Rohelised: Linnavalitsus on osa Reidist lepingut rikkudes juba laiemaks ehitanud

On selgunud kurvastav tõsiasi, et linnavalitsus on teadlikult ja vettpidava põhjenduseta rikkunud Reidi tee kokkulepet ning teed juba laiemaks ehitanud.

Roheliste volikogu esimees Aleksander Laane: “Nähtavasti on Reidi teed laiemaks ehitatud palju varem, kui linnavalitsuse tellitud uuring väidetavalt valmis. Töö on sedavõrd nõrk, et tegijadki möönavad vabandades ja vastutust veeretades, et nad pole algandmete õigsust kordagi kontrollinud. Täpselt nende samade algandmete väga nõrk kvaliteet ilmnes juba tunamulluste läbirääkimiste käigus.”

Uuring ei kajasta lahendusi, millega autostumisprobleeme kaasajal lahendatakse – näiteks ühistransport. Osa dokumendist on koguni kopeeritud kümnenditagustest materjalidest. Kas selleks, et mitte kasutada nende linnade kogemust, kus autostumise probleemi on osatud edukalt ohjata?

Tallinnlasi püütakse petta ka ummikutega hirmutamise läbi. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Väide, et inimeste liikumisvõimaluste mitmekesistamine kasvatab ummikuid, on iseenesest absurd. Uuringust endastki selgub, et rääkida saab vaid ajutistest ootejärjekordadest ja sedagi vaid tipptunnil ja korraga vaid ühe suuna lühikesel lõigul. Samuti pole uuringus tehtud õhusaaste hajumisarvutust. Selle asemel on vaid spekulatiivsed, põhjendusteta eeldustega hinnangud õhuheitmete muutumise protsentide kohta kahe variandi võrdluses.

Read more

Rohelised: Reidi tee oli kompromiss, mis kuulub täitmisele

Erakond Eestimaa Rohelised volikogu leidis oma 5. juunil toimunud koosolekul, et laiapõhjaline “Reidi tee ehitusprojekti parandamise kokkulepe”, mis sõlmiti 06.02.2018, on kompromiss, mis kuulub täitmisele.

“Kompromissi eesmärgiks oli ja on suunata Tallinna liikluse arengut nii, et prioriteetideks on jalakäija, jalgrattur ja ühistranspordiga liikleja. Selleks tuleb eelistada kaasaegse planeeringuga linnatänavaid ja mitte magistraale, viia võimalikult palju liiklust kesklinnast välja, suurendada jalakäijate alasid kesklinnas,” selgitas Roheliste volikogu esimees Aleksander Laane.

Tallinna poolt allkirjastasid kokkuleppe linnapea Taavi Aas ja kaasamise eest vastutav abilinnapea Züleyxa Izmailova, rühmitust Merelinna Kaitseks esindasid Elo Kiivet ja Mihkel Annus.

Uudised selle kohta, et Tallinna Linnavalitsus kavatseb taganeda kokkuleppest ja muuta linnaarengu poliitikat nii, et jätkuvalt on jalakäijate ja ratturite asemel eelistatud vaid sõiduautod, on murettekitav, sest antud mõtlemine kuulub minevikku.

Linnavalitsus viitab Reidi tee osas millegipärast avalikustamata uuringule. Reeglina on taoliste mitte-riigikaitseliste uuringute salastamise põhjuseks nende kehv kvaliteet, küsitav metoodika või tellijale-maksjale sobivate, kuid sisuliselt põhjendamatute järelduste tegemine. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Pressiteade: Roheliste juht Züleyxa Izmailova ei jätka Tallinna abilinnapeana

Eestimaa Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova andis täna teada otsusest lahkuda abilinnapea kohalt, et pühenduda Roheliste erakonna edasiviimisele ning liikmeskonna kasvatamisele. Linnavalitsuse koosseis seega väheneb, kuid Eestimaa Roheliste ja Eesti Keskerakonna koalitsioonilepe jääb püsima.

