Roheline laine Eestisse (veel) ei jõudnud, kolm kandidaati kordasid märtsi RK-tulemust

Eestimaa Rohelised osalesid seekordsetel Euroopa Parlamendi valimistel kolme kandidaadiga, suutes korrata oma paar kuud tagasi Riigikogu valimistel saavutatud toetusprotsenti, milleks oli 1,8. See annab alust arvata, et erakonna üldine toetus ei ole langenud, aga kahjuks ka mitte eriliselt tõusnud – Euroopat tabanud roheline laine, kus paljudes maades kogusid Roheliste fraktsiooni erakonnad teisi või kolmandaid kohti, ei ole veel Eestit tabanud. Erakonna aseesimees Marko Kaasik: “Eesti edastas Euroopale uue segase sõnumi: alles tuli poolrahvusradikaalne koalitsioon võimule, aga eurovalimised võitsid ikkagi liberaalid (Reform), kusjuures napilt sotside ees. Eestimaa Rohelised kordasid oma Riigikogu valimiste 1,8% tulemust, mis on eelmistest eurovalimistest (2014) tervelt 6 korda tugevam!”

Nagu paljud muud nähtused, tuleb ka kauaoodatud ja vajalik muutus tõenäoliselt teatud viitega. On selge, et rohelaine ei tule iseenesest ning tööd selle nimel, et meie kõigi laudadel oleks puhas, mürgivaba toit, et läheksime kiiremini üle fossiilenergialt taastuvale, et vaesus ja sotsiaalne ebavõrdsus väheneks, on vaja rohelistel veel palju tööd ära teha ning aeg hakkab selleks otsa saama. Kliimakriisi lahendamiseks on teadlased andnud aega kuni 12 aastat, et jääda 1,5 kraadi stsenaariumi piiresse, kiire liikide väljasuremise probleem on pakilisem kui kunagi varem ning paljud muud teemad, millest peavooluparteid on senimaani oma propagandamasinate abil püüdnud kõrvale hiilida. Nüüdsest on kliima- ja keskkonnaküsimuste vältimine tänu Euroopa Parlamendis kasvanud Roheliste fraktsioonile muutunud raskemaks. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Peep Mardiste: Roheliste uus tulemine Euroopas

Kõik märgid näitavad, et rohelised teevad valimistel hea tulemuse ja saavad Europarlamendis olulise kaalukeele rolli äärmuste tõrjumiseks. Kliimastreikide toel on rohelisest saanud Euroopa uus trend ja edumeelse riigina on Eestilgi tark olla avangardi hulgas.
logo
Eestis räägitakse sageli Eesti esindajate valimisest Europarlamenti. Riikide huve kaitsevad siiski ministrid EL nõukogus ja Europarlamenti valitakse mitte riikide, vaid erinevate maailmavaadete esindajaid. Rohelistel on selge ja arusaadav maailmavaade. Kui prioriteediks on kliimamuutuste leevendamine, siis on Eesti roheliste jaoks hääletustel olulisem planeedi tulevik kui näiteks valitsuse huvi ka järgmised 50 aastat segamatult põlevkivi põletades kliimat kütta.

Vaatame värsket ja selget roheliste erakondade tõusutrendi Euroopas lähemalt. Euroopa Liidu esimestel kümnenditel saadeti tänase Europarlamendi eelkäijasse saadikud liikmesriikide parlamentidest, see oli väike lisatöö. Saadikuid on eraldi valimistega Europarlamenti otse valitud 1979. aastast. Esimesse koosseisu polnud rohelistel asja, aga alates järgmistest, 1984.a. valimistest on rohelised Europarlamendis järjepidevalt tegutsenud. Suuruselt neljanda-viienda saadikugrupina on hääletustel kaalukeele rollis roheliste mõju alati olnud suurem, kui nende saadikute arvust võiks eeldada. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

E-hääletusel tunni ajaga juba üle kolme tuhande hääle!

Täna, 16. mail kell 9:00 algas Euroopa Parlamendi valimiste eelhääletamine, valimisteenistus avas selleks üle Eesti 25 valimisjaoskonda ning samuti algas neljapäeval elektrooniline hääletamine. Tunni ajaga on oma e-hääle andnud juba üle kolme tuhande inimese.

