Küsisime seisukohti, kas lageraied referendumile jah või ei?

Allpool on Erakond Eestimaa Rohelised poolt peaministrile, koalitsioonierakondade juhtidele, keskkonnaministrile ja peapiiskopile saadetud kiri, kus uurisime nende seisukohta meie lageraiete rahvahääletusele paneku rahvaalgatuse kohta. Kirja saatis erakonna esinaine Züleyxa Izmailova 21. oktoobril ja senimaani ühtegi vastust ei ole laekunud. Urmas Viilma delegeeris vastamise viidates asjaolule, et ta ei ole antud teema spetsialist. Selle nädalaga möödub küsimuse esitamisest üks kuu.

Read more

Rohelised: Rahvaküsitlus asendatakse teadmistekontrolliga?

“Mõlemale küsimusele saab täna kehtivat seadust arvestades vastata ainult “jah”, kuna muid abieluvorme Eestis ju hetkel polegi,” sõnas roheliste esinaine Züleyxa Izmailova. “Tänane valitsus on meid korduvalt kahe käega peast kinni hoidma sundinud, aga kulutada 1,8 miljonit eurot üleriigilisele kodanike teadmistekontrollile, on isegi selle valitsuse puhul täiesti uus tase.”

“Rahvahääletuse küsimused kõlavad nagu oleks tegu ühiskonnaõpetuse tunnikontrolliga,” lisas roheliste esimees Kaspar Kurve. “Sama hästi võiks küsida, kas Peipsi järves ei ela vaalasid ning kas Eestis on võimalik kartulit kasvatada. Samas Seedri lapsesuu öeldu, et “Loodus mõtestab perekonda naise ja mehe liiduna” näitab, et keskkonna valdkonnas on koalitsioonil sama suur segadus kui otsedemokraatias.”

Täna avaldati kaks potentsiaalset varianti kevadesse planeeritud rahvaküsitluse küsimusest: “Kas Eesti Vabariik tunnustab abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna?” või “Kas Eesti Vabariigis kehtib abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna?”

Eestimaa Rohelised on seisukohal, et abielu on kahe täiskasvanu vaheline isiklik asi, mida pole eetiline rahvaküsitluse korras otsustada. Roheliste algatatud petistioon rahvaalgatus.ee portaalis sooneutraalse abielu võimaldamiseks on tänaseks kogunud juba üle 33 000 allkirja.

Read more

Roheliste “Lageraied referendumile!” petitsioon ootab allkirju

Eestimaa Rohelised algatasid petitsiooni, millega taotletakse referendumi korraldamist lageraiete küsimuses. Referendum peaks toimuma 17.10.2021 ehk KOV valimistega samal kuupäeval ning täpne küsimus on “kas lageraied peaksid Eestis olema keelustatud”. Alates tänasest on võimalik petitsioon allkirjastada rahvaalgatus.ee keskkonnas.

“Metsateemalisi petitsioone on algatatud ennegi, kuid paraku pole seni nendega arvestatud,” ütles Eestimaa Roheliste esimees Kaspar Kurve. “Otsustasime seekord probleemile läheneda teisiti – meie tänane valitsus on teada andnud, et tahab läbi otsedemokraatlike meetodite rahvast rohkem riigivalitsemisesse kaasata, mis on iseenesest väga tervitatav. Võttes arvesse Keskkonnaministeeriumi suutmatust võtta vastu uus metsanduse arengukava ning üha süvenev ning ühiskonda lõhestav metsasõda, leidsime, et kõige õiglasem on siinkohal küsida rahva arvamust.” [..]

Loe lisaks klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised toetavad abielu kahe täiskasvanu vahel, soost sõltumata

Rohelised võtsid esimese erakonnana Eestis vastu ametliku seisukoha, millega toetatakse kahe täiskasvanud inimese vahelist abielu, sõltumata nende soost.

Erakond Eestimaa Rohelised volikogu võttis reedel, 9. oktoobril, Eesti Rahvusraamatukogus toimunud koosolekul vastu poliitilise avalduse, milles esimese erakonnana Eestis toetatakse kahe täiskasvanud inimese abielu, sõltumata nende soost. Ühtlasi mõisteti hukka EKRE kavandatav rahvaküsitlus abielu määratlemise teemal. Mul on au ning väga hea meel selliste vaadetega erakonda juhtida,” sõnas roheliste esimees ning avalduse autor Kaspar Kurve. “See on märgilise tähtsusega otsus nii meie erakonna kui ka Eesti poliitika jaoks laiemalt. Ma väga loodan, et teised erakonnad, kes ennast liberaalsetena määratlevad, järgivad meie eeskuju. On piinlik, et üks tsiviliseeritud riik aastal 2020 sellistel teemadel, nagu LGBT õigused, üldse veel debateerima peab.” [..]

Loe avalduse täisteksti klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kas ainult Hispaania siseküsimus?

Kataloonia on Hispaania riigi koosseisus olev autonoomne piirkond. Autonoomse piirkonna eesmärk Hispaanias on tagada ajaloolistele piirkondadele ja rahvustele teatud määral iseseisvus. Autonoomseid piirkondi on Hispaanias 17. Lisaks katalaanidele ja baskidele on Hispaanias mitmeid (sh sõltumatust omanud) rahvaid allutatud hispaania ülemvõimule.
Nüüd, kus üks rahvas Hispaanias soovib tagasi saada oma iseseisvust (Kataloonia oli iseseisev 1640–1652, 1678 ja 1701–1714), on hämmastav, et Eesti juhtivpoliitikud ja riigiaparaadi juhid pigem toetavad Hispaania terviklikkust kui ühe rahvuse iseseisvuspüüdlusi. Huvitav, 20 aastat tagasi, kui olime samas seisus, oli meile samuti oluline tugi. Nüüd, kus katalaanid on samas olukorras, keeldume katalaane avalikult toetamast kuna selline on Euroopa ametlik poliitika.

Lihtne on jaanalinnu kombel pea ära peita ja teha nägu, et küsimus ei puutu meisse ning see on ühe riigi siseasi. Samas kui riigi keskvõim kasutab julmalt jõustruktuure oma rahva vastu, siis küsin miks nüüd ei seista euroopalike väärtuste eest?

Euroopa suurriikidele on kataloonia iseseisvuse küsimus valus küsimus. Andes ühele rahvusele iseseisvuse võivad seda tahta ka teised. Lisaks on küsimus keeruline kuna tuleb mõtelda läbi ja leida vastused küsimustele:

Kas Euroopa Liidu riigist eralduv osa jääb automaatselt Euroopa liidu osaks või mitte?
Kuidas jagunevad rahalised õigused ja kohustused jagunevate vahel?
Kui pikk oleks jagunemise protsess ehk mis eeldused, ja mis rahade arvelt, oleks vaja enne luua, et eralduv piirkond saaks riigina jätkuvalt toimida?
Kas peaks olema mingid alampiirid (rahvuse suurus, oma keel, kaua peab olema rahvus eralduvas piirkonnas elanud vms), millest lähtuvalt on eraldumine ja uue riigi teke mõistlik?
Kui suur protsent (70%, 75%) piirkonna elanikest peab olema iseseisvuse poolt, et see väljendaks selgelt selle rahva tahet?

On selge, et sellele vastasseisule on vaja leida rahulik lahendus. Kui kaks osapoolt on läinud tülli, siis on vaja kolmandat osapoolt, kes aitab leida lahendust. See oleks Eesti, kui Euroopa eesistuja, esmaülesanne aidata leida lahendust Euroopa sees tekkinud olulisele probleemkohale. Vägivald ja probleemi ignoreerimine ei ole lahendus.

Kaido Vetevoog
Nõmme kandidaat nr 1430

Read more
Translate »