Roheliste juhi Izmailova sõnul ei kao rohelised kuhugi ära, vaid hoiavad jätkuvalt Tallinna Linnavalitsuse tegevusel silma peal. „Roheliste eestvedamisel sai lühikese aja jooksul ära tehtud palju. 3 miljonit eurot investeeringuid päikeseparkide rajamiseks eesmärgiga vähendada CO2 emissioone, Tallinna liitumine pestitsiidivabade linnadega võrgustikuga puhtama ja ohutuma keskkonna tagamiseks ning eesrindlik otsus ühekordsetest plastnõudest loobumiseks avalikel üritustel on vaid mõned väga olulised ja laialdase positiivse mõjuga muudatused, mida pooleteise aastaga korda jõudsime saata“ kommenteeris Izmailova koostööd Tallinna Linnavalitsuses Keskerakonnaga.

Izmailova tõi oma otsuse põhjuseks, et ei ole kaugeltki rahul Roheliste tulemusega Riigikogu valimiselt ning kavatseb erakonnas olulisi muudatusi teha, et Rohelised edaspidi poliitikamaastikul suuremat jõudu omaksid. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

SUUR ÜLEVAADE – kuidas Rohelised Tallinna muudavad

Koalitsioon Keskerakonnaga on kestnud praeguseks aasta – siin on ülevaade senistest saavutustest, mille üle ise kõige uhkemad oleme:

– Reidi tee
– Kaasamine, koostöö ja läbipaistvus
– Tallinna Energiaagentuur ja päikesepaneelide projekt
– Tallinna Botaanikaaed
– Tallinna viimine pestitsiidivabade linnade kaardile
– Mahetoit ja toiduteadlikkus laste haridusasutustes
– Linnaaiandus
– Välisprojektid
– Õismäe raba terviseradade rekonstrueerimine
– Merivälja muul
– Igapäevane rohestamine

“Üks meie siinne tegevus, mille oleme ristinud „igapäevaseks rohestamiseks“, seisneb abilinnapeade, ametnike, linnaosavanemate, koostööpartnerite, volikoguliikmete ja kõikide teiste otsustajate mõjutamises ja nende keskkonnaalaste teadmiste suurendamises. Hoiame silma peal, et projektides, uutes algatustes ja igapäevatöös oleks sees inim- ja keskkonnamõõde, et otsustusprotsessid oleksid võimalikult läbipaistvad ja kaasavad ning et arvestataks erinevate ühiskonnagruppide huvidega.” [..]

Loe pikemalt klikates artikli pealkirjal.

Read more

Sada linnale kuuluvat maja saavad katusele päikesepaneelid

Linnahooneid kahe aasta jooksul keskkonnasõbralikku elektrit tootma pannes hoiab linn 25-30 aasta jooksul kokku 12 miljonit eurot.

Kevadel paigaldasid töömehed Tallinna energiaagentuuri Paldiski mnt hoone katusele päikesepaneelid ja panid tööle päikeseenergial töötava elektrijaama. See oli suurema ettevõtmise esimene samm, sest linn on otsustanud panna kahe järgneva aasta jooksul päikeseelektrijaamad veel ligikaudu saja linnale kuuluva maja katusele.

Energiaagentuuri juhataja Pille Arjakase andmeil hoiab linn sel moel 25-30 aasta jooksul kokku 12 miljonit eurot. Päikesepaneelid ja kogu muu tehnika koos paigaldamisega läheb linnale maksma 3 miljonit eurot. Selle raha peaksid päikeseelektrijaamad tasa teenima kümne aastaga.

Siiski pole selle projektiga paigaldatavad päikesepaneelid esimesed, mis hakkavad linnale kuuluvat hoonet elektrienergiaga varustama. Esimene selline hoone on eelmisel aastal valminud Õpetajate kodu Uuslinna tänavas.[…]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tallinn püüab päikest – kolme miljoni euroga

Roheliste eestvedamisel rajatakse Tallinna linna hoonetele päikeseelektrijaamad – järgenva kahe aasta jooksul ehitatakse taastuvenergia osakaalu suurendamiseks linna omandis olevatele hoonetele kuni 100 päikeseelektrijaama. Projekti käigus investeeritakse taastuvenergiasse 3 000 000 eurot.

Roheliste esinaine ja Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova nentis, et taastuvenergia lahenduste maksimeerimine linna munitsipaalhoonetes on üheks meetmeks, kuidas saavutada nii kohalikke kui riiklikke kliimaeesmärke. „Erinevad rahvusvahelised raportid on viidanud, et Eesti on kliimameetmete rakendamisel kehva tööd teinud, seda peamiselt jätkuva põlevkivi suuremahulise kaevandamise tõttu. Mida varem läheme üle puhtale energiale, seda väiksemaid kulutusi tulevikus kanname,“ ütles Izmailova.