Ära jäta hääletamist viimasele hetkele ja vali kohe kandidaat 110, 111 või 112! Evelin Ilves, Peep Mardiste ja Züleyxa Izmailova lubavad ühiselt koos Euroopa Roheliste fraktsiooniga Euroopa Parlamendis:

1. Peatame kliimamuutused, lõpetame aastaks 2030 saastava söe põletamise ja veidi hiljem ka teiste fossiilkütuste kasutamise. Meie eesmärgiks on süsinikuneutraalne ja fossiilkütuste heitmetest vaba Euroopa, mis kasutab taastuvaid energiaallikaid. Hoiame liigirikkust, säästame metsi üleraiest ja nõuame sama oma kaubanduspartneritelt.

2. Majandus peab saama roheliseks! Korraldame majanduse ümber, seades prioriteetideks mahe-, rohe-, digi- ja ringmajanduse arengu. Peame majanduses looma rohkem väärtust vähema ressursikuluga. Sotsiaalkindlustuse süsteem peab võimaldama töötamist erinevates riikides.

3. Investeerime haridusse, teadusesse ja innovatsiooni! Need valdkonnad peavad saama EL eelarves prioriteediks. Muuhulgas tuleb suurendada rahastust noorte õpirändele, et pakkuda mitmekesisemat haridust ja rohujuure tasandil Euroopat rohkem lõimida.

4. Toetame maksusüsteemi reformimist ja maksuametite infovahetust, et vältida maksude optimeerimist ja nendest kõrvalehoidumist mh maksuparadiiside abil. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eluslooduse kadu planeedil ähvardab hävitada inimkonna

Täna Pariisis ÜRO liikmesriikide poolt kinnitatud teadlaste mahukas raport šokeerib isegi paljunäinud rohelisi – üle miljoni taime- ja loomaliigi on inimtegevuse tõttu väljasuremisohus. Raporti 1800 leheküljel võetakse kokku teadusuuringud, mis näitavad, et kliimamuutuste ärahoidmise kõrval peame samavõrra keskenduma looduse päästmisele laiemalt.
Peep Mardiste: ”Me kõik ju teame, et looduse hävitamine lõpeb halvasti, aga valitsused ei tegutse, sest hetkehuvide rahuldamine tundub alati tähtsam kui tulevikku vaatav poliitika,” lisas Eestimaa Roheliste liige Peep Mardiste. “Heaks näiteks on debatt raierahust Eesti metsades – metsamasinate tulusat aastaringset tööshoidmist peetakse nii tähtsaks, et see justkui õigustaks lindude massimõrva.”
Üle 15 000 teadusartikli info põhjal koostatud raport koondab endas globaalsete kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse ja inimkonna heaolu vahelisi vastastikmõjusid. Selle järeldused ning sõnum poliitikutele ja üldsusele on selged – inimkonna heaolu on planeedi elutagamissüsteemide hävinemise ja hävingu ulatuse tagajärjel kriitilises ohus.
Raport on kõige laiaulatuslikum ja ambitsioonikam vaade planeedi tervislikule seisundile läbi aegade. Selle tulemustest moodustub rida murettekitavaid tõdemusi: peamiselt inimtegevuse tagajärjel on täna otseses väljasuremisohus 40% kõigist kahepaiksetest, kolmandik riffe moodustavatest koralliliikidest, pisut alla kolmandiku kõigist mereloomadest jne. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Peep Mardiste: Miks roheline ei või lennata?

