Roheliste 7 kriisimeedet

Koroonakriis tabas valitsust ootamatult nagu kevade saabumine, aga sellest väljumise vajadus ei tohiks neile enam üllatus olla. Kliimakriis ei ole aga ammu enam üllatus mitte kellelegi. Siiski on mõned heakskiidetud kriisimeetmed karjuvas vastuolus kestva kliimakriisi lahendamise eesmärgiga. Valitsus ei tohiks ohverdada planeedi tervist iganenud majandusmudelitele ja madalatele ideoloogilistele instinktidele, sest kaalul on inimeste heaolu ja meie laste tulevik.

Rohelised soovitavad valitsusele 7 tulevikku vaatavat tegevust, millega asendada diisliaktsiisilangetus, põlevkiviõli rafineerimistehase toetus, taimemürkide lubade automaatne pikendamine ja maadvõttev lageraiehullus! Nendeks sammudeks saab kindlasti kasutada ka Euroopa Rohelise Kokkuleppe vahendeid, kuid iga meede on ka iseseisvalt finantseerimiseks mõistlik ja vajalik.

Leiad meetmed klikates artikli pealkirjal.

Read more

Züleyxa Izmailova | Kriisi õppetund: kartul oma aiast, elekter naabri käest

Üks asi, mida praegune kriis meile ühiskonnana õpetada võib – või õigemini öeldes meelde tuletab –, on asjaolu, et oma põhivajaduste katmiseks vajamineva toidu ja energia tagamine peab olema kindlustatud.

Kunstlikult suureks paisutatud majandusmull on kerge purunema, kui korrutajad tehtest järjest kustutatakse. Plärtsatuse kahjud võivad ulatuda üsna kaugele, sest liiga kergekäeliselt oleme loobunud isemajandamise võimalusest ja asendanud selle tööga, mis majandusolude muutudes enam ei toida. Taas muutub üha ilmsemaks, et kontoritöö ja Hiinas toodetud kaupadega spekuleerimise kõrval on oluline omada oskust oma kätega midagi ära teha. Olgu selleks siis õmblemine, puutöö või taimekasvatus.

Usun, et nii mõnigi on praeguses olukorras õnnelik, et pole maha müünud päranduseks saadud talu või aiamaaga suvilat, sest ees ootab suvi, mil saab enesele vajaminevat toidukraami õhina ja hoolega kasvatada. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal

Read more

Daniel Scholten: Taastuvenergia strateegilised kaalutlused

Euroopa Liidu ajend puhtale energiale üleminekuks on mitte üksnes ökoloogiline, vaid ka geopoliitiline. Daniel Scholten analüüsib võimalikke keerdkäike, mis Euroopat teel maailma juhtivaks taastuvenergia tootjaks ees võivad oodata. Kuigi hiljuti Euroopa Komisjoni uueks presidendiks valitud Ursula von der Leyen-i Roheline Kokkulepe on ilmselt samm õiges suunas, on sidusa ning piisava poliitilise toetusega plaani loomine, et minna üle kestlikule ja koordineeritud energiajulgeolekule, EL-i jaoks hädavajalik.

Euroopa Liit tunnistab taastuvenergia tähtsust ja on asunud aktiivselt selle geopoliitiliste eeliste poole püüdlema. Taastuvenergia on Euroopa Komisjoni seisukohast poliitiline prioriteet mitte üksnes kliimamuutuste ja saaste temaatikas, vaid selge siht ka energiajulgeolekus, tööstusliku jõuõlana ning ülemaailmse stabiilsuse küsimustes.

Taastuvenergia kujutab endast aga ka mitmekülgseid strateegilisi väljakutseid. Liidusiseselt tähendab see täiesti uut energeetikapoliitikat, mis võib liikmesriikide vahel uusi ebakõlasid luua. Milline peaks välja nägema tuleviku Euroopa integreeritud energiasüsteem ning kuidas peaksid selles jagunema kulud ja tasuvus? [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Europarlamendi fraktsioonid hoogustavad kliimakriisi

“Arvestades kliimaalase hädaolukorra tõsidust ja vähest aega, mis meil on kliimakatastroofi ärahoidmiseks jäänud, täiesti ebaadekvaatne kulutada avaliku sektori raha fossiilkütuse projektidesse, kui samal ajal peaks Euroopa investeerima hoopis energiatõhususse ja taastuvenergiataristusse ning vesiniktehnoloogiasse. Märkimist väärib ka fakt, et kliimavaenulik otsus sündis konservatiivsete paremäärmuslaste ja sotside ning nende vahele jäävate keskmike koostööst,” ütles Roheliste liider Züleyxa Izmailova.

“Euroopa Kliimafondi tööstuskonsultantide uue uuringu kohaselt ei vaja Euroopa varustuskindluse tagamiseks uut gaasi infrastruktuuri ning 29 miljardi euro kulutamine PCI nimekirjas olevale 32 gaasiprojektile täiesti tarbetu.” [..]

Loe edasi ja leia viited uuringutele klikates artikli pealkirjal.

Read more

Aleksander Laane: Kaasaegse inimese mõõdupuu on roheline

Aleksander Laane kirjutab vastuses Kaul Nurme arvamusloole “Roheliste eduvõimalusi takistab punasus”, et sellest leiab üsna tuttavlikke eelarvamusi ja visalt levitatavaid müüte, millel Eestimaa Rohelistega mingit pistmist pole.

Nüüdseks aegunud parem-vasak skaala võeti kasutusse Prantsuse revolutsiooni ajal aastal 1789. Siis mõeldi vasakpoolsete all isikuvabaduste ja vaba ettevõtluse pooldajaid (tänapäeva mõistes liberaale) ja parempoolsete all aadliprivileegide hoidjaid (konservatiive).

19. sajandi lõpupoole lisandus politikasse sotsiaalne mõõde ja siis hakati vasakule paigutama töölisliikumisi, millest kasvasid välja kommunistid, sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid. Juba sellega sai parem-vasak skaala hägustatud, sest kommunistide ülipiirav suhtumine isikuvabadustesse sarnaneb äärmuskonservatiivide omaga – selles küsimuses said skaala otsad kokku.

Õieti on juba sellest ajast Lääne poliitikas kaks põhimõõdet: üks on suhtumine omandiküsimusse (eraomand ja igaühele oma versus ühiskondlik omand ja ümberjagamine) ja teine isikuvabaduste soosimise või piiramise mõõde.

Ühele skaalale paigutajad loevad vasakpoolseteks ümberjagamist ja sallivust pooldavaid poliitikuid ja parempoolseks vastupidiseid, kuid see käsitlus kubiseb vastuoludest.

Loe edasi klikates arikli pealkirjal.

Read more

Roheliste esinumber: megaprojektid pole Eestile sobilikud

Eestimaa Roheliste esinumber Järva- ja Viljandimaal Hannes Puu ehmatas, kui luges hiiglasliku puidurafineerimistehase rajamise idee alguspäevil, et selle ühe võimaliku asukohana kaalutakse Viljandimaad. Roheliste ettekujutuses peaks Eesti olema ühtlaselt kaetud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega.

Taastuvenergiaseadmete müügiga leiba teeniv Puu on riigikogu valimistel uustulnuk, kuid kuulub roheliste erakonna ridadesse sestsaadik, kui see nullindate keskel oma praegusel kujul tegevust alustas. Nüüd, mil töö ei nõua enam nii palju aega, kavatseb ta rohelise maailmavaate edendamise heaks varasemast rohkem panustada. Ka pärast valimisi. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Küllike Reimaa: Võtame tuleviku tagasi!

Ma ei tea, millal päike oma põlemise lõpetab ja ma ei tea, millal inimesed, riigid ja rahvad üksteise kõrid läbi närivad, et toita majanduse kasvu püha allikat, sõjatööstust. Kuid ma tean, et maavarad, nii ka põlevkivi, saavad ükskord otsa ja need ei taastu kiiresti, ehk mitte üldse inimkonna eluea jooksul. Seetõttu meie slogan “võtame tuleviku tagasi” peegeldab kõige täpsemalt seda, kus me oleme ja kuhu tahaksime jõuda.

Ma ei arva, et põlevkivi kaevandamise ja põletamise saab lõpetada kohe ja kiiresti, nipsust, kuid see peaks olema meie mitte liiga kauge eesmärk, kui me ei taha oma Põhja- Eesti maa-alust õõnsaks uuristada, ükskõik kui kõrgele me põlevkivist ära kasutatava energia hulga viime. Samas ma ei arva, et meie energiatulevik peaks olema aatomienergias.

“Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030” järgi on 2013.aasta koondbilansi andmetel Eesti põlevkivimaardla varu 4750,4 miljonit tonni. Praegu on Eesti energia kaevandusmaht 15,01 miljonit tonni aastas ja kogu Eesti kaevandusmaht 20 miljonit tonni. Kuigi Enefit toodab energiat ka tuulest, veest, päikesest, prügist ja biomassist, on selle osakaal Eesti elektritootmise mahust mitte eriti suur. 2005 aastal oli taastuvatest energiaallikatest toodetav energia 18%, planeeritud oli see tõsta 20% -ni aastaks 2020.

Auveres väidetavalt saaks toota 50 % osas taastuvast biomassist.[…]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tallinn püüab päikest – kolme miljoni euroga

Roheliste eestvedamisel rajatakse Tallinna linna hoonetele päikeseelektrijaamad – järgenva kahe aasta jooksul ehitatakse taastuvenergia osakaalu suurendamiseks linna omandis olevatele hoonetele kuni 100 päikeseelektrijaama. Projekti käigus investeeritakse taastuvenergiasse 3 000 000 eurot.

Roheliste esinaine ja Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova nentis, et taastuvenergia lahenduste maksimeerimine linna munitsipaalhoonetes on üheks meetmeks, kuidas saavutada nii kohalikke kui riiklikke kliimaeesmärke. „Erinevad rahvusvahelised raportid on viidanud, et Eesti on kliimameetmete rakendamisel kehva tööd teinud, seda peamiselt jätkuva põlevkivi suuremahulise kaevandamise tõttu. Mida varem läheme üle puhtale energiale, seda väiksemaid kulutusi tulevikus kanname,“ ütles Izmailova.

Tallinn on liitunud Linnapeade Paktiga ning kliimamuutustega kohanemise jätkupaktiga „Mayors Adapt“, võttes endale kohustuse suurendada taastuvenergia kasutamise osakaalu linnas 20%-ni aastaks 2020 ning vähendada CO2 emissiooni 40% linna territooriumil aastaks 2030.

Abilinnapea sõnul on lisaks sisulisele tegevusele CO2 heitmete vähendamisel oluline, et avalik sektor oleks suunanäitaja. „Taastuvenergia osas ringleb müüt, justkui ei oleks see meie kliimas mõistlik lahendus. Tänase tehnoloogia puhul see argument enam ei päde. Mida rohkem on toimivaid ja tulusaid lahendusi, seda enam julgetakse ja soovitakse taastuvenergia võimalusi ära kasutada. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Avati Tallinna esimene päikeseelektrijaam munitsipaalhoone katusel

Neljapäeval, 17. mail korraldas Tallinna Energiaagentuur Tallinna linna esimese munitsipaalomanduses oleva kontorihoone katusel asuva päikeseelektrijaama avamise.

Päikeseelektrijaama avas Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova. Päikesejaam  on paigaldatud  Paldiski mnt 48a asuva büroohoone katusele ning selle avamise ja tutvustamise üritus toimus neljapäeval, 17. mail kell 13.00-14.00 Tallinna Energiaagentuuris (Paldiski mnt 48a).

Tallinn on liitunud Linnapeade Paktiga ning kliimamuutustega kohanemise jätkupaktiga „Mayors Adapt“, võttes endale kohustuse suurendada taastuvenergia kasutamise osakaalu linnas 20% ning vähendada CO2 emissiooni 40% linna territooriumil aastaks 2030.

Paldiski mnt 48a kontorihoone on esimene munitsipaalhoone, mille katusele rajati linna haldusülesannete täitmiseks päikesejaam. Päikesejaama tellis AS Tallinna Tööstuspargid, kellele hoone kuulub ning päikesejaama ehitajaks oli OÜ Energogen.  Päikesepaneelid koosnevad fotogalvaanilistest elementidest, mis muundavad päikeseenergia elektrienergiaks.  Katusele paigaldatud PV-paneelide installeeritud koguvõimsus on 30 kW. Hoone elektritarbimine, arvestades valdavalt 8.00 – 17.00 töötsüklit võimaldab kohapeal ära kasutada praktiliselt kogu toodetava elektri, mis vähendab märgatavalt tasuvusaega. Nädalavahetuse elektritoodang suunatakse kõrvalasuva trollidepoo elektrivajaduse toetuseks, seega panustame ka trollide rohelisse energiasse. Päikesejaama poolt toodetud elektrienergiat võrku ei müüda.

Abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul hakkavad Tallinna püüdlused keskkonnahoidlikule töö- ja elukeskkonnale vilja kandma. „Üha rohkem näeme panustamist energiasäästlikesse lahendustesse, sealhulgas ka päikeseenergia kasutamiseks vajalikesse tootmisseadmetesse. Hea näitena on välja tuua eelmisel sügisel valminud Õpetajate Kodu Uuslinna 3a, mis ehitati ligi nullenergiahoonena ning praegu esimene Tallinna linna valduses olev kontorihoone, mille katusele rajati päikeseelektrijaam, et viia Tallinn lähemale Euroopa Rohelise Pealinna tiitlile. Linnaasutuste fossiilenergia kasutamise vähendamine kajastub ka lubadusena Tallinna koalitsioonileppes,“ tõdes Izmailova. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal või pildil.

Read more
Translate »