Tallinn on liitunud Linnapeade Paktiga ning kliimamuutustega kohanemise jätkupaktiga „Mayors Adapt“, võttes endale kohustuse suurendada taastuvenergia kasutamise osakaalu linnas 20%-ni aastaks 2020 ning vähendada CO2 emissiooni 40% linna territooriumil aastaks 2030.

Abilinnapea sõnul on lisaks sisulisele tegevusele CO2 heitmete vähendamisel oluline, et avalik sektor oleks suunanäitaja. „Taastuvenergia osas ringleb müüt, justkui ei oleks see meie kliimas mõistlik lahendus. Tänase tehnoloogia puhul see argument enam ei päde. Mida rohkem on toimivaid ja tulusaid lahendusi, seda enam julgetakse ja soovitakse taastuvenergia võimalusi ära kasutada. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Kaasav linnaplaneerimine kui kliimameede

Kui kohalik kogukond ja eksperdid on oma elukeskkonna kujundamisel kaasatud, sünnivad rohelisemad lahendused. Arvestades, et toimub võimust võõrandumine ja samal ajal istume kõik valguskiirusel kihutaval kliimasoojenemise rongil, peaks olema kaasav ja jätkusuutlik linnaplaneerimine elementaarne.

Tallinna abilinnapeana on keskkonnateemade kõrval linnaelanike kaasamine otsustusprotsessidesse üks valdkond, mille koalitsiooniläbirääkimistel enda vastutusalasse sain. Seetõttu puutun ma oma töös pidevalt kokku nii kaasamisentusiastide kui –skeptikutega.

Olen viimaseid hoolega uurinud ja välja on joonistunud kaks tüpaaži. Ühed usuvad iseenda piiritusse võimekusse ja ei näe ühtki põhjust, miks võhiklike linnakodanike või tüütute aktivistidega (ega ekspertidega) üldse millegi osas konsulteerida. Need on üldiselt vanema generatsiooni esindajad, kes siin linnavõimu koridorides juba pikalt asjatanud on. Neid kaasamisusku pöörata on paras katsumus.

Teise tüpaaži esindajatega on lihtsam, sest nemad on tulemuslikkusele orienteeritud argumenteerijad. Valdavalt on neil kaks hirmu. Esimene on, et kaasamise näol on tegemist keerulise, kohmaka ja tihti tulemusetu protsessiga. Las see tehnilisemat sorti küsimus jääda praegu sinnapaika, see pole antud loos oluline. Teine argument pakub juba rohkem pinget.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tallinn on läbipaistvuselt kolmas pealinn Euroopas

Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul on Tallinna kõrge koht loomulik, sest e-riigi pealinna asjaajamisel on läbipaistvus iseenesest mõistetav, kuid plaan on edasi areneda. “Kavatseme parandada Tallinna kodulehel oleva info ligipääsetavust vaegnägijatele ja –kuuljatele, avada avalikkuse tõhusamaks kaasamiseks kodulehe osalusvärav ja täiustada linnaruumi arengust ja selles kaasa rääkimise võimalustest ülevaate andmist.”

Omavalitsuste ja teiste organisatsioonide läbipaistvust hindav koostööplatvorm Dyntra paigutab Tallinna 18 Euroopa pealinna seas 3. kohale.

Läbipaistvust mõõdetakse 57 indikaatori abil, millest Tallinn vastab 38-le. Pingerea võimsaks liidriks on Madrid, Tallinna selja taha jäävad näiteks Helsingi ja Brüssel. Indikaatorid jagunevad seitsmesse kategooriasse: valitsemise läbipaistvus, info ligipääsetavus, kodanike kaasamine, finantsläbipaistvus, lepinguliste suhete läbipaistvus, linnaruumi planeerimine ja avaandmed.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Abilinnapea Züleyxa Izmailova: tule osale Tallinna sihtide seadmises!

Tallinn alustab uue arengukava koostamist ja kutsub inimesi selles osalema. Oktoobri jooksul toimuv ideekorje on abiks linna arengu eesmärkide sõnastamisel. Üheks ambitsiooniks on saada maailma parima elukeskkonnaga linnaks.

Tallinn on asunud koostama uut strateegilise juhtimise dokumenti „Tallinna arengukava 2021+“. Varasemalt on arengukavade koostajaks olnud linnaametnikud kahasse valitud ekspertidega ja laiem avalikkus on kava näinud siis, kui see valmis on. Uue arengukava koostamisse soovib Tallinn laiemat avalikkust kaasata juba võimalikult varakult, et kõigepealt paika panna linna arengu eesmärgid.

Kaasamist kureeriv Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova selgitab, miks arengukava vajas uut lähenemist: „Eks enamasti ongi sellised kabinetihämaruses sündinud 100 ja enama leheküljelised raamatud jäänud sahtlipõhjadesse tolmu koguma. Kuigi ka nendes võib leiduda igati häid ideid, puudub enamasti seos eelarvega ja ka täpsem ettekujutus, kuidas seatud sihtideni jõudma peaks. Sel korral oleme käivitanud veebis ideekorje, kuhu kõik on oodatud Tallinnaga seotud mõtteid avaldama ja koos teistega arutlema!“ [..]

Loe edasi ja leia link klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tallinn liitub pestitsiidivabade linnade võrgustikuga

Tallinna linnavalitsus otsustas tänasel istungil esitada linnavolikogule otsuse eelnõu, millega Tallinn liitub pestitsiidivabade linnade võrgustikuga. Ühendusse kuuluvad Euroopa linnad, mis tegelevad aktiivselt taimemürkide kasutamise vähendamisega.

Tallinna liitumist eestvedava abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul on ühinemise eesmärk kaitsta inimeste tervist ja keskkonda.

Osad pestitsiidivabade linnade võrgustiku liikmed, näiteks Kopenhaagen, Strasbourg, Rennes ja mitmed teised, on täielikult loobunud pestitsiidide kasutamisest avalikes kohtades, osad liiguvad mürkide minimeerimise poole. Liitumisel võrgustikuga koostab Tallinn tegevuskava pestitsiidide kasutamise lõpetamiseks avalikul alal. Ühtlasi hakkab linn läbi viima kampaaniaid, et teavitada inimesi mürkide kasutamisega kaasnevatest ohtudest.

Ühinemist on eest vedanud Tallinna abilinnapea ja roheliste esinaine Züleyxa Izmailova, kes otsust põhjendades viitas taimemürkide laastavale mõjule inimorganismile ja keskkonnale. „Uuringud on näidanud, et pestitsiidid põhjustavad eelkõige diabeeti, neuroloogilisi ja immuunsüsteemi probleeme, rasvumist, vähki ja viljatust. Euroopa Liidus kulub otseselt pestitsiidide poolt põhjustatud haiguste ravile 163 miljardit eurot aastas ehk 322 eurot iga inimese kohta. Lisades siia juurde taimemürkide põhjustatud kahju liigirikkusele ja ökosüsteemile laiemalt, on ilmne, et peame kasutusele võtma keskkonnasõbralikud ja kaasaegsed alternatiivid,“ kommenteeris Izmailova.

Lisamaterjalide lingid on lisatud artikli lõppu.

Read more

Keskkonnasõbraliku liikumise kuu väärtustab tervislikku eluviisi

Laupäeval, 1. septembril algas Tallinnas keskkonnasõbraliku liikumise kuu, mille eesmärk on suurendada inimeste keskkonna- ja liiklemisteadlikkust. Eesti Vabariigi sajandal aastal pühendatakse rohkem tähelepanu ka terviseteadlikkuse suurendamisele ja tervisliku eluviisi edendamisele. Juba seitsmendat aastat tähistatava keskkonnasõbraliku liikumise kuu tippsündmuseks saab autovaba päev 22. septembril, mille raames korraldatakse Eesti Tervisemess – Liikuma!
Abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul toimub Tallinnas septembri jooksul üle 60 ettevõtmise. „Keskkonnasõbraliku liikumise kuu raames toimub erinevaid keskkonnahariduslikke üritusi, suur osa neist seab fookusesse just meie igapäevased liikumisharjumused. Teadvustades, et on olemas keskkonna- ja rahakotisõbralikumaid, tervislikumaid ja osadel puhkudel ka kiiremaid võimalusi liiklemiseks, muutub ehk meie liikluskultuur ka vähem autokeskseks,“ arvab abilinnapea.
Kuu tippsündmuseks on autovaba päev, mis korraldatakse Euroopa liikuvusnädala (European Mobility Week) raames. Tänavu toimub autovaba päev 22. septembril kell 10-17 kesklinnas Vabaduse platsil ja Kaarli puiesteel koos Eesti Tervisemessiga – Liikuma! Tervisemessi missiooniks on suurendada Eesti rahva terviseteadlikkust. Tervisemess on koguperesündmus, mida on oodatud külastama kõik huvilised.