Näitleja Emma Thompson sai äsja sugeda, sest saabus Ameerikast Londoni kliimamarsile lennukiga. On ebaõiglane eeldada, et keskkonna kaitsmise teemal tohiks sõna võtta ainult see, kes istub viiskudes oma metsaonni muldpõrandal peeru valgel. Käimas on 21. sajand ja mina alustasin selle loo kirjutamist arvutiga, mille aku olin laadinud Varssavi lennujaamas. Lennujaama pistikupessa jõudis elekter ilmselt mõnest Poola saastavast söejaamast.
Lennuk
On huvitav, et roheliste puhul peavad kriitikud maailmavaateliselt lubamatuks näiteks autot kasutada – olen kuulnud osatamist, et ise roheline, aga tuli koosolekule autoga. Ma pole märganud, et liberaali oleks süüdistatud lapse tasuta riigikooli panemise eest, kuigi õige majandusliberaal propageerib õhukest riiki ja inimeste toimetulekut avaliku sektori toeta. Ka ei meenu, et oleks hurjutatud näiteks ettevõtjast sotsiaaldemokraati, sest klassikaliselt on omanikku pahaks kurnajaks peetud ja sotsiaaldemokraat peaks olema palgatöötaja. Ma usun, et rohelisel on õigus lennata lennukiga, nagu on liberaalil on õigus kasutada avaliku sektori hüvesid või sotsialistil olla tööandja.

2018.a. sügisel astus tagasi ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP direktor Erik Solheim, skes siseauditi raporti järgi oli olnud 80% oma tööajast välisreisidel keskkonnasõnumit levitamas. Kliimamuutuste kontekstis sai Solheimi ringilendamisest maailmaorganisatsioonile reputatsioonirisk ja nii ta sule sappa saigi. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised kohtusid sünnipäevalises Telliskivis

Erakond Eestimaa Rohelised peab laupäeval, 27. märtsil oma iga-aastast üldkoosolekut oma kümnendat sünnipäeva pidavas Telliskivi Loomelinnakus, täpsemalt MTÜ Mondo maailmaharidus- ja koolituskeskuses aadressil Telliskivi 60a/5. Lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele ja valitavate kogude valimisele, on erakonna juht Züleyxa Izmailova teinud ettepaneku arutada ka üht põhikirjamuudatust, mis on seotud erakonna juhtimisega.

“Olen teinud erakonna liikmetele ettepaneku arutada võimalust muuta meie põhikirja selliselt, et erakonna etteotsa valitaks senise ühe juhi asemel kaks. Nii nagu mitmetes meie liikmesorganisatsioonides üle Euroopa kombeks on – üks naine ja üks mees,” täpsustab erakonna juht Züleyxa Izmailova.”Näiteks UK, Saksa, Belgia ja Rootsi, Ungari, Kreeka, Poola, Hispaania, Itaalia, Norra ja Luksemburgi Rohelistel on selline süsteem. Kas Eestimaa Rohelised on selliseks muudatuseks valmis juba sel aastal, näitab lähitulevik.”

Lisaks üldkoosoleku nö. kohustuslikule programmile, on päevakorras ka Euroopa Parlamendi valimistega seonduv. Erakonna kandidaadid seekordsetel valimistel on Evelin Ilves (kandidaat nr 110), Peep Mardiste (111) ja Züleyxa Izmailova (112). Laupäeval annavad kandidaadid ülevaate oma kampaania põhiteemadest ning Eestimaa Rohelised valimisprogrammist, mis on väga tihedalt seotud Euroopa Roheliste Erakondade ühise platvormiga.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Naftaloigus surev luik, mitte tuulikud ja päikesepaneelid

Ehkki valitsused leppisid kolme aasta eest Pariisis kokku kliimamuutuste pidurdamise sammudes, ei hooli tegelik elu sellest eriti. Värsked uuringud näitavad, et probleemsete fossiilkütuste kasutamisse liiguvad siiani hiigelinvesteeringud. Energiafirmad töötavad aga sageli otseselt heakskiidetud otsustele vastu.
tuulikud-2
Globaalsete suurpankade laenutegevust kaardistav kodanikuühendus BankTrack avalikustas oma äsjases aruandes[1], kui ulatuslikult on Pariisi kliimaleppest möödunud kolme aasta jooksul endist viisi investeeritud fossiilkütuste kasutamisse. Laenuportfelle läbi töötades selgus, et 33 Ameerika, Euroopa ja Aasia juhtivat erapanka on selle ajaga laenanud klientidele kokku 1,9 triljonit dollarit suuresti nafta, kildagaasi või söe kasutamisega seotud projektideks. Selliste projektide rahastamine on viimastel aastatel tasapisi koguni suurenenud.

