Arvi Tapver: Eesti kui tulevase tuumariigi hiilgus

Kõik mis hiilgab, veel ei kiirga!
Elu on sinusoidne. Isegi, kui sinus oidu pole. Kunagi väitis akadeemik Gustav Naan, et elu võngub pendlina äärmuste vahel ja tuleb ikka alguspunkti tagasi või midagi sellist. Ilmselt parafraseeris ta Marxi, kes väitis, et ajaloos kordub dragöödia farsina. Marksismi taastulek on seda ilmekalt tõestanud.
Ent minu jutustus puudutab teist Eesti akadeemikut, kes kipub end kordama tuumaenergia kasulikkuse ainetel. Jäägu ta nimi siinkohal mainimata, kuid igaüks võib guugeldada aatomienergia ja Eesti väljavaadetest ning ega neid autoriteetseid pooldajaid rohkem olegi.
Seitse aastat tagasi oli mul juhust kirjutada tuumajaama ehitamise mõttekusest ja võimalikest alternatiividest. Kipun järelikult samuti end kordama.
Põhjus selleks on seitse aastat hiljem taas esile ujunud plaan kuskile Viru-Nigulasse tuumaelektrijaam ehitada. Ühe põhjusena võimalus, et kui Eesti end Venemaa elektrikilbist lahti ühendab, võib vool tarbijale kalliks minna. Nagu polekski eestlane iga valitsuse ajal kõik hinnatõusud kuulekalt kinni maksnud – nurisedes ja mõnuga kirudes! [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Algatusel “Eesti ei ole tuumapolügoon” on 1000 allkirja koos!

Nädalavahetusel kogus algatus “Eesti ei ole tuumapolügoon” Riigikokku saatmiseks vajalikud 1000 allkirja kokku. Allkirjade kogumine jätkub kuni 11. märtsini, millal on Jaapani Fukushima tuumajaama katastroofi kümnes aastapäev.

Züleyxa Izmailova: “Nüüd kus pole enam saladus, et Eestis ei saada isegi piimapakkide ja ketšupipudelite käitlemisega hakkama, kõlab radioaktiivsete tuumajäätmete ladestamise plaan eriti absurdselt. Loodetavasti valitsuskabinet tegeleb edasi nende probleemidega, mis meil juba laual keset lauda on ja ei hakka selle asemel endale ning veelgi enam rahvale uusi välja mõtlema, nagu eelmisel valitsusel kombeks oli. Tuumajama tuleb lõpetada, täna!”

Aleksander Laane: “Prügitrahv tuleb maksumaksjal kinni maksta, tuumajaama riikliku kontrolliagentuur koos kontoriga ja ka väliskontroll tuleb maksumaksjal maksta, dotatsioonid tuumajaamale tuleb maksumaksjal maksta, julgeolek tuleb maksumaksjal maksta, tuumajäätmed jäävad nagunii maksumaksja kanda – ja siis nõuab ettevõtja fikseeritud kolmekordset vabaturuhinda ka. Ning kui midagi juhtub, siis on nemad juba oma pere ja koeraga majakeses – aga mitte tuumajaama kõrval, vaid kuskil palmisaarel. Kutsun üles inimesi algatusele rohkelt allkirju andma, sest vastupidiselt tuumalobistide väidetele, alternatiivid tuumajamale on olemas.”

Read more

Valdur Lahtvee: Tuumaenergia ainuvõimalikkuse müüt murti juba ammu

Postimees uuris Eestimaa Rohelised käest, milline võiks olla Eesti energeetika tulevik põlevkivijärgsel ajastul ja kas kolmanda põlvkonna tuumareaktoril oleks seal kohta? Palusime sellele vastata meie erakonna energeetika eksperdil Valdur Lahtveel.

