Fideelia-Signe Roots: naised on suurest ajaloost välja jäetud

Kunstnik ja humanitaarteadlane Fideelia-Signe Roots räägib intervjuus Andra Roosmetsale naiste kujutamisest ajaloos, naiskangelastest ja nõukogude aja naistraktoristidest. Roots avab teemat pikemalt laupäeval, 3. aprillil Eesti Vabaõhumuuseumi veebiloengus “Nõukogude aja naine”.

Uurisite oma doktoritöös naise kui kangelase kuvandit. Kuidas selle teemani jõudsite?

Olen juba aastakümneid teinud feministlikku kunsti. Ka minu Eesti kunstiakadeemias kaitstud magistritöö oli feministlik ja doktoritöö oli selle loogiline jätk. Naist on läbi ajaloo kujutatud pigem ohvri rollis ning minus tekkis huvi, kas üldse on naisi, keda ajaloos on kajastatud kangelastena ja kuidas. Paraku on naised nii suurest ajaloost kui ka kooliõpikutest välja jäetud. Alles viimastel aastakümnetel on hakatud olulisi naisi tagantjärele ajalukku sisse kirjutama.

Read more

Züleyxa Izmailova: Iibest, naiste õigustest ja keskkonnast

Ülerahvastumisest rääkides keskendutakse ebaproportsionaalselt palju maailmas elavate inimeste hulgale ja vähem küsimuse teisele tahule – k u i d a s inimesed elavad. Mis oleks, kui seaksime kvantideedi asemel fookusesse kvaliteedi ja mitte ei vähenda laste arvu, vaid kasvatame neist vastutustundlikud inimesed, kes elavad kooskõlas loodusega ja hoiavad Maad paremini, kui me ise oleme suutnud seda teha?

Viimase aja skandaal on veel kuum. „Laste saamine ei ole keskkonnasõbralik. See on lihtsalt fakt. Maailm on ülerahvastatud.“ (täpsustatud tsitaat) – nii konstateeris feminsitliku kommuuni moderaator Nika Kalantar iibeteemalises „Suud puhtaks“ saates. „Kas keskkond on olulisem kui eestlaste püsimajäämine?“; „Kas me ei tohiks enam lapsi saada?“, algas kohe pahameeletorm.
Rahuneme maha ja pöördume vastuse leidmiseks ratsionaalse argumentatsiooni ja teadusmaailma poole.

Et minu minapildis mängivad olulist rolli emaks, feministiks ja keskkonnaaktiviks olemine, puudutab see sõnavõtt mind väga mitmel tasandil. Kuidas suhtuda Kalantari poleemikat tekitanud väitesse, mille kohaselt ei ole laste saamine keskkonnasõbralik?

Eelmisel aastal pälvis rohkelt tähelepanu Lundi Ülikooli teadlaste uuring [1], mis käsitles elustiilivalikute mõju individuaalsele süsiniku jalajäljele. Leiti, et neli kõige keskkonnakahjulikumat faktorit on lapse saamine, auto kasutamine, Atlandi-ülesed lennureisid ja lihapõhine toitumine. Loetelu järjekord ei ole juhuslik, vaid kajastab mõju ulatust regressiivselt. Kusjuures lapse saamise keskkonnamõju hinnates on aluseks võetud eeldus, et järeltulija tarbimisharjumused vastavad tema sünniriigi keskmisele.

Siit jõuamegi tegeliku probleemini. […]

Loe edasi klikates artikli pildil.

Read more
Translate »