Ühelt poolt saavad pangad anda raha loomulikult ainult selleks, milleks soovijad krediiti paluvad. Samas on ka paljudel erapankadel ettevõtte ühiskondliku vastutuse (ingl. corporate social responsibility, CSR) skeemid, milles määratakse muu hulgas oma keskkonnaeesmärgid. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Mardiste: Tabivere välja pakkumine näitab arendajate meeleheidet

Plaanitava tselluloositehase võimaliku Tabivere asukoha väljakäimine oli arendajatelt arusaamatu käik. Nii sekkutakse ekspertide alles käimasolevasse asukohavalikusse ja aetakse lisaks tartlastele ärevile ka Tartumaa põhjaosa rahvas. Tarbetu tõmblemine, milles on meeleheite märke.

Arendajate poolt on seni olnud mõistlik vältida diskussioonides mõne võimaliku asukoha nimetamist, sest selles ongi kogu asukohavaliku mõte. Arendajad on tegutsenud nutikalt, pannes Riigikogu enda huvides seadust muuta ja rahandusministeeriumi planeeringut koordineerima. See on võimaldanud neil püsida tagaplaanil võimalusega viidata, et võimalik asukoht tekib pädevate ekspertide töö tulemusena alles tüki aja pärast. Kogu asukohavaliku kitsendamine ainult Emajõe vesikonnale käib muidugi risti vastu asukohavaliku põhimõttele endale, aga juriidiliselt võttes kustutas Pärnu jõe vesikonna eelvalikualade hulgast hoopis keskkonnaminister.

Sekkumine asukohavalikusse

Võimalikke asukohti on arendajate toodud kriteeriumide (juurdepääs veele, maanteedele ja raudteele) alusel püüdnud ennustada tehase rajamise võimalike mõjude pärast muretsevad kodanikud ise, olen seda teinud minagi [Eesti Päevaleht, 5.06.2018]. See, et Aadu Polli ja Margus Kohava on nüüd minetanud oma näilise kõrvalseisja positsiooni ja nimetanud konkreetselt Tabiveret, näitab justkui soovi sekkuda nende endi palgatud pädevate ekspertide poolsesse kohavalikusse. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised toetavad riigireformi plaanis demokraatiat tugevdavat osa

Pildil: Noored Rohelised MTÜ juht Lisette Aro (erakogu)

Erakond Eestimaa Rohelised tervitab ettevõtjate algatust riigireformi plaane Riigireformi SA raames värske pilguga analüüsida.

Rohelised nõustuvad väljapakutud ideega suurendada Riigikogu kaalu ning kasutada laiemalt rahvahääletusi ja -küsitlusi – samas peavad ohtlikuks ettevõtjate kontseptsioonist vastu vaatava „õhukese riigi“ mõtet.
Eestimaa Rohelised on ettevõtjatega nõus, et rahvast tuleks valimiste vahelisel ajal rahvaküsitluste ja rahvahääletuste abil otsuste tegemisse kaasata.

Rohelised töötasid 10 aasta eest Riigikogus olles välja siduvate rahvahääletuste kasutamise reeglistiku, mis paraku ei leidnud teiste erakondade toetust.

„On väga teretulnud, et suurettevõtjatelt on nüüd sellele ideele samuti toetus tulnud ning Rohelised on täis tahtmist Riigikogusse naastes vastava eelnõuga edasi minema,“ lausus erakonna juhatuse liige ja otsedemokraatia töögrupi juht Aleksander Laane.

Rohelised pooldavad ka mitmeid ettevõtjate poolt välja käidud mõtteid Riigikogu kaalu ja tähenduse suurendamiseks. Ettevõtjate soovitatud Riigikogu liikmete arvu vähendamine võib aga hoopis selle ettepaneku vastu töötada.

Kindlasti on toetust väärt ettevõtjate soovitus laiendada kohalike omavalitsuste tulubaasi, et need oleksid võimelised oma ülesandeid paremini täitma. Ettevõtjate väljapakutud maakondlik omavalitsus viiks aga juhtimise valdadest-linnadest maakonnakeskustesse ja otsused jääks kohalike kogukondade jaoks liiga kaugele.

