Ott Kiens: Roheliste ahjuajamise alternatiive energeetikas

Viimased nädalad on toonud EKRE liikme Heino Harju poolt kriitikat nii „roheliste“, CO2 kvootide kui ka elektrienergia defitsiidi suunal. Osa kriitikast oli emotsionaalne vaenukõne, osa argumenteeritud diskussioon. Harju soovitatud roheliste ahjuajamine energiaprobleemi ei lahenda, lahendused on mujal.

Esiteks näitas härra Harju oma vaenulike kommentaaridega, et tal puudub teistega suhtlemisel kohati igasugune viisakus ning elatud aastad ei tähenda automaatselt elutarkust. Erakond Eestimaa Rohelised Tartu piirkonna liikmed mõistavad selgelt hukka igasugused üleskutsed füüsilisele vägivallale, olgu need suunatud roheliste või ükskõik kelle teise vastu. Emotsionaalsele purskele veebikommentaariumis peab järgnema avalik vabandus, mitte kohmakas õigustus oma mõttekäigule. Omalt poolt palusime õiguskaitseorganitel mõelda, kas ja kuidas nad soovivad menetleda EKRE esindaja üleskutset vägivallale. Jääme ka huviga ootama EKRE Tartu ringkonna seisukohta Heino Harju sobivuse kohta Tartu linnavolikogu komisjoni liikme kohale. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Ott Kiens: Raiemahu õige number

Alates metsasõja algusest 2016. aastal on ilmunud suur hulk erinevaid mõtteavaldusi: süüdistavaid, kompromisse otsivaid, rohkem ja vähem teaduslikke. Julgen väita, et suhteliselt suur osa neist on keskendunud õige raiemahu otsingutele. Ökoloogid, metsandusteadlased, metsaärimehed ja paljud teised on seda õiget numbrit palehigis otsinud. Miks siis õiget numbrit pole leitud?

Õige vastus on see, et senikaua kuni ühelt poolt vaadatakse metsa ökoloogilist aspekti ja teiselt poolt vaadatakse raha, siis seda õiget numbrit ei leitagi. Lahenduse leidmiseks tuleb lähtuda RMK enda poolt kodulehel kirja pandule ehk: „Me majandame riigimetsa säästlikult ja efektiivselt, tagades metsaressursi ökoloogiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste säilimise ning suurenemise.“

Read more

Ott Kiens: Rohelisem keskkond on hea tervise pant

Ott Kiens töötab kopsuarstina SA Tartu Ülikooli Kliinikumis ja praegu on kaasaegse mehena vanemapuhkusel.

Roheliste erakonnas tegeleb Ott Tartu piirkonna kohalike küsimustega ning on Tartu piirkonna juhatuse esimees. Poliitilistest valdkondadest huvitavad Otti tervishoid, linnade rohelisemaks kujundamine ning mõistagi kõik keskkonnaga seotud küsimused.

Lisaks on Ott Kiens Roheliste Erakonna volikogu liige.

Elame keset pandeemiat. Kasutan juhust ja küsin ainsa tuttava kopsuarsti käest, kuidas tema praegust olukorda lahendaks.

Tõtt- öelda on valitsus minu meelest COVID-19 pandeemiaga hästi hakkama saanud. Kuulda on võetud meditsiiniteadlasi ning kõrgelt hinnatud nende arvamust. Lisaks pole kordagi tekkinud olukorda, kus meditsiinisüsteem oleks vaakunud kokkuvarisemise äärel, nagu me nägime näiteks Itaalias. Kevadel oli olukord Saaremaal küll ohtlik, kuid see lahendati oskuslikult.
Kiitus ka meedikutele, kes on ennastsalgavalt COVID-19 vastu võidelnud ja võitlevad edasi!
Kui midagi ette heita, siis ehk maskikandmise kohustuse pisut hilist rakendamist, see oleks 1-2 nädalat varem tulla võinud. Raske muidugi öelda, kas see oleks midagi muutnud.

Kas valitsus on teise laine eriolukorraga hiljaks jäänud? [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Ott Kiens: COVID-19 vaktsiini teemadel

Esimene koroonavaktsiin firmadelt Pfizer ja BioNTech võib müügiloa USAs saada juba selle kuu lõpus. Ilmselt saabub varsti ka meile otsustuskoht, kui kohe ja kui laialdaselt elanikkonda koroona vastu vaktsineerida. Milline võiks olla Eesti lähenemine?

COVID-19 põhjustatud pandeemia on juba teist korda Euroopa pea täielikku karantiini viinud. Sügisese lootuskiirena on saabunud positiivsed uudised USAst, kus uue COVID-19 vaktsiini esmased tulemused näitavad, et vaktsiini efektiivsus nakatumise ärahoidmisel on 90%. Alustuseks tuleb hoogu maha võtta ja öelda, et on palju, mida me veel ei tea. Kas vaktsiinil on kõrvaltoimeid, mis avalduvad kaugemas tulevikus? Kui kaua vaktsiini COVID-19 vastane toime kestab? Kas vaktsiin vähendab tõsise haigestumise ja surma juhtumeid?

Me teame, et koroonaviirus on ohtlikum mõnede krooniliste haigustega patsientidele ning vanuritele. Neile riskigruppidele võivad omakorda tõenäolisemalt nakkuse edasi anda inimesed, kes nende eest igapäevaselt haiglates ja hoolekandeasutustes hoolitsevad. Madala koroonaviiruse tüsistuste riskiga laste ja noorte massilist vaktsineerimist osaliselt teadmata kõrvaltoimetega vaktsiiniga ei pea ma hetkel mõistlikuks.

Kõike ülaltoodut arvesse võttes saab teatud ettevaatusega välja pakkuda riskigruppide ning riskigruppidega tihedas kokkupuutes oleva tööpersonali vaktsineerimise vabatahtlikkuse alusel. Vaktsiini võiks neile hüvitada riik.

Read more

Ott Kiens: Kes päästaks Tartu kliimakava?

Ümberlükkamatud tõendid inimtekkelistest kliimamuutustest on pannud ka Tartu linnavalitsuse mõtlema ja on valminud Tartu energia- ja kliimakava. Selle kava täitmine peaks oluliselt vähendama Tartu linna süsinikuheidet.Kava üheks oluliseks punktiks on transpordiga seonduv, mis on loogiline- ka globaalselt on kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine energiatootmisest vähenemas, kuid transpordisektoris kasvamas. Tartu kliimakavas tuuakse välja, et võrreldes praegusega peavad muutuma liikumisviiside osakaalud linnatranspordis: lähema 10 aasta jooksul peab jalgrattaliiklus kasvama 9% ja autotransport samas kahanema 11%. Kuidas seda olulist muutust saavutada?

Momendil on linna vana sadamaraudtee koridorist (kulgeb Võru tn Maxima tagant kuni Siili/Sõbra tn ristmikuni) kujunenud oluline vaidlusobjekt seoses uue üldplaneeringu aruteluga. Raudtee on üles võetud ning küsimus on, et kas asemele peaks tulema ainult kergliiklustee või autotee, koos kergliiklusteega selle kõrval? [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Ott Kiens: Ihaste elurikkus väärib säilitamist

Kuus aastat tagasi sõitsin Hollandis rongiga 200km, et ühele meditsiiniseminarile jõuda. Rongi teiselt korruselt avanes hea vaade Kesk- Euroopa riigile, mida nähakse pigem progressiivsena ja tuuakse eeskujuks. Rongi aknast vaadates vaheldus linn kanaliga, kanal karjamaaga, vahepeal kasvuhooned ja veel linnasid ning kanaleid. Metsa ei olnud kusagil. Möödus 100km, siis 150km. Vahetult enne sihtpunkti jõudmist tuli paari kilomeetri jagu 20-30 a vanust noorendikku. Paljudes Lääne-Euroopa riikides on aastasadade eest vaid hetkekasule mõeldes liialt palju metsi raiutud ning täna tegeletakse üüratult kuluka loodusmaastike taastamisega. Ei tahaks, et Eesti sama reha otsa astub. Jah, kellelgi pole mastaapset plaani Eesti tühjaks raiuda, aga väärtuslikumad tükid on teada ja neid tuleb kaitsta.

Meil on Ihastes mitu vahvat metsatukka, millest ühte (aadressidel Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a plaanitakse täis ehitada. Miks on see Ihaste metsatukk säilitamist väärt?Metsa on läbi vaadanud Tartu Ülikooli teadlased ja sealt on leitud kogu Eesti jaoks haruldasi liike. Metsas asub I kaitsekategooria taimeliigi Mägipiimputke populatsioon. Lisaks on metsast leitud Eesti punase nimestiku putukaliike, milledest kaevurherilase Dinetus pictus populatsioon on teadaolevalt kogu Eestis ainus. Ka teisi leitud kaevur- ja liivaherilase liike on kogu Eesti peale teada vaid üksikud leiud. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »