Euroopa meedia murdunud ärimudel

Turunihked, tehnoloogia areng, geopoliitika, demokraatia normide erosioon – ajakirjandus on sattunud keerulisele pinnasele. Maryia Sadouskaya-Komlach analüüsib täna Euroopas meediamaastikku kujundavaid jõude, mis tihtipeale sunnivad ajakirjanikke pinnal püsimiseks kvaliteedis ja tasakaalukuses üha enam ohverdusi tooma. Möödas on punkt, kus piisanuks kiiretest lahendustest. Sellest rägastikust välja murdmiseks on Euroopa ühiskondadel vaja taasavastada ja kaitsta õigust juurdepääsuks kvaliteetsele informatsioonile.

Polariseerumine, valeinfo ja usaldusväärsuse kadu meedias on sama vanad, kui ajakirjandus ise. Ajakirjanikke on pikka aega kujutletud sensatsioonide müügist kasu teenivate, vastutustundetute sulemeestena.

Joseph Pulitzeril – mehel, kelle nime seostatakse täna ajakirjanduse prestiižsema auhinnaga, kulus 10 aastat, et veenda Columbia Ülikooli aastal 1912 avama oma Ajakirjanduse Kool. Ülikool keeldus korduvalt tema 2-miljoni dollarilisest annetusest, kartes vääritu ametiga kaasnevat mainekahju. Oma üleskutses seista professionaalse ajakirjanduse vajalikkuse eest, kirjutas Pulitzer aastal 1904 järgnevat: „Meie Vabariik ja selle ajakirjandus tõusevad või langevad vaid koos. Ainult teotahteline, erapooletu ja avalikkusele suunatud ajakirjandus – piisavalt intelligentne, tundmaks ära õige ja piisavalt julge, et seda välja öelda – suudab esindada avaliku heaolu huvisid. Ilma selleta oleks valitsuse töö pilkav teesklemine. Küüniline, äraostetav, demagoogiline ajakirjandus muudab rahva lõpuks sama nurjatuks, nagu see ise on. Vabariigi tulevikku vormiv jõud on tulevaste põlvede ajakirjanike kätes.“ Pulitzeri pakkumine võeti vastu alles pärast tema surma. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Izmailova: kõlakojastunud Facebooki algatused ei kandu reaalsusesse

Peaasjalikult Facebooki gruppides toimuvates aruteludes sünnib palju häid ideid, aga kuna nendes maailmavaatelistes kõlakodades jääb puudu algatusvõimest ja teotahtelised noored veedavad aega pigem Instagram’is ning YouTube’is, ei kandu värsked mõtted päris ellu, leiab Eestimaa Roheliste esimees ja Tallinna abilinnapea Zülexya Izmailova.

Kui eelmiselt kohalike omavalitsuste (KOV) valimistel otsustasid Eestimaa Rohelised teha sotsiaalmeediakampaania “Neoonrohelised”, siis jätkus sellele nii kriitikuid kui ka kiitjaid. Mõnede poliitvaatlejate hinnangul oli tegemist sisutu poliitpalaganiga. Teiste arvates suutsid roheliste muusikavideod kõnetada noori paremini kui varasemad poliitkampaaniad, mis lubasid värskelt valimisõiguse saanutele uut skatepark’i või paremaid huviringe.

Roheliste esimehe Zülexya Izmailiova sõnul oli Eestimaa Roheliste olukord enne viimaseid valimisi suhteliselt nutune. “Rohelisi marginaliseeriti ja peavoolumeedia ei kajastanud meie tegemisi,” kirjeldab Izmailova. Seejuures polnud kiita ka erakonna rahaline seis, mis ei lubanud rohelistel teha tavapärast plakatikampaaniat.

Rohelistel oli vaja teha kampaania, mis tõmbaks pilke, oleks kuluefektiivne ja tooks erakonna meediapilti. [Loe edasi klikates artikli pealkirjal]

Read more
Translate »