TIIU ROOSMA: APPI, KEDA VALIDA?! VALI ROHELISED! MIKS?

Rohelisi saab valida vaid kord iga nelja aasta tagant. Täna ehk 27.02. kuni 18:00 on viimane päev, millal saab e-hääletada.

Sa pole veel otsustanud? Siin on hästi konkreetne jutt miks mina olen rohelisel poolel ja valin Rohelised. Sest julgelt ja kogu hingest puhta elukeskkonna, meie metsa, puhta toidu, Eestimaa ühtlase arengu ja keskkonnasäästliku teaduspõhise nutika majanduse eest seisev jõud jääb Riigikogus puudu. MITTE ÜKSKI erakond ei kanna edasi seda tänaseks nii olulist kõikehõlmavat vaatenurka, mis peaks olema tegelikult kõigi otsuste langetamise alus ja lähtepunkt. Enne igat otsust tuleks küsida: kas see otsus aitab meil jääda kestma füüsiliselt ja emotsionaalselt terve rahvana, päriselt, ka saja aasta pärast?

Kas sina ei arva nii? Mina kardan, et peale valimisi ununeb peatselt kõigi teiste erakondade keskkonnameelsus (kuigi on olnud näha väga südantliigutavaid valimiskampaania klippe, khm), nagu see on toimunud siiani. Rohelistel aga ongi ju see point, ega miski muu. Seega nad ei saa oma lubadust isegi suurima laiskuse puhul eirata 🙂 Ja laisad nad kindlasti pole, roheliste kandidaatide keskmine vanus lihtsalt jääb nn. tegijate vanusegruppi, kus pole veel mugavustsooni langetud, sekka tarmukad teadlased, spetsialistid ja professorid noori kogemuse ja teadmistega varustamas. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjall.

Read more

Rohelised: Tselluloositehas kui arengupidur

Rohelised: Tselluloositehas kui arengupidur

Erakond Eestimaa Rohelised juhatus jagab ökoloogide, metsateadlaste ning keskkonnateadlike kodanike veendumust, et valitsus peab täna tselluloositehase eriplaneeringu lõpetama. Erakonna volikogu aseesimees, merebioloog Kai Künnis-Beres ja erakonna liige ning bioloog Aleksei Lotman sõnastasid järgneva resolutsiooni:

See tehas on Eestisse sobimatu järgnevatel põhjustel:

Planeeritav tselluloositehas suurendab raiesurvet juba niigi liigse surve all olevatele okasmetsadele. Tehas ohustab metsade elurikkust, loodushüvesid, väiksemate puidutööstuste jätkusuutlikkust ning loodusturismi.

Riikliku eriplaneeringu kehtestamine ühe ettevõtte huvides on lubamatu! Eriplaneeringut rakendatakse üksnes riigi toimimise jaoks väga oluliste objektide puhul.

Teaduslik uuring veekogude seisundi muutuste kohta kestab aastaid ning haarab arvukalt eriteadlasi. Peipsi ja Emajõe seisundit on uurinud Tartu Ülikool, Maaülikool ja Tehnikaülikool. Emajõe veeseisu on mõõdetud 100 aastat. Ükski paariaastane lühiuuring ei annaks adekvaatseid tulemusi ning oleks teaduslikult nonsenss ehk eesti keeles rumalus.

Lisauuringutetagi on selge, et ka väike lisareostus teeb veekogu seisundi halvemaks, mitte paremaks. Samas vajab Emajõe ja Peipsi seisund parandamist. Seda nõuavad nii Eesti poolt allakirjutatud rahvusvahelised lepped kui Eesti maa tervis. Seisundi halvenemist soodustab kliima soojenemisega kaasnev kuivade perioodide pikenemine ja veetemperatuuri tõus, mis võimendab looduslikust jõeveest soojema heitvee mõju. Nagu teada, tõstavad tselluloositehase heitveed Emajõe vee temperatuuri.

Mastaapne tselluloositehas, millega kaasneb metsa suurtes mahtudes raiumine, paneb aastateks takistuse teistele, ka kõrgemat lisandväärtust pakkuvatele arengusuundadele ja väikeettevõtlusele ning muutub arengupiduriks.

Read more