Jakko Väli: Eesti mets vajab puhkust lageraietest

Kui Arno isaga metsa jõudis, oli viimane palgipuuks sobiv kuusk juba maha võetud. Selliselt võiks parafraseerida meie metsades – eriti just riigimetsas –täna toimuvat.

Eesti metsade üleraie on juba aastaid avalik saladus, kuid nii keskkonnaministeerium kui RMK väidavad avalikkusele, et kõik on kõige paremas korras. See, kuidas maksumaksja nimel ja raha eest tegutsevates asutustes žongleeritakse arvude ja statistikaga – see on omaette meisterklass.

Eestimaa Rohelised koos teiste Eesti metsa kaitseks loodud ühingutega suudavad kogu selle pokazuha taga näha ka metsa. Me mõistame hukka selle, et üha suurema dividendi nimel riigieelarvesse sulgevad võimupoliitikud silmad ning lasevad ennast statistilisest vahust uimastada. Artikli maht ei võimalda kogu seda absurdi välja tuua, kuid kogu see hinnanguline metsa juurdekasv koos värskelt raiutud lankide arvestamisega metsa hulka kannab vaid ühte eesmärki: metsatööstuste huvides oleks veel rohkem raiuda. Neid see puude taga olev mets ei huvita, nad vajavad tooret ja palju.

Koostatavasse metsanduse arengukavasse aastani 2030 surutakse sisse raiemahtu 15 miljonit tihumeetrit aastas. Kui aga arengukava töögrupis hakati arutama punkti „Riigimetsa roll erinevate hüvede tagajana“, siis oli tubli ametnik eemaldanud sõna „riigi“. Samas on riigimetsa ja erametsa roll olemuslikult täiesti erinev. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Izmailova: riik liigub metsaseaduse menetlemisel lubatule vastassuunas

“Asju tehakse sammhaaval, aga üldsuunaga järjest intensiivsema raiumise suunas,” kommenteeris Izmailova BNS-ile keskkonnaministeeriumis plaanitavat määrusemuudatust, mis lubaks sanitaarraie nime all kaitsealadel ja püsielupaikade piiranguvööndites lageraiet teha. “Kuigi metsaseaduse menetlemisel lubati kohe hakata tegema uusi metsakaitsealasid, pole sellest tegevusest midagi kuulda. Samas aga menetletakse määrust, mis võib oluliselt suurendada raiesurvet olemasolevatele kaitsealadele.”

“Asi on tõepoolest ohtlik ja võib-olla ohtlikumgi kui sotside (SDE – toim.) kriitikast paistab,” viitas Izmailova keskkonnakomisjoni esimehele Rainer Vakrale, kes samuti määrusemuudatust taunib.

“Kui tegu oleks ühe eraldiseisva määruse eelnõuga, poleks võib-olla tõesti miskit hullu lahti – nagu keskkonnaministeerium praegu üritab väita –, aga kui vaadata kõiki viimase aasta või ka viimaste aastate arenguid, siis need midagi head meie metsade elurikkusele ei tõota,” selgitas Izmailova.

Reedel tõrjus keskkonnaministeerium süüdistusi, nagu plaanitaks kiirkorras leevendada kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndites raietingimusi. Ministeeriumi väitel ei muutu kaitsealadel kord. Samaks jäävad põhimõtted, mis puudutavad kaitsealadel raietingimusi – kaitsealadel käib sanitaarraiete lubamine metsakaitseekspertiisi alusel tulenevalt kaitse-eeskirjast ja seal olevast kaitse-eesmärgist

Keskkonnaühendused esitasid reedel ministeeriumile seisukoha, kus rõhutasid, et ministri määrusega kaitsealade kaitsekorra leevendamist ei saa pidada sobivaks õigusloomeks. Samuti juhtisid ühendused tähelepanu, et planeeritavad muudatusi pole kooskõlastatud ühegi huvigrupiga ning muudatuste koostajate hulgas ei ole ühtegi looduskaitse valdkonna ametnikku ega spetsialisti.

Read more