Eesti energeetikaasjatundjad on aastakümneid tõestanud, et Eestis on piisavalt senikasutamata taastuvkütuseid ja -energiaallikaid nagu biomass, tuul, päike ja geotermaalenergia, millest piisab nii sisemaise energiatarbimise katteks kui ka ekspordiks. Tänaseks on taastuvate energiaallikate kasutamiseks sobilike tehnoloogiate hinnad langenud tasemele, kus nood on konkurentsivõimelised fossiilkütustel baseeruvate energiatehnoloogiatega ja mõnes piirkonnas isegi odavamad. Seda tõestab kasvõi fakt, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel 2019.aastal kogu maailmas investeeriti taastuvallikatel energiatootmisse 281 miljardit, fossiilkütustel energiatootmisse 111 miljardit ja tuumaenergiasse vaid 35 miljardit USD. [..]

Loe edasi ja leia viited klikates artikli pealkirjal.

Read more

Marko Kaasik: Eesti vajab kliimaministrit

21.01.21 avasid Rohelised petitsiooni “Eesti ei ole tuumapolügoon”, millega soovitakse, et Riigikogu ja Valitsus lõpetaks igasuguse tegevuse tuumajaama rajamiseks Eestis ja kuulutaks Eesti tuumavabaks. Riigikogult ja Valitsuselt nõutakse selget signaali, et energia tootmisel Eestis on prioriteetideks päikese-, tuule- ja puhas vesinikuenergeetika ning taastuvenergia salvestustehnoloogiad. Sinu eriala on õhusaaste. Millisena Sa erialateadlasena sooviksid näha Eesti Vabariigi tuleviku energeetikat? Millisel moel suudaksime hoida oma maal õhu puhta?

Elekter tuleb toota tuulest ja päikesest – neid ressursse on planeet Maal inimkonna jaoks ülekülluses ja need ei saasta õhku. Need on ebastabiilsed energiaallikad, aga energiat saab akumuleerida hüdroakumulatsioonijaamades (esimene neist on rajamisel Paldiskisse) ja vesinikus. Just nii tulebki mõista vesinikuenergeetikat – vesinik on vahepealne energiakandja, mitte selle algallikas.

Päikesest ja tuulest toodetud elektrienergiaga lõhustatakse vesi vesinikuks ja hapnikuks, mis teisel ajal ja/või kohas ühinedes annavad energia (ja vee) tagasi. Vesinikuna torujuhtme kaudu on suuri energiahulki palju odavam üle kanda kui elektrina kaabli kaudu. [..]

Loe edasi pikka intervjuud juhatuse liikme Marko Kaasikuga klikates artikli pealkirjal.

Read more

Valdur Lahtvee tuumaenergia rumalatest müütidest

Päevalehe faktiõhisus on põhjata, väited tervislikust ja ohutust tuumaenergiast ei pea paika. Kui Päevalehes toimetaja Alo Rauna tsiteeritud Lemmit Kaplinski väited üksipulgi uurida, siis vähegi teadjam inimene selle peale tuumausku ei pöördu.

Michigani Ülikooli Kestlike Süsteemide Keskuse hinnangul ühe gigavatise tuumajaama toiteks aasta jooksul on vaja kaevandada 20 000–400 000 Mt uraanimaaki, töödelda seda 27,6 Mt uraanikütuseks ja kõrvaldada 27,6 Mt kasutatud kütust. Kogu kütuste tsükli jooksul tekib sisendkogusega võrdne hulk (20 000–400 000 Mt) radioaktiivset aineid millest 90% (mahu järgi) on madala aktiivsusega jäätmed, 7% keskmise aktiivsusega jäätmed ja 3% on kõrge aktiivsusega jäätmed. Iga kWh tuumaelektri tootmisel kulub olelusringi jooksul energiat 0,1–0,3 kWh. Ehkki tuumaelektri tootmine ise ei tekita kasvuhoonegaaside heitkoguseid, on kogu kütusetsükli tegevuste käigus eralduvad KHG hetkogused märkimisväärsed.

Väide: Nad ei tekita õhureostust, millest tingitud kopsuhaigustesse sureb maailmas igal aastal 5 miljonit inimest.

Väide on õige vaid piiratud heitmekomponentide osas

[..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Algatasime allkirjade kogumise tuumajaamade rajamise vastu (lisatud link ja täistekst)

“Üks olulisemaid tekste, mida volikogus arutasime ning mis ka volikogu heakskiitu pälvis, on tuumajaama petitsiooni tekst – järjekordne rahvaalgatus, mille üle on võimalik alates homsest arutleda rahvaalgatuse portaalis ja pärast kolme päeva möödumist hakata allkirju koguma,” selgitas volikogu asejuht Annika Altmäe.

“Tuletasin volikogu liikmetele meelde värsket iseseisvumise aega, kui 1991 aastal kutsuti keskkonnaministriks toonaste Roheliste liige Toomas Frey,” meenutab Roheliste volikogu liige Valdur Lahtvee. “Siis otsustati välja kuulutada tuumamoratoorium aastani 2000. Käesoleva algatusega kutsume sisuliselt ametisse astuvat uut valitsust üles sarnast moratoorium välja kuulutama. Näiteks aastani 2040. Tehnoloogia ei ole veel nii kaugele jõudnud, et saaksime rääkida turvalisest, keskkonnasõbralikust ja jätkusuutlikust tootmisest. Tuumajaam? Täna EI! ”

Volikogu juht Aleksander Laane: “Mida tekst põhimõtteliselt tähendab, on see, et Eesti on praeguste tuumajaamade jaoks liiga väike ja Rohelised selle suunal edasi tegutsemist perspektiivikaks ei pea. On aeg keskenduda ohututele taastuvatele energiaallikatele, mis muutuvad ka järjest odavamaks. Me ei ütle, et tuumaenergeetika kui selline tuleks ajaloo prügikasti visata, aga Eestis rakendamiseks sobilikku tehnoloogiat täna olemas ei ole. Kas see üldse kunagi tuleb, ei ole samuti kindel. Aga varustuskindlust saab tagada taastuvenergia salvestus- ja “targa võrgu” tehnoloogiate rakendamisega ning energiat säästvate lahendustega” [..]

Loe algatuse täisteksti klikates artikli pealkirjal.

Read more

Tuumavool rabab kõrge hinnaga – Peep Mardiste

Energiasektoris teenimisvõimalust ­otsiva OÜ Fermi Energia asutajad lubavad revolutsiooni tuumaenergia valdkonnas, soovides rajada Eestisse Euroopa esimese väikese moodultuumareaktori. Plaan on lennukas ja intrigeeriv, sest selliseid reaktoreid mujal ei ehitata, kuna neid ei peeta turul konkurentsivõimeliseks.

Möödunud sajandi keskpaigas peeti tuumatehnoloogiat kauaoodatud läbimurdeks, mis tagaks inimkonnale odava ja piiramatu energia. Täna annavad tuumajaamad 10% maailmas toodetavast elektrist ja on selge, et enam kui poole sajandi tagane unistus odavast uuest energiaallikast pole täitunud. Põhjus on lihtne – aatomituumade lõhustamisega elektri tootmine on tehnoloogiliselt jätkuvalt keeruline ja tänases kiiresti muutuvas maailmas lisaks ka liialt kohmakas. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Volikogu moodustas tuumaenergeetika töörühma