Loe pikemalt klikates artikli pealkirjale.

Read more

Züleyxa Izmailova: Tallinna väikese ringtee ehitamisel tuleb silmas pidada muutuvat kliimat

Eilsel kohtumisel Tallinna linnavalitsuse ja AS Tallinna lennujaama juhtkonna vahel oli jutuks uute liiklussõlmede rajamine, mille puhul tuleb silmas pidada sademevete säästlike ärajuhtimise süsteemide peale.

Abilinnapea Züleyxa Izmailova rõhutas, et kuna kliimamuutuste mõjul on tulevikus vihmavete, eriti valingvihmavete osakaal senisest palju suurem, tuleb sademevee kanaliseerimiseks ehitada järjest suurema läbimõõduga drenaažtorusid või rajada säästlikke sademevee ärajuhtimise süsteeme. „Suurte ehitusobjektide puhul peame silmas pidama kliimamuutuste mõju, lähtume looduse tujudest ja kapriisidest ning kohaneme nendega. Teeme ennetavat tööd, et vältida Ülemiste vanakese uputust enne kui Tallinn valmis saab,“ ütles Izmailova.

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised ei toeta Tallinna osalemist Rail Balticu projektis

Tallinna Linnavalitsus otsustas, et osaleb Rail Balticu projektis. Seda otsust ei toetanud koalitsioonipartnerid rohelised, kelle esindaja, abilinnapea Züleyxa Izmailova, esitas linnavalitusele eriarvamuse.

Tallinna linnavalitsus kirjutas alla memorandumile, millega sätestati vastastikune koostöö Rail Balticu projektis osalevate linnade ja piirkondade vahel. Roheliste esinaine ja Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova Rail Balticu ehitamist sellisel kujul ei toeta ning hääletas memorandumi vastu, teatas Izmailova büroo.

Rohelised on varasemaltki Rail Balticut kritiseerinud ning vastavasaisulise enam kui 1300 allkirjaga petitsiooni riigikogule esitanud. Rohelised leiavad, et Eesti ei peaks Rail Balticut praeguse kavandi järgi ehitama, kuna projekt on sotsiaalmajanduslikult kahjumlik ja ei toeta regionaalarengu põhimõtteid, sest läbib hõredalt asustatud piirkonda. Samuti leiavad rohelised, et Rail Baltic on võimalikest alternatiivprojektidest kõige keskkonnavaenulikum.

Samadele puudujääkidele viitas linnavalitsusele esitatud eriarvamuses ka Züleyxa Izmailova. Abilinnapea leiab, et raha, mis praegu Rail Balticusse suunatakse, võiks investeerida keskkonnasõbralikema ja kasumlikemate transpordiühenduste loomisesse.

“Muidugi rohelised toetavad kiiret ja mugavat raudteeühendust Euroopaga. Aga sellisena kavandatud trassiga kaasneb nii palju negatiivset, et projekti peale meeletute summade kulutamine on täiesti ebaratsionaalne. Me võiksime hoopis renoveerida ja elektrifitseerida olemasolevad raudteed. Reisijate elu mugavdamiseks tasuks kaaluda näiteks elektriliste või vesinikubusside kasutamist,” soovitas Izmailova.

Rail Balticu projekt on kavandatud valmima aastatel 2024-2025 ning selle eeldatav maksumus on 5,8 miljardit eurot.

Kliki artikkel lahti ja leiad ka lingid, mille kaudu seda edasi jagada!

Read more

Avati Tallinna esimene päikeseelektrijaam munitsipaalhoone katusel

Neljapäeval, 17. mail korraldas Tallinna Energiaagentuur Tallinna linna esimese munitsipaalomanduses oleva kontorihoone katusel asuva päikeseelektrijaama avamise.

Päikeseelektrijaama avas Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova. Päikesejaam  on paigaldatud  Paldiski mnt 48a asuva büroohoone katusele ning selle avamise ja tutvustamise üritus toimus neljapäeval, 17. mail kell 13.00-14.00 Tallinna Energiaagentuuris (Paldiski mnt 48a).

Tallinn on liitunud Linnapeade Paktiga ning kliimamuutustega kohanemise jätkupaktiga „Mayors Adapt“, võttes endale kohustuse suurendada taastuvenergia kasutamise osakaalu linnas 20% ning vähendada CO2 emissiooni 40% linna territooriumil aastaks 2030.

Paldiski mnt 48a kontorihoone on esimene munitsipaalhoone, mille katusele rajati linna haldusülesannete täitmiseks päikesejaam. Päikesejaama tellis AS Tallinna Tööstuspargid, kellele hoone kuulub ning päikesejaama ehitajaks oli OÜ Energogen.  Päikesepaneelid koosnevad fotogalvaanilistest elementidest, mis muundavad päikeseenergia elektrienergiaks.  Katusele paigaldatud PV-paneelide installeeritud koguvõimsus on 30 kW. Hoone elektritarbimine, arvestades valdavalt 8.00 – 17.00 töötsüklit võimaldab kohapeal ära kasutada praktiliselt kogu toodetava elektri, mis vähendab märgatavalt tasuvusaega. Nädalavahetuse elektritoodang suunatakse kõrvalasuva trollidepoo elektrivajaduse toetuseks, seega panustame ka trollide rohelisse energiasse. Päikesejaama poolt toodetud elektrienergiat võrku ei müüda.

Abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul hakkavad Tallinna püüdlused keskkonnahoidlikule töö- ja elukeskkonnale vilja kandma. „Üha rohkem näeme panustamist energiasäästlikesse lahendustesse, sealhulgas ka päikeseenergia kasutamiseks vajalikesse tootmisseadmetesse. Hea näitena on välja tuua eelmisel sügisel valminud Õpetajate Kodu Uuslinna 3a, mis ehitati ligi nullenergiahoonena ning praegu esimene Tallinna linna valduses olev kontorihoone, mille katusele rajati päikeseelektrijaam, et viia Tallinn lähemale Euroopa Rohelise Pealinna tiitlile. Linnaasutuste fossiilenergia kasutamise vähendamine kajastub ka lubadusena Tallinna koalitsioonileppes,“ tõdes Izmailova. […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal või pildil.

Read more

ELi kodanike algatus “Cities4Europe – Euroopa kodanikele” algab täna!

Euroopa Liidu kodanike algatus “Cities4Europe – Euroopa kodanikele”, mis edendab kohaliku tasandi poliitika rolli ELi kodanike elus, algab 7. mail.

Euroopa, riiklikud ja kohalikud poliitilised liidrid, samuti tuntud kultuuriinimesed osalevad mais toimuvate sündmuste seerias, et leida uusi lahendusi linnalise elukeskkonna ühiskondlikele ja keskkonnaprobleemidele.

Enne kampaania käivitamist teatas Euroopa rohelise partei kaasjuht Reinhard Bütikofer:

“See algatus on äärmiselt julgustav, sest toob esile kohalike esindajate keskse rolli meie poliitilise kultuuri kujundamisel Euroopas.

“Need on linnad, kus seisame silmitsi meie suurimate sotsiaalsete ja keskkonnaalaste väljakutsetega. Kohaliku tasandi poliitika peab olema kiire, et reageerida efektiivselt linnade sees toimuvale mitmekesisele ja väga muutlikule olukorrale. Loominguline ja uuenduslik mõtlemine on vajalik, et tagada oma kodanike vajadused jätkusuutlikul viisil ja säilitada kaasav ja sidus ühiskond.

“ELi ja kohalike poliitikate vahelise lõhe ületamine on otsustava tähtsusega tõhusama Euroopa Liidu jaoks, mis vastutab otse oma kodanike ees. Euroopa Liit peab kasutama selliseid sündmusi, mis rõhutavad selle usaldusväärsust. Lõppkokkuvõttes peab ELi poliitika kinni pidama standardite ja heaolu suurendamisest meie linnades.

“Rohelised on juba ammu toetanud vajadust keskenduda kohaliku tasandi meetmetele, eelkõige kohalike nõunike võrgustiku kaudu, mis on olnud teabe, parimate tavade ja suutlikkuse suurendamise platvormiks.

#cities4europe alguse üritust saab vaadata ka laivis siit: https://livestream.com/accounts/25825326/cities4europe

Kindlasti saatke Twitteris ja Facebookis küsimusi esinejatele pannes juurde #Cities4Europe

Koos BOZAR-i ja Brusseli linnaga, EUROCITIES lansseerib kampaania koos avaliku debatiga, mis hõlmab paneeldiskussiooni nii riigi ja Euroopa juhte kui ka urbanistlike muutuste ellu kutsujate , kunstnike ja aktivistidega.

Loe edasi ja leia lingid klikates artikli pealkirjal või pildil.

Read more

Maret Merisaar Tallinna keskkonnakomisjoni tööst

Aeg lendab kuidagi väga kiiresti ja vahepeal on  olnud kaks keskkonnakomisjoni koosolekut, mille kohta pole veel jõudnud Erakonna liikmete listi midagi kirjutada.

Järjekorras neljandal koosolekul, 26. veebruaril  oli teemaks prügimajanduse ümberkorraldused ning tutvustati 3 päeva uues ametis tegutsenud ning väga perspektiivikaks peetavat Kristjan Marki. Soovime talle edu ja tuult tiibadesse. 

Kuulsime, et Tallinn on jagatud 13 erinevaks teeninduspiirkonnaks, Krisitiines näiteks algab uutel põhimõttetel korraldatud jäätmevedu 1. maist.

Tallinlased on märganud, et peale eelmist põhjalikku ümberkorraldust, kus jäätmete transportijad ja jäätmete ladustajad/käitlejad hakkasid erinevates hangetes osalema, läks algul kõik ülesmäge, aga viimasel ajal  tekkisid jälle probleemid. Prügikastid ajavad mõnikord üle ja inimesed nurisevad, et keegi nende muresid ei kuula. Ehk läheb nüüd jälle paremaks.[…]

Loe edasi klikates artikli pildil.

Read more

Tallinn sai kaasamisnõuniku

Sellest nädalast alustas Tallinna linnavalitsuses kaasamisnõunikuna tööd Kristjan Maasalu, avalikul konkursil kandideeris sellesse ametisse 36 inimesed.

Maasalu (33) ülesandeks on suhelda huvigruppidega erinevate linnaprojektide juures ja töötada ka linnasüsteemis sissepoole ehk õpetada ametnikkonda arvestama huvigruppide mõtetega, teatas linnavalitsus.

“Töö kaasamisnõunikuna annab mulle võimaluse panna oma avatud meel, lai silmaring ja suhtlemiskogemus tööle Tallinna linna valitsemise avatumaks ja läbipaistvamaks muutmisel,” ütles Maasalu. “Avalikkuse kaasamine annab meile paremad otsused, õnnelikumad inimesed ja kvaliteetsema elukeskkonna ning sillutab teed kodanikuühiskonna triumfile.”

Read more

Tallinna linn ja Merelinna Kaitsjad jõudsid Reidi tee osas kokkuleppele

Tallinna linn ja rühmitus Merelinna Kaitsjad jõudsid Reidi tee projekti osas kokkuleppele, sõlmides ühise 16-punktilise memorandumi ehitusprojekti korrigeerimiseks.

„Ligikaudu kaks kuud kestnud kohtumiste ja konsultatsioonide käigus lepiti kokku, et Reidi teel tuleb alandada maksimaalset lubatavat sõidukiirust 40 km/h, muuta pargi säilitamise nimel Reidi tee kurviraadiust ja mitmes kohas vähendada sõiduradade arvu,“ ütles Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova. „Lisaks laiendatakse vaheribasid Russalka läheduses, kuhu tekkivale haljasalale on kavas istutada eelkasvatatud puid.“

Izmailova osutas, et uus Reidi tee lahendus võimaldab Tallinnal edukamalt kandideerida Euroopa Rohelise Pealinna tiitlile, aga saada ka lihtsalt parem, kergliiklejat rohkem eelistav ja autostumist vaos hoidev lahendus.

Tallinna linnapea Taavi Aas lisas, et rühmitusega Merelinna Kaitsjad saavutati hea tööõhkkond ning tekkis asjalik dialoog. Aas mainis, et keerulisim osa kõnelustel puudutas sõiduradade vähendamist.

„Kompromiss siiski sündis, sest Reidi teel linnast väljuval suunal on enne Narva maantee ristmikku vähendatud sõiduradade arvu kolmelt kahele,“ selgitas Aas. „Russalka esisel ristmikul on mõlemas sõidusuunas vähendatud sõiduradade arvu ühe sõiduraja võrra. Russalka monumendi poolsel serval nihkub sõidutee merest seetõttu 3,5 meetri võrra maa poole.“ […]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal

Read more

Volikogu 1. koosolek

Aeg ja koht: 27.01.2018 kell 11:00 aadressil Tulika 19 (erakonna peakontor) Päevakord: 10:30 Registreerimine. 11:00 Volikogu koosoleku algus 11:30 Mattias

Read more

Tule õpeta linnavalitsus rahvast kaasama! Kandideerimistähtaeg 18.01.2018

Kas Sul on tunne, et miski ei muutu paremaks enne, kui sa ise ei tegutse?
Tallinna linnavalitsus on otsustanud leida just sellise inimese.

Tegijat ootavad kangelasteod:

kaasamist vajavate valdkondade ja teemade kaardistamine, ideede kogumine erinevatelt huvigruppidelt, olulisemate huvigruppide teavitamine linnavalitsuse algatustest ja nende tagamaadest, linnavalitsuse liikmete nõustamine ühiskondliku dialoogi küsimustes, olemasolevate kaasamisplatvormide kasutamise ja uute platvormide loomise vajaduse analüüsimine. 

Kaasamiskangelasel on: kõrgharidus, eesti keele oskus C1 ja vähemalt ühe võõrkeele oskus B1 tasemel ametialase sõnavara valdamisega, teadmised riigi ja kohaliku omavalitsuse toimimisest, väga hea arvuti kasutamise oskus, oskus oma seisukohti ja arvamusi põhjendada, läbirääkimisoskus, organiseerimisvõime ja meeskonnatöö oskus. Projektijuhtimise kogemus, töökogemus avalikus sektoris ja mittetulundusvaldkonnas ei tee kahju!

Garanteerime: meeldiva töökollektiivi ja 35 kalendripäevase põhipuhkuse.

Töökoht on tähtajaline linnapea volituste ajaks.

Kandideerimiseks saada CV ja essee  teemal „Kaasamine Tallinnas: teekond dialoogist tulemuseni“, pikkusega 3000-3500 tähemärki hiljemalt 18. jaanuaril 2018 e-posti aadressil: konkurss.linnakantselei@tallinnlv.ee

Lisainfo telefonilt 56 150 280.

Aita linnavalitsust!
Su linn vajab Sind 

Read more

Züleyxa Izmailova: mahetoit säästab tervist ja vähendab ravikulu

Eestimaa Rohelised on aastaid tegelenud mahepõllumajanduse propageerimise ja keskkonda säästvate tehnoloogiate kasutuselevõtu edendamisega. Tegelesime sellega ka Riigikogus olles, kuid avaliku sektori mahetoidukava ei leidnud sotside toetust ei siis ega ka edaspidi.

2016. aasta kevadel esitasid Eestimaa Rohelised, Noored Rohelised ja Eesti Roheline Liikumine Riigikogule ligi 3000 Eesti kodaniku digiallkirjaga kinnitatud ühispöördumise, milles allakirjutanud soovisid, et Eesti esindaja hääletaks Euroopa Komisjonis mürkkemikaali glüfosaadi kasutusloa pikendamise vastu. Glüfosaat on on taimemürk, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) vähiuuringute instituudi poolt tunnistatud võimalikuks vähitekitajaks inimesel ja mis tapab nii mulla- kui veeelustikku. Kuna glüfosaadi kasutamine kahjustab mulla elurikkust, on see ka otseseks ohuteguriks riigi toidujulgeolekule.

Paraku ei leidnud kodanike ühispöördumine sotsiaaldemokraadi Ivari Padari juhitava maaelukomisjoni toetust. Sotsiaaldemokraatide juhitud komisjon ei pidanud vajalikuks isegi tutvuda Maailma Terviseorganisatsiooni seisukohtadega, nende mainimisest ja arvessevõtmisest rääkimata. Eesti oli nõus Brüsselis hääletama kasvõi glüfosaadi kasutamise poolt aegade lõpuni. Äsja pikendati just Saksa sotsiaaldemokraatide häältega glüfosaadi kasutusluba viie aasta võrra.

Loe edasi ja jaga klikates artikli pealkirjal…

Read more