Samas ei nõustu Rohelised kindlasti ettevõtjate esialgsest plaanist läbi kumava „õhukese riigi“ unelmaga.[…]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelise erakonna Tartu piirkonna juhiks valiti tagasi Peep Mardiste

19.03.2018
Rohelise erakonna Tartu piirkonna juhiks valiti tagasi Peep Mardiste.

Laupäeval toimunud Erakond Eestimaa Rohelised Tartu piirkonna koosolek valis piirkonna juhiks tagasi Peep Mardiste ja arutas tegevusi Riigikogu valimisteks valmistumisel. Keskkonnaekspert Peep Mardiste on erakonna Tartu piirkonda juhtinud viimased 10 aastat ja on olnud kohalikel valimistel roheliste linnapeakandidaat. Kesksed kohalikud teemad roheliste jaoks Tartus on hetkel plaanitava tselluloositehase keskkonnamõjud, suurenev surve täis ehitada Tartu parke ning elanike vähene kaasatus linnaelu otsuste tegemisse.

Erakond Eestimaa Rohelised Tartu linna ringkonnas on 129 liiget, kellest valdav osa on juba pikaajalised rohelise maailmavaate edendajad Eestis. Erakond soovib Peebule jõudu tööle ja loodetavasti liitub meie Tartu piirkonnaga palju tublisid Tartu inimesi, kes aitavad erakonna põhikirjalisi eesmärke täide viia ja seda ka 2019 aasta Riigikogu valimistel eduka osalemise näol.

Kõigil headel Tartu inimestel palume piirkonna juhiga otse ühendust võtta.

Peep Mardiste, peep.mardiste@ut.ee, +372 5078111

Read more

Tselluloositehas, katsepolügoon Tartu külje all

Puidurafinerimistehase (lihtsustatult – tselluloositehase) algatusrühm on uuringute algusfaasis, aga sihib tõenäoliselt Tartust vahetult ülesvoolu paiknevat asukohta. Kuna tehases plaanitakse seni järgi proovimata uut tehnoloogiat, siis pole kindel, kas pangad nii riskantse projektiga kaasa tuleks. Surve metsale ja veekvaliteedile võivad osutuda liiga suureks.

Tehase algatusgrupp on loonud mulje, nagu kaalutakse keeruka analüüsi raames tehase arvukaid võimalikke asukohti, et analüüs lõpuks sobivaima koha kätte näitaks. Nii räägiti mõnda aega Suur-Emajõe jõgikonna kõrval ka Pärnu jõe alamjooksust ja Narva jõe jõgikonnast. Emajõgi tunduvat juba praegu algatusgrupile tõenäolisema asukohana, kuna seal on tehasele tarvilikku vett rohkem. Ma ennustan, et selle valiku taga oli vähemalt sama oluline majandusargument – tehas ei taha hakata puidu pärast võistlema Pärnu ja Sillamäe sadamate väravahindadega ja loodab, et saab Lõuna-Eestist puu väiksema konkurentsiga ehk odavamalt kätte. 

Mulle teeb tehase rajamise uitmõttega seoses keskkonnaaspektidest kõige rohkem muret surve metsadele ja Emajõe veekvaliteedi tulevik. Tehase algatusrühm on kaua üritanud tõestada, et nende tegevus ei saa kaasa tuua vajadust tõsta raiemahtu ja puitu jätkuks kõigile. Eestis on tasahilju, aga süstemaatiliselt puuraiumise reegleid lihtsustatud – küll suuremaid lanke lubades, küll raievanust alandades või kaitsealadel julgemat raiet võimaldades. Selle taga on puidutööstuste samasugune tasahilju, aga süstemaatiliselt avaldatav surve otsustajatele – et saekaatritesse ja tehnikasse tehtud hiiglaslikud investeeringud paremini ära tasuks, tahetakse lihtsamat ligipääsu ressursile, metsale. Ja lahjendatud reeglistik on kahtlemata üks lihtsama ligipääsu looja. 

Edasi lugemiseks kliki artikli pealkirjal.

