikelastele ja nende vanematele tähendab see kolme kuud lakkamatut stressi.

Ilutulestiku puhul häirivad põhiliselt paugud, mitte niivõrd valgusefektid. On teada, et paljud koerad võtavad paugutamist rünnakuna ja tunnevad end ohustatuna. Varjupaikade täituvus on aastavahetusel alati suurem, sest paanikas koerad põgenevad kodust. Kuna koeral on inimesest palju teravam kuulmine, võib paugutamine tekitada talle isegi füüsilist valu. Heal juhul satuvad eksinud koerad varjupaika, halvimal juhul jäävad auto alla, külmuvad surnuks või hukkuvad kokkupõrkes metsloomade või pahatahtlike inimestega.

Linnaruumis elab lisaks lemmikloomadele ka metsloomi ja –linde. Hollandis viidi läbi uurimus, kus ilutulestiku ajal jälgiti radaritega lindude käitumist. Selgus, et tuhanded linnud tõusid peale keskööd, st uusaastaööl lendu ja maandusid alles 45 minuti pärast, seega järeldati, et linnud kogesid tugevat häiringut.[…]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised loovad riikliku metsloomade rehabilitatsioonikeskuse

Eile avaldatud video ja artikkel karust, kes oli auto alla jäänud ning vigastada saanud, andis taaskord tunnistust hoolimatust suhtumisest metsloomadesse. Ehitame üha laiemaid teid ja tungime intensiivse metsaraiega loomade koju. Paratamatult viib see olukorrani, kus metsloomade ja inimeste teed ristuvad ja kaotaja pooleks jääb tavaliselt kaitsetum osapool, kirjutab Eestimaa Roheliste volikogu liige Fideelia-Signe Roots.

«Millal me jõuame ühiskonnana ükskord sinnamaale, et me ei kaalu inimeste endi poolt vigastatud looma esimese ja ainukese «aitamise» vahendina jahimehe kuuli?” küsis Eestimaa Roheliste volikogu liige Rasmus Lahtvee. 2017. aasta lõpus otsustasid Eestimaa Rohelised liikmed, et Riigikokku saades loome Eestisse riikliku metsloomade rehabilitatsioonikeskuse.

Näeme iga päev, kuidas vabatahtlikud loomakaitsjad pingutavad, et päästa vigastatud loomi maanteedelt või mujalt, sest riik ei tee oma tööd. Vabatahtlikud tegutsevad oma vabast ajast, palgatöö ja pere kõrvalt, annetuste ja omavahendite toel. See pole lihtne ja paljud loomakaitsjad seisavad ühel hetkel silmitsi läbipõlemisega. Nad on kangelased, kes päästavad kõige nõrgemaid.

Loe edasi klikates artikli pealkirjas.

Read more
Translate »