Mattias Turovski: Keskkonnakriis on väärtuste kriis

8. detsembril toimub Hea Kodaniku klubis vestlusring “Kas loodusele õiguste andmine on lahendus keskkonnakriisile?”, kus räägitakse looduse õigustest. Maailmas on juba mitmeid näiteid, kus loodus, näiteks jõgi Uus-Meremaal, on saanud inimestega sarnased õigused. Selline praktika on aina populaarsem, kuid kas või kuidas loodusele õiguste andmine aitab keskkonda hoida? Kas näiteks Eesti mets ja Ida-Viru loodus saaks senisest paremini hoitud, kui Eesti riik tunnustaks looduse õiguseid?

Arutelus osalevad keskkonnajurist Kaarel Relve (Keskkonnaõiguse Keskus), keskkonnaeetik Mattias Turovski (MTÜ Zoosemu) ja zooloog Tiit Maran (Tallinna Loomaaed). Vestlust aitab tüürida Sigrid Solnik.

Sellise kutse saanult tahtsin kohe Eestimaa Roheliste volikogusse kuuluva Mattias Turovski käest küsida, mida ta loodusele õiguste andmisest arvab ning millega üldse tegeleb keskkonnaeetik.

Miks peaksime näiteks Emajõe muutma õigustega isikuks?

Looduse õiguse liikumine töötab selle nimel, et muuta inimeste ja mitte-inimeste (olgu nendeks loomad, taimed või jõed) suhe juriidiliselt kahepoolsemaks, moraalsemaks, ka õiglasemaks. Õigussüsteemid on loodud selleks, et ühiskonna liikmete õiguste ja kohustuste osas eksisteeriks sidusus ja järjepidevus, kusjuures ühiskonna liikme staatuse kõrgeim väljendus on isikustatus. Oma pika traditsiooniga kultuuriruumis oleme mitte-inimesi, aga üsna hiljuti veel ka lihtsalt “valest” soost või rassist liigikaaslasigi, pikalt käsitlenud alamate subjektide või lausa omandina, kellele ühiskonna enamusega võrreldav õiguslik kaitse ei laiene. Inimõigused ja sellest välja kasvanud antišovinismi, loomaõigusluse ja nüüd ka looduse õiguse liikumised töötavad selle nimel, et vastavaid subjekte oleks võimalik õigussüsteemis käsitleda omandi või eseme asemel isikutena. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Piret Räni: Eestist ei tohi saada järgmine Poola

Meilt on küsitud, miks Rohelised nõuavad abieluvõrdsust.

Selle pärast, et meile on olulised kõikide inimeste inimõigused ja solidaarne ühiskond, kus ei tohi kedagi represseerida, diskrimineerida, vihakõnedega üle kallata ega tõrjuda rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu – nagu on kirjas meie Põhiseaduses.

Selle pärast, et kõik eestimaalased on meie oma inimesed ja neile peavad avanema võrdsed võimalused – ka võimalus abielluda teise inimesega, keda sa armastad.

Selle pärast, et kui me lubame kiusata üht osa meie inimesi, siis järgmiseks kiusatakse juba järgmist gruppi. Vaadake, mis toimub Poolas! Me ei soovi, et populistlikud konservatiivid rikuksid meie sõbraliku Eesti ära ning võtaksid samuti järgmiseks päevakorda naiste vaenamise. Meid, eestimaalasi, on vähe, me peame tegutsema koos, ühtsena ja mitte otsima vaenlasi meie endi inimeste seast. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised algatasid petitsiooni, millega kutsutakse valitsust küsima referendumil rahva arvamust lageraiete kohta

Rohelised algatasid petitsiooni, millega kutsutakse valitsust küsima referendumil rahva arvamust lageraiete kohta

Erakonna Eestimaa Rohelised volikogu kiitis 9. oktoobril Rahvusraamatukogus toimunud koosolekul heaks petitsiooni, millega nõutakse rahva arvamuse küsimist lageraiete kohta referendumil, mis toimuks 2021. aasta kohalike valimistega samal päeval ehk 17. oktoobril.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kahe juhiga erakond? Miks mitte!

12. septembril toimus Erakond Eestimaa Rohelised üldkogu, kus nelja kandidaadi hulgast valiti erakonnale senise ühe esimehe asemel kaks juhti. Esimeheks kandideerisid Marko Kaasik ja Kaspar Kurve. Esinaise kohale oli samuti kaks kandidaati: Johanna Maria Tõugu ja Züleyxa Izmailova. Valituks osutusid Züleyxa Izmailova ja Kaspar Kurve.

Piret Räni uuris Züleyxa Izmailova ja Kaspar Kurve käest, milliseks võiks kujuneda Eestimaa Roheliste tulevik kahe juhi käe all. Loe täispikkasid intervjuusid veebiväljaandes Bioneer.

Kliki artikli pealkirjal, et leida otselingid täispikkadele intervjuudele.

Read more

Rohkem ruumi ratturitele!

Eestimaa Roheliste Tallinna juhatus soovib, et linnavalitsus annaks piirangute leevendamisega varasemast suurema osa tänavaruumist jalgratturitele, keda ilmade soojenedes tänavatel aina enam sõitmas on.

Juba eriolukorra kehtestamisel oli tänavatel näha rohkem jalgratastega liikujaid.
Autodest tühjad tänavad andsid inimestele hea ettekujutuse, milline potentsiaal meie linnal keskkonnasõbralikuks saamisel päriselt on.

Nüüd oleks vaja märgistada laiematel magistraalidel ühe sõiduraja laiused jalgrattateed, et pärast eriolukorra lõppu ratturite massid Tallinnasse turvalisemalt ära mahuksid ja ei tekiks liiklusohtlikke olukordi jalakäijatega. Sõiduautode liiklus taastub tasapisi ja tänavasüsteemi umbe jooksmist suvel ei pea kartma. Kui väga tarvis võib sügisel olukorda hinnates rattarajad taas sõiduautodele loovutada. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal

Read more
Translate »