Ott Kiens: COVID-19 vaktsiini teemadel

Esimene koroonavaktsiin firmadelt Pfizer ja BioNTech võib müügiloa USAs saada juba selle kuu lõpus. Ilmselt saabub varsti ka meile otsustuskoht, kui kohe ja kui laialdaselt elanikkonda koroona vastu vaktsineerida. Milline võiks olla Eesti lähenemine?

COVID-19 põhjustatud pandeemia on juba teist korda Euroopa pea täielikku karantiini viinud. Sügisese lootuskiirena on saabunud positiivsed uudised USAst, kus uue COVID-19 vaktsiini esmased tulemused näitavad, et vaktsiini efektiivsus nakatumise ärahoidmisel on 90%. Alustuseks tuleb hoogu maha võtta ja öelda, et on palju, mida me veel ei tea. Kas vaktsiinil on kõrvaltoimeid, mis avalduvad kaugemas tulevikus? Kui kaua vaktsiini COVID-19 vastane toime kestab? Kas vaktsiin vähendab tõsise haigestumise ja surma juhtumeid?

Me teame, et koroonaviirus on ohtlikum mõnede krooniliste haigustega patsientidele ning vanuritele. Neile riskigruppidele võivad omakorda tõenäolisemalt nakkuse edasi anda inimesed, kes nende eest igapäevaselt haiglates ja hoolekandeasutustes hoolitsevad. Madala koroonaviiruse tüsistuste riskiga laste ja noorte massilist vaktsineerimist osaliselt teadmata kõrvaltoimetega vaktsiiniga ei pea ma hetkel mõistlikuks.

Kõike ülaltoodut arvesse võttes saab teatud ettevaatusega välja pakkuda riskigruppide ning riskigruppidega tihedas kokkupuutes oleva tööpersonali vaktsineerimise vabatahtlikkuse alusel. Vaktsiini võiks neile hüvitada riik.

Read more

Ott Kiens: Kes päästaks Tartu kliimakava?

Ümberlükkamatud tõendid inimtekkelistest kliimamuutustest on pannud ka Tartu linnavalitsuse mõtlema ja on valminud Tartu energia- ja kliimakava. Selle kava täitmine peaks oluliselt vähendama Tartu linna süsinikuheidet.Kava üheks oluliseks punktiks on transpordiga seonduv, mis on loogiline- ka globaalselt on kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine energiatootmisest vähenemas, kuid transpordisektoris kasvamas. Tartu kliimakavas tuuakse välja, et võrreldes praegusega peavad muutuma liikumisviiside osakaalud linnatranspordis: lähema 10 aasta jooksul peab jalgrattaliiklus kasvama 9% ja autotransport samas kahanema 11%. Kuidas seda olulist muutust saavutada?

Momendil on linna vana sadamaraudtee koridorist (kulgeb Võru tn Maxima tagant kuni Siili/Sõbra tn ristmikuni) kujunenud oluline vaidlusobjekt seoses uue üldplaneeringu aruteluga. Raudtee on üles võetud ning küsimus on, et kas asemele peaks tulema ainult kergliiklustee või autotee, koos kergliiklusteega selle kõrval? [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Ott Kiens: Ihaste elurikkus väärib säilitamist

Kuus aastat tagasi sõitsin Hollandis rongiga 200km, et ühele meditsiiniseminarile jõuda. Rongi teiselt korruselt avanes hea vaade Kesk- Euroopa riigile, mida nähakse pigem progressiivsena ja tuuakse eeskujuks. Rongi aknast vaadates vaheldus linn kanaliga, kanal karjamaaga, vahepeal kasvuhooned ja veel linnasid ning kanaleid. Metsa ei olnud kusagil. Möödus 100km, siis 150km. Vahetult enne sihtpunkti jõudmist tuli paari kilomeetri jagu 20-30 a vanust noorendikku. Paljudes Lääne-Euroopa riikides on aastasadade eest vaid hetkekasule mõeldes liialt palju metsi raiutud ning täna tegeletakse üüratult kuluka loodusmaastike taastamisega. Ei tahaks, et Eesti sama reha otsa astub. Jah, kellelgi pole mastaapset plaani Eesti tühjaks raiuda, aga väärtuslikumad tükid on teada ja neid tuleb kaitsta.

Meil on Ihastes mitu vahvat metsatukka, millest ühte (aadressidel Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a plaanitakse täis ehitada. Miks on see Ihaste metsatukk säilitamist väärt?Metsa on läbi vaadanud Tartu Ülikooli teadlased ja sealt on leitud kogu Eesti jaoks haruldasi liike. Metsas asub I kaitsekategooria taimeliigi Mägipiimputke populatsioon. Lisaks on metsast leitud Eesti punase nimestiku putukaliike, milledest kaevurherilase Dinetus pictus populatsioon on teadaolevalt kogu Eestis ainus. Ka teisi leitud kaevur- ja liivaherilase liike on kogu Eesti peale teada vaid üksikud leiud. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »