KAI KÜNNIS-BERES: Looduskeskkond jääb tsivilisatsioonile alla

Olen oma Vooremaal elanud vanaisa suure pere ainus järeltulija ja minu missioon on oma esivanemate talupojatarkust ja peremehetunnet ehk vastutust oma maa ja tegude eest alal hoida.

Olen oma Vooremaal elanud vanaisa suure pere ainus järeltulija ja minu missioon on oma esivanemate talupojatarkust ja peremehetunnet ehk vastutust oma maa ja tegude eest alal hoida.

Üha enam näen ma bioloogi-ökoloogi ja veeteadlasena kuidas looduskeskond tsivilisatsioonile alla jääb. Eriti ilmekalt avaldub see Tallinnas, kus elan. Aga keskkonnast mittehoolivaid plaane ja arendusi, nagu hiiglaslik 15-aastase puidutarne garanteeritusega ja heitvett Emajõkke suunava tselluloositehase riiklik eriplaneering Tartumaale ja Rail Baltic, tuleb viimasel ajal ridamisi. See näitab selgelt, et riigikogus puudub looduskeskkonna, puhta vee ja toidu, tervislike elutingimuste eest seisev jõud.

Tegelikult puudub ka teadmine ja ohutaju, milliste tulemusteni võib viia looduskeskkonda hoolimatu ja hävitav suhtumine. Meie veekogud on talunud aastakümneid inimtegevusest tulenevat koormust ning nende ökosüsteemide taluvuspiir on juba künnist ületamas. Veel veidi ja järvede põhjast kaob hapnik, surevad põhjaloomad, siis kalad. Metsatööstuse masinapargi võimsuse hüppeline kasv, harvesteride kasutuselevõtt, on järsult suurendanud ulatuslikke lageraideid, mida Vooremaalgi arvukalt kohata võib. Tõeline peremees oma metsaga nii ei teeks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Anne Luik: mesilaste ja meie endi säästmiseks vajab põllumajandus muutusi

Üha sagedamini pingutatakse põllumajanduses hea saagi nimel pestitsiidide kasutusega üle ning unustatakse, et põllu väärtus ei seisne üksnes saagis, nagu mets ei ole ainult puit.

Viimastel aastatel on meie põldudel tunduvalt suurenenud agrokemikaalide kasutamine, ent arvestades agroklimaatilisi tingimusi, pole see samavõrra kaasa toonud saagi kasvu. Domineerib esmasele kasusaamisele orienteeritud väikese arvu niinimetatud kassakultuuridega tootmisviis, kus kemikaalide surve loodusele aina süveneb.

Viie aastaga on taimekaitsevahendite ehk pestitsiidide kasutamine peaaegu kahekordistunud: 461 tonnilt 834 tonnile. Sellest kogusest suurema osa (72 protsenti) moodustavad umbrohutõrjevahendid ehk herbitsiidid, milles võimutsevad glüfosaadil põhinevad vahendid. Taimehaiguste tõrjevahendite ehk fungitsiidide osakaal on kasvanud üle kahe korra. Eriti on suurenenud tebukonasoolil ja boskaliidil põhinevate preparaatide tarvitamine. Putukatõrjevahendite ehk insektitsiidide hulgas on kõige enam – üle kolme korra – kasvanud putukatele eriti ohtliku neonikotinoidi tiaklopriidi tarbimine.

Iga pestitsiidirühm on küll mõeldud kindlate organismide hävitamiseks, kuid paraku jääb nende jääke nii mulda, vette kui toodetesse ja nii mõjutavad need ained ka paljusid organisme, mille vastu nood polnud suunatud.

Read more