Züleyxa Izmailova: kas rohepööre käib valitsusliidule üle jõu?

Päev pärast Riigieelarve vastuvõtmist, oli riiklikult tähtsa küsimusena Riigikogus arutelu teemal “Rohepööre”. See on väga ilmekas näide, kuidas riigis viimased kümme või viieteist aastat asju on aetud – jagame raha omavahel ära ja siis räägime rahvale natuke rohelist juttu. Veel päev enne eelarve vastuvõtmist lükati majanduskomisjonis laua pealt prügikasti uue põlevkiviõlitehase rajamise vastane petitisioon!

Neoliberaalsus kui katk

Taasiseseisvumise järel läks Eesti teiste idabloki riikidega sarnaselt radikaalse neoliberalismi teed, millega on kaasnenud ühiskonna kihistumine ja suur sotsiaalse ebavõrdsuse kasv. Eelmiste valitsuste otsuste kritiseerimisele lisaks oleks nüüd tarvis näha laiemat pilti ja otsida lahendusi, mis aitaksid meid paremasse homsesse.

Kuid riigis, mille rahandusminister ei kuula eksperte ja sõimab keskkonnakaitsjaid põmmpeadeks, on see pehmelt öeldes raskendatud. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kliimapositiivne transpordipoliitika – Joonas Laks

Eesti on ennast üritanud ikka näidata kaasaaegse ja posiitiivse riigina. Nüüd peagi aasta aega kestnud tervisekriisi valguses on sõna “positiivne” saanud aga üsna negatiivse varjundi. Lisaks COVID-19 positiivsusele, on meie riik ka kliimapositiivne ning sammud neutraalsuse poole on lühikesed, transpordipoliitikas pea olematud.

Säästvad lahendused esiplaanile

Kui veel 10 ja 5 aastat tagasi leidus kahtlejaid, siis täna on taastuvenergiale üleminekust saanud transpordisektoris möödapääsmatu reaalsus. Kuid sektori terviklikuks arenguks on oluline tõsta ka kergliikluse ja ühistranspordi osatähtsust. Veelgi enam, see peab juhtuma juba täna, sest aeg on ümber saamas. Valitsusele võib andestada koroonakriisiaegset käpardlikkust järgmise aasta riigieelarve koostamisel – kõik ministrid jälgivad nakatumiskordajat tõenäoliselt rohkem kui eurosid, aga fakt on see, et kliimakriis läheneb meie poole veelgi kiirema hooga kui enne ning on tagumine aeg planeerida ja rakendada konkreetseid summasid ja meetmeid, millega vähendada transpordisüsteemi heitmeid. Ka eelarvesse. Vähemalt selles mahus, mis on toodud peatselt vastuvõetavas 2021.–2035. aasta transpordi ja liikuvuse arengukavas. Tasuta ühistransport ei too kasutajaid juurde ega hakkagi neid juurde tooma, kui seda planeeritakse marginaalseks teenuseks.

Mitte midagi tegemise oskus

Asfaldiliidu juht Sven Pertens ütles hiljuti BNS-ile, et teed vajaksid lisainvesteeringuid 200 miljonit aastas vähemalt järgmise viie aasta jooksul, et „remondivõlg” tasa teha. Suuresti on tulnud see auk kütuseaktsiisi lahti sidumisest tagasi teedesse investeeritavatest summadest. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Joonas Laksi repliik: Taome katuserahad kaasavaks riigieelarveks

6 miljonit eurot ei ole riigieelarve kogusumma kõrval suur raha, aga Eesti kohtadele võib ka 10 000 või 100 000 eurot väga vajalik olla. Kui kooli katus lekib, siis tuleb see korda teha. Tasub siiski silmas pidada, et kunagi oligi see raha eraldatud just hädapäraseks. Täna see nii ei ole.

Jagatakse täiesti uute hoonete ehitamiseks, kirikutelt indulgentsi ostmiseks, abordi keelustamise ja veriste parunite kujude püstitamiseks. Roheliste hinnangul on poliitikud katuseraha mõtte rüvetanud ja kui pole selliseid kulutusi, mida muul moel ei saaks finantseerida, siis jätku see parem tegemata ning antagu see raha neile, kes seda paremini teha oskavad.

Toetame Vabaühenduste Liidu tööd selle nimel, et poliitiline, subjektiivne ja läbipaistmatu rahastamine lõpetataks ning kõik organisatsioonid, kes riigi rahastust väärivad, saaksid seda taotleda vastavalt kodanikuühenduste riigieelarvest rahastamise juhendile. Riigieelarvet ei tohiks poliitikud pidada oma isiklikuks rahakotiks.

Käia mööda Eestit ringi ning pakkuda katust tuletab meelde rohkem maffiat kui vaba demokraatiat. Järgmisel aastal peaks katuserahad ümber sõnastama riigieelarve kaasavaks osaks, kus rahvas ise pakub välja ideid ning seejärel hääletab nende üle. Kaasavad eelarved on ennast Euroopas tõestanud.

Read more

Raskel ajal 5,2 miljoni euro riigikassast erakondadele jagamine tuleks lõpetada

Juba eelmise aasta novembris otsustas erakonna juhatus Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjoni tungival soovitusel pöörata tähelepanu endiste liikmete tasumata võlgadele, sest vastutustundetut käitumist, kus põhikirjalisest liikmemaksu tasumise kohustusest mööda hiiliti, oli niivõrd palju, et see pärssis meie igapäevast tegevust.

“Kuna meie organisatsioon ei saa riigieelarvest raha, on liikmemaksu laekumine oluliseks abiks, et paremini eesmärkide nimel tegutseda. Erakonna kohus on kaitsta oma liikmete ja toetajate huvisid ning organisatsooni jätkusuutlikkuse tagamine on selle eelduseks. Inimesed, kes on kergekäeliselt liikmemaksu tasumata jätnud ja lahkunud, kahjustavad sellega kõigi teiste liikmete huvisid ning ilmavaate levitamise võimekust,” ütles Roheliste peasekretär Joonas Laks. “Umbes poole aasta jooksul oleme saatnud endistele liikmetele meeldetuletusi ja paljud on võlgnevuse juba ka tasunud, kuid nende osas, kes korduvatele meeldetuletustele vaatamata pole reageerinud, pöördusime spetsialistide poole.” [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Maksumaksja raha raiskamine põlevkiviõlile on absurdne

Nafta hinna kõikumine näitab selgelt, et maksumaksja raha raiskamine põlevkiviõli tootmise doteerimisele on absurdne ja ohtlik 
Praegune nafta hinna kõikumine näitab eriti ilmekalt, et põlevkiviõli tootmine on tupiktee, kust kasumit ei tasu oodata. Eesti vajab kiiret üleminekut taastuvenergiale ja vesinikupõhisele majandusele, et pakkuda hästi tasustatud töökohti kiiresti kasvavas majandussektoris. “Eesti peab kiirelt eemalduma igasugusest fossiilenergia-sõltuvusest ja tagama olukorra, kus väiksemate kogukuludega toodangust saadud kasum jääb Eestisse.
Õli tootmine ja põletamine tekitab lõpuks isegi rohkem saastet kui põlevkivi otsepõletamine,” selgitas roheliste volikogu esimees Aleksander Laane. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »