Tartu rahu aastapäeva kõne Tartus, Marko Kaasik, 2.02.2019

“Hiljuti möödus 100 aastat Eesti Vabadussõja puhkemisest ja täna möödub 99 aastat selle lõpplahendusest. Aga Lääne-Euroopas tehti samal ajal otsuseid, mille kaugemad tagajärjed olid rasked ja millest on meil just nüüd palju õppida. Selle juurde tulen hiljem tagasi.
Tulin siia kindla sõnumiga: Eestimaa Rohelised ei nõustu mingite järeleandmistega agressiivsetele totalitaarriikidele! Me ei poolda mingit piirilepet Venemaaga seni, kuni seal ei ole toimunud otsustavaid muutusi demokraatia ja õigusriigi suunas. Kui tulevikus on, kellega ilma muskleid näitamata läbi rääkida, siis arutame. Seniks lähtume Tartu Rahust. Need seisukohad on fikseeritud meie valimisprogrammis.
Vladimir Putinil Venemaa diktaatorina jääb võimalusi järjest vähemaks. Nafta hind on kõrgustest alla tulnud, sõjakulud Süürias üha kasvavad. On tulnud teha suuri sotsiaalkulude kärpeid, mis viisid presidendi toetuse langusesse. Ukraina eemaldub Venemaa mõjusfäärist üha enam: Ukraina õigeusu kiriku iseseisvumine on sealse rahva jaoks suurem teetähis, kui meie siin mitut usku Maarjamaal ette kujutada oskame.
Teiselt poolt NATO, mida me oleme ikka pidanud vastukaaluks Venemaale, ei ole enam see, mis 20. sajandil. Peame tõele näkku vaatama: see organisatsioon on kriisis! NATO võimsaim riik USA käitub ettearvamatult, võimul on mitteusaldusväärne president – see on riigis süveneva sotsiaalse kaose paratamatu tagajärg. Türgi, üks tavarelvastuselt võimsamaid NATO riike on selgelt langenud autoritaarsusse – ka see on alarmeeriv olukord organisatsioonile, mis peaks kaitsma demokraatlikke väärtusi.
Jah, välispoliitiline olukord on määramatum, kui kunagi varem Eesti uue iseseisvuse ajal. Aga määramatus ei ole üheselt halb – selles võib peituda uusi võimalusi. Aasta lõpus lahvatanud tüli ÜRO ränderaamistiku ümber oli märgilise tähtsusega: esimest korda taasiseseisvunud Eestis vastandusid põhiliste poliitiliste parteide seisukohad välispoliitika sõlmküsimuses. Eesti sisene avalik diskussioon ja sisulised välispoliitilised otsused on nüüd ja edaspidi paratamatud, sest meie seniste suurte liitlaste vahel ei ole enam ühtsust. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more