Read more

Peep Mardiste: investeeringud jagunevad Tartus linnaositi erinevalt

Tavapäraselt saab Tartu kulutustest enim osa kesklinn, aga Euroopa abirahaga rajatud idaringtee tõttu on suurimad summad läinud hoopis tagasihoidliku elanike arvuga Ropka tööstusrajooni.
Kui kanda Tartu linna tehtud investeeringud kaardile, siis selgub, et raha jaotub väga ebaühtlaselt. Linnavalitsus ei analüüsi eelarvest tehtavaid investeeringuid otseselt linnaosade kaupa.

Et Tartu linna ruumilisest arengust senisest paremat ülevaadet saada, määrasin investeeringute eelarvetes ja reservfondi eraldistes kajastuvate objektide asukoha linnaosa täpsusega. Analüüsisin viimase tosina aasta eelarveid ehk aastaid 2006–2017.

Analüüsist lähtuvalt lisasime valimiste eel valimisliiduga Tartu Heaks oma programmi meile esmatähtsate investeeringute loetelu linnaosade kaupa. Vaid siis, kui seni tehtud kulutusi saab jälgida kaardil, on võimalik tagada, et Tartu ükski piirkond investeeringutest päris ilma ei jää.
Kesklinn on linna visiitkaardina muidugi tähtis, aga näiteks Supilinn vajab rutiinse kruusateede kastmise kõrval ka ammu lubatud lasteaeda.

Kesklinn on linna visiitkaardina muidugi tähtis, aga näiteks Supilinn vajab rutiinse kruusateede kastmise kõrval ka ammu lubatud lasteaeda.

Linnaosa ühe elaniku kohta arvutatuna on viimasel tosinal aastal suurimaid investeeringuid näinud Maarjamõisa ja Ropka tööstusrajooni elanikud. Elaniku kohta vastavalt 2391 ja 1899 eurot aastas.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Peep Mardiste | Autodele on Eestis ruumi nagu tankiarmeele

Kesk-Euroopast tulles jääb vägisi mulje, et elukeskkonda kujundatakse autode järgi.

Pärast tööasjus Prantsusmaal ja Šveitsis ära oldud viit aastat pöördusin äsja Eestisse tagasi ja vaatan mõndagi kodust eluolu aspekti mõnevõrra võõra pilguga. Üks äratundmine Lääne- ja Lõuna-Euroopa poolt vaadates: linnades on autodel nii palju ruumi!

Paljudele on näiteks Itaalias või Kreekas käies silma hakanud, et kohalikud eelistavad sõita Eesti mõistes pisikese auto või sootuks motorolleriga. Nad on ilmselt aru saanud, et niimoodi on linnas lihtsam liikuda ja parkida – linnakeskkond on kujundanud autovaliku.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi statistika näitab, et meie teedel vuravad autod on viimase 13 aastaga läinud keskmiselt 8 cm laiemaks ja 15 cm pikemaks. Ju tunnevad autoostjad, et ruumi jagub, ja mulle paistab, et ka linnaplaneerijad annavad selleks pigem julgustavaid signaale. Vastupidi Lõuna-Euroopale kipub meil autovalik kujundama linnakeskkonda. On tuntud tõsiasi, et üha paranev infrastruktuur toob teedele autosid juurde.

Olen kuulnud väidet, et meie linnade sõiduteede laiuse standard pärineb sügavast nõukogude ajast, kui militaarvajadused olid prioriteetsed ja peeti tarvilikuks tagada piisav ruum tanki T-34 sõjaolukorras liikumiseks. See väide võib olla linnalegend, aga linnade sõiduteed on tõesti luksuslikult laiad.

Olen viimastel aastatel Lõuna-Euroopas liikudes harjunud, et ajuti kitsendab linnatänaval kahesuunalist liiklust liiklusmärk 231/232, mis annab eelise ühes suunas liikujatele, või tuleb vastutuleva auto läbilaskmiseks lihtsalt oma auto peatada või tagurdada. Mulle tundub, et Eestis kiputakse tegema vähegi kitsamaid tänavaid ühesuunaliseks, et liikumiskiirust mitte vähendada.

Read more