Erakond Eestimaa Rohelised volikogu kinnitas 19.11. toimunud veebikoosolekul erakonna järgmise aasta eelarve, määras programmi- ja põhikirjatoimkonnad ning moodustas tuumaenergeetika töörühma, mille eesmärk on tasakaalustada tuumaenergeetika lobi Eestis.
 “Levima on hakanud palju erinevaid pooltõdesid ja häma seoses tuumaenergeetikaga,” ütles vastloodud töörühma liige Valdur Lahtvee. “Loodud töörühma eesmärgiks on avaliku tuumaenergeetika debati tasakaalustamine ja antud teemal erakonna programmiliste seisukohtade kujundamine.” 
Roheliste juht Züleyxa Izmailova: “Rohelised on algusest peale olnud seisukohal, et tuumaenergeetika laialdasemaks levikuks on vaja lahendada veel palju küsimusi enne kui saame hakata rääkima jaama rajamisest Maarjamaale. Tuumalobistid on suutnud lühikese ajaga ühe valla poliitikud ja ametnikud, aga ka valitsuse ja keskkonnaministri ümber oma näpu keerata, aga kohalike elanike muredega ei tegeleta piisavalt. Eriplaneeringuga kohalikest üle sõitmise oht on jälle õhus. Kui valitsus räägib ka antud teemal rahvahääletuse võimalusest, siis tahame selle osas samuti kaasa rääkida.”

Praegu ei ole veel põhjust meie kunagist loosungit “Tuumajaam, täna EI!” ümber sõnastada. Täna ei ole sellist tehnoloogiat olemas, mille rajamist Eestisse lubada.

Read more

Marko Kaasik: Tants tuumaelektrijaama ümber

Tuumaenergia entusiastid püüavad mõjutada riiklikke otsuseid, rõhutades süsinikuneutraalse „puhta energia“ sõnumit ja veelgi enam: kasutades keskkonnaaktivistide töömeetodit, meeleavaldust.

Maailma tuumaenergiariikide raskused ohutuse tagamisel on hästi teada, nagu ka aegade jooksul kogunenud radioaktiivseid jäätmete hulk, mille ladustuspaikade pidamine on püsiv kulu. Fermi Energia vastus sellele on USA ettevõtja Bret Kugelmassi investeeringu kaasamaine (https://www.baltictimes.com/fermi_energia_secures_investment_by_last_energy/). See inimene ütles Fermi Energia konverentsil 2020.a. aasta jaanuaris välja mõtte, et tuumaenergia kriisist väljumiseks ei ole vaja midagi muud teha, kui tagasi pöörduda 1960-nendate aastate ülileebete ohutusnõuete juurde. Tol ajal valmisid esimesed tuumaelektrijaamad ja kellelgi ei olnud veel aimu ei suurõnneustest ega sellestki, mis saab jäätmetest peale kütuse ärakasutamist ja jaama demonteerimist. Tema nägemuses võiks Eesti olla see riik, kes sel viisil riskides ja rahvusvaheliselt välja kujunenud normidele vilistades odavat elektrit tootma hakkab. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Andrei Gudim: Kahtlane ja valelik tuumajaamapromo

Selle aasta kevadest on Eesti ajakirjanduses kadestamisväärse järjekindlusega ilmunud lugusid, milles räägitakse tuumaenergia arendamisest Eestis. Need lood tekitavad üha sügavamat muljet, et kõik on nagu ära otsustatud, protsess on käivitunud, asi on paratamatu, raha on eraldatud ja kell juba tiksub.

Ühest küljest meenuvad kohe eelmise buumiaja jutud ja arutelud. See on ka arusaadav – kui raha on üleliia ja plaanid suured, siis hakataksegi arutama investeeringute üle, mis lubaks raha edaspidigi teenida ning arutatakse ka strateegilisi investeeringuid. Teisest küljest on kõigisse 10 aasta jooksul (mis on meie aja mõõdupuu järgi terve epohh) räägitud juttudesse hakanud põimuma ökoloogiline narratiiv. Nüüd on tuumajaamadest kõnelejad (nii valdkonnas töötavad inimesed kui need, kellele see mistahes põhjusel meeldib) kuulutanud ennast vaat et planeedi päästjateks ja kõigi nende põhiliitlaseks, kes fossiilkütuse-majanduse taastuvenergia vastu vahetada tahavad. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »