Ott Kiens: COVID-19 vaktsiini teemadel

Esimene koroonavaktsiin firmadelt Pfizer ja BioNTech võib müügiloa USAs saada juba selle kuu lõpus. Ilmselt saabub varsti ka meile otsustuskoht, kui kohe ja kui laialdaselt elanikkonda koroona vastu vaktsineerida. Milline võiks olla Eesti lähenemine?

COVID-19 põhjustatud pandeemia on juba teist korda Euroopa pea täielikku karantiini viinud. Sügisese lootuskiirena on saabunud positiivsed uudised USAst, kus uue COVID-19 vaktsiini esmased tulemused näitavad, et vaktsiini efektiivsus nakatumise ärahoidmisel on 90%. Alustuseks tuleb hoogu maha võtta ja öelda, et on palju, mida me veel ei tea. Kas vaktsiinil on kõrvaltoimeid, mis avalduvad kaugemas tulevikus? Kui kaua vaktsiini COVID-19 vastane toime kestab? Kas vaktsiin vähendab tõsise haigestumise ja surma juhtumeid?

Me teame, et koroonaviirus on ohtlikum mõnede krooniliste haigustega patsientidele ning vanuritele. Neile riskigruppidele võivad omakorda tõenäolisemalt nakkuse edasi anda inimesed, kes nende eest igapäevaselt haiglates ja hoolekandeasutustes hoolitsevad. Madala koroonaviiruse tüsistuste riskiga laste ja noorte massilist vaktsineerimist osaliselt teadmata kõrvaltoimetega vaktsiiniga ei pea ma hetkel mõistlikuks.

Kõike ülaltoodut arvesse võttes saab teatud ettevaatusega välja pakkuda riskigruppide ning riskigruppidega tihedas kokkupuutes oleva tööpersonali vaktsineerimise vabatahtlikkuse alusel. Vaktsiini võiks neile hüvitada riik.

Read more

Julgeolekuekspert Rasmus Lahtvee: Mart Helme tagasiastumisest ei piisa!

Tagasi astumine on asjakohane, kuid kaugeltki mitte piisav samm säilitamaks Eesti Vabariigi häid suhteid meie riigi ja inimeste julgeoleku tagamiseks vajalike liitlastega.

Kõnealuse sammu tinginud raadiosaates oli teadaolevalt faktidel mittepõhineva laimu esitajaid mitu. Eesti liitlassuhetele võimaliku kahju tekitajaid oli kõnealuses raadiosaates rohkem kui üks inimene, kuid tagasiastumisest on teatanud neist vaid üks. Kahjuks ei toeta ka senine kogemus mitte kuidagi koalitsioonipartnerite avalikkuses väljendatud lootust, et edaspidi hoidutakse Eesti Vabariigi ministrile kohatust pealiskaudsest ja ebaviisakast arvustamisest.

Mõistan, et “süvariik” võib olla universaalne müütiline koletis, mille süüks panna kõike, mis endale parasjagu ei meeldi. On ju inimlikult lihtne süüdistada enda puudustes alati teisi, kuid mõista tasub ka seda, et just see “süvariigiks” sildistatav ametkond võib olla suudab ehk senised lapsused veel pisutki ära siluda nii, et Eestile jääks natukenegi alles aastate jooksul kätte võideldud usaldusväärsust USA liitlase ja sõbrana. Kahju on samas kahtlemata juba tehtud.

Seega on siseministri avaldus tagasiastumisest tänase päeva esimene mõistlik avalik teade. Samas võib selle valguses paljudel tekkida võltsturvatunne, et nüüd justkui ongi kõik taas korras. Ei ole! On ilmselge, et tänased koalitsioonipartnerid ei austa üksteist piisavalt, et mistahes koostöö üldse võimalik oleks. Nii suurte maailmavaateliste erinevuste puhul tundub ainuõige riigimehelik valik olevat laiali minna. Eesti Vabariigis on olemas demokraatlikud protseduurid, kuidas vajadusel kasvõi erakorraliste valimiste kaudu jõuda uue toimiva valitsuskoalitsioonini.

Read more

Peep Mardiste: Moodultuumajaamad ei päästa kliimat

Grupp riskiinvestoreid mängib juba mõnda aega mõttega panna Eestisse püsti tuumajaam. “Kliimasõbralik,” “õnnetuskindel” ja “jäätmevaba” on sõnad, mis nende jutte kaunistavad. Maailma hääbuv tuumatööstus näeb väikestes reaktorites õlekõrt, mis nende äri elus hoiaks.

Vähem kui kümne aasta eest soovis Eesti Energia osaleda uue tuumajaama rajamisel Leetu. Visaginase tuumajaama idee jäigi mõtteks ja Leedu pole ammu enam tuumariik. Unistus oma aatomist pole aga surnud ja Fermi Energia nime all on entusiastid, kelle seas on ka toonane Eesti Energia juht Sandor Liive, vedamas mastaapset PR harjutust, et eestlasi tuumausku pöörata.

Inimeste hinnanguid tuumaenergia võimalikule kasutusele on Euroopa Sotsiaaluuringu 2017. aasta küsitlusandmete põhjal analüüsinud TÜ vanemteadur Kati Orru. Analüüs tõi esile, et 61% vastajatest ei näe tuumaenergial Eestil üldse kohta ja vaid 16% oleks päri väikese koguse tuumaenergiaga.

Inimesed mäletavad Fukushima ja Tšernobõli tuumakatastroofe, teavad probleemi tuumajäätmetega ja on põhjusega skeptilised. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Eesti ühiskond on eutanaasia üle arutamiseks valmis

Eutanaasiast mõtleminegi pole lihtne, kuid küsimus nõuab arutamist varem või hiljem. Et aru saada, millest parasjagu jutt, tuleb vahet teha passiivse ja aktiivse eutanaasia/abistatud enesetapu vahel. Väga lihtsustatult tähendab passiivne eutanaasia seda, et patsiendi teadlikult ja selgelt väljendatud soovil (patsient ei tohi olla näiteks depressioonis); talumatu ja leevendamatu valu puhul ja meditsiiniliselt kinnituse saanud elulootuse puudumisel temale elu hoidvat abi arstide poolt enam ei anta. Aktiivne eutanaasia/abistatud enesetapp tähendab aga elu lõpetavate ja valutustavate ainete andmist (tavaliselt süstimist) või võimaldamist meedikute poolt – samuti patsiendi selgel, dokumenteeritud ja reeglitele vastaval soovil ja eelpool loetletud tingimustel.

ui passiivse eutanaasia õigus on suhteliselt laialt levinud, siis aktiivse eutanaasia ja abistatud enesetapu soov on enamikes riikides illegaalne. Kõige tuntum aktiivse eutanaasia maa on muidugi Šveits, kus abistatud enesetapp on legaalne aastast 1943. Seda küll hulga tingimuste täitmisel, sh et abistaja teeb seda altruistlikel kaalutlustel. Vastasel juhul on see endiselt kriminaalkuritegu. Vähem on teada, et selle sajandi algusest on aktiivne eutanaasia patsiendi teadlikul soovil ja nõudmisel ning kindlatel tingimustel lubatud ka Belgias ja Hollandis. Mõlemas riigis on eraldi range kord ka laste eutanaasia jaoks. Veel on eutanaasia või abistatud enesetapp erinevate reeglitega lubatud Luxembourgis, mitmetes USA osariikides, Saksamaal, varsti ka Austraalia Virginia osariigis jm. Eestis on juba räägitud elustamiskeelust kui kõige kiiremini ja ehk ka lihtsamini seadusesse sisseviidavast muudatusest. [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more

Rohelised: Sissetoodud radioaktiivsete jäätmete matmine pole patriotism!

rakond Eestimaa Rohelised on kategooriliselt selle vastu, et radioaktiivseid jäätmeid, mis sisaldavad uraani ja tooriumi, hakataks matma Sillamäe sadama piirkonda või mistahes Eesti paika. “Me ei taha, et see probleem enne valimisi tähelepanu alt välja jääks,” selgitas Ida-Virumaal kandideeriv Roheliste juhatuse liige Timur Sagitov avalduse sisu. Tegemist on ettevõtte NPM SIlmet poolt Sillamäel haruldasi metalle sisaldava toorme töötlemise radioaktiivsete jääkidega, suurusjärgus 500 tonni. Nagu on avalikuks tulnud, pidid need jäätmed liikuma tagasi USAsse ehk riiki, kust on pärit tooraine. Kuigi tooret Eestisse toonud ja jäätmed USAsse transportida lubanud ettevõte on pankrotis, pole valitsuse otsus radioaktiivsed jäätmed Eestisse jätta mitte kuidagi põhjendatav. Eriti pettumustvalmistav on Reformierakonna ja Isamaa ministrite juhtimisel tegutseva Keskkonnaameti leplikus sellise kava suhtes. Rohelised nõuavad valitsuselt selget kinnitust, et neid radioaktiivseid jäätmeid Eestisse ei maeta! [..]

Loe edasi klikates artikli pealkirjal.

Read more
Translate »